X kaebus Tallinna Vangla kohustamise (lahendada kaebaja 07.01.2021 avaldus sisuliselt) ning vangla tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Menetlusosalised
Kaebaja: X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
Muud selgitused
Sekretäril saata määrus kaebajale.
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Tallinna Vangla poolt haldusasja nr 3-21-359 raames 03.03.2021 esitatud vastuse lisa 4 ning Tallinna Vangla poolt haldusasja nr 3-21-436 raames 29.03.2021 esitatud vastus koos lisadega.
2.Tagastada X kaebus.
3.Jätta kaebaja menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
Vahistatuna Tallinna Vanglas viibiv X esitas 07.01.2021 Tallinna Vanglale vaide blanketile kirjutatud võõrkeelse pöördumise ning eraldi lisalehele kirjutatud võõrkeelse avalduse. Tallinna Vangla registreeris need 19.01.2021 ühiselt ühe vaidena (reg-nr 5-15/21/31-1).
2.Tallinna Vangla andis 20.01.2021 kirjaga nr 5-15/21/31-2 X 10-päevase tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Tallinna Vangla selgitas võõrkeelsete vaiete tõlkimise protsessi ning seda, et vangla ei menetle võõrkeelseid pöördumisi. Tallinna Vangla leidis, et kuna X on varasemalt esitanud vanglale ka eestikeelseid pöördumisi, on X vangla hinnangul võimeline enda õiguste kaitseks esitama vaide ka eesti keeles. Piisava keeleoskuse tõttu ei pea vangla võõrkeelsete
pöördumiste riigi kulul tõlkimist põhjendatuks. Puuduste kõrvaldamiseks tuli X esitada pöördumise tõlge või nõuetekohane avaldus tõlkimise korraldamiseks.
3.Kaebaja esitas 27.01.2021 Tallinna Vanglale eestikeelse avalduse dokumentide tõlkimiseks (registreeriti 02.02.2021 numbriga 5-8/21/3048-1). Taotluses oli teiste seas viidatud nii kaebaja 07.01.2021 vaidele (nr 5-15/21/31-1) kui ka Tallinna Vangla 20.01.2021 kirjale nr 5-15/21/31-2.
4.Tallinna Vangla tagastas 08.02.2021 kirjaga nr 5-15/21/31-3 (pealkirjastatud vaideotsusena) X vaide, kuna vaide esitaja jättis vaide puudused kõrvaldamata. Tallinna Vanglale teadaoleva info kohaselt on X eesti keele tase oma õiguste kaitseks piisav, mistõttu puudub vanglal kohustus tõlketeenuse eest tasuda.
5.X esitas 19.02.2021 Tallinna Halduskohtule venekeelse kaebuse, milles nõuab Tallinna Vangla 08.02.2021 otsuse nr 5-15/21/31-3 tühistamist, vangla kohustamist korraldada avalduse nr 515/21/31-1 tõlkimine (s.t tasuda selle eest) ning ebamugavuste, menetlusega viivitamise, lugupidamatu käitumise ning diskrimineerimisega tekitatud kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt jätkavad vanglaametnikud toidu külmalt serveerimist, provotseerimist, solvamist ning toidu äravõtmist. Samuti jätavad nad kaebustele reageerimata. Kaebusele on lisatud üldsõnaline menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohtu vastuse palub kaebaja saata vene keeles.
6.Tallinna Halduskohus palus vanglal 02.03.2021 kohtunõudega esitada asjaga seotud dokumendid.
7.Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 09.03.2021 ning esitas vaidemenetluse materjali.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 lähtub kohus kaebaja nõuete tõlgendamisel tema tegelikust tahtest.
9.Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla 08.02.2021 kiri nr 5-15/21/31-3 ekslikult pealkirjastatud vaideotsusena. Kohus selgitab, et vaide tagastamisel ei tee vangla otsust vaide sisulise põhjendatuse kohta ning tegemist ei ole haldusaktiga. Seetõttu ei ole selle tühistamise nõue lubatav. Arvestades kaebuses märgitut ning seda, et kaebaja pöördumise tõlkimine on selle läbivaatamise eelduseks, järeldab kohus, et kaebaja nõuab Tallinna Vangla kohustamist lahendada kaebaja 07.01.2021 avaldus sisuliselt. Kohustamisnõude läbivaatamisel tuleb kohtul niikuinii võtta seisukoht ka kaebaja pöördumisele vastamise ning tõlke nõudmise õiguspärasuse osas. Lisaks järeldab kohus, et kaebaja nõuab talle tekitatud kahju hüvitamist.
10.Kohus leiab, et kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel tagastada, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
11.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses
sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud (VangS § 11 lg 8).
12.Nii viidatud sätete kui ka kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (nt Riigikohtu 07.06.2018 määrus nr 3172610, punkt 12).
13.Seega hindab kohus kohtueelse menetluse nõuetekohasuse kontrollimisel, kas kaebaja vaide/kahju hüvitamise taotluse tagastamine oli õiguspärane.
14.Haldusasja materjalist nähtub, et kaebaja esitas vaide blanketil võõrkeelse pöördumise ning selle lisana võõrkeelse avalduse. Tallinna Vangla tõlgendas pöördumist vaidena ning andis kaebajale tähtaja selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli vangla määratud tähtaja jooksul esitada pöördumise eestikeelne tõlge või nõuetekohane taotlus tõlkimise korraldamiseks. Tallinna Vangla tagastas 08.02.2021 kirjaga (pealkirjastatud vaideotsusena) nr 5-15/21/31-3 kaebaja vaide. Vangla põhjendas vaide tagastamist asjaoluga, et põhiseaduse kohaselt on Eesti riigikeel ja riigiasutuste asjaajamiskeel eesti keel. Samuti viitas vangla justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-s 491 sätestatud regulatsioonile. Nimetatud paragrahvi lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt võtab vangla kinnipeetavalt enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel. Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne allkirja võtmist. Kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Tallinna Vanglale teadoleva info kohaselt on X eesti keele tase piisavalt hea, et oma õigusi riigikeeles kaitsta. Seega puudub vanglal kohustus tõlketeenuse kasutamise eest tasuda.
15.Kohus leiab, et vaide tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmisele viidates ei olnud õiguspärane. Tallinna Vangla poolt haldusasja nr 3-21-359 raames Tallinna Halduskohtule 03.03.2021 esitatud dokumendist (03.03.2021 vastuse lisa 4) nähtub, et kaebaja esitas 27.01.2021 vanglale taotluse (registreeriti 02.02.2021 numbriga 5-8/21/3048-1) dokumentide tõlkimiseks. HKMS § 62 lõike 2 alusel võtab kohus nimetatud dokumendi haldusasja materjalide juurde. Kaebaja 27.01.2021 taotluses on muu hulgas viidatud ka kaebaja 07.01.2021 vaidele (nr 5-15/21/311) ja Tallinna Vangla 20.01.2021 kirjale nr 5-15/21/31-2. Kuivõrd vangla oli tähtaja andmise kirjas viidanud ühe puuduste kõrvaldamise viisina ka tõlkimise korraldamiseks nõuetekohase taotluse esitamise („Selgitan, et juhul, kui Te ise oma pöördumise tõlget ega nõuetekohast taotlust tõlkimise korraldamiseks ei esita, on vanglal õigus jätta Teie võõrkeelne pöördumine läbi vaatamata“), ei pidanud kaebaja mõistma, et nõutud taotluse esitamisel võidakse tema vaie (ilma uue tähtaja andmiseta) tagastada.
16.Arvestades eeltoodut on Tallinna Vangla 08.02.2021 kirjas nr 5-15/21/31-3 ekslikult järeldanud, et 08.02.2021 seisuga ei ole vaide esitaja puuduste kõrvaldamise kirjale vastanud. Seega oli vaide tagastamine sellele asjaolule viidates ebaõige. Sellele vaatamata leiab kohus, et vangla on vaide lõppkokkuvõttes siiski õigesti tagastanud.
17.Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla 08.02.2021 kirjas viidatud põhiseaduse ja VSkE sätted asjakohased. Kinnipeetava võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise ja menetlusse võtmise kord (VSkE §-s 491 sätted) laieneb ka vahistatutele. Vastavalt VSkE § 491 lg-le 5 jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
18.Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks, kui kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (vt nt Tartu Halduskohtu 11.09.2019 määrus nr 3-19-1650; Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2015 määrus nr 3-14-52146). Samuti on kohtupraktikas leitud, et kinnipeetava võõrkeelse vaide tagastamise õiguspärasuse hindamisel on määrav, kas kaebaja oskas pöördumise riigikeeles esitamiseks eesti keelt piisavalt – kui kaebaja riigikeele oskuse tase on pöördumiste koostamiseks küllaldane, on pöördumise menetlemisest keeldumine õiguspärane (Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 otsus asjas nr 3-1452241).
19.Tallinna Vangla leidis kaebaja vaidena vormistatud pöördumist tagastades, et kaebaja eesti keele oskus on õiguste kaitseks piisav. Tallinna Vangla on seda ka kohtule esitatud varasemates vastustes korduvalt kinnitanud ning esitanud ka asjakohased tõendid. Nii on vangla haldusasja nr 3-21-436 raames 29.03.2021 esitatud vastuses selgitanud, et vangla ei ole nõus kaebaja vaideid ja kahjunõudeid vangla kulul tõlkima, sest X oskab piisaval määral eesti keelt. Tema keeletaset ei ole vanglas testitud, sest X on vahistatu staatuses. Vahistatuid testitakse üksnes juhul, kui nad on suunatud riigikeelt õppima. X ei ole riigikeele õppele suunatud. Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on X suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Aastatel 2003-2007 kandis X vanglakaristust Ämari Vanglas ning omandas aastatel 2005-2006 keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis, kus õppetöö toimus eesti keeles. X lõpetas 11. ja 12. klassi kiituskirjaga. Kaebaja ei saanuks eesti keelt piisavalt oskamata õppetöös osaleda. X suhtleb vanglaametnikega suuliselt ka eesti keeles ning ta on esitanud kirjalikke pöördumisi eesti keeles. Väidete tõendamiseks esitas Tallinna Vangla väljavõtte registrist ning mitukümmend kaebaja esitatud eestikeelset pöördumist. HKMS § 62 lõike 2 alusel võtab kohus Tallinna Vangla poolt haldusasja nr 3-21-436 raames 29.03.2021 esitatud vastuse koos lisadega käesoleva haldusasja materjalide juurde.
20.Kõiki asjaolusid kogumis arvestades leiab kohus, et Tallinna Vangla on põhjendatult keeldunud kaebaja võõrkeelse vaide/kahju hüvitamise taotluse menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on piisav nii erinevate märgukirjadega, vaiete kui ka kahju hüvitamise taotluste esitamiseks. Kohtul ei ole alust kahelda vangla väidetes, mille kohaselt kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on X suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel, ta omandas Ämari Vanglas viibides keskhariduse eesti õppekeelega Keila Ühisgümnaasiumis, ning et isik suhtleb ka vanglaametnikega suuliselt eesti keeles.
21.VSkE §-st 491 ei tulene, et vene keelt kõneleval isikul peaks olema võimalus esitada taotlusi ja vaideid vene keeles ning et vangla ei võiks nõuda piisava keeleoskuse korral vaiete ja kahjunõuete esitamist eesti keeles. Vaidlust ei saa olla selles, et võõrkeelne asjaajamine toob riigile kulutusi, mistõttu peavad selleks esinema mõjuvad põhjused. Riigil tuleb tagada tõlkimise võimalus
isikule, kelle olulised õigused võiksid riigikeele puuduliku oskuse tõttu kaitseta jääda. Praegusel juhul sellist olukorda kaebaja piisava keeleoskuse tõttu ei esine.
22.Eeltoodut arvestades on Tallinna Vangla asunud põhjendatult seisukohale, et kaebaja on võimeline esitama vanglale eestikeelseid kirjalikke pöördumisi. Seega sõltumata sellest, kas pidada kaebaja 07.01.2021 pöördumist taotluseks, vaideks ja/või kahju hüvitamise taotluseks, ei ole kaebaja ühegi nõude (s.t ei kohustamis- ega hüvitamisnõude) osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.
23.Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 punkti 4 alusel tagastada.
24.Koos kaebusega esitas kaebaja ka menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jääb menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
25.Kohtulahendi tõlkimist ei pea kohus kaebaja eesti keele oskust arvestades vajalikuks ega põhjendatuks. Kohtumääruste tõlkimata jätmine ei ole takistanud kaebajal kohtulahenditest arusaamist ning soovi korral ka määruskaebus(t)e esitamist (vt nt esitatud määruskaebusi haldusasjades nr 3-21-56 ja 3-21-359).
26.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt) Anu Maria Brenner kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.