lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-2403/11

Korrakaitse › Muu korrakaitse

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 08.04.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-2403/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Muu korrakaitse
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
08.04.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1009
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 2, 4Kaebuse tagastamineRVastS § 15 lg 1Õigusemõistmisel tekitatud kahjuHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 17VastustajaHKMS § 62 lg 2Tõendite esitamise õigeaegsus ning tõendite asjakohasus ja lubatavusRVastS § 9 lg 1Mittevaralise kahju hüvitamineVSKE § 641

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

08.04.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2403

Haldusasi

XX kaebus Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja XX Vastustaja Justiitsministeerium

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.12.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Tagastada määruskaebusega esitatud dokumendid (dtl 74–133).
2.Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.12.2020 määruse peale haldusasjas nr 3-20-2403.
3.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 07.12.2020 määruse haldusasjas nr 3-20-2403 resolutsiooni p 1 muutmata. Muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada Riigikohtule määruskaebuse (HKMS § 121 lg 4; § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.XX esitas 01.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles märkis vastustajaks Justiitsministeeriumi. Põhiseadusega vastuolus oli see, kui vanglas ei lubatud esialgse õiguskaitse korras suitsetada. Sellega on kahjustatud tervist alates 01.03.2018–07.09.2020. Kohtud on oluliselt rikkunud menetlusõigust. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib nõuda mittevaralise kahju eest hüvitist, kui väärikust on alandatud või tervisekahju põhjustatud. Kaebajale tuleb hüvitada

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega põhjustatud kahju. Tuvastada tuleb tegevuse 3-202403 õigusvastasus kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 37 lg 2 p-ga 6. Kaebaja taotles riigilõivu tasumisest vabastamist.

2.Tallinna Halduskohus tagastas 07.12.2021 määruse resolutsiooni p-ga 1 kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuses viidatud esialgse õiguskaitse taotluste (haldusasjad nr 3-18-356 ja 3-20-1507) rahuldamata jätmine ei seondu Justiitsministeeriumi tegevusega. Justiitsministeeriumil puudus mistahes võimalus mõjutada kohtute tegevust kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluste lahendamisel. Asjassepuutuvad kohtumäärused oli kaebajal võimalik seaduses sätestatud korras vaidlustada, mida kaebaja ka tegi. Justiitsministri 30.11.2020 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 641 punktist 31 tulenevat suitsetamise keeldu kui üldakti ei saa halduskohtule esitatava kaebusega vaidlustada. Riigikohus on pidanud eelnimetatud sätet põhiseadusega kooskõlas olevaks (nr 5-19-40). Kehtivast õigusnormist, mille põhiseaduspärasust ei ole põhjust uuesti kahtluse alla seada, tuleneb, et kinnipeetavatel ja vahistatutel ei ole vanglas suitsetamine võimalik, kuna tubakatoodete ja suitsetamistarvikute omamine on keelatud. Kaebuses kasutatud fraasist „Justiitsministeeriumi tegevusest õigusemõistmisel“ ning viitest vastustaja määratlemisel HKMS § 17 lõikele 3, võib järeldada, et kaebaja võib soovida õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist. Riigivastutuse seaduse § 15 lõigete 1 ja 31 kohaselt saab isik nõuda kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või juhul kui Euroopa Inimõiguste Kohus on rahuldanud isiku individuaalkaebuse. Kumbagi neist kahju hüvitamise alustest antud juhul ei esine. Seadus ei võimalda taotleda halduskohtule esitatava kaebusega õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise asemel õigusemõistmise käigus tehtud toimingu või otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Kaebusest ei ilmne ka mistahes muud nõuet, mille esitamiseks võiks kaebajal kaebuses kirjeldatud asjaoludel õigus olla. Seetõttu tuleb kaebus tagastada, ilma et kaebajalt oleks vaja nõuda kaebuse täpsustamist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.XX taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning kaebuse saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebaja jääb halduskohtule esitatud kaebuses märgitud seisukohtade juurde. Määrusest ei nähtu, et kohus oleks menetlusabi ja riigi õigusabi taotluse osas teinud sisulise otsuse. Halduskohus ei järginud põhiseaduse §-i 14. Nõue tuvastada Justiitsministeeriumi tegevuse õigusvastasus on seaduslik, kuna õigusvastasuse tuvastamine on vältimatu eeldus mittevaralise kahju hüvitamiseks. Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust, kuna ei viidanud kaebuse tagastamise alusele ja ei selgitanud, millisesse kohtusse peab kaebaja pöörduma ning kelle pädevuses on asja läbivaatamine. Kaebaja tahet ja kaebust on valesti tõlgendatud ning rikutud on HKMS § 120 lg 1 p 3.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1).

2(3) 3-20-2403

5.Kaebaja esitas koos määruskaebusega dokumendid, mis on juba toimikus olemas. Seega puudub vajadus nende asja materjalide juurde võtmiseks ja dokumendid tuleb tagastada (HKMS § 62 lg 2).
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et, esialgse õiguskaitse taotluste (haldusasjad nr 3-18-356 ja 3-20-1507) rahuldamata jätmine ei seondu Justiitsministeeriumi tegevusega ning VSKE § 641 p-st 31 tulenevat suitsetamise keeldu kui õiguse üldakti ei saa halduskohtule esitatava kaebusega vaidlustada.
7.Ringkonnakohus ei jaga halduskohtu arvamust, et kaebus tuli tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
8.Kaebuse sõnastusest võib järeldada, et kaebaja tahteks on nõuda mittevaralise kahju eest hüvitist põhjusel, et kohus jättis esialgse õiguskaitse kohaldamata ning kaebaja ei saanud selle tõttu vanglas kohtumenetluse ajal suitsetada. Kaebaja hinnangul on seeläbi alandatud tema väärikust ja kahjustatud tervist RVastS § 9 lg 1 mõttes. Sisuliselt nõuab kaebaja õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist.
9.HKMS § 121 lg 2 p 1 ei võimalda tagastada kahju hüvitamise kaebust põhjusel, et selle edulootusi ei saa pidada suureks. Kaebeõigus sõltub õiguste riivest (Riigikohtu 26.03.2015 määrus asjas nr 3-3-1-86-14, p 25). Kaebaja on kaebuses toonud välja kohtumäärused, millega jäeti tema esialgse õiguskaitse taotlused rahuldamata ja läbi vaatamata (haldusasjad nr 3-18356 ja nr 3-20-1507). Seega esineb tal vaidlustatud tegevustega puutumus. HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel saab kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, mitte olukorras, kus mõni RVastS § 15 lg-s 1 loetletud kahjunõude rahuldamise eeldustest on täitmata (nt pole tuvastatud kohtuniku kuritegu) (vt Tallinna Ringkonnakohtu 09.10.2020 määrus asjas nr 3-201389, p 13). 10. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebus võimalik tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kohus võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
11.Kaebusest ja sellele lisatud dokumentidest võib järeldada, et kaebaja hinnangul rikuti tema õigusi seeläbi, et kohus ei lubanud tal vaidluse ajal esialgse õiguskaitse korras vanglas suitsetada. Suitsetamise keelust kaasnevat kaebaja õiguste riivet saab praegusel juhul pidada väheintensiivseks. Kaebaja pole toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada mõne kaaluka õigushüve kahjustamist. Kaebuses esitatud asjaoludest tulenevalt ei oleks ka kaebuse rahuldamine tõenäoline. Isegi juhul, kui kaebuses esitatud nõude lahendamisel ei tuleks RVastS § 15 lg-st 1 tulenevat piiravat tingimust kohaldada, ei võimalda kaebuses esitatud väited järeldada, et vaidluse ajaks suitsetamise mittelubamine oleks kaasa toonud kaebaja inimväärikuse rikkumise või tervise kahjustamise RVastS § 9 lg 1 mõttes, mis tuleks hüvitada. Seejuures halduskohtu määrused, millega otsustati kaebaja esialgse õiguskaitse taotlused kas

rahuldamata või läbi vaatamata jätta, allusid kõrgema astme kohtute kontrollile ja olid õiguspärased.

12.Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata, kuid muudab halduskohtu määruse põhjendusi kaebuse tagastamise aluse osas.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium