Roby Koik MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 9. jaanuari 2019. a otsuse nr 12-6/19/54 ja PRIA 4. märtsi 2019. a vaideotsuse nr 12-4/19/341 tühistamiseks ning uue otsuse tegemiseks kohustamiseks Kaebaja – MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest, esindaja Eve Prinits Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Ave Paavel
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kohtu algatusel kohtuotsuse põhjendavas osas füüsilisest isikust andmesubjektide nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. aprill 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest esitas 13.06.2018. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks (tl 72–86).
2.PRIA jättis 09.01.2019. a otsusega nr 12-6/19/54 (tl 13p–14) taotluse 21,9 ha kadakatega niitude karjatamise eest taotletud toetussummas 5 475 eurot ja 6,45 ha muu niidu karjatamise eest taotletud toetussummas 967,50 eurot rahuldamata, kuna toetuse erinevate vähendamiste tulemusena ei tekkinud väljamakstavat toetussummat.
3.PRIA jättis 04.03.2019. a vaideotsusega nr 12-4/19/34-1 (tl 10–12) kaebaja vaide PRIA eelnimetatud otsusele rahuldamata.
4.MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest (kaebaja) esitas 03.04.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2–9) PRIA otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks teha uus otsus. Kaebaja nõue
5.Kaebajal on vaidlusaluste maade kasutamiseks õiguslik alus vastavalt maa rentniku MTÜ Suure Katla Selts ja kaebaja 11.05.2018.a sõlmitud koostöölepingule. Kaebaja sõlmitud koostöölepingu näol ei ole tegemist kinnistu allrendilepinguga. Allrendilepingu puhul on oluline, et makstakse renditulu, kuid kaebaja ei maksnud maa kasutamise eest tasu. Koostööleping oli sõlmitud selleks, et täita lepingust tulenevat maa kasutamise eesmärki, kuna MTÜ-l Suur Katla Seltsil puudusid sel ajal maa karjatamiseks vajaminevad loomad. Kuna koostöölepingust on puudu rendilepingu oluline tasu maksmise komponent, ei saa olla tegemist kinnistu allrendile andmisega.
6.Kinnistu omanikel Xl ja Yl puudub alus tähtajalisi maa rendilepinguid üles öelda ülesütlemise avaldustes toodud põhjustel. 14.06.2018. a sõlmitud lepingud Ula-Hansu taluga on tühised ja neil puuduvad õiguslikud tagajärjed. Nende osas käib kohtus tsiviilvaidlus. Põllumajanduslepingu saab ülesse öelda kas enne vegetatsiooni perioodi algust ehk selliselt, et leping lõpeb 1.aprillil või peale vegetatsiooni perioodi ehk leping lõpeb 1. oktoobril. Ula-Hansu talu OÜ-l kehtiv rendileping seisuga 15.06.2018. a puudus, sest maaomanikud esitasid ülesütlemisavaldused PRIA-le 06.09.2018. a ja 13.09.2018. a, mistõttu ei ole Ula-Hansu talu OÜ-ga 14.06.2018. a sõlmitud maarendilepingud kehtivad ja Ula-Hansu talul puudub õigus 2018. aastal PLK toetust taotleda.
7.Kaebaja on rendileandjaga pidanud kirjavahetust alates 17.04.2018. a ja esitanud nii rentniku MTÜ Suure Katla Seltsi kui allkasutaja lepingu allkasutuse tingimused.
8.Kaebaja on kogu vegetatsiooni perioodi karjatanud loomi vaidlusalustel kinnistutel. Keskkonnaamet on kaebajale 13.06.2018. a andnud loa Roosu ja Kaagi maaüksustel hilisemaks karjatamiseks. Kaebaja on rannaala osale, millele taotleti ÜPT ja ROH toetust viinud 20.06.2018. a neli lihaveist, kus loomad viibisid kuni 29.06.2018. a, sest selleks hetkeks seal enam midagi süüa ei olnud. Loomad toodi tagasi 24.08.2018. a. Alale toodi kokku 14 looma, kellest neli viidi ära 10.10.2018. a. Ülejäänud jäid alale kuni novembri lõpuni. Veterinaar- ja Toiduamet tuvastas 12.09.2018. a Kaagi maaüksusel 14 lihatõugu veist.
9.Ula-Hansu Talu OÜ ei kasutanud tegelikult maid, kuid PRIA ei ole välja selgitanud maade tegelikku kasutajat ega teostanud kohapealset kontrolli. Kaebajale teadaolevalt olid Ula-Hansu talu loomad maksimaalselt 10 päeva ajavahemikul 01.08.–10.08.2018. a Roosu kinnistu mereäärses osas, millele oli rajatud eraldi väike aed. Loomade karjatamine rannaalal on kohustuslik hiljemalt 31. maist ning seega Ula-Hansu OÜ rikkus seda nõuet, kuna karjatamist ei alustatud tähtaegselt. Kuigi Keskkonnaamet andis Ula-Hansu OÜ talule loa hilisemaks karjatamiseks, siis eeldatavalt mitte augustikuuks. Ka praegusel ajal ei vasta see piiratud ala, millel Ula-Hansu OÜ talu loomad lühiaegselt viibisid, PLK hoolduse nõuetele, sest seal on endiselt vana roog püsti. Enne augustikuud ei teadnud Ula-Hansu talu OÜ, et Kaagi kinnistule oli rajatud
plastikpostidega elektrikarjusaed, kus olid loomad. Kui Ula-Hansu talu OÜ oleks nii nagu toetuse saamine ette näeb juunikuus sinna rannaalale pannud loomad, siis ei oleks kaebaja sinna karjaaeda saanud rajada ja omalt poolt loomi panna. Selgusetuks jääb, miks ei tekkinud Ula-Hansu talu OÜl juunikuus küsimust kelle loomad on kinnistutel, millele tal on rendileping, kui ta soovis seal loomi karjatada.
10.Toetuse saamiseks ei pea kaebaja karjatatavaid loomi ise omama. Kaebajale ei kuulu ühtegi looma, kuid tal on kokkulepe, et tema hooldatavatel aladel karjatatakse MTÜ Rannaniidud ja metsad, OÜ Hismet ning Sandla Karjamõis OÜ lihaveiseid.
11.PRIA ei saatnud vegetatsiooni perioodil aladele enda ega Keskkonnaameti kontrolli, et veenduda kelle poolt ja kuidas antud alasid hooldatakse.
12.Oluline ei ole, et kaebaja pole tasunud maaomanikele rendimakseid. Rendimaksed on tasutud rentniku Suure Katla Selts poolt. Viimaseid rendimakseid 2018. a detsembris ja 2019. a veebruaris maaomanikud vastu ei võtnud ja tagastasid tasutud maarendi summad maksja pangakontole.
13.Selgusetu on, miks on Keskkonnaameti kiri luba hilisemaks karjatamiseks välja antud alles 18.06.2018. a, kui kõigi dokumentide esitamine lõppeb ära hiljemalt 15.06.2018. a ja hiljem ei ole võimalik enam alasid suurendada ja juurde lisada. Samuti ei ole Ula Hansu talu OÜ PLK hooldamise kohustust üle võtnud tähtaegselt 15.06.2018. a, vaid teinud seda hiljem.
14.PRIA esitas ainult ühepoolselt kinnitatud kohustuse üleandmise dokumendi ja Ula-Hansu talu OÜ ei allkirjastanud seda tähtaegselt. Ula-Hansu talu OÜ esindaja Z allkirjastas dokumendi digitaalselt 16.06.2018. a ehk määruses sätestatud tähtaega, s.o 15.06.2018. a, ületades. Seega on antud kohustuse üleandmine vastuvõtmine kehtetu.
15.Suure Katla Seltsi volitatud esindaja T käitumisest võib järeldada, et ta ei teadnud, kellele ja miks millised kohustused üle anti, kuna 15.06.2018. a tegi ta avalduse kohustuste üleandmiseks kaebajale kinnistute osas, millel puudub kaebajaga puutumus.
16.MTÜ Suure Katla Seltsi seaduslik esindaja D on kinnitanud, et tema on Roosu, Kaagi ja Välja kinnistu PLK kohustuse soovinud üle anda kaebajale, mille kohta on sõlmitud 11.05.2018. a koostööleping. Vastustaja vastuväited
17.Kaebaja ja MTÜ Suure Katla Seltsi 11.05.2018. a koostöökokkulepe ei andnud kaebajale õigust kasutada kinnistutel (Kaagi ja Roosu) asuvaid ja taotlusel poollooduslike koosluste loetelus märgitud poollooduslikke kooslusi nr 42445341294 ja nr 42445345407, sest kinnistusraamatusse kantud kinnistute omanikud ei nõustunud PRIA-le kaebaja poolt nende omandis olevate maade kasutamisega ega rentniku poolt maade edasi rentimisega kaebajale. Tähtsust ei oma kaebaja arutlus, kas maa oli rentniku poolt kaebajale antud kasutamiseks allrendi korras või mistahes muul kokkuleppel. 08.07.2014. a rendilepingute alusel oli vaidlusalust maad õigustatud kasutama MTÜ Suure Katla Selts.
18.Pindalatoetuse saamiseks peab taotlejal olema õigus maa kasutamiseks ning ta peab tagama, et maad hoitakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (Maaeluministri 22.04.2015 määruse nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus“ (määrus nr 38) § 5 lg 1 ja § 17 lg 2 p 2). Kasutusõigust peab tõendama taotleja. Põllumajandusmaa rentnikul on asja allkasutusse andmise õigus üksnes rendileandja nõusolekul. Kinnistute omanikud X ja Y on PRIA-le
selgesõnaliselt kirjalikult kinnitanud, et vaidlusaluste maade allrendile andmist kaebajale ei ole nad mitte kunagi lubanud, sellist luba ei ole rendilepingutes märgitud ning nad ei nõustu kaebaja poolt vaidlusaluste maade kasutamisega. Kuna maaomanikud ei nõustunud nimetatud maade kasutamisega kaebaja poolt ja kaebajaga rendilepingut ei sõlminud, siis ei olnud PRIA arvates vaja hinnata, kas tegemist oli allrendiga või mingi muu kokkuleppega ega ka seda, kas MTÜ Suure Katla Selts renditulu sai või mitte, sest kaebajal puudus õigus maad kasutada ning isegi, kui kaebaja maad ka mingil ajal kasutas, oli maakasutus omavoliline.
19.MTÜ Suure Katla Selts sõlmis 15.06.2018. a vaidlusaluste maadega seotud poollooduslike koosluste hooldamise toetuse kohustuse üleandmise Ula-Hansu talu OÜ-le. Maade omanikud on kinnitanud, et suulise kokkuleppe kohaselt ei olnud esmane rentnik enam huvitatud rendilepingu jätkamisest, lubas tegevuse ära lõpetada ja toetuste mõistes andis kohustusega maad üle uuele rentnikule Ula-Hansu talu OÜ, kellega maaomanikud olid 14.06.2018. a sõlminud uued põllumajandusmaa rendilepingud.
20.Tähtsust ei oma kaebaja väide vaidlusalusel maal karjatamise kohta, kuna kaebajal puudus õigus maid kasutada ja ainuüksi see välistas kaebajale toetuse määramise. Vastustaja ei pea tõele vastavaks kaebaja väidet, et tema kogu 2018. aasta vegetatsiooniperioodi enda loomi Kaagi ja Roosu katastriüksustel asuvatel maadel karjatas, kuna Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) ei tuvastanud 12.09.2018. a kohapealse kontrolli käigus kaebajale kuuluvaid loomi. Ula-Hansu talu OÜ esindaja Z teatas 21.09.2019. a PRIA-le kirjalikult, et tema karjatas Roosu ja Kaagi maaüksustel loomi vähemalt kuni 21.08.2018. a.
21.Kuna PRIA oli juba tuvastanud ühe kaebajale toetuse määramist välistava asjaolu – maakasutusõiguse puudumise, siis on alusetu kaebaja etteheide, et PRIA oleks pidanud saatma aladele kohapealse kontrolli maade tegeliku kasutaja väljaselgitamiseks.
22.PRIA ei ole kohustatud ega õigustatud maakasutusõiguse vaidlustes välja selgitama maaomanike põhjendusi, miks nad ei nõustunud ühel või teisel põhjusel nende omandis olevate maade allkasutusse andmisega. PRIA ei lahenda rendisuhetest tulenevaid vaidlusi, kuid on kohustatud toetuse määramise eesmärgil toetust saama õigustatud isiku välja selgitamiseks rendilepinguid piiratud ulatuses hindama.
23.Vastustaja nõustub, et Ula-Hansu talu OÜ-ga 14.06.2018. a sõlmitud rendilepingud võivad olla juriidiliselt õigustühised juhul, kui eelmise rentnikuga sõlmitud põllumajandusliku rendilepingu (erakorraline) ülesütlemine ei ole toimunud võlaõigusseaduses ettenähtud korda järgides, kuid üksnes see asjaolu ei anna PRIA-le alust lugeda õiguspäraseks kaebaja maakasutust ega anna alust kaebajale toetust määrata, sest kaebajaga ei ole maaomanikud rendilepinguid sõlminud ega kaebaja poolt maade kasutamisega nõustunud.
24.Kuigi Keskkonnaamet (KeA) on seoses poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotlemisega andnud loa rannaalade hilisemaks karjatamiseks mõlemale taotlejale samadele maadele, oli 13.06.2018. a vastusest nähtuvalt kaebaja edastatud info järgi KeA-le teada, et MTÜ Suure Katla Selts annab aladega seotud kohustuse üle kaebajale ja taotleb selle tõttu luba rannaalade hilisemaks karjatamiseks, kuigi maadega seotud kohustuse üle andmist kaebajale ei toimunud, kuid seda KeA ei teadnud. Lubade väljastamise raames ei ole KeA jaoks määrav, kes on maid tegelikult kasutama õigustatud isik.
25.Kaebajal puudub õigustatud huvi nõuda antud kohtuasja raames teise isiku taotluse tähtaegsuse tuvastamist. Ka siis, kui ühtegi teist taotlust vaidlusaluse maa osas ei oleks esitatud, ei tähenda see, et kaebajal oleks automaatselt tekkinud õigus toetusele.
26.Esitatud poollooduslike koosluste alade üleandmise avaldus MTÜ Suure Katla Seltsi poolt kaebajale ei ole kehtiv avaldus, sest seda ei ole PRIA infosüsteemis kinnitatud. MTÜ Suure Katla Selts vormistas 15.06.2018. a poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustuse üleandmiseülevõtmise teate vormi, kuid kohustust üle võtta sooviv MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest ei ole ülevõtmist kinnitatud.
Kohtu seisukoht
27.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
28.Kaebaja esitas 13.06.2018. a PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse raames taotluse poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks (tl 72–86).
29.Vaidlustatud otsuse kohaselt makstakse poolloodusliku koosluse hooldamise toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 28 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 6. peatüki 1. jao sätete alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 28 teise lõike kohaselt antakse põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme kohast toetust põllumajandustootjatele, põllumajandustootjate rühmadele või põllumajandustootjate ja muude maa valdajate rühmadele, kes viljelevad vabatahtlikult tegevusi, mis sisaldavad ühte või enamat põllumajanduse keskkonnaja kliimakohustust põllumajandusmaal, mille määravad kindlaks liikmesriigid, sealhulgas käesoleva määruse artiklis 2 määratletud põllumajandusmaal. Põllumajanduse keskkonna- ja kliimatoetust võib anda ka muudele maa valdajatele või muudele maa valdajate rühmadele, kui see on keskkonnaeesmärkide saavutamise seisukohast põhjendatud.
30.Käesolevas asjas on seega tegemist Euroopa Liidu eelarvest ja Eesti riigi eelarvest kaasfinantseeritava Eesti maaelu arengukavas 2014–2020 ettenähtud põllumajandusliku keskkonnatoetuse eritoetusega, mille suhtes on vastustaja vaidlustatud haldusaktides kohaldanud määruse nr 38 ja Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 sätteid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artikkel 28 teise lõike kohaselt toetavad liikmeriigid põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetme raames maad valdavaid põllumajandustootjaid.
31.Määruse nr 38 § 5, mis sätestab nõuded toetusõigusliku maa kohta, lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse hoolduskõlbliku poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mida taotleja kasutab. Määruse nr 38 § 17 lg 2 p 2 kohaselt võib taotleja toetust taotleda poolloodusliku kooslusele, mida tal on õigus kasutada. Neil asjaoludel ja õiguslikul alusel toimus käesoleval juhul PRIA asjaajamine haldusmenetluses kaebaja taotluse alusel (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14) ja ELÜPS § 1 lg 2). Seadusega või selle alusel võib taotlusele ette näha kohustusliku vormi (HMS § 14 lg 1). Kirjalik taotlus peab mh sisaldama muid õigusaktidega ettenähtud andmeid (HMS § 14 lg 1 p 5). Käesoleval juhul on taolisteks kohustuslikeks andmeteks iga koosluse maakasutuse õiguslik alus, käesoleval juhul valduse õiguslik alus.
32.PRIA vaidlustatud haldusaktide (tl 13p–14, 10–12) põhikaalutluse kohaselt jäeti taotlus rahuldamata, kuna kaebajal puudus õigus nende poollooduslike koosluste alade (Roosu ja Kaagi kinnistutel) kasutamiseks, millele ta toetust taotles.
33.Määruse nr 38 § 17 lg 8 kohaselt esitab taotleja toetuse taotlemisel ühise taotluse kõikide pindalatoetuste ning arengukava alusel antavate loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste kohta samal ajal. Määruse nr 38 on Maaeluminister kohaldanud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadusest tuleneva volitusnormi alusel. ELÜPS § 13 lg 1 kohaselt tehakse toetava maa kasutusõigus kindlaks taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga.
34.Kaebuse asjaolude põhistamiseks on kaebaja tõenditena esitanud PRIA-le esitatud taotluse väljavõtte, vaide ja vaidlustatud haldusaktide kõrval, MTÜ Suure Katla Selts ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest 11.05.2018. a koostöökokkuleppe, X 05.09.2018. a lepingu erakorralise ülesütlemise teate MTÜ-le Suure Katla Selts, Yi 12.09.2018. a lepingu erakorralise ülesütlemise teate MTÜ-le Suure Katla Selts, M.K e-kirjavahetuse Yi ja Xga, Keskkonnaameti 13.06.2018. a loa rannaala hilisemaks karjatamiseks, Sandla Karjamõis OÜ ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest 14.05.2018. a kokkuleppe ammlehmade ja vasikate kohta, MTÜ Rannaniidud ja metsad ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest 14.05.2018. a kokkuleppe lehmikute kohta ja OÜ Hismet ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest 14.05.2018. a kokkuleppe lehmikute kohta.
35.Halduskohtu hinnangul ei tõenda kaebaja esitatud tõendid vaidlustatud haldusaktidega kaebaja õiguste rikkumist.
36.Vastustaja põhikaalutluse kohaselt ei kuulunud kaebaja toetustaotlus rahuldamisele, kuna kaebajal puudus õigus nende poollooduslike koosluste alades kasutamiseks, millele ta toetust taotles.
37.Määruse nr 38 § 5 sätestab nõuded toetusõiguslikule maale ja selle lõike 1 kohaselt võib toetust taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse hoolduskõlbliku poolloodusliku koosluse või selle osa kohta, mida taotleja kasutab ning mis on kantud keskkonnaregistrisse ja asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil. Määruse nr 38 § 17 lg 2 p 2 kohaselt esitab taotleja toetuse taotlemiseks Keskkonnaametile elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu poolloodusliku koosluse kohta, mida taotlejal on õigus kasutada ja mille hooldamiseks taotleja toetust taotleb, poolloodusliku koosluse numbri ja pindala.
38.Poolte vahel on vaidluse all küsimus, kas kaebajal on õigus kasutada poollooduslikke kooslusi, mille hooldamiseks ta toetust taotles.
39.Vastustaja versiooni kohaselt kaebajal maa kasutamise õigus puudus. Kaebaja versiooni kohaselt tuleneb tema maakasutusõigus kooslustele: 1) maaomanike Xa ja Yi ning Suure Katla Selts MTÜ vahelistest põllumajanduslikest rendilepingutest nr 2014/1 (tl 70) ja 2014/1-3 (tl 71); 2) MTÜ Suure Katla Selts ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest 11.05.2018. a koostöökokkuleppest (tl 19).
40.Poolte vahel ei ole vaidluse all küsimus, et kaebajal on Keskkonnaameti luba rannaala hilisemaks karjatamiseks, mis on väljastatud 13.06.2018. a (tl 31–32).
41.Halduskohus märgib vastuseks pooltele, et Keskkonnaameti luba rannaala hilisemaks karjatamiseks ei tõenda, et kaebajal esines õiguslik alus Xle ja Yle kuuluvate maade kasutamiseks, sest luba on antud määruse nr 38 § 10 lõike 2 teisest lausest tulenevast volitusnormist lähtudes, kusjuures luba puudutab ainult karjatamisalgusaja hilisemaks nihutamise eritingimust, nagu on loa taotlejale selgitatud ka loas sisalduvas loa vaidlustamisviites.
42.Määruse nr 38 § 18 lg 1 volitab PRIA-t ja Keskkonnaametit taotluses esitatud andmete õigsust ja toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollima, lähtudes Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artiklites 24–41 sätestatust (käesoleval juhul art 24 lg 1 p-d a ja b).
43.PRIA on 05.09.2018. a kaebajat teavitanud (tl 87) mh Kaagi ja Roosu kinnistul asuvate poollooduliku koosluste hooldamise toetuse administratiivse kontrolli läbiviimisest. Seega ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust, et PRIA ei ole läbi viinud kohapealset kontrolli, sest vaidlus on maakasutusõiguse tõendamise, mitte maa kasutamise fakti üle. Maaomanikud on käesolevas asjas PRIA-le kinnitanud (tl 66–67, 68–69), et kaebaja pidi olema hiljemalt 14. juuni seisuga teadlik, et Y ja X pole nõus kaebaja poolt nende maade kasutamisega. Kaebaja ja X kokkulepet ei kinnita ka 27.09. 2017. a kaebaja ja maaomaniku vaheline e-kiri (tl 30) maaomaniku sellesisulise nõusoleku puudumise tõttu. Seega puudub ka sel motiivil alus kaebuse rahuldamiseks.
44.Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 artikkel 24 lõike 1 punktide a ja b kohaselt peab kontroll tagama toetusetaotluse ette nähtud teabe nõuetekohasuse ja täielikkuse ning vastavuse kõikidele asjaomase toetuskava või toetusmeetme rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidele, nõuetele ja kohustustele, toetuse andmise või kohustusest vabastamise tingimustele.
45.PRIA tuvastas 02.10.2018. a administratiivses kontrollis (tl 89–90), et ei saa maakasutuse õigusliku alusena tugineda kaebaja esitatud MTÜ Suure Katla Selts ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest 11.05.2018. a koostöökokkuleppele, sest MTÜ-l Suure Katla Selts puudus 2018.a 15. juuni seisuga maakasutusõigus Kaagi ja Roosu kinnistul asuvatele poollooduslikele kooslustele, millele kaebaja toetust taotles.
46.Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 640/2014 artikkel 19 andis PRIA-le määruse nr 38 § 20 lg-s 2 viidatuna aluse kaebaja taotluse rahuldamata jätmiseks erinevuse tõttu kaebaja taotletud ja PRIA kindlaksmääratud pindalade vahel.
47.Kaebuse kohaselt taotles kaebaja 2018. a PRIA-lt ka otsetoetusi, millest keeldumise vaidlustas kaebaja haldusasjas nr 3-19-383. Ka kaebaja taotlusega PRIA-le on tõendatud, et kaebaja esitas 13.06.2018. a PRIA-le pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse raames taotluse käesolevas kohtuasjas vaidluse all oleva poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse saamiseks (tl 72–86).
48.Kaebuse kohaselt tõendavad tsiviilasjade nr 2-18-18925 ja nr 2-18-18927 MTÜ Suure Katla Seltsi hagiavaldused maaomanike ja Ula-Hansu talu OÜ vahel sõlmitud lepingute tühisust.
49.Halduskohus kaebaja sellesisuliste väidetega ei nõustu, sest lubatud tõendiks halduskohtumenetluses on varasem jõustunud kohtulahend, mitte huvitatud isiku poolt kohtule esitatud menetlusdokumendis või hagiavalduses väljendatud arvamus (HKMS § 61 lg 4).
50.Liiatigi ei ole kaebaja tõendanud lepingu poole (MTÜ Suure Katla Selts) poolt lepingute tühisusele tugineva hagiavalduse maakohtule esitamist. Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole kaebuses nimetatud kohtuasjades kohtu menetluses olnud MTÜ Suure Katla Selts hagi seoses tehingute tühisusega, nagu väidab kaebaja kaebuses.
51.MTÜ Suure Katla Selts on kohtute infosüsteemi andmetel hagenud maaomanikelt (X ja Y) lepingu täitmist ja tekkinud kahju hüvitamist. Kusjuures edutult.
52.Pärnu Maakohtu 10.04.2019. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-18925, mis on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2019. a määrusega {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=256950969, 29.03.2021} on jäetud MTÜ Suure Katla Selts hagi Yi vastu lepingu täitmiseks ja tekkinud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata.
53.Pärnu Maakohtu 30.09.2019. a otsusega tsiviilajas nr 2-18-18927 on jäetud rahuldamata MTÜ Suure Katla Selts hagi X vastu lepingu täitmise ja tekkinud kahju hüvitamise nõudes ja Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2020. a otsusega hageja apellatsioon maakohtu otsusele rahuldamata {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=269477810, 29.03.2021}.
54.Võrreldes vaidlustatud haldusaktide andmise aja ja kaebuse esitamisega käesolevas asjas, on praeguseks jõustunud kohtulahend ka haldusasjas nr 3-19-383, milles käsitleti kaebaja poolt käesolevas kohtuasjas esitatud tõenditega tõendatud faktilisi asjaolusid. Teisisõnu, kaebaja taotles selles kohtuasjas PRIA samalaadsete otsuste tühistamist ja PRIA kohustamist samadel faktilistel asjaoludel.
55.HKMS § 61 lg 4 kohaselt hindab halduskohus varasema jõustunud kohtulahendi põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega. Menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema poolt esitatud väited (HKMS § 59 lg 1).
56.Halduskohtu hinnangul ei tõenda kaebaja tõendid vaidlustatud haldusaktidega kaebaja õiguste rikkumist. Pärast vaidlustatud haldusaktide andmist, kuid enne käesoleva kohtuotsuse koostamist tehtud jõustunud kohtulahendite põhjendustes tuvastatud asjaolud tõendavad vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust nende andmise ajal (HMS § 54, HKMS § 158 lg 2 ls 2) koostoimes PRIA toimetatud haldusmenetluses kogutud tõenditega.
57.EL-i õiguse termineid kasutades, ei ole kaebaja käesolevas asjas tõendanud valdusõigust Roosu ja Kaagi kinnistute poollooduslikele kooslustele.
58.Tsiviilasjas nr 2-18-18925 jõustunud kohtuotsustes on tuvastatud, et kaebaja valdus Roosu ja Kaagi kinnistutele ei saanud õiguspäraselt tuleneda MTÜ Suure Katla Selts ja MTÜ Looduskeskkonna säilitamise eest koostöökokkuleppena 11.05.2018. a vormistatud dokumendist, sest õiguslikult oli tegemist maa omanikult renditud maa allrendile andmisega, mis aga vastavalt VÕS § 288 lg-le 1 (kohaldub läbi VÕS § 341) ei olnud lubatud rendileandja nõusolekuta.
59.Halduskohus märgib seetõttu vastuseks kaebajale, et sõltumata muudest kaebuse asjaolude tõendatusest, puudus kaebajal 15. juuni seisuga valdusõigus kooslustele.
60.MTÜ Suure Katla Seltsi ja X vahel sõlmitud rendileping nr 2014/1 lõpetati poolte kokkuleppel 18.05.2018. a. Lepingu lõppemisele poolte kokkuleppel ei ole rendilepingus vorminõudeid kehtestatud. Seega võis konkreetsel juhul lepingu kokkuleppel lõpetamine toimuda ka suulises vormis vastavasisuliste tahteavalduste väljendamise teel, kusjuures tahteavaldused võisid olla väljendatud ka tegudega (kaudsed tahteavaldused; TsÜS § 68 lg 3). Kohtud tuvastasid samuti, et MTÜ Suure Katla Selts oli teadlik, et tal ei ole õigust saada 2018. a PRIA-lt toetusi, mida tõendab
15.06.2018. a hageja (s.o MTÜ Suure Katla Selts) poolt allkirjastatud PRIA ametlik kohustuste üleandmise-ülevõtmise teate vorm.
61.Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2020. a otsuse haldusasjas nr 3-19-383 {https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=281120850, 25.03.2021} punkti 9 kohaselt on viitega jõustunud kohtulahendile nr 2-18-18927 tuvastatud, et MTÜ-le Suure Katla Selts oli 15. juuniks teada, et Xga sõlmitud rendileping on lõppenud.
62.Ka käesolevas asjas tugineb kaebaja maa kasutamisõiguse tõendamisel kaebaja ja MTÜ Suure Katla Selts vahelisele koostöökokkuleppele.
63.Seega ei tõenda kaebaja nn võtmetõend tema õigust X maad MTÜ-ga Suure Katla Selts sõlmitud koostöökokkuleppe alusel kasutada. Liiatigi ei ole kaebaja tõendanud X nõusolekut maa allrendile andmiseks. Kuna maa rendileping oli juba varasemalt lõppenud, ei oma X hilisem, s.o 06.09.2018. a ülesütlemisavaldus (tl 22–23) õiguslikus mõttes enam mingit toimet käesoleva vaidluse lahendamisel.
64.Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2020. a otsuse haldusasjas nr 3-19-383 punkti 11 kohaselt on tuvastatud, et Y on 14.06.2018. a kaebajat suhetes Y esindanud M. K. teavitanud rendilepingu sõlmimisest Zga. Samuti on tuvastatud, et MTÜ-le Suure Katla Selts pidi hiljemalt 14.06.2018. a olema teadlik a, et Yga 2014. a sõlmitud rendilepingu lõppemisest.
65.Halduskohus on seisukohal, et nimetatud tõenditega on seega tõendatud, et kaebaja oli M. K. isikus 14.06.2018. a seisuga teadlik Y nõusoleku puudumisest viimase maa kasutamiseks.
66.Maa rendilepingu varasema lõppemise tõttu ei oma Yi hilisem, s.o 12.09.2018. a ülesütlemisavaldus (tl 24–25) õiguslikus mõttes enam mingit toimet käesoleva vaidluse lahendamisel.
67.Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2020. a otsuse haldusasjas nr 3-19-383 punkti 12 kohaselt on tuvastatud, et alates lepingute lõppemisest puudus MTÜ-l Suure Katla Selts alus rendiobjektide kasutamiseks. Ringkonnakohus on samuti arvesse võtnud, et maakohus tuvastas, et 11.05.2018. a sõlmitud koostöökokkuleppe näol oli õiguslikult tegemist maaomanikelt renditud maa allrendile andmisega, mis aga vastavalt VÕS § 288 lg-le 1 ei olnud lubatud rendileandja (maaomaniku) nõusolekuta. Lisaks sellele sätestab VÕS § 288 lg 6, et allkasutaja ei või kasutada asja pärast üürilepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud üürnikule. VÕS § 332 lg 2 järgi ei saa allüürilepingut pikendada kauemaks, kui kestab üürileping.
68.Neil asjaoludel loeb halduskohus ka käesolevas asjas kummutatuks kaebaja väited ja arutlused eelpool nimetatud põhimõtte mittekohaldumisest kaebaja maakasutuse väidetavale õiguspärasusele.
69.Halduskohus on seisukohal, et ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Kaebaja poolt käesolevas asjas esitatud tõendid on suures osas esitatud nii ringkonnakohtu menetluses olnud haldusasjas nr 3-19-383 kui viidatud tsiviilasjas nr 2-18-18927, mille tõttu arvestab halduskohus nendes asjades tehtud otsustes tuvastatud asjaoludega.
70.Neil asjaoludel sai kaebaja vaidlusaluste kinnistute maa hulgas olevaid poollooduslikke kooslusi kasutada üksnes allkasutuse korras ja tema väidetav õigus neid maid kasutada pidi lõppema kaebajale maad allkasutusse andnud ühinguga sõlmitud rendilepingute lõppemisel. Kuna maa allkasutuseks puudus aga maaomanike nõusolek, siis puudus kaebajal õiguslik alus Roosu ja Kaagi kinnistute kasutamiseks 11.05.2018. a koostöökokkuleppe alusel.
71.Eeltoodust tulenevalt ei ole õige kaebaja väide, et tal oli maakasutusõigus tulenevalt 11.05.2018. a koostöökokkuleppest olemas ka pärast 14.06.2018. a.
72.Kaebaja ei ole PRIA-le haldusmenetluses ega ka halduskohtumenetluses kohtule esitanud ühtegi sellist tõendit, mis tõendaksid temal maakasutusõiguse olemasolu seonduvalt Roosu ja Kaagi kinnistutega 15.06.2018. a seisuga (viimane toetuste taotluse esitamise päev konkreetse aasta kohta). Seega jättis PRIA õiguspäraselt kaebaja poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja ei kasutanud PRIA-le esitatud taotluses märgitud maad 2018. a õiguslikul alusel.
73.Ka kaebuse ülejäänud väited ja nende kohta esitatud tõendid ei anna alust kaebuse rahuldamiseks olukorras, kus vaidlustatud haldusakti põhikaalutluse õiguspärasus on tõendamist leidnud.
74.Halduskohus jääb eelmenetluses võetud seisukoha juurde (tl 91), et kuna kaebaja ei ole tõendanud PRIA-le esitatud taotluses märgitud maa 2018. a õiguslikul alusel kasutamist, puudub vajadus kaebuses taotletud (tl 8) täiendavate tõendite (tunnistajatena üle kuulata Keskkonnaameti projektijuht A. H. ja Ula-Hansu talu OÜ esindaja Z ning viia läbi paikvaatlus) kogumiseks, kuna halduskohtu hinnangul ei saa nende tunnistajate ütlustega ja paikvaatlusega tõendada kaebaja maakasutusõiguse olemasolu Xle ja Yle kuuluvale maale. Halduskohtul puudub vajadus võtta tõendina asja juurde viidatud Tartu Ringkonnakohtu 19.11.2020. a otsust haldusasjas nr 3-19-383, samuti viidatud tsiviilasjade lahendeid (HKMS § 62 lg 2), kuna tegemist on jõustunud ja Riigi Teatajas avaldatud seadusjõus kohtulahendiga. Nimetatud kohtuotsusele tuginemine halduskohtu pool käesolevas haldusasjas ei saa pooltele olla üllatuslik, kuna ka selles asjas olid poolteks käesoleva haldusasja kaebaja ja vastustaja.
75.Vaidlustatud otsuse kohaselt (tl 14) tõi kaebaja maakasutuse õigusliku aluse puudumine (11,8 ha+6,45 ha) kaasa erinevad toetuse vähendamise aluste kohaldamise kaebaja suhtes, mille tulemusena ei tekkinud väljamakstavat toetussummat. Kaebaja ei ole selles osas haldusakte vaidlustanud, mistõttu piirdub kohus konstateeringuga, et otsus ja vaideotsus ei riku tervikuna kaebaja õigusi.
76.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab halduskohus tühistamiskaebuse rahuldamata. Tühistamiskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jääb samadel alustel rahuldamata ka kohustamiskaebus.
77.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab kaebaja seoses kaebuse rahuldamata jätmisega kandma menetluskulud, mistõttu jääb kaebaja menetluskulude vastustajalt välja mõistmise taotlus rahuldamata.
78.Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses nimetatud füüsiliste isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.