Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 16. aprill 2021, Tallinn 3-21-352 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaja pikendamiseks.
RESOLUTSIOON
1.Pikendada X kinnipidamiskeskuses kinni pidamise tähtaega kuni kinni pidamise aluse ära langemiseni, ent mitte kauemaks kui 16. augustini 2021.
2.Määrata haldusasjas nr 3-21-352 Advokaadibüroo Lindeberg vandeadvokaadi abi Kardo Karoni poolt X osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 177 eurot ja 12 senti, sh käibemaks. Edasikaebamise kord: käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HkMS § 265 lg 5, § 204).
ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD
1.Tallinna Halduskohtu 19. veebruari 2021 määrusega anti Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi „PPA“) luba X (edaspidi „puudutatud isik“) paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. 12. aprilli 2021 taotlusega soovib PPA puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist nelja kuu võrra. Taotluses on puudutatud isiku kohta esitatud järgmine teave: a) ta viibis Eestis ilma seadusliku aluseta juba 2018. aasta juulis ning esitas tookord pärast enda kinnipidamist rahvusvahelise kaitse taotluse, väites et on Palestiina Riigi kodanik X; b) PPA lõpetas rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse 27. juulil 2018 ning seejärel viibis puudutatud isik kinnipidamiskeskuses 8. augustist 2018 kuni 4. maini 2019, ent tema väljasaatmine ei õnnestunud; c) pärast kinnipidamiskeskusest vabastamist ei allunud ta tema suhtes kohaldatud järelevalvemeetmetele ning lahkus kõigepealt Soome, kust ta Eestisse tagasi saadeti ning seejärel Poola; d) Poolas avaldas ta, et tema nimi on X ja ta on Alžeeria kodanik ning ta saadeti Poolast tagasi Eestisse.
PPA leiab, et puudutatud isikut tuleb jätkuvalt kinni pidada kinnipidamiskeskuses, kuna esiteks esineb tema puhul põgenemisoht, sest ta on varem esitanud valeandmeid oma identiteedi kohta, jätkuvalt on kahtlus tema isikusamasuses ja kodakondsuses, ta ei järginud varem tema suhtes tehtud lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks kohaldatud järelevalvemeetmeid, vaid lahkus lubamatult Eestist teistesse liikmesriikidesse ning ta saabus esimesel korral Eestisse ebaseaduslikult piiri ületades. PPA leiab samuti, et puudutatud isiku jätkuvalt kinni pidamist õigustab ka see, et ta ei ole täitnud nõuetekohaselt kaasaaitamiskohustust, olles erinevatel aegadel ja erinevates riikides esitanud enda kohta erinevaid isikuandmeid. Viimaks õigustab PPA hinnangul puudutatud isiku jätkuvalt kinnipidamist ka see, et tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid. PPA selgitab, et on pöördunud Alžeeria asutuste poole puudutatud isiku dokumenteerimiseks, ent pole lõplikku vastust veel saanud.
3.Puudutatud isik vaidleb PPA taotlusele vastu, leides eeskätt, et kinnipidamine ei ole põhjendatud, sest kuivõrd juba võrdlemisi pika aja jooksul ei ole õnnestunud teda välja saata, tuleb ebatõenäoliseks pidada, et see tulevikus reaalselt võimalikuks osutub, mistõttu ei ole väljasaatmise tagamiseks vaja teda
kinni pidada. Puudutatud isik kinnitas, et saaks Eestis vabaduses viibides hakkama, ta saaks elada oma sõbra juures ning saaks töötada juuksurina. Samuti tõi puudutatud isiku esindaja esile selle, et PPA on ületähtsustanud väidetavat erinevate isikuandmete esitamise fakti, kuivõrd nimekujud X ja X on väga sarnased ning erinevus võib olla tingitud erinevast transkribeerimisest araabia tähestikust ladina tähestikku, samuti ei saa asjaolust, et varem Eestis viibides väitis puudutatud isik enda sünniajaks olevat XX XX XXXX ja Poolas XX XX XXXX, teha kaugeleulatuvaid järeldusi, sest pigem on tegemist eksimuse, mitte pahatahtliku valeandmete esitamisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Leian, et PPA taotlus tuleb rahuldada. Märgin kõigepealt, et isiku kinni pidamine kinnipidamiskeskuses ei ole karistus õigusrikkumiste eest, vaid meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi „VSS“) § 2 lg 1 kohaselt on välismaalasel keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Selline isik kuulub Eestist väljasaatmisele. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isikul seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Selleks, et ebaseaduslikult riigis viibiv isik võiks vabaduses olles oodata enda välja saatmist või korraldada enda välja saatmise ise, peab tema suhtes olema teatav usaldus, et ta ei asu enda väljasaatmist takistama. Välismaalase kinni pidamine on lubatav, kui esinevad VSS § 15 lõikes 2 sätestatud alused. Nõustun PPA seisukohaga, et puudutatud isiku puhul esineb VSS § 15 lg 2 punktis 1 sätestatud alus, milleks on põgenemise oht. VSS § 68 punkti 9 kohaselt loetakse põgenemise ohuks seda, kui isik on loata lahkunud määratud elukohast. Vaidlust ei ole selles, et pärast seda, kui puudutatud isik kinnipidamiskeskusest vabastati (2019. aasta mais), lahkus ta loata Eestist esmalt Soome ning pärast Soomest Eestisse tagasi saatmist Poola. Puudutatud isiku varasema käitumise pinnalt ei ole seega põhjust arvata, et ka sel korral jääks ta Eestisse enda välja saatmist ootama, vaid on usutav, et ta püüab lahkuda mõnesse teise Schengeni ala riiki. Puudutatud isiku väide, et ta saaks elada oma sõbra juures, võib olla isegi õige, ent ebatõenäoline on, et puudutatud isikul oleks motivatsioon Eestisse jääda. PPA tõi kohtuistungil õigesti välja ka selle, et ebaseaduslikult riigis viibiva isikuna ei oleks puudutatud isikul lubatud töötada. On ilmne, et ebaseadusliku töötamise ja enda varjamise võimalused oleksid puudutatud isikul oluliselt paremad suuremates riikides, kus tema rahvuskogukonda kuuluvaid ja/või tema emakeelt rääkivaid isikuid elab rohkem ning kus tal juba sellest tingituna on lihtsam jääda märkamatuks. VSS § 68 punktide 2 ja 3 kohaselt esineb põgenemise oht ka juhul kui isik on esitanud valeandmeid ja/või kui on põhjendatud kahtlus tema isikusamasuses või kodakondsuses. Isegi juhul kui möönda, et varem Eestis rahvusvahelise kaitse menetluses esitatud andmed nimekuju ja sünniaja kohta on sarnased nende andmetega, mille puudutatud isik esitas enda kohta Poolas, tuleb siiski tõdeda, et erinevatel aegadel on isik enda nime, sünniaja ja kodakondsuse kohta esitanud erinevaid andmeid, mistõttu ei ole tema isikusamasuse ja kodakondsuse osas kindlust. Kehtivat isikut tõendavat dokumenti puudutatud isikul ei ole. Liiati on VSS § 15 lg 2 punktis 3 sätestatud, et riigis ebaseaduslikult viibivat isikut võib kinni pidada, kui tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Vaidlust pole selles, et selliseid dokumente puudutatud isikul ei ole. PPA kinnitusel on Eesti asutused pöördunud puudutatud isiku dokumenteerimiseks Alžeeria asutuste poole. Kirjavahetusest Alžeeria diplomaatilise esindusega nähtub, et Alžeeria asutused on asunud Eesti asutuste pöördumist menetlema ja asjaolusid kontrollima. Võib möönda, et praegu ei saa olla kindel, et Alžeeria on riigiks, kuhu puudutatud isik on võimalik välja saata, ent samas ei saa seda ka välistada ega väita, et väljasaatmine on muutunud perspektiivituks. Antud juhul ei ole põhjendatud puudutatud isiku seisukoht, et väljasaatmise sihtriigi kindlaks tegemine on väldanud juba ebamõistlikult kaua. PPA tõi selles osas kohtuistungil õigesti esile selle, et puudutatud isiku dokumenteerimine ja tema väljasaatmise sihtriigi kindlaks tegemine soikusid vahepeal põhjusel, et puudutatud isik lahkus omavoliliselt Eestist. Kaheldavus väljasaatmise perspektiivikuses ei välista isiku kinni pidamist eeskätt olukorras, kus isiku varasema käitumise pinnalt on põhjust arvata, et ta on esitanud enda kohta valesid või ebatäpseid andmeid ega ole igakülgselt täitnud oma kaasaaitamiskohustust ehk teinud endast kõike olenevat selleks, et tema väljasaatmine võimalikuks osutuks. Praegu saab asuda seisukohale, et isiku enda poolt (sh. Poolas) esitatud andmetest lähtuvalt on PPA teinud mõistlikud toiminguid tema isikusamasuse, kodakondsuse ja seega väljasaatmise sihtriigi välja selgitamiseks ning väljasaatmine ei ole muutunud perspektiivituks.
Nõustun PPA järeldusega, et puudutatud isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei oleks tõhus, arvestades et varem on puudutatud isiku suhtes selliseid meetmeid kohaldanud ja ta ei ole neil allunud, vaid Eestist teistesse liikmesriikidesse lahkunud.
5.VSS § 25 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud, et halduskohus pikendab PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks või kuni 18 kuuks, kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. Eeltoodud põhjustel tuleb PPA taotlus rahuldada ja pikendada puudutatud isiku kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra ehk kuni 16. augustini 2021. Isiku välja saatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel tuleb isik viivitamata vabastada.
6.Puudutatud isikut esindas riigi õigusabi korras advokaat Kardo Karon, kes esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 306 eurot, millele lisandub käibemaks. Kulu
hõlmab PPA taotlusega tutvumist ja vastuse koostamist (165 minutit), kohtuistungiks ette valmistamist (30 minutit) ja kohtuistungil osalemist (prognoositud 60 minutit). Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lõikest 7 ja justiitsministri 26. juuli 2016. määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 11 lõikest 1 , leian, et riigi õigusabi tasu taotlus tuleb
rahuldada osaliselt. PPA taotluse sisu ja mahtu arvesse võttes on 165+30 minuti suurune ajakulu taotlusega tutvumisele, seisukoha koostamisele ja kohtuistungiks ette valmistamisele põhjendamatult suur. Võttes arvesse, et kirjalik seisukoht kordab sisuliselt sama esindaja poolt
10.märtsil 2021 esitatud määruskaebust puudutatud isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise määruse peale ning et võrreldes varasemaga käesolevas PPA taotluses mingisuguseid olulisi uusi asjaolusid esile toodud ei olnud, saab mõistlikuks kohtuistungi ette valmistamisele (sh taotlusega tutvumine, vastuse koostamine, vahetult enne istungit tehtud ettevalmistavad toimingud) mõistlikuks ajakuluks pidada umbes 1,5 tundi. Kohtuistung kestis protokolli kohaselt 33 minutit. Seega pean põhjendatud ajakuluks 90+33=123 minutit ning sellele vastava tasu suuruseks 123x36/30= =147,60 eurot, millele lisandub käibemaks 29,52 ehk kokku 177,12 eurot. /allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.