X kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks (X karantiinis ja isolatsioonis hoidmine ning jalutamisvõimaluseta jätmine kahe nädala jooksul)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - X Vastustaja - Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-21-448 juurde haldusasjas nr 3-21-376 esitatud 26.03.2021 Tallinna Vangla vastus kohtunõudele koos lisadega.
2.Tagastada X kaebus.
3.Jätta rahuldamata X menetlusabi taotlus. Edasikaebamise kord
Määrusele võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule
päeva jooksul kättetoimetamisest arvates.
Tallinna määruse
ASJAOLUD
1.X esitas 21.12.2020 Tallinna Vanglale venekeelse pöördumise.
2.Tallinna Vangla tagastas 20.01.2021 kirjaga nr 5-18/21/1047-2 X 21.12.2020 (12.01.2021) esitatud võõrkeelse pöördumise tõlkimise korraldamiseks. Kirjas tuuakse välja, et X vanglasisesel isikuarvel oli piisavalt rahalisi vahendeid tõlkimise eest tasumiseks (jääk 74,24 eurot).
3.Tallinna Halduskohtule saabus 02.03.2021 X kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõudes (kahe nädala jooksul karantiinis, isolatsioonis hoidmine ning värskes õhus jalutamise võimalusest ilmajätmine). Koos kaebusega esitas kaebaja riigilõivust vabastamise taotluse ning tõlgete korraldamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Haldusasjades nr 3-21-376 ning nr 3-21-448 asjaolud mõnevõrra kattuvad, mistõttu ei pidanud kohus vajalikuks nõuda Tallinna Vanglalt täiendavaid seisukohti. Tallinna Vangla esitas 26.03.2021 haldusasjas nr 3-21-376 seisukohad kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kaebajale on vastus
tutvumiseks kätte toimetatud 06.04.2021. Kohus võtab haldusasjas nr 3-21-376 esitatud Tallinna Vangla seisukohad käesoleva haldusasja juurde.
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 järgi kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kaebaja soovib tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasust (kaebaja eneseisolatsioonis ja karantiinis hoidmine ning värskes õhus jalutamise võimalusest ilmajätmine 2 nädala jooksul). Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule samade nõuetega kaebuse (haldusasi nr 3-21-376). Vaatamata eelnevale on praeguse haldusasja ja haldusasja nr 3-21-376 asjaolud mõnevõrra erinevad, kuna haldusasjast nr 3-21-376 ei nähtu kaebaja 21.12.2020 pöördumine Tallinna Vangla poole ning vastavalt Tallinna Vangla 20.01.2021 pöördumise tagastamine.
7.Haldusasjas 3-21-376 selgitas Tallinna Vangla, et kaebajale eneseisolatsiooni kohaldamine toimus Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 alusel, mille vaidlustamiseks esitas kaebaja võõrkeelsed pöördumised, kuid need pöördumised tagastati kaebajale puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Tallinna Halduskohus tagastas 01.04.2021 määrusega nimetatud haldusasjas X kaebuse Tallinna Vangla 10.11.2020 käskkirjale nr 1-1/20/52 nõuetekohase kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
8.Tallinna Vangla kinnitusel ei ole kaebaja vaidlustanud Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1/20/56, millega jätkati Tallinna Vanglas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, osakondade lukustamist, päevakavajärgsete tegevuste peatamist ja kinni peetavate isikute kokkusaamiste korraldamise peatamist ning kaebaja on tänaseks käskkirja vaidlustamise võimaluse minetanud. Seega puudub kaebajal võimalus vaidlustada tühistamisnõudega käskkirju, mille alusel kaebuses nimetatud piiranguid kohaldati.
9.HKMS § 121 lg 2 p 2 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki või kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). Õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks esinevad kaebeõiguse piirangud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Vaidlustatud Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaebaja õiguste kaitsele kaasa. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab isikul olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi tulevikus, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5.10.2017 määrus asjas nr 3-17-749, p 11). Kohtul puudub alus arvata, et kaebajal puudub tulevikus sarnases olukorras võimalus kasutada tõhusaid vahendeid oma õiguste kaitsmiseks.
10.Kohtu hinnangul on tuvastamiskaebus ka ilmselgelt perspektiivitu. Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/52 kohaldati seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku ja sellesse massilise nakatumisega Eestis Tallinna Vangla kinnipeetavatele täiendavaid julgeolekuabinõusid, lukustati kinnise vangla osakonnad, peatati päevakavajärgsed tegevused ja jätkati kokkusaamiste korraldamise piiramist, sh lõpetati kinnipeetavate saatmine jalutuskäigule ja jäeti ära jalutuskäigud eneseisolatsiooni ajaks nendele kinnipeetavatele: kelle COVID-19 haigust põhjustava viiruse test on olnud positiivne; kes on COVID-19 haigust põhjustava viiruse osas positiivse testitulemuse andnud isiku lähikontaktsed (nt kinnipeetava ja vahistatu kambrikaaslane, samas eluosakonnas avatud režiimil viibinud kinnipeetavad, tegevuses osalenuna lähikontaktne muu COVID19 positiivse testitulemuse saanud isikuga); muu juhtum, mis tuleneb Terviseameti juhisest. Käskkirja põhjenduste kohaselt loetakse nakkuskahtlusega isikuteks ja isoleeritakse need, kes ei ole nõustunud enda testimisega, et välja selgitada kas isik kannab COVID-19 haigust põhjustavat viirust. Kaebaja paiknes kaebuses viidatud perioodil I üksuses. Üksuse juhi selgituste kohaselt toimus 04.12.2020 üksuses kinnipeetavate masstestimine, kuid kaebaja keeldus testimisest ning seda kinnitab nii valvekaamera salvestus, Synlabi töötajate seisukoht kui valvurite tagasiside. Kaebajalt üritati kaks korda proovi võtta, kuid mõlemad korrad lükkab kaebaja enda käega Synlabi töötaja käe eemale.
Kaebaja tõusis kohe peale keeldumist püsti ja ütles, et talle aitab ning läks kambrisse, ametnikke ta rohkem kuulata ei soovinud. Üksuse juhi selgitusel oli kõikidele kinnipeetavatele juba 10.11.2020 jagatud vangla direktori käskkiri, milles oli selgitatud isolatsiooni kohaldamist. Eelnevale tuginedes loeti kaebaja nakkuskahtlusega isikuks ning tema suhtes kohaldati eneseisolatsiooni, mistõttu ajavahemikul 05.12.-18.12.2020 (14 päeva) kaebajale jalutuskäike ei võimaldatud.
11.Kaebaja kinnitas ka ise kaebuses, et katkestas COVID-19 proovivõtja tegevuse (lasi proovivõtjal võtta proovi üksnes ühest ninasõõrmest). Kuivõrd proovivõtja pidas vajalikuks võtta proovi kahest ninasõõrmest, ei saa lugeda, et kaebaja andis proovi korrektselt. Asjaolu, et kaebaja hinnangul olid kaebaja kambrikaaslased terved, ei väära fakti, et puudus kindlus kaebaja tervise osas. Võttes arvesse toodut, nõustub kohus Tallinna Vanglaga, et põhjendatud oli kaebaja suhtes 14 päevaks eneseisolatsiooni kohaldamine olukorras, kus kaebaja keeldus korrektselt proovi andmisest.
12.Kohtud on hinnanud ka Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1/20/56 õiguspärasust. Tallinna Ringkonnakohus tõi 18.01.2021 määruse haldusasjas nr 3-20-2267 p-s 17 välja, et koroonaviiruse levik Eestis on jätkuvalt laiaulatuslik. Sellest põhjustatud COVID-19 haigusesse võib nakatuda igal pool. Vangla arvestas 10.12.2020 käskkirja vastuvõtmisel ajakohaseid andmeid ja suurenenud nakatumist. Kuna viirus levib õhu ja pindade kaudu, on kõige tõhusamad abinõud viiruse leviku tõkestamiseks inimeste vaheliste kontaktide vähendamine ja distantsi hoidmine. Viiruse levikut on vajalik tõkestada ka vangla keskkonnas. Viiruse leviku ohjeldamine vangla tingimustes on äärmiselt keeruline. Nt Viru Vanglas nakatus lühikese aja jooksul palju kinnipeetavaid ja mitmed töötajad. Koldes oli 03.12.2020 seisuga 250 inimest (https://www.err.ee/1193062/oopaevagalisandus-eestisrekordarv-koroonanakatunuid). Taoline suur nakkuskolle ohustab ühelt poolt vangla julgeolekut ja ülesannete täitmist, teiselt poolt tervishoiusüsteemi toimimist laiemalt. Arvestades samas, et vanglal on kohustus tagada ohutud töötingimused ametnikele ja kinnipidamistingimused kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele isikutele, ning nii töötajatel, kinnipeetavatel kui nendega seotud isikutel on õigustatud ootus, et nende elu ja tervis on parimal moel kaitstud, võib piiranguid pidada põhjendatuks.
13.Paljasõnalised on kaebaja väited, et ta ei olnud Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirjast nr 1-1/20/52 ning 10.12.2020 käskkirjast nr 1/20/56 teadlik või ta ei saanud käskkirjade sisust aru. Eelnevat kinnitab kaebaja korduvad pöördumised Tallinna Vangla poole (alates 05.12.2020 on kaebaja esitanud Tallinna Vanglale 67 võõrkeelset pöördumist, sh vaiet. Nimetatud pöördumised on kaebajale tagastatud tõlkimiseks või tagastatud tõlkimata jätmise tõttu).
14.Haldusmenetluse seaduse § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Kui riigiasutusele või kohaliku omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse § 12 lg 1). Kui nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (keeleseaduse § 12 lg 2). Vastavat korda täpsustab ka justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi: vangla sisekorraeeskiri) § 491. Kaebaja selgitas kaebuses, et esitas 26.01.2021 vanglale korduva taotluse kaebaja pöördumise tõlkimiseks, kuid ei too välja, et esitas vanglale eesti keelse pöördumise.
15.Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla õigesti tagastanud kaebaja 21.12.2020 pöördumise tõlkimise korraldamiseks. Vangla sisekorraeeskirja § 491 lg 3 kohaselt kui kinnipeetav keeldub nõusoleku andmisest, kuid tal on vanglasisesel isikuarvel olemas vahendid teenuse eest tasumiseks, edastatakse kinnipeetava võõrkeelne dokument menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. Kaebaja vabakasutuskonto väljavõttest perioodi 01.12.2020-25.02.2021 nähtub, et kaebajal oli pöördumiste tegemise hetkel (vastavalt 21.12) vabakasutuskonto jääk 177,77 eurot. Enne 20.01.2021 oli kaebajal raha 74,24 eurot. Seega oli kaebajal alates pöördumise tegemisest raha tõlkekulude tasumiseks. Kaebuse kohaselt kaebaja kulusid ei tasunud, vaid esitas uue taotluse tõlkekulude tasumisest vabastamiseks. Lisaks tõi Tallinna Vangla haldusasjas nr 3-21-376 välja, et vanglal ei olnud
kohustust kaebaja võõrkeelseid avaldusi tõlkida vastavalt vangla sisekorraeeskirja § 491 lg-le 5, kuivõrd kaebaja eesti keele oskus on piisav.
16.Kohus tagastab eeltoodu tõttu X kaebuse läbivaatamatult.
17.Kaebaja esitas taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning tõlkekulude kandmisest vabastamiseks. Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, jätab kohus rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.