lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-784/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 15.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-784/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
15.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
771
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-784

Määruse kuupäev

15.04.2021

Kohtunik

Roby Koik

Kohtuasi

X taotlus riigi õigusabi saamiseks

Resolutsioon

Jätta X taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 119 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1.X esitas 15.03.2021 Tartu Maakohtule avalduse hagis puuduste kõrvaldamiseks ning menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse.
2.Tartu Maakohus edastas 25.03.2021. a määrusega (resolutsiooni p 2) tsiviilasjas nr 2-xxxxxx X riigi õigusabi taotluse Tartu Halduskohtule osas, milles X soovib riigi õigusabi sundvõõrandatud Tallinna, Maakri korteri eest hüvitise ja korteri sundvõõrandamisest tuleneva kahju nõuete esitamiseks.
3.Tartu Halduskohtusse saabusid X riigi õigusabi taotluse materjalid 14.04.2021, s.o pärast Tartu Maakohtu 25.03.2021 jõustumist. Kohtu seisukoht
4.X on 15.03.2021 esitatud riigi õigusabi taotluses märkinud, et taotleb riigi õigusabi muuhulgas õigusdokumendi koostamiseks ning muuks õigusnõustamiseks vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 punktidele 8 ja 9.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
5.Kohus mõistab, et X soovib riigi õigusabi, et saada tasuta õigusteenust halduskohtule kaebuse koostamiseks ja esitamiseks. Probleemiks, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on sundvõõrandamise teel võõrandatud korteri, asukohaga Tallinn, eest hüvitise väljanõudmine. Sundvõõrandamise tõttu muutus taotleja kolmeks aastaks kodutuks, tal on tuvastatud raske puue ning ta taotleb kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest.
6.Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1). Vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (kehtetu alates 01.07.2018) § 2 lg-le 2 otsustas kinnisasja sundvõõrandamise Vabariigi Valitsus ning seaduses sätestatud juhtudel võisid sundvõõrandamise otsustada teised riigiasutused või kohalik omavalitsusüksus. Halduskohtumenetluses võib vastustajaks olla Vabariigi Valitsus, peaminister, minister, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus, avalik-õiguslik juriidiline isik või avalikku ülesannet enda nimel täitev eraõiguslik juriidiline või füüsiline isik, kelle tegevuse peale on esitatud

kaebus või kellega kaebajal on tekkinud või võib kõige tõenäolisemalt tekkida vaidlus asjaolu üle, mille tuvastamist kaebuses taotletakse (HKMS § 17 lg 1). Seega on tegemist avalikõigusliku vaidlusega, mille lahendamine oleks halduskohtu pädevuses, ning RÕS§ 10 lg 1 kohaselt kuulub riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevusse.

7.RÕS § 6 lg 1 alusel võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.
8.Riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei ole ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Kui esineb RÕS §-s 7 sätestatud alus, ei pea kohus kaaluma taotleja majanduslikku seisundit.
9.Kohus leiab, et praeguses asjas esineb alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
10.Riigi õigusabi taotluses märkis X, et temale on korteri sundvõõrandamisega tekitatud tervisekahju. Tartu Maakohtule 02.03.2021 esitatud hagiavalduses märkis X, et nõuab nii moraalse kui materiaalse kahju hüvitamist, seadusevastane tegevus toimus 1996. aastal. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 alusel võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui avaliku võimu kandja on süüliselt õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes isiku tervist kahjustanud. RVastS § 8 lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 8 lg-s 2 on täpsustatud, et kehavigastuse tekitamisel või tervise kahjustamisel võib kannatanu nõuda sellega tekitatud kulutuste hüvitamist.
11.Kahju hüvitamise taotluse esitamiseks on seaduses kehtestatud kord, sh kaebetähtajad. RÕS § 17 lg 3 kohaselt tuleb taotlus või kaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Riigi õigusabi taotluse esitaja väitel toimus temale kuulunud korteri õigusvastane sundvõõrandamine 1996. aastal, seega on sündmusest praeguseks möödunud kakskümmend viis aastat. X ei ole riigi õigusabi taotluses esitanud ühtegi põhjendust, miks ta pöördub kohtu poole alles nüüd 25 aastat hiljem. Seetõttu peab kohus hüvitamiskaebuse esitamise tähtaja ennistamist vähetõenäoliseks.
12.Kohus jätab X riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, sest taotluses toodud asjaoludel on taotleja võimalus kaitsta oma õigusi RVastS alusel hüvitamiskaebuse esitamisega halduskohtule ilmselt vähene.
13.Halduskohtu menetlusabi andmisest, sh riigi õigusabi andmisest keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja