Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1977
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 17.09.2019 ja 02.10.2019 toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindajad PC ja Ursula Tropp Kolmas isik – CC
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. novembri 2020. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17.05.2021, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva ( lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
3-19-1977 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-19-1977 vanema eest ei kahjusta lapse kui andmesubjekti eraelu puutumatust. PPA asus kaebaja õigusi piirama selleks seaduslikku alust omamata.
otsusega
kaebuse
rahuldamata
ja
Alaealise lapse WW vanematel XX-l ja CC-l on ühine hooldusõigus. Harju Maakohus on määranud vanemate suhtluskorra lapsega. Laps elab emaga ja isa juures vastavalt kohtu poolt määratud suhtluskorrale. Halduskohtu pädevusse ei kuulu hooldusõigusvaidlused. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal võiks järeldada, et 17.09.2019 oli lapse elu ja tervis ohus või laps oleks viibinud ebaturvalises kohas. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et 17.09.2019 pidi lapse vanaema QQ olema teadlik, et ta hoiab kaebaja last enda juures õigusvastaselt ning üks lapsevanem ei oma õigust "volitada" kolmandaid isikuid (sh lapse vanaema) piirama teise lapsevanema PKS-st tulenevaid õigusi. Kohus on seisukohal, et lapse emapoolne vanaema QQ ei hoidnud lapselast õigusvastaselt (omavoliliselt) enda juures. QQ-l oli kokkulepe oma tütre ja lapse ema CC-ga, mida kinnitas viimane ka kohtuistungil, et vanaema läheb 17.09.2019 lapselapsele lasteaeda järele. Kaebaja ei pidanud 17.09.2019 last lasteaiast ära tooma. Lapse pidi kaebaja saama järgmisel päeval, s.o 18.09.2019. Kaebajale anti laps üle kokkulepitud päeval (18.09.2019), laps oli terve ja temaga oli kõik korras, vastupidist ei ole 3(7)
3-19-1977 kaebaja tõendanud. Lapse parim huvi on takistamatult suhelda nii oma vanematega kui ka vanavanematega. CC 26.02.2020 kohtuistungil antud selgituse kohaselt CC teavitas 17.09.2019 lasteaeda, et lapsele tuleb järele vanaema. Vanaema tõi lapse koju ning laps magas öösel oma kodus. Vanaema ei jätnud last enda juurde. Järgmisel päeval (18.09.2019) oli CC-l kokku lepitud kaebaja õega, et ta vahendaks lapse üleandmist kaebajale. Laps on varem vanaema juures ööbinud ning vanaema on lapselapse võtnud alati lapse ema teadmisel/kokkuleppel. Vanaema saab hakkama lapsele rohu andmisega. 17.09.2019 ei olnud kohtulahendi järgi see päev, mil laps oleks pidanud olema koos kaebajaga. Vastustaja on 02.10.2019 vastuses teabenõudele ja selgitustaotlusele kaebajale asjaolusid piisavalt selgitanud ning põhjendanud PPA seisukohti. Asjaolu, et PPA toimingud ei vastanud kaebaja soovidele ega ootustele ning kaebaja nendega ei nõustu, ei muuda politsei tegevust õigusvastaseks. Eeltoodu põhjal oli PC 17.09.2019 tegevus alaealise lapse asukoha operatiivsel väljaselgitamisel ning PPA tegevus kaebaja 30.09.2019 teabenõudele vastamisel õiguspärane. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(7)
3-19-1977 PPA 17.09.2019 ja 02.10.2019 toimingud olid õiguspärased. Politsei sekkumine eraõiguslikesse vaidlustesse on piiratud. Teate saamisel, et lapse elu või tervis võib olla ohus, kontrollib politsei võimalikku ohtu või selle puudumist. Ohu puudumise ja lapse turvalises keskkonnas viibimise tuvastamisega politsei pädevus piirdub. Eraeluliste vaidluste, sh hooldusõiguse teostamisel tekkinud erimeelsuste lahendamine, ei kuulu politsei pädevusse. Kaebaja 17.09.2019 telefonikõnes Häirekeskusesse esitatud asjaolude kontrollimisel selgus, et ohtu lapse tervisele ei ole. Lapse ema oli lapse usaldanud vanaema hoolde ning puudus igasugune mõistlik põhjus eeldada, et ema on jätnud korraldamata lapsele vajalike ravimite andmise, mis võis kaasa tuua ohu lapse tervisele. Kaebaja ei ole tõendanud ohtu lapse elule või tervisele. Kohus on suulisel arutelul välja selgitanud, et laps viibis temale turvalises ja tuttavas kohas oma emapoolse vanaema juures, kes viis lapse koju (laps vanaema juures ei ööbinud, vaid magas oma kodus). Lapse asukoha tuvastamisel andis politsei kaebajale koheselt teada, et laps viibib vanaema juures ja temaga on kõik korras. Politsei andmekogu põhimäärusest koosmõjus AvTS-ga ei tulene alust, mis annaks kaebajale õiguse saada politsei andmekogust kolmanda isiku (vanaema) kohta käivaid andmeid. Kaebajale on avaldatud teavet lapse asukoha kohta (laps viibib vanaema juures) mahus, mis ei sisalda andmeid vanaema elukoha (lapse täpse viibimiskoha) kohta. Kuna 02.10.2019 toiming – vastus teabenõudele – on oma sisult seotud 17.09.2019 toiminguga, siis laieneb 17.09.2019 toimingule antud kohtu hinnang ka 02.10.2019 toimingu õiguspärasusele. Apellatsioonkaebuses on kaebaja esitanud uue väite, et laps ei viibinud vanaema elukohas. Puudub vaidlus selles, et laps viibis vanaema hoole all ajal, mil apellant Häirekeskusesse helistas. Asjaolu, et kaebajal puudus kindlus selles, et vanaema mõõdaks täpse ravikoguse lapselapsele (oletuslik ja paljasõnaline väide), ei anna iseenesest alust pidada PPA toiminguid õigusvastasteks. Lapse ema on kinnitanud, et usaldas lapse vanaema hoolde. Kaebaja ei esitanud halduskohtus taotlust, et kohus selgitaks välja lapse viibimiskoha mingil kindlal kellaajal. Kaebaja paljasõnalist väidet, et ta pidi lapse võtma ja viibima koosolekul koos lapsega, lapse ema ei kinnitanud. See asjaolu ei oma kaebuse nõudeid arvestades ka tähtsust. Kui kaebaja soovib vaidlustada lapse ema tegevust, on tal võimalik pöörduda nõudega tsiviilkohtusse. Isegi juhul, kui suhtluskorda polnud 18.09.2019 määratud, ei oma see tähendust, sest vaidlus puudub selles, et 18.09.2019 anti laps kaebajale üle. Kaebaja ei ole tõendanud väiteid ohu olemasolust lapse tervisele või tema tervise halvenemisest vanaema hoole all viibimise ajal. Väide halduskohtu 19.06.2020 määruse osas on ainetu, sest kaebaja ei ole seda vaidlustanud.
CC vastust apellatsioonkaebusele ei esitanud.
5(7)
3-19-1977
6(7)
3-19-1977
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.