Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1977
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.09.2019 ja 02.10.2019 toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad PC ja Ursula Tropp Kolmas isik – CC
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
12.aprilli 2021. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2020. a otsuse resolutsioon haldusasjas nr 3-19-1977 muutmata, kuid muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need ringkonnakohtu otsuse põhjendustega.
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.05.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213
3-19-1977 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 30.09.2019 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) selgitustaotluse. Selgitustaotluse kohaselt viis taotleja lapse vanaema 17.09.2019 lapse taotlejale ette teatamata enne lõunauinakut lasteaiast ära ja varjas lapse asukohta kuni 18.09.2019 hommikuni, mil lapse asukoht õnnestus Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitseametniku abil kindlaks teha. 17.09.2019 õhtul konsulteeris taotleja lapse asukoha kindlakstegemiseks Häirekeskusega, sest soovis olla kindel, et laps saaks õhtul vajaliku koguse ravimit. Häirekeskus andis palve edasi politseile ning taotlejale helistas kell 18.28 politseileitnant PC. XX sai vestluse põhjal aru, et PC on olnud kontaktis lapse vanaemaga, kuid ei soostunud taotlejale lapse asukohta avaldama. Taotleja palus selgitustaotluses hinnangut PC käitumisele. XX soovis teada, kas PC käitumine oli PPA põhiväärtustega kooskõlas ja kas lapse asukoha andmete väljastamata jätmine oli õiguspärane. Taotleja palus ühtlasi väljastada kõnesalvestise.
2.PPA esitas 02.10.2019 vastuse selgitustaotlusele nr 1.3-1/760-2 koos kõne helifailiga. PPA selgitas, et asjaolude kontrollimisel selgus, et PC suhtles 17.09.2019 lapse vanaemaga ja veendus lapse heaolus. PPA-l puudub seaduslik alus lapse ja vanaema asukoha edastamiseks. Lapse ja vanaema asukoha näol on tegemist andmetega, mis on olulised andmesubjekti eraelu puutumatuse tagamiseks. Seetõttu on need mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks (avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 1 p 12, § 23 lg 1 p 1). PC käitumine andmete mitteväljastamisel oli õiguspärane. Kuna taotleja esitas kõne jooksul oma nõudmist andmete väljastamiseks korduvalt, siis on ametniku tonaalsus kõne kestel tajutav kohati järsu ja konkreetsena. Küll ei saa seda pidada seetõttu PPA põhiväärtustega vastuolus olevaks.
3.XX esitas 22.10.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse (hilisemalt täiendatud) PPA 17.09.2019 ja 02.10.2019 toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja alaealise lapse emapoolne vanaema QQ viis lapse 17.09.2019 kaebajale ette teatamata lasteaiast enne lõunauinakut ära ja varjas tema asukohta kuni 18.09.2019 hommikuni. Siis õnnestus Tallinna Kesklinna Valitsuse lastekaitse vanemametniku abil lapse asukoht kindlaks teha. Kaebaja konsulteeris 17.09.2019 õhtul lapse asukoha kindlakstegemise osas Häirekeskusega. Kaebaja soovis kontrollida, et laps saab õhtul vajaliku koguse ravimit. Häirekeskus edastas kaebaja palve politseile ning seejärel helistas kaebajale PC. Vestluse põhjal sai kaebaja aru, et PC on olnud kontaktis lapse vanaemaga, kuid ei soostunud kaebajale lapse asukohta teatama. PC ütles korduvalt, et laps on vanaema juures ning soovitas pöörduda sotsiaaltöötaja või kohtu poole. Kaebaja juhtis tähelepanu, et vanaemal on mitu elukohta ja soovis selgust, millisel aadressil laps viibib. Kaebaja õigusi lapsevanemana ei ole kohtu poolt piiratud. Politsei poole pöördumine oli põhjendatud. PC käitumine, suhtlemistoon ja esitatud väited jäävad kaebajale osaliselt arusaamatuks. Olukord, kus politseiametnik ei teata lapse isale lapse asukohta, kujutab lapsevanema perekonnaseadusest (PKS) tulenevate õiguste rikkumist ja lapsevanemale hingevalu tekitamist. PPA põhjendab 02.10.2019 vastuses lapse asukoha varjamist viitega AvTS § 35 lg 1 p-le 12. Normi on ebaõigesti kohaldatud. Kaebaja õigust heale haldusele on rikutud. Alla kolmeaastase lapse asukoha varjamine tema hooldusõigusliku 2(7)
3-19-1977 vanema eest ei kahjusta lapse kui andmesubjekti eraelu puutumatust. PPA asus kaebaja õigusi piirama selleks seaduslikku alust omamata.
4.PPA palus 09.01.2021 vastuses jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada see HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2 alusel või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kaebaja ei ole selgitanud, kuidas PPA toimingute õigusvastasuse tuvastamine aitab teda tema õiguste edaspidisel kaitsmisel. Politsei sekkumine eraõiguslikesse vaidlustesse on piiratud või lausa võimatu seni, kuni kellegi elu, tervis või vara ei ole ohus. Saades kõne, kus väidetakse, et lapse elu võib olla ohus, kontrollib politsei võimaliku ohu või selle puudumise fakti. Tuvastades, et oht puudub ja laps viibib turvalises keskkonnas, on politsei seadusest tulenevad kohustused täitnud. Laps oli vanema hoole all ning puudus igasugune mõistlik põhjendus eeldada, et ema on jätnud korraldamata lapsele vajalike ravimite andmise, mis võis kaasa tuua ohu lapse tervislikule seisundile. Kaebaja ei ole sellise ohu olemasolu kaebuses tõendanud. Kaebajale tema lapse asukoha andmete avaldamata jätmine oli õiguspärane, sest sellega kaitsti kolmanda isiku eraelu puutumatust. Kaebaja väidab, et soovis veenduda, et laps saab õigeaegselt ning vajalikus koguses talle määratud ravimit. Vastustaja hinnangul on kaebaja tegelik tahe suunatud lapse hooldusõiguse teostamisele või suhtlemise korra kindlaksmääramisele. Kaebajal ei ole võimalik kaebuse rahuldamisega saavutada oma eesmärki. PPA toimingute õigusvastasuse tuvastamisel ei saavuta kaebaja oma soovitud eesmärki olla ravimi manustamisel lapse juures. Vanemate erimeelsused tuleb lahendada tsiviilkohtus.
5.CC ei nõustunud kaebusega ning toetas vastustaja seisukohti. Kolmanda isiku ema QQ viibis 17.09.2019 koos tema lastega kodus X tänaval. Nii politsei kui lastekaitsetöötajad on kontrollinud lapse asukohta, tervislikku seisundit, ravimite võtmist. Kaebaja kooselu kestel kolmanda isikuga oli kolmanda isiku ema igati sobilik ja turvaline lapsehoidja. Pärast kooselu lõppu on kaebaja kolmanda isiku ema suhtes vaenulik, on teda jälitanud, saadab ähvardavaid sõnumeid ja e-kirju. Kaebaja kaebuste ja taotluste tõttu on kolmanda isiku suhtlemine politseija lastekaitsetöötajatega muutunud väga sagedaseks. Kaebaja teeb ka pidevaid järelepärimisi kolmanda isiku tööandjale.
6.Tallinna Halduskohus jättis 18.11.2020 menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Alaealise lapse WW vanematel XX-l ja CC-l on ühine hooldusõigus. Harju Maakohus on määranud vanemate suhtluskorra lapsega. Laps elab emaga ja isa juures vastavalt kohtu poolt määratud suhtluskorrale. Halduskohtu pädevusse ei kuulu hooldusõigusvaidlused. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal võiks järeldada, et 17.09.2019 oli lapse elu ja tervis ohus või laps oleks viibinud ebaturvalises kohas. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et 17.09.2019 pidi lapse vanaema QQ olema teadlik, et ta hoiab kaebaja last enda juures õigusvastaselt ning üks lapsevanem ei oma õigust "volitada" kolmandaid isikuid (sh lapse vanaema) piirama teise lapsevanema PKS-st tulenevaid õigusi. Kohus on seisukohal, et lapse emapoolne vanaema QQ ei hoidnud lapselast õigusvastaselt (omavoliliselt) enda juures. QQ-l oli kokkulepe oma tütre ja lapse ema CC-ga, mida kinnitas viimane ka kohtuistungil, et vanaema läheb 17.09.2019 lapselapsele lasteaeda järele. Kaebaja ei pidanud 17.09.2019 last lasteaiast ära tooma. Lapse pidi kaebaja saama järgmisel päeval, s.o 18.09.2019. Kaebajale anti laps üle kokkulepitud päeval (18.09.2019), laps oli terve ja temaga oli kõik korras, vastupidist ei ole 3(7)
3-19-1977 kaebaja tõendanud. Lapse parim huvi on takistamatult suhelda nii oma vanematega kui ka vanavanematega. CC 26.02.2020 kohtuistungil antud selgituse kohaselt CC teavitas 17.09.2019 lasteaeda, et lapsele tuleb järele vanaema. Vanaema tõi lapse koju ning laps magas öösel oma kodus. Vanaema ei jätnud last enda juurde. Järgmisel päeval (18.09.2019) oli CC-l kokku lepitud kaebaja õega, et ta vahendaks lapse üleandmist kaebajale. Laps on varem vanaema juures ööbinud ning vanaema on lapselapse võtnud alati lapse ema teadmisel/kokkuleppel. Vanaema saab hakkama lapsele rohu andmisega. 17.09.2019 ei olnud kohtulahendi järgi see päev, mil laps oleks pidanud olema koos kaebajaga. Vastustaja on 02.10.2019 vastuses teabenõudele ja selgitustaotlusele kaebajale asjaolusid piisavalt selgitanud ning põhjendanud PPA seisukohti. Asjaolu, et PPA toimingud ei vastanud kaebaja soovidele ega ootustele ning kaebaja nendega ei nõustu, ei muuda politsei tegevust õigusvastaseks. Eeltoodu põhjal oli PC 17.09.2019 tegevus alaealise lapse asukoha operatiivsel väljaselgitamisel ning PPA tegevus kaebaja 30.09.2019 teabenõudele vastamisel õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
7.XX palub 16.12.2020 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Halduskohus ei ole otsuses analüüsinud PPA 02.10.2019 toimingut ning kaebaja ja vastustaja seisukohti. Otsus on sisuliselt põhjendamata ning kohtu arutluskäik pole jälgitav. On ilmne, et AvTS § 35 lg 1 p-i 12 ja § 23 lg 1 p-i 1 on ebaõigesti kohaldatud. Need sätted ei piira hooldusõigusliku lapsevanema PKS-st tulenevaid õigusi. Valdav osa kohtu järeldustest ei tugine tõenditele, vaid vastustaja seisukohtadele või kohtu subjektiivsele arvamusele. Kohus ei selgitanud välja, kus laps täpselt viibis. Kui laps viibis ravimi andmise tavapärasel kellaajal (20.00) vanaema juures, siis puudub kaebajal kindlus, et keegi aitas vanaemal täpse koguse ravimit välja mõõta. Kaebaja pidi 17.09.2019 võtma lapse ja viibima lasteaia koosolekul koos lapsega. Mingisugust kokkulepet, et laps antakse üle 18.09.2019, pole olnud. 18.09.2019 ei olnud kaebaja lapse hooldusõiguse osas veel kohtu poole pöördunud ja halduskohtu viidatud suhtluskorda ei olnud määratud. Alla kolme ja poole aastase lapse asukoha varjamine tema hooldusõigusliku vanema eest ei kahjusta lapse kui andmesubjekti eraelu puutumatust. Tegemist ei ole ka lapse vanaema eraelu puutumatuse riivamisega. Lapse ema ega ükski kolmas isik ei saa teise lapsevanema õigusi omavoliliselt piirata. Lapse asukohast teadlik olemine on vajalik ka seetõttu, et lapse terviserikke korral oleks lapsevanemal sõltumata kellaajast võimalik kiiresti jõuda lapse asukohta ning anda meedikutele informatsiooni lapse seniste terviserikete kohta. Oluline on, et laps sattus 17.09.2019 vanema tegevuse tõttu ohtu ja laps vajas abi. Politseiametnik ei lähtunud ohu ennetamisel hea halduse põhimõttest ega korrakaitseseadusest, ei osutanud lapsevanemale abi ning jätkas ka hiljem oma tegevuse õigustamist, solvates lapsevanemat. Halduskohus jättis 19.06.2020 määrusega põhjendamatult rahuldamata kaebaja taotluse PC ja QQ vahel 17.09.2019 toimunud telefonikõne salvestise e-toimikus nähtavaks tegemiseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda selles osas toimikuga.
8.PPA palub 28.12.2020 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda.
4(7)
3-19-1977 PPA 17.09.2019 ja 02.10.2019 toimingud olid õiguspärased. Politsei sekkumine eraõiguslikesse vaidlustesse on piiratud. Teate saamisel, et lapse elu või tervis võib olla ohus, kontrollib politsei võimalikku ohtu või selle puudumist. Ohu puudumise ja lapse turvalises keskkonnas viibimise tuvastamisega politsei pädevus piirdub. Eraeluliste vaidluste, sh hooldusõiguse teostamisel tekkinud erimeelsuste lahendamine, ei kuulu politsei pädevusse. Kaebaja 17.09.2019 telefonikõnes Häirekeskusesse esitatud asjaolude kontrollimisel selgus, et ohtu lapse tervisele ei ole. Lapse ema oli lapse usaldanud vanaema hoolde ning puudus igasugune mõistlik põhjus eeldada, et ema on jätnud korraldamata lapsele vajalike ravimite andmise, mis võis kaasa tuua ohu lapse tervisele. Kaebaja ei ole tõendanud ohtu lapse elule või tervisele. Kohus on suulisel arutelul välja selgitanud, et laps viibis temale turvalises ja tuttavas kohas oma emapoolse vanaema juures, kes viis lapse koju (laps vanaema juures ei ööbinud, vaid magas oma kodus). Lapse asukoha tuvastamisel andis politsei kaebajale koheselt teada, et laps viibib vanaema juures ja temaga on kõik korras. Politsei andmekogu põhimäärusest koosmõjus AvTS-ga ei tulene alust, mis annaks kaebajale õiguse saada politsei andmekogust kolmanda isiku (vanaema) kohta käivaid andmeid. Kaebajale on avaldatud teavet lapse asukoha kohta (laps viibib vanaema juures) mahus, mis ei sisalda andmeid vanaema elukoha (lapse täpse viibimiskoha) kohta. Kuna 02.10.2019 toiming – vastus teabenõudele – on oma sisult seotud 17.09.2019 toiminguga, siis laieneb 17.09.2019 toimingule antud kohtu hinnang ka 02.10.2019 toimingu õiguspärasusele. Apellatsioonkaebuses on kaebaja esitanud uue väite, et laps ei viibinud vanaema elukohas. Puudub vaidlus selles, et laps viibis vanaema hoole all ajal, mil apellant Häirekeskusesse helistas. Asjaolu, et kaebajal puudus kindlus selles, et vanaema mõõdaks täpse ravikoguse lapselapsele (oletuslik ja paljasõnaline väide), ei anna iseenesest alust pidada PPA toiminguid õigusvastasteks. Lapse ema on kinnitanud, et usaldas lapse vanaema hoolde. Kaebaja ei esitanud halduskohtus taotlust, et kohus selgitaks välja lapse viibimiskoha mingil kindlal kellaajal. Kaebaja paljasõnalist väidet, et ta pidi lapse võtma ja viibima koosolekul koos lapsega, lapse ema ei kinnitanud. See asjaolu ei oma kaebuse nõudeid arvestades ka tähtsust. Kui kaebaja soovib vaidlustada lapse ema tegevust, on tal võimalik pöörduda nõudega tsiviilkohtusse. Isegi juhul, kui suhtluskorda polnud 18.09.2019 määratud, ei oma see tähendust, sest vaidlus puudub selles, et 18.09.2019 anti laps kaebajale üle. Kaebaja ei ole tõendanud väiteid ohu olemasolust lapse tervisele või tema tervise halvenemisest vanaema hoole all viibimise ajal. Väide halduskohtu 19.06.2020 määruse osas on ainetu, sest kaebaja ei ole seda vaidlustanud.
CC vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtu põhjendused on järgmised.
11.Kaebajal puudus subjektiivne õigus nõuda politseilt 17.09.2019 oma lapse täpse aadressi kindlaksmääramist ja avaldamist telefoni teel, sellist õigust ei tulenenud kaebajale tema poolt viidatud haldusmenetluse seaduse § 3 lg-st 1 ega korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lg-st 2. Politseil ei ole ohu või ohukahtluse puudumisel kohustust aidata kaasa vanema hooldusõiguse teostamisele (PKS § 116 lg 2, § 124 lg 1 ja § 126).
5(7)
3-19-1977
12.Eraõiguslikes suhetes (lapse suhted lapsevanemaga, lapse suhted vanavanemaga, lapsevanemate omavahelised suhted jne) on politsei sekkumise eelduseks ohu või ohukahtluse olemasolu ja selle tõrjumise vajadus (vt KorS § 2 lg 1, § 4 lg 2). Asjas esitatud tõendite valguses ei olnud 17.09.2019 tegemist ohu või ohukahtlusega (vt KorS § 5) lapse tervisele või elule, mis vajanuks politsei sekkumist. Politsei tegi kindlaks, et laps oli koos oma vanaemaga (PPA 19.03.2020 vastuse lisa) ning puudus alus (põhjendatud kahtlus või mingid tõendid) asuda seisukohale, et laps võiks olla koos vanaemaga olles mingisuguseski ohusituatsioonis. Selliseks kahtluseks ei andnud alust kaebaja subjektiivne arvamus, et vanaema pole võimeline lapsele ravimit andma – lapse ema oli usaldanud lapse vanaema hoolde ning politseil puudus alus kahelda lapse ema või vanaema võimekuses lapse eest vajalikul määral hoolt kanda. Põhistamata ja tõendamata on apellatsioonkaebuses esitatud väide, et laps sattus 17.09.2019 vanaema tegevuse tõttu ohtu ja vajas abi. PPA (ega halduskohus) ei pidanud välja selgitama, milline oli lapsevanemate kokkulepe lapse lasteaiast võtmise päeval või millal ta pidi viibima isaga ega seda, millisel kellaajal millisel aadressil laps koos vanaemaga viibis. Seadus ei kohusta korrakaitseorganit lahendama vanemate vahelisi vaidlusi, mis on võrsunud lapse hooldusküsimustest kõige laiemas tähenduses. Politsei täitis oma seadusest tuleneva ülesande, kui kontrollis, et puudub oht lapse elule ja tervisele ega pidanud rohkem sekkuma isikute eraelulistesse suhetesse.
13.Asjas ei ole esitatud tõendeid, et politsei oleks 17.09.2019 lapse asukoha aadressi täpsusega välja selgitanud, seda ei nähtu kõnesalvestisest vanaema ja politseiametniku vahel (PPA 19.03.2020 vastuse lisa). Nagu eelnevalt märgitud, tehes kindlaks, et laps on koos vanaemaga ning tema elu ega tervis ei ole ohus, ei pidanudki politsei välja selgitama lapse täpset asukohta. Selliste juhtumite puhul on ilmne (nagu nähtub ka 17.09.2019 politseiametniku ja kaebaja vahelisest telefonikõnest, kaebuse lisa), et lapsevanemate vahel on konflikt lapsega suhtlemiskorra üle, mistõttu piirdub politsei tegevus ohusituatsiooni kontrollimisega ning soovitusega lahendada vaidlus lapse hooldusõiguse ja suhtluskorra üle maakohtus. Täpselt nii politseiametnik 17.09.2019 toimiski. Selles kontekstis on ebatäpsed PPA 02.10.2019 kirjas ja halduskohtu otsuses tehtud viited AvTS § 35 lg 1 p-le 12 ja § 23 lg 1 p-le 1 – kuna ohu puudumise tuvastamise järgselt puudus politseil kohustus lapse asukoha kindlaksmääramiseks ja seda ka ei tehtud, puudus avalik teave, mille edastamist oleks kaebaja saanud nõuda. See asjaolu eraldiseisvalt ei too aga kaasa PPA 02.10.2019 kirja õigusvastasuse tuvastamist.
14.19.06.2020 määrusega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse PPA ametniku ja lapse vanaema vahel 17.09.2019 toimunud telefonikõne salvestise e-toimikus nähtavaks tegemiseks ja kuulamiseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda selles osas toimikuga. Kaebaja seda määrust ei vaidlustanud (HKMS § 88 lg 5). Seega on viidatud kohtumäärus jõustunud ning kaebajal puudub õigus selle otsustuse vaidlustamiseks apellatsioonimenetluses.
15.Eelnevast tulenevalt jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi, asendades need praeguse otsuse põhjendustega (HKMS § 200 p 4). Halduskohtu otsuses tehtud ekslik viide, nagu oleks 18.09.2019 olnud olemas kohtu poolt kindlaks määratud suhtluskord, ei too kaasa halduskohtu otsuse tühistamist. Seda ei too kaasa ka halduskohtuniku käitumine kohtuistungil, sest kaebaja menetluslikke õiguseid ei ole rikutud. Kui kaebaja leiab, et kohtunik käitus ebaväärikalt, on tal õigus esitada kaebus Tallinna Halduskohtu või Tallinna Ringkonnakohtu esimehele (kohtute seaduse § 91).
16.HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad kaebaja apellatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
6(7)
3-19-1977
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.