Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
20. aprill 2022, Tallinn
Haldusasja number
3-21-448
Haldusasi
X kaebus Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 8. aprilli 2021. a määrus
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-448 resolutsiooni punkti 1 peale ja punkti 3 peale osas, mis puudutab tõlkimiseks menetlusabi andmata jätmist.
Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 8. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-448 resolutsiooni punkti 2 peale ja punkti 3 peale osas, mis puudutab riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmata jätmist.
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 8. aprilli 2021. a määruse haldusasjas nr 3-21-448 resolutsiooni punktid 2 ja 3 muutmata.
Tõlkida käesolev määrus vene keelde.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaebuse tagastamist puudutavas osas saab määruse resolutsiooni punkti 3 peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1 ls 3, § 235 lg 1).
1.X esitas Tallinna Vanglale 21.12.2020 venekeelse pöördumise ja taotluse edastada see tõlkebüroole tõlkimiseks, märkides ühtlasi, et ta ei ole nõus tõlkimise eest tasuma. Tallinna Vangla tagastas 20.01.2021 kirjaga nr 5-18/21/1047-2 X võõrkeelse pöördumise tõlkimise
3-21-448 korraldamiseks, selgitades, et X vanglasisese isikuarve jääk 74,24 eurot (broneeritud kaupluse teenuse kasutamiseks ja olmeelektroonika elektritasu jaoks) on tõlkimise eest tasumiseks piisav.
2.X esitas Tallinna Halduskohtule 02.03.2021 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks seoses kaebaja 14 päevaks (05.12.2020–18.12.2020) karantiinis ja isolatsioonis hoidmise ning värskes õhus jalutuskäikudest ilmajätmisega. Tallinna Vanglas toimus 04.12.2020 testimine COVID-19 viirushaiguse suhtes. Kaebaja lasi endalt võtta proovi paremast ninaneelust, kuid vasakust ninaneelust proovi võtmisel tegi meditsiinitöötaja kaebajale haiget, mistõttu kaebaja lahkus oma kambrisse. Seejärel sulges vangla ilma kaebaja 14 päevaks karantiini, põhjendades seda testimisest keeldumisega. Kuna kaebaja ei keeldunud testimisest, siis oli tema suhtes piirangute rakendamine õigusvastane. Vanglal ei ole õigust sundida kaebajat tegema COVID-19 testi ning kaebaja oli 04.12.2020 testi tegemise ajal terve, sest viibis eelnevalt 30 päeva isolatsioonis ja ei puutunud nakatunutega kokku. Õigusvastane oli ka kaebaja pöördumise tõlkimata jätmine, kuna ta oli vastavalt justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 491 lg-le 4 esitanud taotluse pöördumise tõlkimiseks vangla kulul. Kaebaja taotles ühtlasi menetlusabi riigilõivu tasumiseks ja tõlkimise korraldamiseks.
3.Tallinnas Halduskohus tagastas 08.04.2021 määrusega X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel läbivaatamatult ning jättis tema menetlusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja suhtes kohaldati eneseisolatsiooni Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 alusel, mille vaidlustamiseks esitatud kaebuse on Tallinna Halduskohus 01.04.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-376 tagastanud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Meetmete kohaldamist on jätkatud Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1/20/56 alusel, mida X ei ole vaidlustanud ja mille vaidlustamise võimaluse on ta praeguseks minetanud. Seetõttu ei ole kaebusega võimalik saavutada selle eesmärki. HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud tuvastamisnõude (preventiivsel eesmärgil) lubatavuse tingimused ei ole täidetud. Nõue on lisaks ilmselgelt perspektiivitu, sest kaebaja on 04.12.2020 testimise katkestamist ise kinnitanud ja tema suhtes 14 päevaks eneseisolatsiooni kohaldamine oli seega põhjendatud. Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirja nr 1/20/56 õiguspärasust on kinnitatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.01.2021 määruses nr 3-20-2267 (p 17). Kaebaja väited, et ta ei olnud käskkirjadest teadlik või ei saanud nende sisust aru, on paljasõnalised ja ebausutavad. Tallinna Vangla on kaebaja 21.12.2020 pöördumise tõlkimise korraldamiseks õigesti tagastanud. Pöördumise hetkel oli kaebaja vabakasutuskonto jääk 177,77 eurot, millest oleks saanud tõlkekulud tasuda. Lisaks on vangla haldusasjas nr 3-21-376 märkinud, et kaebaja valdab piisavalt eesti keelt. Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus rahuldamata.
4.X palub 22.04.2021 määruskaebuses (täiendatud 21.07.2021 ja 22.07.2021) halduskohtu 08.04.2021 määrus tühistada ning saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Kaebaja palub lisaks HKMS § 28 lg 2 alusel vastustajat trahvida kohtule valeinfo esitamise eest. Kuna Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52, mille alusel rakendati vanglas täielikku isolatsiooni, ei tõlgitud kaebajale arusaadavasse keelde, siis puudus tal võimalus käskkirja mõista ja seda vaidlustada. Vastavalt õiguskantsleri 04.06.2009 kirjale nr 74/080940/0903300 peab vangla ise tõlkima oma käskkirjad kinnipeetavatele arusaadavasse keelde ning praegu puuduvad tõlkimise kohta igasugused tõendid. Kaebajal on preventiivne huvi tuvastada vangla tegevuse õigusvastasus, sest COVID-19 pole kadunud ning vangla sulgeb uute viirusepuhangute tekkimisel kinnipeetavad kindlasti uuesti isolatsiooni, seda vaatamata vaktsineeritusele ja kontaktide puudumisele. Tuvastamisnõue on vajalik uute õigusrikkumiste vältimiseks. Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja alusel kaebaja suhtes piirangute kohaldamine oli põhjendamatu. Pärast 10.11.2020 käskkirja alusel kinnipeetavate isoleerimist 2(4)
3-21-448 võeti kõigilt kaebajaga samas üksuses viibivatelt kinnipeetavatelt COVID-19 proovid ning kõik kinnipeetavad osutusid terveteks. Sellele vaatamata hoiti neid 30 päeva isolatsioonis, samas kui mõnedel kinnipeetavatel lubati jätkuvalt käia väljaspool vanglat tööl, koolis, kokkusaamistel ja kohtus. Kuna kaebaja ei kurtnud isolatsioonis viibides tervise üle ega puutunud kokku teiste nakatunutega, siis oli 04.12.2020 kordustestimine põhjendamatu. Kaebaja ei keeldunud testi tegemisest, vaid reageeris üksnes meditsiinitöötaja ebapädevale ja kaebajale valu tekitanud käitumisele proovi võtmisel. Ka vasakust ninaneelust võetud proov oli piisav viiruse vastu testimiseks. Kaebaja jalutuskäikudest ilmajätmisega rikkus vangla vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-st 2 tulenevat kohustust. Tallinna Vangla kasutas isolatsiooni täiendava ebaseadusliku karistusena vangla tegevuse vastu rahulolematust üles näidanud kinnipeetavate suhtes.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.X on vaidlustanud Tallinna Halduskohtu 08.04.2021 määrust täies ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb HKMS § 203 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel tagastada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 puudutavas osas. Nimetatud punktiga võttis halduskohus toimikusse haldusasjas nr 3-21-376 esitatud Tallinna Vangla 26.03.2021 vastuse kohtunõudele koos selle lisadega. Tõendi juurdevõtmise peale ei saa seaduse kohaselt määruskaebust esitada. Kuna ringkonnakohus vabastas 30.06.2021 määrusega X halduskohtu 08.04.2021 määruse ja asjas tehtavate ringkonnakohtu määruste tõlkimise kulude kandmise kohustusest, siis tuleb HKMS § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg 1 alusel tagastada ka määruskaebuse halduskohtu määruse resolutsiooni p 3 peale osas, mis puudutab tõlkimiseks menetlusabi andmata jätmist, sest muutunud asjaolude tõttu ei saaks määrus selles osas enam ilmselgelt mõjutada kaebaja õigusi.
6.Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse ulatuses, milles see on esitatud halduskohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 peale (kaebuse tagastamine) ja resolutsiooni p 3 peale osas, mis puudutab riigilõivu tasumiseks menetlusabi andmata jätmist. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks nõuda selle kohta Tallinna Vanglalt seisukohta, vaid arvestab vangla poolt haldusasjas nr 3-21-376 avaldatuga.
7.Ringkonnakohus märkis 30.06.2021 määruses, et kaebajal tuleb põhjendada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine tema õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 38 lg 4) ning miks ei leidu kaebaja õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid (HKMS § 45 lg 2). Kaebaja on tuvastamisnõude esitamist põhjendanud preventiivse huviga, kuna COVID-19 haigust põhjustav viirus levib jätkuvalt ja seega võib vangla uuesti rakendada kaebaja suhtes piiravaid meetmeid nakkusohu ennetamise või tõrjumise ettekäändel. Ringkonnakohus selgitab, et õigusrikkumise kordumist ennetava (s.o preventiivse eesmärgiga) tuvastamiskaebuse esitamine eeldab esiteks, et isikul on põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning teiseks peab õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine olema tavapärase järelkontrolli vormis võimatu või ebamõistlikult raske (nt Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882, p-d 23–23.1; 25.10.2017 määrus nr 3-17-749, p 11).
8.Praeguses asjas ei ole kaebaja eriline preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks äratuntav. Kaebaja õigusi piirati Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 alusel, mis on tunnistatud kehtetuks Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirjaga nr 11/20/56. Kuigi ei saa välistada, et Tallinna Vangla võib ka edaspidi rakendada koroonaviiruse leviku tõkestamiseks samalaadseid täiendavaid julgeoleku- ja ohutusabinõusid (sh piirata nende 3(4)
3-21-448 kinnipeetavate õigusi, keda ei ole saadud nõuetekohaselt testida), oleks kaebajal võimalik oma õigusi tõhusamalt kaitsta, vaidlustades tühistamis- ja kohustamisnõuetega vangla konkreetseid haldusakte ja toiminguid. Õiguslik hinnang selle kohta, kas kaebaja karantiinis ja isolatsioonis ajavahemikul 05.12.2020–18.12.2020 oli õiguspärane või mitte, ei oleks seejuures ülekantav võimalike tulevaste piirangute õiguspärasuse hindamisele. Seda põhjusel, et võimalike uute piirangute kehtestamisel peab vangla lähtuma konkreetsel ajal esinevast epidemioloogilisest olukorrast ja muudest olulistest asjaoludest (nt vaktsineerituse määr, vaktsiinide tõhusus, ravi kättesaadavus). Kui kaebaja leiab, et karantiinis ja isolatsioonis hoidmisega ning jalutamise võimaluste puudumisega on vangla tekitanud talle kahju, on tal võimalik esitada vanglale kahju hüvitamise taotlus ning selle rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätmise korral pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtusse.
9.X võimalusi oma õigusi tulevikus vajaduse korral tõhusalt kaitsta ei väära mh väide, et Tallinna Vangla direktori käskkirjad täiendavate piirangute kohta on üksnes eesti keeles, mida kaebaja käskkirjade sisust arusaamiseks piisavalt ei valda. Kaebaja on ise viidanud õiguskantsleri 04.06.2009 soovitusele nr 7-4/080940/0903300, mis oli küll adresseeritud Viru Vanglale, aga milles toodud seisukohad on laiendatavad kõigile vanglatele. Soovituses on mh rõhutatud (p-d 40–86), et vangistust ja eelvangistust reguleerivad õigusaktid (sh olulisemad üldkorraldused) peavad olema kinni peetavatele isikutele kättesaadavad neile arusaadavas keeles (s.o lisaks eesti keelele ka vene keeles). Kui kinnipeetava suhtes rakendatakse piiranguid sellise õigusakti (sh haldusakti) alusel, mis ei ole temale arusaadavas keeles kättesaadav ja mille sisu temale arusaadavas keeles ei avata, võib see anda täiendava aluse piirangu vaidlustamiseks, kuid ei muuda iseenesest hilisemat vaidlustamist ebatõhusaks. Kuna HKMS § 45 lg-s 2 toodud piirangud tuvastamiskaebuse esitamiseks ei olnud täidetud, siis tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õigesti. Halduskohtu viide, et kaebus tulnuks tagastada ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, ei ole siiski põhjendatud, sest nimetatud sätte alusel ei saa tagastada nõuet, mis on menetluslikult lubatav, kuid sisu poolest perspektiivitu.
10.Seonduvalt X 21.12.2020 venekeelse pöördumise tagastamisega Tallinna Vangla 20.01.2021 kirjaga nr 5-18/21/1047-2 märgib ringkonnakohus, et VSKE § 491 lg 4 kohaselt toimub kinnipeetava esitatud võõrkeelse dokumendi tõlkimine vangla kulul üksnes olukorras, kus kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel tõlkimiseks rahalised vahendid. Kui võõrkeelse pöördumise (sh vaide) esitanud kinnipeetaval on olemas tõlkimiseks vajalikud rahalised vahendid, kuid ta keeldub VSKE § 491 lg-s 2 nimetatud nõusoleku andmisest, siis jäetakse tema võõrkeelne avaldus VSKE § 491 lg 3 alusel menetlusse võtmata. Praegusel juhul oli X-l pöördumise esitamise hetkel (21.12.2020) vanglasisesel isikuarvel 177,77 eurot ja pöördumise tagastamise hetkel (20.01.2021) järel veel 74,24 eurot. Seega oli kaebajal pöördumise tõlkimiseks rahalisi vahendeid piisavalt. Eeltoodut arvestades ei saanud kaebuse tagastamise otsustamist kuidagi mõjutada asjaolu, et vangla on väidetavalt kohut eksitanud seonduvalt kaebaja eesti keele oskusega. Keeleoskus on hinnanguline küsimus ja hinnangud võivadki lahkneda.
11.Kuna halduskohus on X kaebuse õigesti tagastanud, siis riigilõivu tasumise küsimust ei tõusetu. Kokkuvõttes jääb X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.04.2021 määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.