HK Teenindus OÜ kaebus SA KredEx 28.07.2020 otsuse ja 17.08.2020 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – HK Teenindus OÜ, seaduslik esindaja juhatuse liige Tõnu Kastan Vastustaja – SA KredEx, volitatud esindajad vandeadvokaadid Triinu Järviste ja Vitali Šipilov
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata SA KredEx taotlus HK Teenindus OÜ kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
Jätta HK Teenindus OÜ kaebus rahuldamata.
3.Mõista SA-lt KredEx HK Teenindus OÜ kasuks välja riigilõiv 15 (viisteist) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.05.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
1.HK Teenindus OÜ (kaebaja) esitas 19.06.2020 SA-le KredEx (vastustaja) väliskaubandusja infotehnoloogiaministri 22.04.2020 määruse nr 10 „Ettevõtluslaenude andmise tingimused“ (määrus nr 10) alusel taotluse erakorralise käibekapitalilaenu andmiseks summas 25 000 eurot 24 kuuks.
3-20-1622
2.Vastustaja jättis 28.07.2020 e-kirjas sisalduva otsusega kaebaja taotluse rahuldamata. Vastustaja hinnangul ei suuda kaebaja tulevikus laenu tagastada. Selline risk on antud juhul kõrgem kui vastustaja poolt aktsepteeritav riskivõtmise piir.
Kaebaja esitas 28.07.2020 otsusele 31.07.2020 vaide.
4.Vastustaja jättis 17.08.2020 e-kirjas sisalduva vaideotsusega vaide rahuldamata. Põhjendused:
4.1.Maksevõime hindamisel püütakse võtta arvesse võimalikult palju tegureid, mis võivad tähtsust omada. Nende hulgas on nii arvulised andmed nagu bilansimaht, käive, likviidsete varade hulk jne kui ka muud ettevõtte olulised näitajad nagu ettevõtte majanduslikud sidemed teiste ettevõtetega, ettevõtte omanike varasem äritaust ja tema potentsiaal tulevikus ettevõtet vajadusel rahaliselt täiendavalt toetada, ettevõtte juhtkonna kogemused ja varasemad saavutused jne. Kõikide nende andmete kogumis hindamise pealt kujuneb hinnang ettevõtte maksevõimele. Kaebaja puhul hinnati kokkuvõttes liiga suureks riski, et ta ei suuda oma kohustusi täita, st et tema maksevõime võib tulevikus osutuda mittepiisavaks täitmaks laenu tagastamise kohustust. Maksevõime hindamine oma olemuselt on alati oletuslik tegevus, mille puhul püütakse mineviku andmetele toetudes ennustada tulevikku.
4.2.X on tegutsenud kehtivaid sisekordasid järgides. Ei ole teada ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et ta oleks tegutsenud kuidagi kallutatult või käsitlenud kaebaja taotlust mingis osas teistmoodi, kui kõiki teisi taotlusi menetledes. Samuti ei ole põhjust kahelda tema oskustes ja pädevuses ega ka selles, et ta poleks oma tööülesandeid täites teinud seda parimal võimalikul viisil või ilma vajaliku pühendumuseta. Tema vastu suunatud väited jätavad mulje teravast isiklikku laadi rünnakust, mille kaudu püütakse mõjutada vastustaja tehtavaid otsuseid.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 28.07.2020 otsus ja 17.08.2020 vaideotsus ning kohustada vastustajat vaatama kaebaja taotluse uuesti läbi. Põhjendused:
5.1.Kaebaja vastas kõigile erakorralise käibelaenu tingimustele. Coop Pank AS hindas kaebaja maksevõimet heaks, kuid pidas sektorit, milles kaebaja tegutseb, liiga riskantseks, mistõttu keeldus laenu väljastamast. Seega oli kaebaja ainsaks võimaluseks saada abi vastustajalt. Kaebaja maksevõime on 2019. a ja 2020. a I kvartali aruannete järgi suurepärane. Lühiajalisi kohustusi oli 31.03.2020 seisuga kokku 13 000 eurot, samas käibevahendeid 242 000 eurot. Kaebaja vajas laenu käibe langusest tingitud püsikulude katmiseks. 2020. a prognoositav käive moodustab 50% eelmise aasta käibest ehk 125 000 eurot. 2021. a käive peaks prognoosi kohaselt jõudma 250 000 euroni. 2021. a lõpuks peaks kaebaja teenima eelnevate aastate andmete alusel ligi 90 000 eurot kasumit. Seega on kaebajal piisavaid vahendeid, et tagastada 25 000 euro suurune laen.
5.2.Vastustaja töötajad on ebaprofessionaalsed ja hindavad ettevõtteid subjektiivselt, tekitades sellega ettevõttele olulise kahju. Laenu mitte andes on vastustaja rikkunud riigiabi andmise korda, tekitades kaebajale ja riigile mainekahju. X tegevusel on mõjuvõimuga kauplemise tunnused.
Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata või rahuldamata. Põhjendused:
6.1.Vastustajal on suur otsustusvabadus, kellele laenu väljastada. Vastustaja on seotud vaid kõrgemalseisvates õigusaktides seatud üldiste nõuetega ja laenude jagamise sihteesmärgiga. Vastustaja ei pea toetama ettevõtjaid, kes ei ole reaalselt võimelised saadud kasu edasi suunama Eesti majandusse ja kes ei ole võimelised aitama Eesti majandusel kriisist võimalikult hõlpsalt väljuda. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine oleks õigusvastane vaid siis, kui vastustaja oleks 2(12)
3-20-1622
teinud ilmselgeid vigu, mida aga ei esine. Tegu on prognoosotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud.
6.2.Laenu saab anda üksnes maksejõulisele ettevõttele. Maksevõime üheks oluliseks osaks on ka laenutaotlejaga seotud isikute taust ja nende usaldusväärsus. Vastustaja peab tõlgendama laenu andmise kriteeriume pigem kitsendavalt, sest tegu on riigiabiga. Kaebaja poolt vastustajale esitatud materjalidest nähtus hulgaliselt tuleviku maksevõime osas riske väljendavaid asjaolusid ja neid kogumis arvestades oli vastustaja õigustatud järeldama, et kaebaja riskitase oli liialt kõrge (maksevõime madal). Kaebaja käive oli oluliselt kukkunud juba 2019. a, st enne COVID-19 puhangut 2020. a. Erakorralise käibekapitalilaenu eesmärgiks on aga just COVID-19 puhangust tingitud ajutiste raskuste ületamine. Seega oli vastustajal alust kahtlustada, et kaebaja käibe langus oli suures osas tingitud muudest põhjustest. Kaebaja varasematele maksehäiretele viitab ka see, et kaebaja osad on enne COVID-19 puhangut olnud aresti all ja neile olid seatud keelumärked. Sellises olukorras oleks kaebajale laenu andmine vastuolus meetme eesmärgiga ja tähendaks ka nende ettevõtjate laenust ilmajätmist, kes seda reaalselt vajavad. Kaebajal ei ole ühte konkreetset tegevusala, vaid tema tegevus on killustunud mitme ala vahel. See näitab, et kaebaja ei ole üheski valdkonnas nö võtmetegija ja eelduslikult puudub tal oma käibe taastamiseks selge visioon. Koosmõjus kaebaja käibe eelneva langusega osutas ka see asjaolu sellele, et kaebaja ei ole eelduslikult võimeline laenu tagastama.
6.3.Kaebaja juht Tõnu Kastan on eraisikuna pankrotis, tema suurimaks võlausaldajaks on Maksu- ja Tolliamet (MTA), kelle nõue summas 96 104,58 eurot jäi rahuldamata. Seega on kaebaja juht tekitanud riigile hiljuti suures ulatuses kahju. Kokku jäi pankrotimenetluses rahuldamata nõudeid summas 164 983,18 eurot. Anda laenu isikule, keda juhib äsja pankrotistunud isik, kes on sarnastes olukordades jätnud oma kohustused täitmata ja seda laenusummat oluliselt ületavates summades, oleks ilmselgelt riskantne. Seejuures on kõik Tõnu Kastaniga seotud äriühingud makseraskustes ja neil esinevad olulised maksuvõlad. OÜ-l Eetiline Pakend lasub ajatamata maksuvõlg summas 40 022,58 eurot 2017. aastast ja äriühing on likvideerimisel. Kastani Investeeringud OÜ-l lasub ajatamata maksuvõlg summas 95 899,92 eurot 2004. aastast ja äriühing on likvideerimisel. Järelikult on riigil Tõnu Kastani tegevusest tulenevalt jäänud ka teistelt äriühingutelt nõudeid saamata ja seda ulatuses, mis ületab kordades taotletud laenusummat. See kinnitab vastustaja seisukohta, et kaebajale oleks riigi rahastatava laenu andmine ilmselgelt liiga riskantne. Kaebajal lasub ka endal maksuvõlg, mis on osaliselt ajatamata. MTA veebilehelt nähtub, et kaebajal on praegu maksuvõlg summas 30 379,89 eurot, millest on ajatatud 27 333,33 eurot. Maksuvõlg lasub alates 20.09.2019.
6.4.Vastustaja antav laen ei oleks piisavalt tagatud. Kaebaja pakkus laenu tagatiseks üksnes kommertspanti enda varadele ja juhatuse liikme käendust. Juhatuse liikme Tõnu Kastani käendus ei kujuta endast piisavat tagatist, sest ta on pankrotis. Samuti ei anna piisavat tagatist kommertspant, sest miski ei takista kaebajal teha end varatuks – seda eriti olukorras, kus kaebaja juhil ja temaga seotud isikutel on varasemalt korduvalt olnud makseraskused.
6.5.Kaebaja tõi ise kaebuses välja, et tema makseriski pidas liiga kõrgeks ka Coop Pank AS. Kaebaja väide, et pank ja kõik spetsialistid pidasid tema maksevõimet heaks, on paljasõnaline ja vastuolus kogutud teabega. Kaebaja väited tema prognoositavast käibest 2020. a ja 2021. a on samuti paljasõnalised ega ole millegagi põhjendatud. Kaebaja maksevõimet ei näita pelgalt asjaolu, et tema lühiajaliste kohustuste summa on väike – see võib viidata hoopis majandustegevuse seiskamisele ja on seetõttu vastuolus väidetega käibe tulevasest tõusust. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja kahtlusi kaebaja maksevõimes. Vastustaja oleks ka täiendavate põhjenduste esitamise korral pidanud igal juhul tegema samasisulise otsuse.
3(12)
3-20-1622
6.6.Asjakohatud on kaebaja viited Tallinkile ja Porto Francole väljastatud laenudele. Nimetatud ettevõtetele väljastati laen teise meetme alt. Tegemist oli riiklikult oluliste projektidega, kellele laenu mitteandmine tähendanuks suure tõenäosusega negatiivseid sotsiaalseid tagajärgi. Laenu andmise üle otsustas Vabariigi Valitsus. Samuti on neil ettevõtetel selge tegevusala ja hea reputatsiooniga juhtkond. Seega ei ole nad kaebajaga võrreldavad.
6.7.Vastustaja 28.07.2020 ja 17.08.2020 e-kirjad ei ole haldusaktid, vaid informatiivsed toimingud, millel puuduvad vorminõuded. Kirjad on piisavalt põhjendatud ja kaebaja mõistis, mis põhjusel jäi tema taotlus rahuldamata, sest ta püüdis oma maksevõimet põhjendada. Põhjendamiskohustuse rikkumine ei tooks kaasa kirjade õigusvastasust, sest ei muudaks menetluse lõpptulemust. Vastustaja on selgitanud välja asjas tähtsust omavad asjaolud ja kogunud tõendid. Samuti ei ole vastustaja rikkunud tähtaegu, sest ühestki õigusaktist ei tule vastustajale konkreetset tähtaega taotluse lahendamiseks. Kaebaja esitas maksuvõla ajatamise teate alles 17.07.2020. Pärast seda toimus kaebajaga aktiivne suhtlus ja asjaolude täpsustamine. Taotlus lahendati 28.07.2020, st mõistliku aja jooksul. Kaebaja 31.07.2020 e-kirjast nähtub, et Coop Pank AS vaagis kaebaja laenutaotlust 1,5 kuud.
6.8.Väited X erapoolikuse kohta on ebaõiged ja asjassepuutumatud. Tema tegevus on korrektne. Vastustaja ei ole tuvastanud tema tegevuses vigu. Vastustajal on alust arvata, et kaebaja süüdistused X suhtes olid mõeldud vastustaja survestamiseks.
6.9.Kaebus on võetud ekslikult menetlusse. Vastustaja ei teosta laenude andmisel avalikku võimu. Tegemist on eraõigussuhtega võrdsete üksuste vahel. Vaidlus ei allu halduskohtu pädevusele.
6.10.Kaebajal puudub kaebeõigus vastustaja e-kirjade vaidlustamiseks, sest kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda riigi poolt talle laenu või riigiabi andmist. Vastustajal oleva ulatusliku kaalutlusõiguse tõttu ei saa kaebaja kohustamisnõuet rahuldada.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Vastustaja arvates ei ole halduskohus pädev praegust kaebust lahendama, sest tegemist ei ole avalik-õigusliku suhtega.
7.1.Kohus ei nõustu vastustajaga. HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
7.2.Kaebus on esitatud SA KredEx vastu, kes on küll eraõiguslik juriidiline isik, kuid asutatud riigi poolt1 avalike ülesannete täitmiseks2. Vastustaja ei tegele ettevõtlusega ega majandustegevusega tulu saamise eesmärgil, vaid täidab avalikes huvides pandud avalikke ülesandeid. Seega ei ole vastustaja olukorras, kus saaks olla iga teine eraõiguslik isik.
7.3.Vastustaja tegevust reguleerivad praeguses vaidluses ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadus (ETS), määrus nr 10 ja Vabariigi Valitsuse 28.04.2020 määrus nr 31 „COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (määrus nr 31). Tegemist on avalik-õiguslike normidega. ETS § 1 lg 2 teeb võlaõigusseadusele (VÕS) viite seoses laenude tagamisega, mitte laenude andmisega. Isegi kui vastustaja ja laenusaaja vahel sõlmitud ettevõtluslaenu lepingule kohaldatakse VÕS-i sätteid, siis laenu andmise otsus on igal
Vastustaja põhikirja p 1.3 – https://www.kredex.ee/et/kes-me-oleme/sa-kredex. Vastustaja põhikirja p 2.
4(12)
3-20-1622
juhul haldusakt (sarnaselt kohaldatakse otsustele ja lepingutele erinevat õigust nt riigihankeasjades ja riigi- või munitsipaalvara kasutada andmisel või koormamisel).
7.4.ETS § 3 p-st 3 nähtuvalt on selle seaduse alusel antav laen ettevõtluse riikliku toetamise üks liike, järelikult on tegemist ettevõtjale riigi poolt ettenähtud toetusega, mitte tavapärase laenuga, mida saavad anda ka teised krediidiasutused. Seega ei ole vastustaja erinevas olukorras võrreldes teiste toetuste jagajatega (nt Ettevõtluse Arendamise SA, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Innove jms), kelle vastu esitatavaid kaebusi vaatavad läbi halduskohtud. Vastustaja antava laenu eesmärk erinevalt krediidiasutuste antavatest laenudest ei ole teenida kasumit, vaid leevendada ettevõtetele koroonapuhangust tulenevaid majandusraskusi (määruse nr 10 seletuskiri3, lk 1) ja aidata ettevõtetel ületada koroonaviiruse puhangust tingitud likviidsusprobleeme. Meetme eesmärk on kriisist võimalikult kiire väljumine (2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõu 171 SE seletuskiri4, lk 20). Seega antakse nimetatud laenu avalikust huvist, mitte erahuvist lähtuvalt. Tegemist on riigi poolt majandusellu sekkumisega turu mõjutamise eesmärgil, mitte majanduselus osalemisega tulu teenimise eesmärgil. Seega on tegemist selgelt avalik-õigusliku, mitte eraõigusliku suhtega. Tulu teenitakse laenu andmisel vaid niipalju, et laenu andmisega seotud tulud ja kulud oleksid tasakaalus (vt määruse nr 10 § 3 lg 1). Seda, et tegemist pole tavapärase turuosalise osalemisega majanduselus, näitab ka see, et riigil puuduvad erakorralise ettevõtluslaenu andmisel konkurendid – laenu antakse juhul, kui ettevõtjal ei ole võimalik muude allikate abil täiendavaid finantsvahendeid kaasata (määruse nr 31 § 10 lg 4 p 3). Vastustaja ei osale selles laenusuhtes oma isiklikes huvides, vaid täidab riigi poolt antud avalikku ülesannet.
7.5.Vaidluse all ei ole, et tegemist on riigiabiga (Euroopa Komisjoni 30.03.2020 luba nr SA.56804 (C(2020) 2075)5). Vastustaja rahalised vahendid sellise laenu andmiseks tulevad riigieelarvest (vt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja vastustaja vahel 06.05.2020 sõlmitud lepingu6 p 1.1) ja tegemist ei ole vastustajale kuuluva rahaga, vaid riigi rahaga, mida vastustaja vahendab oma ülesannete täitmise käigus ettevõtjatele. Saadud vahendid tuleb riigile tagastada (vt MKM-i ja vastustaja lepingu p 3). Tegemist on ilmselgelt avaliku ülesandega (vt riigieelarve seaduse (RES) § 61 lg 1 p 1).
7.6.Kuna vastustaja jagab avalikke vahendeid ja otsustab, kellele ja mis tingimustel neid vahendeid jagada, siis teostab ta seeläbi avalikku võimu. Kaebaja ja vastustaja vahel on subordinatsioonisuhe. Tegemist ei ole võrdväärsete partneritega. Laenu andmise tingimused on määratud kindlaks ühepoolselt (vastustaja ja riigi poolt). Kaebajal ei ole võimalik vastustajaga laenu saamise tingimusi läbi rääkida, nagu teiste krediidiasutustega on suuremal või vähemal määral võimalik. Samuti puudub kaebajal võimalus minna sama taotlusega konkurendi juurde, mis tavapärases eraõiguslikus suhtes laenuandjat läbi rääkima motiveerib. Vastustajal puuduvad konkurendid, kes samadel tingimustel avalikest vahenditest ettevõtluse toetamise eesmärgil laenu annaksid.
7.7.Eraõigusliku suhte olemasolu ei ole võimalik välja lugeda sellest, et vastustajale on jäetud õigus kindlaks määrata kriteeriumid, mille alusel otsustada, kellele laenu anda. Vastustaja ei ole nende kriteeriumide kindlaksmääramisel täiesti vaba, sest ta on seotud laenu andmise eesmärkide ja tingimustega, mis on sätestatud RES-is, ETS-is ning määrustes nr 10 ja 31. Samuti tuli vastustajal laenu andmise tingimused kooskõlastada MKM-iga (määruse nr 10 § 2
Kättesaadav https://eur-lex.europa.eu/legalcontent/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52020XC0417%2805%29&qid=1613556015898 ja https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202014/285300_2143706_71_2.pdf.
lg 3, MKM-i ja vastustaja lepingu p-d 1.2 ja 5.2) ning vastustaja allub MKM-i kontrollile (MKM-i ja vastustaja lepingu p 4).
7.8.Järelikult puuduvad igasugused põhjused lugeda kaebaja ja vastustaja vahelist suhet eraõiguslikuks. Tegemist on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidlusega, mille lahendamiseks ei ole ettenähtud teistsugust menetluskorda, seega on praegust vaidlust pädev lahendama halduskohus.
8.Kuna tegemist on avalik-õiguslik suhtega ja vastustaja täidab talle riigi poolt pandud avalikku ülesannet, siis on vastustaja haldusorgan HKMS § 15 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 1 tähenduses. Kaebaja ja vastustaja vaheline suhe on haldusõiguslik ja sellele kohaldub HMS üldseadusena olenemata sellest, kas eriseaduses HMS-ile viidatakse või mitte. HMS ei kohaldu vaid juhul, kui eriseadus selle kohaldamise sõnaselgelt välistaks või kui eriseaduse normid näeksid ette HMS-ist erineva regulatsiooni. Praegusel juhul see nii ei ole.
9.Vastustaja 28.07.2020 e-kiri on haldusakt HMS § 51 lg 1 tähenduses. See anti haldusorgani poolt haldusülesande täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks. HMS § 43 lg 2 esimene lause sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Kaebaja taotles määrus nr 10 alusel vastustajalt ettevõtluslaenu, vastustaja vaatas kaebaja taotluse sisuliselt läbi ja jättis selle rahuldamata, võttes seega kaebajalt võimaluse ettevõtluslaenu saada. Seega on 28.07.2020 otsus haldusakt, sest sellega jäeti kaebaja taotletud haldusakt andmata. Tegemist on menetlust lõpetava lahendiga ja haldusaktiga, sest sellega lahendati kaebaja taotlus sisuliselt, mitte ei jäetud seda läbi vaatamata. Vastustajal puudus sellises olukorras õigus haldusmenetlust vaid teatega lõpetada (vt HKMS § 43 lg 2 teine lause). Kui lugeda 28.07.2020 e-kiri vaid teateks selle kohta, et kaebaja taotlus on jäetud rahuldamata, siis tähendab see, et vastustaja oleks pidanud tegema kaebaja taotluse kohta ka haldusakti, millest teda 28.07.2020 e-kirjas teavitatakse. Sellise muu otsuse vormistamist ei ole vastustaja väitnud ega tõendanud. Seega on 28.07.2020 e-kiri ise haldusaktiks, vaatamata selle vormistuslikele puudustele. Seda, kas tegemist on haldusaktiga, tuleb tuvastada sisu, mitte vormi järgi. Praegusel juhul nähtub 28.07.2020 e-kirjast selgelt kaebaja taotluse rahuldamata jätmine. Samadel põhjendustel tuleb lugeda ka 17.08.2020 e-kiri, millega lahendati kaebaja vaie, haldusaktiks. Vastustaja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks vormistanud kaebaja vaide kohta eraldiseisva vaideotsuse (HMS § 86 lg 1), seega on nimetatud e-kiri vaatamata selle vormistuslikele puudustele vaideotsus.
10.Vastustaja leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus ja kaebus tuleks jätta läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 koos § 121 lg 2 p-ga 1 võimaldavad jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu arvates on kaebajal kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. ETS-iga ning määrustega nr 10 ja 31 on antud koroonakriisist mõjutatud ettevõtjatele võimalus taotleda riigilt toetust mh ettevõtluslaenu näol ja kaebaja on seda ka teinud. Vastustaja jättis kaebaja taotluse 28.07.2020 e-kirjaga rahuldamata. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebajal puudub õigus nõuda endale riigiabi andmist, kuid tal on õigus nõuda, et tema taotlus vaadataks läbi vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja taotluse rahuldamata jätmise otsus oleks õiguspärane (vt ka Riigikohtu 23.03.2020 otsus asjas nr 3-16-1634, p 26). Vastustaja otsus riigieelarveliste vahendite jagamisel ei või olla suvaline. Määruse nr 31 § 5 lg 1 p-st 1 nähtuvalt peab meetme alusel hüvitise, toetuse või finantsinstrumendi eraldamine olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv ning tagama sihtrühma kuuluvate isikute võrdse kohtlemise nii ühe meetme raames kui ka erinevate meetmete vahel. Seega on kaebajal õigus taotleda kohtult vastustaja otsuse õiguspärasuse kontrolli. See puudutab vaieldamatult kaebaja õigusi, sest kui kohus
6(12)
3-20-1622
tuvastab vastustaja menetluses vea, mis võis mõjutada asja lahendust, siis toob see kaasa uue haldusmenetluse läbiviimise, kus kaebaja taotlus võidakse rahuldada. Seega puudutab vaidlus kaebaja rahalisi õigusi. Kaebeõigust ei välista ka asjaolu, et riigil on riigieelarvest toetuste määramisel suur otsustusvabadus ja haldusorganil on haldusakti tegemisel suur kaalutlusõigus. Need asjaolud piiravad vaid kohtuliku kontrolli ulatust, mitte ei välista kontrolli tegemist. See, kas kaebaja vastas laenu andmise sisulistele tingimustele, on juba sisuline vaidlus ja kohus ei saa seda lahendada ettevalmistavas kaebuse menetlusse võtmise üle otsustades. Kaebuse sisulise lahendamine nõuab kaebuse menetlusse võtmist ja asja lahendamist otsusega. Seega ei nõustu kohus vastustaja seisukohaga, et kaebus on ekslikult menetlusse võetud. Vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks jääb rahuldamata.
11.Erakorralise ettevõtluslaenu andmise õiguslikud tingimused tulevad ETS-ist ning määrustest nr 31 ja 10. Samas näeb määruse nr 10 § 2 lg 2 ette, et sihtasutus annab ettevõtluslaenu enda välja töötatud meetmete alusel, mis lähtuvad vastava valdkonna arengudokumentidest, riigieelarvest meetme rahastamiseks eraldatud vahendite kohta sõlmitavast või rahastamisvahendi lepingust ning arvestavad finantseerimisasutuste pakutavaid teenuseid. Sama paragrahvi lg 3 täpsustab, et sihtasutus kooskõlastab lg-s 2 nimetatud meetmed enne nende rakendamist MKM-iga. Samamoodi lepiti MKM-i ja vastustaja vahelise lepingu p-s 1.2 kokku, et vastustaja kasutab eraldatud vahendeid enda poolt välja töötatud ja Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud meetmete rakendamiseks kooskõlas riigiabi reeglitega. Seega andis MKM vastustajale õiguse töötada välja erakorralise ettevõtluslaenu täpsemad tingimused. Vastustaja on selliste tingimustena kehtestanud „Erakorralise laenu tingimused: käibekapitalilaen“7 (kehtisid alates 08.06.2020). Nende laenutingimustega määrati kindlaks täpsemad nõuded laenutaotlejatele. Nendega reguleeriti, millistele nõuetele vastavad ettevõtjad võivad laenu saada ja milliseid andmeid/dokumente nad peavad laenu taotlemisel esitama. Kuna laenutingimustega reguleeriti haldusväliste isikute õigusi ja kohustusi, on laenutingimustel haldusväline mõju. Kohus leiab sarnaselt Riigikohtu 29.11.2012 otsusele asjas nr 3-3-1-29-12, et tegemist on eelhaldusaktiga HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses, millega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu.
12.Kohus nõustub vastustajaga, et vastustajal on suur kaalutlusõigus otsustamaks laenu andmise üle. Selline kaalutlusõigus tuleneb asjaolust, et vastustajal tuleb hinnata laenutaotleja majanduslikku olukorda ja maksevõimet ning teha prognoosotsus selle kohta, kas laenutaotleja on tulevikus tõenäoliselt võimeline laenu tagasi maksma (vt määruse nr 10 § 5 lg-d 1 ja 3). Kuna tegemist on tulevikus tekkiva olukorraga, siis ei saa sellist olukorda juba praegu ette ära tõendada. Tegemist on hinnangulise otsusega, mis tuleb teha vastustajale praegu teada olevate asjaolude pinnalt. Suure kaalutlusõiguse olemasolu ei tähenda siiski seda, et vastustaja otsus võib jääda kontrollimatuks. HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Järelikult ei saa kohus ise teha vastustaja asemel kaalumist, kuid peab saama kontrollida, kas vastustaja poolt kaalumisel arvesse võetud asjaolud olid asjakohased ja ega vastustaja ei ole teinud kaalumisvigu.
13.Vastustaja jättis kaebaja laenutaotluse 28.07.2020 otsusega rahuldamata, sest vastustaja hinnangul ei suuda kaebaja tulevikus laenu tagastada. Vastustaja jäi ka 17.08.2020 vaideotsuses seisukoha juurde, et kaebaja maksevõime ei ole piisav laenu tagastamiseks. Seega oli laenu
Vastustaja vastuse lisa 5.
7(12)
3-20-1622
andmata jätmise põhjuseks kaebaja ebapiisav maksevõime. Täpsemaid selgitusi kumbki otsus ei sisalda. Alles kohtumenetluses viitas vastustaja kaebaja käibe langusele enne juba COVID-viiruse puhkemist, kaebaja osal olevale keelumärkele, kaebaja juhatuse liikme Tõnu Kastani pankrotile ja tasumata kohustustele, Tõnu Kastani ja temaga seotud ettevõtete maksuvõlgadele, kaebaja ajatamata maksuvõlale, piisava laenutagatise puudumisele, tulevase maksevõime ja käibe taastamise võimaluse põhjendamatusele ja tõendamatusele.
14.Määruse nr 31 § 9 lg 2 järgi võib juriidilisele isikule toetust maksta üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad 12.03.2020 seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse. Maksuvõlgade puudumise tingimuse seavad ka laenutingimused (alajaotuse „Üldised nõuded laenutaotlejale ja laenutaotlejaga seotud ettevõtjate grupile“ 4. alalõik). Vastustaja esitatud tõendist8 nähtub, et vastustaja juhtis oma 22.06.2020 e-kirjas kaebaja tähelepanu temal lasuvale maksuvõlale. Kaebaja esitas 17.07.2020 vastustajale MTA otsuse maksuvõlgade ajatamise kohta. Nimetatud otsust ei ole kohtule edastatud. Kuna vastustaja jätkas kaebaja taotluse menetlemisega, järeldub sellest, et esitatud otsus oli piisav ja maksuvõla etteheide ei välistanud enam kaebajale laenu väljastamist. Seetõttu ei ole vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud viide kaebaja maksuvõlale enam asjakohane. Vastustaja väljavõte MTA võlapäringu registrist9 on tehtud 16.10.2020 kuupäeva seisuga, seega tekkis ajatamata maksuvõlg pärast vaidlusaluste otsuste tegemist. Hiljem tekkinud maksuvõlg ei ole asjakohane varem tehtud haldusakti õiguspärasuse hindamisel, sest vastustaja ei saanud selle maksuvõlaga vaidlusaluste otsuste tegemisel arvestada (HKMS § 158 lg 2 teine lause).
15.Vastustaja viitas kaebaja käibe langusele 2019. a. Äriregistris olevatest kaebaja majandusaasta aruannetest nähtub, et kaebaja käive on 2015.-2018. a iga-aastaselt tõusnud ja kasum kasvanud. 2019. a on kaebaja käive märkimisväärselt langenud (2018. a 322 551 eurot, 2019. a 253 785 eurot, vahe 68 766 eurot) ja kasum vähenenud (ärikasum 2018. a 89 464 eurot, 2019. a 85 160 eurot, vahe 4304 eurot). Kaebaja 2019. a majandusaasta aruanne ise kaebaja tegevuse ja käibe languse kohta mingeid selgitusi ei anna. Sellekohaseid selgitusi ei nähtu ka kaebaja laenutaotlusest ega kaebaja poolt haldus- ja kohtumenetluses esitatud selgitustest. Kohus nõustub vastustajaga, et tegemist on ohumärgiga, mis võib viidata kaebaja majandustegevuses muudel põhjustel tekkinud probleemidele. Kuna käibelangus tekkisid juba 2019. a, siis ei saa tekkida kahtlusteta veendumust, et kaebaja käibelangus ja käibevahendite puudus 2020. a on põhjustatud just COVID-viirusest tingitud mõjudest, mille leevendamiseks oli vaidlusalune käibekapitalilaen ette nähtud (vt määruse nr 31 § 1 lg 1, § 9 lg 1). Kaebaja selgituste kohaselt moodustavad tema majandustegevusest 70% ettevõtteid abistavad tegevused (finantskonsultatsioon, raamatupidamine jm abitööd)10. Viidatud teenuseid vajavad ettevõtted ka viiruseperioodil. Seega ei ole käibelangus ilma täiendavaid selgitusi esitamata COVIDviirusega selgelt seostatav. Laenutingimuste (alajaotuse „Üldised nõuded laenutaotlejale“
7.alalõik) kohaselt tuli laenutaotlejal põhjendada, kuidas COVID-19 puhang laenutaotleja majandustegevust mõjutas ja ajutisi raskusi põhjustas. Selliseid arusaadavaid põhjusi kaebaja esitanud ei ole. Kui käibelanguse põhjuseks on kaebaja enda ebaedukas majandustegevus ja juhtimisvead, siis ei kuulu kaebaja toetuse sihtgruppi ja tal puudub õigus toetust taotleda. Toetus ei täidaks tema puhul eesmärki, sest ei kõrvaldaks kaebaja käibe languse võimalikke põhjusi. Kaebaja käive võiks jätkuvalt langeda ja tema tulevane maksevõime sedavõrd halveneda, et
Vastustaja vastuse lisa 1. Vastustaja vastuse lisa 11.
Kaebaja 20.07.2020 e-kiri vastustajale – vastustaja vastuse lisa 1.
8(12)
3-20-1622
laenu tagasisaamine osutuks võimatuks. Tegemist on kaebaja tulevase maksevõime hindamisel asjakohase asjaoluga. Vastustaja on haldusmenetluses kaebaja käibeandmeid uurinud, seetõttu peab kohus usutavaks, et käsitletud asjaoluga arvestati juba vaidlusaluste otsuste tegemisel.
16.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja ei ole põhjendanud ega tõendanud tulevast maksevõimet ja käibe taastamise võimalusi. Kaebaja majanduslik seis ei võimalda usaldusväärselt veenduda tema tulevases maksevõimes.
16.1.Kuigi kaebaja bilansimaht on piisavalt suur (2019. a majandusaasta aruande järgi 31.12.2019 seisuga summas 300 080 eurot), on suur osa tema varadest kinni nõuete all (kokku summas 230 779 eurot, s.o 77% bilansimahust). Märkimisväärse osa kaebaja käibevaradest summas 211 158 eurot moodustavad nõuded ja ettemaksed summas 168 779 eurot, s.o 80%. Ka põhivaradest summas 88 922 eurot moodustavad suurema osa nõuded ja ettemaksed summas 62 000 eurot, s.o 70%. Tegemist ei ole likviidse varaga. Kaebajal võivad küll olla nõuded teiste ettevõtjate vastu, kuid nende nõuete realiseerimine ei pruugi olla edukas. Seega ei kinnita sellises summas nõuete olemasolu kaebaja maksevõimet ega võimalust tulevikus vastustajale laen tagasi maksta. Kaebaja on andnud enda selgituste kohaselt endaga seotud ettevõtetele tähtajatuid ja intressita laene. See ei taga talle tulu ega 2 aasta pärast vahendeid, et vastustajale laen tagasi maksta. Rahalised vahendid on kaebajal võrreldes 2018. a-ga vähenenud (2018. a 13 022 eurot, 2019. a 1802 eurot), samuti materiaalsed põhivarad (2018. a 34 069 eurot, 2019. a 26 922 eurot). Vaatamata iga-aastasele kasumi teenimisele ja selle jaotamata jätmisele ning tööjõukulude puudumisele on kaebaja suurendanud oma laenukohustusi (2018. a 63 320 eurot, 2019. a 68 434 eurot). Eeltoodu kinnitab, et kaebajal puuduvad likviidsed vahendid, mis kinnitaks tema maksevõimet, ja puudub piisav kindlus, et kaebaja on tulevikus võimeline laenu tagastama. Kaebajal puudub piisavas ulatuses materiaalset põhivara (31.12.2019 seisuga summas 26 922 eurot, amortiseerumisel väheneb), et tagada taotletud laenu (25 000 eurot) tagastamist. Varud summas 40 577 eurot on käibevara ja kasutatakse ettevõtluse käigus ära. Kaebaja plaan eraldada osad varad uude ettevõttesse vähendab kaebaja varasid ja maksevõimet veelgi enam.
16.2.Kaebaja tegevuste kirjeldus on väga üldsõnaline ja ebamäärane ega võimalda hinnata tema tegevuse võimalikku edukust. Kaebaja ei ole selgitanud, milliste teenuste osutamisest või kaupade müügist tulenev käive on langenud ja mis põhjusel ning mille tõttu peaks see käive hiljem taas tõusma. Viide hotellide, restoranide ja cateringi sektoris ning turismimajanduses kehtestatud riigipoolsetele piirangutele jääb ebaselgeks, sest kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas see tema käibe langusega seotud on. Järelikult pole võimalik hinnata, mille arvelt ja millise tõenäosusega kaebaja käibevahendid tulevikus piirangute leevendamisel või kaotamisel suurenevad, et tagada talle tulu laenu tagasimaksmiseks. Kaebaja väited on paljasõnalised ja konkreetsete asjaoludega seostamata ega võimalda hinnata väidete usaldusväärsust.
16.3.Kaebaja selgitused õlletootmise osas on vastuolulised. Ühelt poolt väidab ta, et tegeleb õlletööstusega ja 2% käibest moodustab õllemüük. Samas selgitab ta, et kavatseb vastustajalt saadud laenu eest osta keedunõu, vaadid ja tooraine11 ning alustada 1. juulist õlletootmisega12.
16.4.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väide, nagu oleks Coop Pank AS hinnanud kaebaja maksevõimet heaks, on paljasõnaline ja ebausutav. Kaebaja ei ole esitanud kohtule Coop Pank AS-i vastust tema laenutaotlusele. Kui kaebaja maksevõime oleks olnud hea, oleks kaebaja saanud laenu ka pangast. Selle saamata jätmine näitab vastupidi, et ka pank ei pidanud kaebaja maksevõimet piisavaks ega soovinud riskida laenu tagasi mitte saamisega.
Vastustaja vastuse lisa 1. Kaebaja laenutaotlus.
9(12)
3-20-1622
16.5.Kaebaja viited teiste ekspertide hinnangutele on umbmäärane. Kaebaja ei ole selgitanud, kes, millal ja milliste andmete pinnalt on kaebaja majanduslikku seisu hinnanud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik sellise väite usaldusväärsust kontrollida. Samas ei ole teiste ekspertide hinnangul ka määravat tähtsust, sest erakorralise ettevõtluslaenu andmise pädevus on vastustajal, kelle kohustuseks on selle laenu andmisel hinnata laenutaotleja majanduslikku seisu ja maksevõimet ning teha kaalutlusotsus.
17.Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebaja ei andnud laenu tagamiseks piisavat tagatist, mis tema tulevast maksevõimet usaldusväärselt kinnitaks. Kaebaja pakkus laenutaotluses tagatiseks kommertspanti ettevõtte varadele summas 25 000 eurot ja juhatuse liikme käendust.
17.1.Vastustaja esitas kohtule väljavõtte Ametlikest Teadaannetest13, mille kohaselt avaldas Harju Maakohus 02.12.2019 teate Tõnu Kastani pankrotimenetluse lõpetamise kohta. Teatest nähtuvalt rahuldati pankrotimenetluses Luminor Bank AS-i nõue 14 544,81 euro ulatuses (nõude summa oli 82 635,02 eurot). Ülejäänud võlausaldajate nõuded kogusummas 150 438,37 eurot jäid täies ulatuses rahuldamata. Arvestades, et Tõnu Kastan on pankrotis ja ta on jätnud suures summas võlausaldajate nõudeid tasumata, siis ei ole tema antud käendus piisav ega usaldusväärne tagatis.
17.2.Kaebaja pakutud kommertspant ei ole usaldusväärne tagatis. Kaebaja selgitas, et tema põhivaradest 62 000 eurot moodustab Ekopakend OÜ põhivara, mis saadi võlgnevuse katteks. Ekopakend OÜ (alates 24.01.2020 Eetiline Pakend OÜ; kustutatud äriregistrist 28.01.2021) viimase majandusaasta aruande (2014) kohaselt puudus äriühingul sellises suuruses põhivara, seega ei saanud ta anda kaebajale võla katteks üle sellises suuruses põhivahendeid. Kaebaja selgituste kohaselt on tegemist mööbli näidistega, ettevõtte kaubamärgi ja e-poega. Viidatud ettevõtte äriregistrikaardi andmetel tegeles äriühing paberi ja papi tootmisega, mitte mööblitootmisega. Mööblitootmist ei kinnita ka ettevõtte veebileht14, majandusaasta aruanne ega põhikiri. Kuna äriühing ise oma kaubamärki ja e-poodi majandusaasta aruandes sedavõrd vääruslikult ei pidanud, siis pole usutav, et pärast ettevõtte likvideerimist oleks need omandanud suurema väärtuse. Ettevõte ei ole alates 2014. a majandusaasta aruandeid esitanud, mis võimaldab järeldada, et tema majandustegevus hakkas hääbuma. Seega ei saanud ettevõtte kaubamärk omandada suuremat väärtust senisega võrreldes. Muud kaebaja varud (väikevahendid ürituste korraldamiseks, kontoritarbed, pudelid, toorained) ei taga laenu tagastamist ja neile ei ole otstarbekas kommertspanti seada, sest tegemist on asjadega, mis majandustegevuse käigus ära tarbitakse või võõrandatakse. Kuna neid ei pruugi laenu tagastamise ajaks alles olla, siis ei saa need ka laenu tagada.
17.3.Kinnistusraamatu ja liiklusregistri andmetel puudub kaebajal registervara, millele oleks võimalik registerpanti seada. Järelikult olnuks laenu andmine kaebajale ebakindel ja see võinuks jääda kaebaja poolt tagastamata. Tegemist oli kaebaja maksevõime hindamisel asjakohase asjaoluga. Vastustaja ei pea väljastama laenu isikule, kelle puhul ei saa piisava tõenäosusega veenduda laenu tagasisaamises. Kuna vastustaja on kaebaja varalist seisu haldusmenetluses uurinud, siis peab kohus usutavaks, et vastustaja arvestas tagatise ebapiisavusega juba vaidlusaluste otsuste tegemisel.
18.Vastustaja viitas kaebaja maksevõime osas ka Tõnu Kastani pankrotile ja võlgadele, samuti Tõnu Kastani juhitud teiste ettevõtete maksuvõlgadele ja likvideerimisele. ETS, määrused nr 10 ja 31 ega laenutingimused ei näe otsesõnu ette, et laenutaotleja maksevõime hindamisel saaks arvestada tema juhatuse liikme võlgade ja pankrotiga või juhatuse liikme poolt juhitavate teiste
Vastustaja vastuse lisa 8. http://www.ekopakend.ee/tooted.htm.
10(12)
3-20-1622
äriühingute võlgade ja majandustegevusega. Tõnu Kastani juhitud teised äriühingud (vastustaja viidatud Eetiline Pakend OÜ ja Kastani Investeeringud OÜ) ei ole muud moodi kaebajaga seotud kui sama juhatuse liikme kaudu, st tegemist pole samasse kontseri kuuluvate ettevõtetega ja neil olid erinevad omanikud. Samas näitab Tõnu Kastani korduv käitumismuster enda ja enda juhitud ettevõtete võlakohustuste täitmata jätmisel tema ebausaldusväärsust kohustuste täitmisel. Maksukohustuste täitmata jätmine näitab suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Vastustaja kahtlus, et Tõnu Kastan võib ka kaebaja juhatuse liikmena käituda sarnaselt ja vastustajale laenu tagastamata jätta, ei ole aluseta. Ebausaldusväärne juhatuse liige tõstab kindlasti tunduvalt maksevõime riski. Vastustaja ei pea väljastama avalikest vahenditest ettevõtjale laenu, kui selle tagasisaamine on ebatõenäoline. Seda, et laenu andmise otsuse tegemisel arvestati ka juhtkonna tegevusega, nähtub vaideotsuses antud selgitustest. Seega on kohtu jaoks usutav, et vastustaja arvestas Tõnu Kastani usaldusväärsusega juba vaidlusaluse otsuse tegemisel.
19.Vastustaja viitas kaebaja osal olevale keelumärkele. Kaebaja äriregistri väljavõte näitab, et hetkel on kaebaja osal kohtutäituri seatud keelumärge ja varasemalt on osale seatud ka teiste täitemenetluste raames mitmeid keelumärkeid. See ei näita aga kaebajal olevaid makseprobleeme, vaid tema osanikul olevaid makseraskusi, sest kaebaja osa omanikuks on tema osanik, mitte kaebaja ise. Osaniku makseraskused ei tähenda automaatselt ka äriühingul olevaid makseprobleeme. Tegemist on erinevate isikutega, kellel on erinevad õigused ja kohustused. Vastustaja selgitas vaideotsuses, et maksevõime hindamisel arvestatakse mh ka ettevõtte omanike varasemat äritausta ja potentsiaali tulevikus ettevõtet vajadusel rahaliselt täiendavalt toetada. Seega võib laenutaotleja maksevõimet ja laenu tagasimaksmise tõenäosust suurendada laenutaotleja omanike hea majanduslik seis. Praegusel juhul näitas kaebaja osal olev keelumärge osanikul olevaid majanduslikke raskusi. Järelikult pole põhjust arvata, et kui kaebaja peaks laenu tagastamisel sattuma raskustesse, saab omanik teda rahaliselt toetada. Kohus nõustub, et tegemist on asjaoluga, mis on kaebaja maksevõime hindamisel asjakohane ja mis põhjendas täiendava argumendina kaebajale laenu andmata jätmist.
20.Vastustaja poolt haldusmenetluses välja toodud põhjendused olid äärmiselt napid ja ilma vastustaja poolt kohtumenetluses välja toodud põhjendusteta olnuks raske kontrollida, miks ja kuidas vastustaja jõudis järeldustele kaebaja ebakindla maksevõime osas. Arvestades ka kohtumenetluses välja toodud põhjendusi, võib vastustaja hinnangut kaebaja tulevase maksevõime kohta pidada põhjendatuks. ETS, määrused nr 31 ja 10 ega ka laenutingimused ei sätesta täpselt, milliseid asjaolusid tuleb maksevõime hindamisel arvestada, seega ei saa vastustaja poolt arvestatud asjaolusid pidada ebaõigeks. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja teinud kaebaja majanduslikku olukorda hinnates ilmselgeid vigu, mis võinuks asja tulemust mõjutada. Seetõttu ei saa vastustaja prognoosotsust kaebaja tulevase maksevõime kohta pidada ilmselgelt ebaõigeks.
21.Kuna vastustaja otsused on õiguspärased, puudub alus kahelda ka tema töötaja Tiina Kalme erapooletuses.
22.Kohtu arvates puudub alus tühistada vastustaja otsust ja vaideotsust ning kohustada vastustajat kaebaja taotluse kohta uut otsust tegema. Vastustaja võinuks oma otsust haldusmenetluses kaebajale põhjalikumalt selgitada, et praegust kohtumenetlust vältida. Samas puudub praeguses asjas põhjus põhjendamispuudustele viidates vastustaja otsust tühistada. Kohtu jaoks on usutav, et vastustaja lähtus juba otsuse tegemisel kohtumenetluses välja toodud põhjendustest. Seda võib järeldada mh haldusmenetluses kaebajalt küsitud täiendava teabe pinnalt. Kui kohus tühistaks praeguses asjas vaidlustatud otsused, tuleks vastustajal teha
11(12)
3-20-1622
kaebaja taotluse kohta uus samasisuline otsus. Järelikult ei ole otsuse tühistamine menetlusökonoomiaga kooskõlas. Kaebus jääb nii tühistamis- kui kohustamisnõudes rahuldamata.
23.Küll aga peab kohus põhjendatuks arvestada vaidlusaluse otsuse ebapiisava põhjendamisega menetluskulude jagamisel. Kui vastustaja esitanuks kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta põhjalikumad selgitused juba vaidlusaluses otsuses või vaideotsuses, võinuks kaebaja loobuda kohtumenetluse algatamisest ja sellega seotud menetluskulu jäänuks tekkimata. Seetõttu jätab kohus HKMS § 108 lg-st 61 tulenevalt menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja kohtule tähtaegselt dokumente esitanud, seetõttu jäävad võimalikud muud menetluskulud kaebaja enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.