Eno Tuivi (Tuiv) kaebus justiitsministri vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada Eno Tuivi kaebus
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eno Tuiv esitas 15. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse justiitsministri Raivo Aeg tegevuse peale. E. Tuiv selgitas, et esitas 31. jaanuaril 2021 ministrile kaks taotlust. Lisaks jäi esitatud vaie rahuldamata. Kaebaja põhjendas, et pöördus ministri poole palvega, kuna mure oli tõsine. Kaebajale tekitati süstemaatiliselt ja julmal viisil valusid. Teostati õhu kaudu tehtavate signaalidega. Kaebaja oli kolm kuud Viru Vanglas olles ööde viisi tihti magamata ning päeval lisandusid kehas valud. Taotluses palus kaebaja justiitsministrilt, et tema piinamine lõpetataks, kuid vastuseks tuli kiri hoopis Eve Kangrolt. Kaebajale ei tulnud oodatud vastust ning piinamised jätkusid.
2.Tartu Halduskohus jättis 23. märtsi 2021. a määrusega E. Tuivi kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja.
3.Tartu Halduskohtusse saabusid 29. märtsil 2021 E. Tuivi avaldused, milles kaebaja rõhutas, et vajadusel esitab kohtule täiendavaid põhjendusi. Kaebaja selgitas, et vaatamata sellele, et kaebaja kirjutas justiitsministrile, ei lõpetatud kaebaja piinamist signaalide tekitamisega ning kaebajale tekitati valusid edasi. Kaebaja palub kohtult, et lõpetataks kaebajale õhu kaudu suunatud valude tekitamine. Kaebaja lisas, et nad suudavad stimuleerida kuseteid ning saavad tekitada täiskõhutunde. Kaebaja soovib hingelise valu eest kompensatsiooni 150 eurot päevas, kusjuures hüvitamiskaebuse perioodidena tõi kaebaja välja 7. november 2020 – 21. veebruar 2021 ja 7. november 2020 – 31. jaanuar 2021. Ka selgitas kaebaja, et valude tekitamine kestis
7.novembril 2020 – 19. märts 2021.
4.Tartu Halduskohus jättis 30. märtsi 2021. a määrusega E. Tuivi kaebuse teist korda käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja.
5.E. Tuiv esitas 31. märtsil 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et soovib esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Samuti märkis kaebaja, et ta ei tea, kes talle signaale tekitas, ning ta esitab kaebuse justiitsministri vastu, kuna minister vastutab kaebaja eest ning justiitsminister saab anda käsu kaebaja piinamise lõpetamiseks. Kaebaja tõi välja, et temalt võeti alusetult vabadus, kuna ta on alusetult kinni olnud alates 7. november 2020, kaebaja väärikust alandati vanglaametnike poolt, samuti sellega, et ta pidi olema katkiste akendega kartseris kõige külmemate ilmadega. Lisaks märkis kaebaja, et tema au ja hea nime teotati ning kahjustati sisemist närvisüsteemi, ning ta nõuab hüvitist perioodi 3. veebruar– 21. märts 2021 eest.
KOHTU SEISUKOHT
6.Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
7.HKMS § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Tuginedes kohtule esitatud kaebusele ja puuduste kõrvaldamise avaldustele mõistab kohus, et kaebaja on esitanud kaebuse justiitsministri vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab kahju hüvitamist perioodi 3. veebruar – 21. märts 2021 eest seonduvalt justiitsministri tegevusetusega, kuna vaatamata kaebaja poolt 31. jaanuaril 2021 taotluse esitamisele ei saanud kaebaja oodatud vastust ja tema piinamised vanglas jätkusid. Justiitsminister oleks saanud anda käsu lõpetada kaebaja piinamine, aga seda ei tehtud. Täpsemalt võeti kaebajalt alusetult vabadus, kaebaja inimväärikust alandati sellega, kui kaebaja pidi istuma külmade ilmadega kartseris, kus olid katkised aknad, samuti alandasid kaebaja inimväärikust valvurid ja kontaktisikud, kaebaja au ja hea nime teotati ja kaebaja närvisüsteem sai kahjustada. Kaebajat piinati õhu kaudu tekitatavate signaalidega, tekkisid raskused urineerimisel ning pärast vangla poest saadud kauba kättesaamist tekitati täiskõhutunne.
8.Kohtu hinnangul tuleb E. Tuivi hüvitamiskaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja justiitsministrilt kahju hüvitamist perioodi 3. veebruar – 21. märts 2021 eest seonduvalt justiitsministri tegevusetusega, kuna vaatamata kaebaja poolt
31.jaanuaril 2021 taotluse esitamisele ei saanud kaebaja oodatud vastust ja tema piinamised jätkusid. Samas nähtub kohtuasja materjalides sisalduvast kaebaja 31. jaanuari 2021. a pöördumisest, et kaebaja soovis saada Justiitsministeeriumilt infot enda jälitustoimingute kohta. Kuna kaebaja ei taotlenud eelmainitud taotluses justiitsministrilt enda piinamise lõpetamist, vaid taotluse sisuks oli informatsiooni saamine, siis puudub kohtu hinnangul ka justiitsministri õigusvastane haldusakt või tegevusetus seonduvalt kaebuses toodud asjaoludega. Haldusorgani õigusvastane tegevus või tegevusetus on aga kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks olulisemaid eeldusi.
10.Samuti selgitab kohus, et mittevaraline kahju hõlmab isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi. Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada, seetõttu saab kohus lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohtu hinnangul on ka põhjusliku seose leidmine kaebaja poolt välja toodud õigushüvede rikkumise ja justiitsministri tegevusetuse vahel ebatõenäoline seda enam, et kaebaja ei suuda ka ise välja tuua, kes on kaebajale kahju tekitanud. Muuhulgas on jätkuvalt
kohtule arusaamatu kaebaja väited seoses kaebaja tervise kahjustamisega ning arvestades kaebaja selgitusi väärikuse alandamise kohta, on üheselt selge, et kahju võis kaebajale põhjustada vangla, mitte justiitsminister. Kohtu arvates ei saa praeguses asjas olla tegemist ka au või hea nime teotamisega, kuna nime ja maine riive eeldab avalikku, laia publiku ees aset leidvat või suurt hulka inimesi mõjutavat sekkumist, mida käesoleval hetkel kohtule teadaolevalt aset leidnud ei ole. Lisaks ei ole kaebaja vahi all pidamise otsustamine justiitsministri pädevuses.
11.Seega ei nähtu kohtule, et kaebaja taotlusele vastuse koostamise tulemusel või kaebajale meelepärase vastuse koostamata jätmisel oleks justiitsminister rikkunud mõnda riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 sätestatud põhiõigust määral, mis võiks kaasa tuua mittevaralise kahju hüvitamise kaebajale rahas. Eeltoodu tähendab, et kaebaja õiguste riive oli väheintensiivne ja kahju hüvitamise nõude rahuldamine on ebatõenäoline.
12.Ühtlasi selgitab kohus, et juhul, kui kaebaja esitas justiitsministrile taotluse, milles palub lõpetada kaebaja õiguste rikkumine vanglas viibides, saab esitatud taotlust ennekõike tõlgendada taotlusena teenistusliku järelevalve läbiviimiseks ja vanglale ettekirjutuse tegemiseks. Vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 4 kohaselt teostab Justiitsministeerium vangla üle teenistuslikku järelevalvet. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et teenistusliku järelevalve läbiviimiseks võib muu hulgas korraldada teenistusvalve, mis on vangla kontrollimine eesmärgiga avastada ja parandada ning edaspidi vältida vigu vangla tegevuses ja töökorralduses. Teenistusvalve teostamisse võib kaasata ametnikke ja töötajaid, kes kuuluvad vanglateenistusse, ning teisi asjatundjaid. Ka Vabariigi Valitsuse 23. detsembril 1996. a määruse nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ p 69 täpsustab, et justiitsminister teostab teenistuslikku järelevalvet muuhulgas ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras. Vastavalt VangS § 105 lg-le 1 on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus. Eelmainitud sätete eesmärk ei ole aga kaebaja subjektiivsete õiguste kaitse, mis tähendab justiitsministri tegevusetus seoses järelevalvekohustuse täitmata jätmisega ei saa kaitsenormi teooriast lähtudes kaebaja õigusi riivata.
13.Eeltoodud põhjendustele tuginedes tagastab kohus E. Tuivi kaebuse mittevaralise kahju hüvitamiseks HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
14.Kohus juhib tähelepanu, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
15.HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.