X kaebus Saaremaa Vallavalitsuse 20.11.2020 vastuse nr 103/1008-4 ja 29.01.2021 vastuse nr 103/131-2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustada Saaremaa Vallavalitsuse kohustamiseks vaatama uuesti läbi X taotlus Y majutamiseks üüripinnale vastavalt kaebaja vajadustele ilma täiendavate külastusaegade piiranguteta.
Menetlusosalised
Kaebaja – X, esindaja – vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper Vastustaja – Saaremaa vald, esindaja Liina Sepp
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.04.2021 a.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (kaebaja) on pikalt elanud aadressil XXXXXXX X XXXX küla, Saaremaa. Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni 03.06.2020 otsusega pikendati kaebaja eluruumi üürilepingut viidatud aadressil kuni 30.09.2020.
2.Kaebaja esitas Saaremaa Vallavalitsusele (vastustaja)02.11.2020 taotluse, mille kohaselt soovis ta omaette elamispinda üksinda elamiseks. Kaebaja kinnitas, et on nõus XXXXXXXXXXX elama minema (vastustaja 15.01.2021 vastuse lisa 1). Taotluses ei märgi kaebaja, et soovib eluruumi kasutada koos Y (kolmas isik) ega esitanud taotlust koos kolmanda isikuga
3.09.11.2020 edastas kaebaja vallavalitsusele taotluse, et üürilepingusse kaasataks ka kolmas isik (vastustaja 15.01.2021 vastuse lisa 3).
4.Vastustaja tagas 13.11.2020 kaebaja taotlusel talle sotsiaaleluruumi ning esitas talle tutvumiseks sotsiaaleluruumi üürilepingu. Sotsiaaleluruumi üürilepingu üheks tingimuseks oli, et üürnikul ei ole õigust eluruumi majutada üürniku perekonnaliikmeid ja teisi isikuid ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta. Lisaks üürilepingule peab kaebaja järgima ka sotsiaaleluruumi kodukorda, mille punktist 10 tuleneb, et külalised võivad viibida majas vaid selleks ettenähtud ajal esmapäevast reedeni kella 9st kella 15ni. Kaebajaga sõlmiti sotsiaaleluruumi üürileping XXXXXXXX Päevakeskuses 13.11.2020 tähtajaga kuni 31.01.2021. Üürilepingu lisaks on sotsiaalmaja kodukord (kaebuse lisad 1 ja 2). Kaebaja ei ole lepingut allkirjastanud, kuid asus lepingu esemeks olevaid ruume kasutama.
5.Vastustaja vastas kaebaja avaldusele 20.11.2020. Vastusest tulenevalt nõustub vastustaja sotsiaalkomisjoni 17.11.2020 seisukohaga jätta rahuldamata kaebaja 09.11.2020 soov kaasata eluruumi üürilepingusse kolmas isik, kuivõrd kolmandale isikule kuulub elamispind XXXXXX vallas ning tal on võimalus ise endale ja soovi korral ka oma elukaaslasele eluase tagada ja tema suhtes SHS § 41 lg 1 ei kohaldata. Samuti ei ole kolmanda isiku elukoht Saaremaa vallas (kaebuse lisa 3).
6.Kaebaja esitas 16.12.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Saaremaa Vallavalitsuse 20.11.2020 vastuse nr 10-3/1008-4 tühistamiseks ja Saaremaa Vallavalitsuse kohustamiseks vaadata uuesti läbi kaebaja taotlus tema elukaaslase Y lisamiseks üürilepingusse ja tema majutamiseks üüripinnale.
7.Kohus võttis kaebuse 18.12.2020 määrusega menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse Y
8.24.01.2021 esitas kaebaja päringu seoses sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamisega. Vastustaja vastas taotlusele 25.01.2021. Kaebajale selgitati vajadust esitada üürilepingu lõppedes uus taotlus eluruumi tagamiseks. Selgitati ka, et taotlusele ei saa jätta märkimata andmeid oma elukaaslase kohta, sest andmed perekondlike sidemete kohta on eluruumi tagamisel olulised asjaolud. 9. 26.01.2021 esitas kaebaja avalduse, milles märgib, et lähedased puuduvad. Kaebaja märgib, et soovib eluaset XXXXXXXX sotsiaalmajja. Nimetatud avalduse tühistas kaebaja 01.02.2020 avaldusega.
10.Saaremaa Vallavalitsuse 29.01.2021 otsusega otsustati kaebajale võimaldada eluruum XXXXXXXX Päevakeskuses (XXXXXXXX küla, korter X) alates 01.02.2021 kuni 28.02.2021. Seejuures oli kaebajal kohustus esitada täiendavad andmed ja dokumendid tema pereliikmete, sh kolmandate isikute kohta keda kaebaja soovib kaasata üüripinnale hiljemalt 05.02.2021. Kaebajaga sõlmiti 02.02.2021 sotsiaaleluruumi üürileping tähtajaga 28.02.2021. Lepingu punktis 6.2 sisaldub selgitus, et sotsiaaleluruumi teenuse pikendamiseks tuleb kaebajal esitada 05.02.2021 uus taotlus. Kaebaja on lepingule alla kirjutanud.
11.05.02.2021 esitas vastustaja kaebajale nõude oma lähedaste täpsustamiseks. Nimetatud tähtaega pikendati kuni 18.02.2021.
12.Kaebaja esitas 15.02.2021 kohtule kaebuse täienduse nõudes tuvastada Saaremaa Vallavalitsuse 20.11.2020 vastuse 10-3/1008-4 ja 29.01.2021 vastuse nr 10-3/131-2 õigusvastasus. 2(10)
13.Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 26.02.2021 määrusest on halduskohtu menetluses kaebaja nõue tuvastada Saaremaa Vallavalitsuse 20.11.2020 vastuse nr 10-3/1008-4 ja 29.01.2021 vastuse nr 10-3/131-2 õigusvastasus ja kohustada Saaremaa Vallavalitsust vaatama uuesti läbi kaebaja taotlus Y majutamiseks üüripinnale vastavalt kaebaja vajadustele ilma täiendavate külastusaegade piiranguteta.
14.01.03.2021 informeeris vastustaja kohut asjaolust, et jättis oma 26.02.2021 vastusega nr 103/131-8 rahuldamata kaebaja avalduse sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamiseks.
15.05.03.2021 teavitas kaebaja kohut, et kuivõrd 26.02.2021 otsuse näol on tegemist uutel asjaoludel esitatud taotlusega ning haldusakt on iseseisev, siis ei soovi kaebaja kohtumenetluses olevat kaebust täiendada, vaid kaalub eeltoodud haldusakti vaidlustamist iseseisvalt vaidemenetluses.
16.Kaebaja esitas kaebuse nõudena varasemalt esialgse õiguskaitse taotlusena esitatud nõude reguleerida vaidlusalust õigussuhet ja kohustada Saaremaa Vallavalitsust jätkama X üürilepingut XXXXXXXX Päevakeskuses (XXXXXXXX küla, korter nr X) ja lubada X üüripinnal majutada tema elukaaslast Y, kuni käesolevas asjas uue Saaremaa Vallavalitsuse poolt tehtava otsuse tegemiseni X üüripinna taotluse osas.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
17.Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 17.1 Kaebajal on diagnoositud psüühiline erivajadus ja tema ainsateks lähedasteks on tema õde ja elukaaslane Y. 17.2 13.11.2020 tagas vastustaja kaebajale sotsiaaleluruumi ning esitas talle tutvumiseks sotsiaaleluruumi üürilepingu. Sotsiaaleluruumi üürilepingu tingimuseks oli, et üürnikul (kaebajal) ei ole õigust eluruumi majutada üürniku perekonnaliikmeid ja teisi isikuid ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta (p 5.1). Lisaks üürilepingule peab kaebaja järgima ka sotsiaaleluruumi kodukorda, mille punktist 10 tuleneb, et külalised võivad viibida majas vaid selleks ettenähtud ajal esmaspäevast reedeni kella 9-st kuni 15-ni. 17.3 09.11.2020 esitas kaebaja vastustajale taotluse, et vastustaja lubaks tal sotsiaaleluruumi üürilepingusse lisada oma elukaaslase. 20.11.2020 tegi vastustaja vastuse, millega jättis kaebaja taotluse rahuldamata põhjusel, et kaebaja elukaaslasele kuulub elamispind XXXXX maakonnas ning tal on võimalus seal elada ja ka kaebajale eluase tagada. 17.4 Vastus on vastuolus põhiseaduse §-s 26 sätestatud perekonna – ja eraelu puutumatuse põhimõttega. Kohalik omavalitsus ei saa seada sotsiaalteenuse osutamise tingimuseks seda, et abivajaja ei saa majutada elamispinnal pereliikmeid. Seejuures ei tohi perekonna mõistet käsitleda kitsamalt, kui seda nõuab põhiseadus. Kodukorra punktist 10 tulenev piirang ei ole kooskõlas perekonnapõhiõigusega, kus kaebaja elukaaslasel on võimalus kaebajat külastada vaid visiidipõhiselt. 17.5 Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 3 lg 1 p 1 järgi tuleb eluruumi tagamise teenust isikule osutada siis, kui ta seda vajab. Kui kohalikele omavalitsustel oleks õigus keelduda eluruumi andmisest neile, kes soovivad seal elada koos elukaaslase või muu pereliikmega, riivaks see tugevalt PS §-s 26 sätestatud perekonna- ja eraelu puutumatuse nõuet. Seega ei saa vastustaja praegusel juhul abi saamise tingimusi kehtestada. Seega tuleb vastustajal oma otsus üle vaadata ja lisada kaebaja elukaaslane üürilepingusse. 17.6 Kaebaja kinnitab, et tema elukaaslane on kolmas isik, kellega elati varem koos XXXXXXX tänaval, XXXX külas Saaremaal. Kaebaja selgitab, et tema tegelik soov on 3(10)
elada üksi, kuid vastavalt vajadusele soovib ta seal ajutiselt majutada ka oma elukaaslast, kes aitab kaebajat igapäevastes tegemistes. Kaebaja jaoks on vajalik, et tema elukaaslane saaks teda toetada ka väljaspool külastusaegu. Sellest tulenevalt soovib kaebaja faktiliselt sotsiaaleluruumis üksi elada, kuid vajab vajadusel Y abi ja tuge, mida piirangud praegu ei võimalda. Kolmandal isikul on lubatud kaebajat külastada vaid visiidipõhiselt. 17.7 Kaebaja ei soovi ühist elamispinda taotleda koos elukaaslasega, vaid soovib seal elada üksi, kuid vastavalt kaebaja vajadusele soovib ta seal majutada ka oma elukaaslast. Kaebaja jaoks tähendaks koos taotlemine seda, et ta kaotaks õiguse sotsiaalelupinnale, kuivõrd määrusest tulenevalt võetakse arvesse perekonnaliikmete sissetulekuid ja majanduslikku olukorda. Just eelmise käsitluse tõttu on kaebaja keeldunud vallavalitsuse nõudeid täitmast. Vaatamata sellele, et kaebaja ja ta elukaaslane määratlevad endid perekonnana, ei ole tegelikult neil ka üksteise ülalpidamiskohustust. Seetõttu puudub vallal ka alus nõuda kaebajalt andmeid kaebaja elukaaslase sissetulekute kohta. 17.8 Kaebaja esitas täiendavad vallavalitsuse poolt nõutud dokumendid üksnes Vallavalitsuse survel, kuivõrd viimane nõudis neid järjepidevalt. Vastustaja seisukoht
18.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel. 18.1 Vastustaja ei ole keelanud kaebajal oma elukaaslasega koos elamast, vaid ei ole nõustunud kolmandat isikut lisama kaebajaga sõlmitud üürilepingusse, kui pelgalt abivajaduse alusel teenusele suunatud isiku elukaaslast. Elukaaslase üürilepingusse lisamisel ei pruugi olla täidetud sotsiaalhoolekandelise abi andmise eeldused, st kaebaja ei pruugi enam vastata abi andmise tingimustele ning võib seeläbi kaotada õiguse eluruumi tagamiseks taotlusesse märkimata jäetud perekondlike suhete tõttu. Kolmas isik ei olnud üürilepingusse lisamise avalduse esitamise ajal, 9.11.2020, rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgi Saaremaa valla elanik ning vastustajal puudub seadusjärgne kohustus tagada talle sotsiaalhoolekandelise abi andmist, eriti veel kui isik ei ole seda taotlenud. Isiku lisamine üürilepingusse, kui teda ei olnud sellisena taotlusesse märgitud, ei ole kaebaja soovidele vastavalt võimalik. 18.3 Käesolevas asjas on määrava tähtsusega, kes on kolmas isik kaebajale, st kas ta on määratletav kaebaja perekonna või leibkonnana. Kaebaja 2.11.2020 ega varasemalt 28.05.2018, 3.06.2019, 27.05.2020 vallavalitsusele esitatud taotluse kohaselt seda vastavalt määratletud ei ole. Kolmanda isiku lisamisega üürilepingusse tagaks vastustaja kolmandale isikule sotsiaalteenuse, mille vajadust kolmandal isikul ei ole tuvastatud (SHS § 3 lg 1 p 1 ja 15 lg 1). Kolmas isik ei ole abi isegi taotlenud. Kohalikul omavalitsusel puudub kohustus tagada eluase igaühele, kelle omandisse ei kuulu tema territooriumil ühtegi eluaset. 18.4 Kolmas isik tuli vastustajale teadaolevalt Saaremaale 2010. aastal. Sellest ajast peale on kaebaja korduvalt pöördunud tollase kohaliku omavalitsuse (XXXXX vald) sotsiaaltöötaja poole, et kolmandast isikust vabaneda. Kaebaja on kinnitanud, et soovib elada üksi. Kaebaja ei ole üürilepingu pikendamise taotlusse märkinud kolmanda isiku, kui oma elukaaslase andmeid. Saaremaa Vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni 3.06.2020 otsusega pikendati kaebaja eluruumi üürilepingut viidatud aadressil viimast korda kuni 30.09.2020. Kolmas isik on sellest ajast võtnud kaebaja eestkostja rolli ning vastustajale esitati mitmeid avaldusi, milles märgiti, et kolmas isik on kaebaja elukaaslane ning nad soovivad koos elada. 18.4 Saaremaa valla omandis olevate eluruumide kasutusse andmist reguleerib Saaremaa Vallavolikogu 26.04.2018 määrus nr 18, mille § 4 lg 6 kohaselt ei ole üürnikul õigust 4(10)
majutada eluruumi peale leibkonna liikmete teisi isikuid ega anda eluruumi allkasutusse. Määruse § 5 lg 2 p 1 kohaselt peavad eluruumi üürimise taotluses olema märgitud ka taotleja ja temaga koos eluruumi kasutavate leibkonnaliikmete isiku- ja kontaktandmed. Käesoleval juhul kaebaja selliseid andmeid oma eluruumi tagamise taotlusesse ei märkinud. Kaebaja ei ole esitanud uut eluruumi tagamise taotlust koos kolmanda isikuga, vaid edastas vallavalitsusele soovi kolmas isik üürilepingusse lisada. 18.5 Kaebaja esitas vallale 02.11.2020 taotluse, mille kohaselt soovis isik omaette elamispinda üksinda elamiseks. Vallavalitsus rahuldas kaebaja taotluse 06.11.2020, st tagas kaebajale tema abivajadusele vastava abi. Seejärel saabus vastustajale 09.11.2020 kolmanda isiku e- postilt kaebaja omakäeliselt kirjutatud ja allkirjastatud avaldus, milles kaebaja väidab, et esitas 02.11.2020 ekslikku informatsiooni. Kaebaja teatas, et soovib olla vaba kaaslase valikul. Ühtlasi soovis kaebaja, et üürilepingusse kaasatakse kolmas isik. Vastustaja vastas 20.11.2020, et ei esine alust ega võimalust kolmanda isiku lisamiseks üürilepingusse. Kaebaja esitatud avaldused ei pruugi olla tema enda poolt koostatud või on koostatud kolmanda isiku mõjutustest tulenevalt. 18.6 Eluruumi tagamise teenuse andmise otsustamisel tuleb lisaks taotleja abivajadusele välja tuua ka tema perekonna vajadused. Vastustaja ei ole seadnud sotsiaalteenuse osutamise tingimuseks seda, et abivajaja ei saa majutada elamispinnal perekonnaliikmeid. Isik saab taotleda pereliikmena majutamist kas erandkorras üürileandja nõusolekul või olles ise leibkonna- või perekonnaliikmena taotluses märgitud. Eesti õiguses puudub perekonna mõiste legaaldefinitsioon. Sellegipoolest tuleb ning on oluline eluruumi tagamise taotluse esitamisel märkida ning välja tuua kõik isikuga koos elavad leibkonna liikmete andmed, kuivõrd sellest võib sõltuda teenuse tagamise võimalikkus. Kaebaja esitas 02.11.2020 eluruumi tagamise teenuse üksinda elamiseks. Elamispinna andmine toimub sotsiaalmajanduslikest tingimustest tulenevalt, mitte vaba üürituru tingimustel. 18.7 Kaebaja poolt kohtule esitatud sotsiaalmaja kodukord ei ole kaebajaga sõlmitud üürilepingu lisa. Juhul, kui isik ei ole sotsiaaleluruumi üürilepingus määratletud eluruumi kasutava isikuna, kehtivad talle nii üürilepingus kui ka sotsiaalmaja kodukorras sätestatud reeglid. Kaebajaga sõlmitud üürilepingu punktist 5.2 nähtub, et punktis 5.1 on silmas peetud üürnikuga mitte koos elavaid perekonnaliikmeid. Kui isik on taotlenud eluruumi üksi elamiseks, siis saab kõiki ülejäänud isikuid käsitleda külalistena, kellele kehtivad kodukorras sätestatud külastamise tingimused. 18.8 Vastustaja on kaebajale taganud tema abivajadusest lähtuva abi ning täitnud seeläbi oma seadusest tuleneva kohustuse. Kolmanda isiku puhul ei ole tuvastatav abivajadus, et vastustajal oleks kohustus teda aidata. Vald ei ole keeldunud kaebajale sotsiaalteenuse osutamisest, vaid vastupidi, talle on tagatud tema vajadustele vastav eluruum. Eluruumi tagamise taotlust ei ole esitanud kaebaja ja kolmas isik perekonnana koos, samuti ei ole taotlust esitanud kolmas isik isiklikult. Kohalik omavalitsus peab arvestama, kas konkreetsele isikule on vaja abi anda ja millist abi ta vajab. Isikule, kes seda ei vaja, ei ole kohalikul omavalitsusel kohustust sotsiaaleluruumi tagada. 18.9 Kaebajaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping lõppes 31.01.2021. Kaebajal tuli abivajaduse säilitamiseks esitada uus taotlus sotsiaaleluruumi tagamiseks. Kaebaja seda ka tegi. 26.01.2021 avalduses on kaebaja märkinud, et lähedased puuduvad. 01.02.2021 saabub vastustajale taas kolmanda isiku e- posti aadressilt saadetud avaldus, milles kaebaja palub tühistada 26.01.2021 avaldus. Arvestades kaebaja 26.01.2021 avaldust pidas vastustaja oluliseks pikendada kaebajaga sõlmitud üürilepingut veel kuni 28.01.2021. Muu hulgas andis kohalik omavalitsus kaebajale tähtaja taotluse täpsustamiseks oma leibkonna lähedaste 5(10)
kohta. Tähtajaks (05.02.2021) kaebaja oma taotlust ei täpsustanud, vaid esitas vastustajale 08.02.2021 kirja, milles teatas, et soovib veel mõelda. Kaebajale anti täiendav tähtaeg, 18.02.2021. Vastustaja on korduvalt väljendanud seisukohta, et juhul, kui kaebaja soovib eluruumi koos kolmanda isikuga kasutada, tuleb vastav taotlus koos vajalike andmetega ka esitada. Käesoleva ajani seda esitatud ei ole. Abi määramisel võetakse arvesse abivajava isiku ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid ning üldist majanduslikku olukorda. Vastustaja ei ole keelanud kaebajal kolmanda isikuga koos elada, samuti ei ole nõudnud, et nad elaksid eraldi ega väljendanud seisukohta, et kaebaja ja kolmas isik ei ole perekond, vaid et kaebaja ei ole sellisena sotsiaaleluruumi tagamise taotluses Y märkinud, tema andmeid esitanud, mistõttu ei ole ka võimalik hinnata kaebaja ja kolmanda isiku kui perekonna eluruumi tagamise vajadust. Vastustaja ei nõua kaebajalt põhjendamatult dokumentide esitamist. Tugiisik ei pea elama koos isikuga, keda ta abistab. 18.10 Sotsiaaleluruumi tagamisel ei ole isikul õigust ühele konkreetsele eluruumile konkreetsel aadressil. Kohalik omavalitsus saab eluruumi tagada vastavalt abivajajale sobivamate vabade eluruumide olemasolule ning lähtuvalt just isiku individuaalsest abivajadusest. 18.11 Kaebaja taotluse menetluses eluruumi tagamiseks on vastustaja nii 29.01.2021 kui ka 12.02.2021 kirjutanud ning palunud andmeid pereliikmete kohta, keda soovitakse kaasata lepingusse ning majutada endaga üüripinnale. 19.02.2021 selgitustes ütleb kaebaja, et ta ei soovi elamispinda taotleda koos elukaaslasega, sest isikud ei moodusta ühte leibkonda. Teisalt esitas kaebaja koos kolmanda isikuga vastustajale 18.02.2021 täiendavad andmed ja dokumendid, mida vastustaja 29.01.2021 ja 12.02.2021 kirjas palus.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse muutmise taotlus
19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebaja on korranud kaebuse nõudena varasemalt esialgse õiguskaitse taotlusena esitatud nõuet reguleerida vaidlusalust õigussuhet ja kohustada Saaremaa Vallavalitsust jätkama X üürilepingut XXXXXXXX Päevakeskuses (XXXXXXXX küla, korter nr X) ja lubada X üüripinnal majutada tema elukaaslast Y, kuni käesolevas asjas uue Saaremaa Vallavalitsuse poolt tehtava otsuse tegemiseni X üüripinna taotluse osas.
20.Kohus jätab kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata, kuivõrd kaebuse eesmärgi saavutamiseks ei ole täiendava nõude menetlemine vajalik ega võimalik. Kaebajaga sõlmitud sotsiaaleluruumi üürileping eluruumide kasutamiseks XXXXXXX Päevakeskuses on 28.02.2021 lõppenud ning kaebaja taotlus uue üürilepingu sõlmimiseks on lahendatud lõplikult 26.02.2021 otsusega. Nimetatud otsuse osas on kaebaja on märkinud, et soovib otsuse vaidlustada eraldi menetluses. Et saavutada enda majutamist XXXXXXX Päevakeskusesse, on kaebajal vajalik vaidlustada 26.02.2021 otsus. Seda kaebaja praeguse asja menetluses teha ei ole soovinud. Seega ei ole käesoleval juhul kaebaja ja vastustaja vahel enam kehtivat üürilepingut, mille täitmiseks saaks kohus vastustajat kohustada käesoleva haldusasja raames. Kuivõrd kohus ei kontrolli käesolevas asjas 26.02.2021 otsuse õiguspärasust, siis ei saa kohus kontrollida ka seda, kas põhjendatud on kaebaja majutamine nimetatud otsuses toodud aadressil ning otsuses toodud tingimustel. Kohustamisnõude käesoleva menetluse raames vaidlustatud otsuste tagajärgede kõrvaldamiseks on kaebaja käesolevas asjas esitanud ning nõude kordamine ei ole 6(10)
vajalik. Seega jätab kohus kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks rahuldamata. Järgnevalt lahendab kohus kaebuse sisuliselt.
21.Kohus leiab, et kaebuse ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
22.Puudub vaidlus, et 20.11.2020 otsuse õiguslik mõju on praeguseks ammendunud, kuivõrd kaebajaga sõlmitud üürileping lõppes 31.01.2020 ning kaebaja on esitanud 26.01.2021 uue avalduse sotsiaaleluruumi saamiseks, mille vastustaja on lõplikult lahendanud 26.02.2021 otsusega. Samuti on ammendunud 29.01.2021 otsuse õiguslik mõju, kuivõrd kaebajaga sõlmitud üürileping lõppes 28.02.2021 ning kaebaja esitas vastustajale viimase poolt otsuses soovitud andmed. Vastustaja poolt on võetud 26.02.2021 vastu otsus, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus sotsiaaleluruumi saamiseks. Kuivõrd kohus hindab vaidlustatud otsuste õiguspärasust nende andmise hetke seisuga (HKMS § 158 lg 2), siis ei mõjuta 26.02.2021 otsus oma olemiselt kaebaja poolt vaidlustatud otsuste õiguspärasust. 20.11.2020 otsus
23.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada mh vallas või linnas sotsiaalteenuste osutamist, sotsiaaltoetuste ja muu sotsiaalabi andmist. SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamine kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama. SHS § 3 lg 1 p 1 kohaselt lähtutakse sotsiaalhoolekandelise abi andmisel esmajärjekorras isiku vajadusest. SHS § 15 lg 1 järgi selgitab kohaliku omavalitsuse üksus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Sama paragrahvi lg 2 järgi lähtutakse abivajaduse väljaselgitamisel terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas: 1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid; 2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.
24.Eeltoodud sätetest nähtuvalt on kaebajal õigus nõuda vastustajalt eluruumi tagamist, kui ta ei ole ise võimeline endale ja oma perekonnale eluruumi tagama. Kohalikul omavalitsusel puudub kohustus tagada eluase igaühele, kelle omandisse ei kuulu ühtegi eluaset ja kes soovib seda kohaliku omavalitsuse territooriumil saada. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 järgi on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul. SÜS § 11 p-dest 1 ja 2 nähtuvalt on sotsiaalkaitsesüsteemi osaks lisaks riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldatud ja antavatele hüvitistele ka isiku ja perekonna omavastutus. Seega on eluruumi hankimise (ostmise/üürimise) kohustus esmajärjekorras kaebajal endal. Alles siis, kui isikul ei ole võimalik endale eluruumi hankida ja tal esineb tuvastatav abivajadus, tekib tal nõudeõigus kohaliku omavalitsuse vastu.
25.Kaebaja esitas Saaremaa Vallavalitsusele 02.11.2020 taotluse, mille kohaselt soovis ta omaette elamispinda üksinda elamiseks. Kaebaja kinnitas, et on nõus XXXXXXXX elama minema (vastustaja 15.01.2021 vastuse lisa 1). Taotluses ei märgi kaebaja, et soovib eluruumi kasutada koos kolmanda isikuga ega esitanud taotlust koos kolmanda isikuga. Samuti ei esitanud kaebaja vastustajale andmeid kolmanda isiku abivajaduse põhjendamiseks. Taotlust sotsiaaleluruumi saamiseks ei esitanud ka kolmas isik.
26.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja poolt taotletaval viisil kolmanda isiku eluruumi üürilepingusse lisamine ei ole õiguslikult võimalik. Oma olemuselt tähendaks kaebaja taotluse rahuldamine sotsiaalabi andmist ka kolmandale isikule. Sotsiaalabi andmine saab toimuda vaid seaduses sätestatud eelduste olemasolul, st vastustaja saaks seda teha vaid siis, kui tuvastatud oleks kaebaja ja temaga koos elava kolmanda isiku abivajadus. Kohalik omavalistus ei saa anda 7(10)
hüvesid isikule, kes seda tegelikkuses ei vaja ega ka isikule, kellega abi vajav isik koos elavat perekonda ega ühist leibkonda ei moodusta. Kolmanda isiku lisamine üürilepingusse tähendaks talle eluruumi kasutamise õiguse andmist, mis on oma olemuselt sotsiaalteenus. Vastustaja märgib õigesti, et on määrava tähtsusega, kes kolmas isik kaebajale on, st kas ta on määratletav kaebaja perekonna või leibkonnana. Seejuures ei kitsenda vastustaja perekonna mõistet, vaid lähtub toetuse andmise üldistest printsiipidest. Ka isik, kes on ametlikult isiku perekonna liige (nt abikaasa), kuid ei ela isikuga reaalselt igapäevaselt koos ega moodusta temaga ühist leibkonda, ei ole automaatselt käsitletav isiku perekonnana SHS mõttes. Ka kaebaja ise ei ole kolmandat isikut määratlenud oma perekonna või leibkonnana. Seega on alusetu kaebaja etteheide, mille kohaselt käsitleb vallavalitsus perekonna mõistet liiga kitsalt.
27.Abivajaduse hindamiseks pidi kaebaja esitama vastustajale vajalikud andmed. Saaremaa Vallavolikogu 26.04.2017 määrus nr 7 „ Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ (määrus nr 7) reguleerib sotsiaalhoolekandelise abi taotlemise tingimusi ja nende korda. Määruse § 4 lg 1 alusel võetakse abi määramisel arvesse vajadusel abivajava isiku ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid, üldist majanduslikku olukorda, taotluse põhjendatust ja tulemuslikkust olukorra leevendamisel, abivajava isiku enda panust toimetuleku tagamisel ning teisi olemasolevaid võimalusi olukorra lahendamiseks, lg 6 kohaselt ei ole üürnikul õigust majutada eluruumi peale leibkonna liikmete teisi isikuid ega anda eluruumi allkasutusse. Vastavalt määruse § 5 lg 2 p-le 1 peavad eluruumide üürimise taotluses olema märgitud ka taotleja ja temaga koos eluruumi elama asuvate leibkonnaliikmete isiku- ja kontaktandmed. Samad andmed märgitakse määruse nr 7 § 6 lg 5 p 1 kohaselt ka eluruumi üürilepingusse. Sarnane regulatsioon on sätestatud SHS § 21 lg 1 p-s 1, mille kohaselt on hüvitise taotlemisel ja saamisel isik kohustatud hüvitise andjale esitama kõik teadaolevad tõendid ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud hüvitise saamise õiguse või muu hüvitise andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks, sealhulgas seaduses sätestatud juhul andmed kolmandate isikute kohta Praegusel juhul kaebaja seda ei teinud, vaid esitas taotluses andmed vaid enda kohta ning kinnitas avalduses ning ka käesolevas kohtumenetluses, et soovib elamispinda üksi elamiseks. Kaebajal on küll õigus nõuda eluruumi tagamist, kui ta ise ei ole võimeline endale ja oma perekonnale eluruumi tagama. Samas ei ole kohalikul omavalitsusel kohustusi kolmanda isiku ees, kellele kuulub isiklik elamispind ja kinnisvara XXXXX maakonnas ning kes on saanud nõustamisi isikliku elamispinna soetamiseks Saare maakonnas. Eluruumi ostmise või üürimise kohustus on esmajoones isikul endal ning alles abivajaduse ilmnemisel tekib tal nõudeõigus kohaliku omavalitsuse vastu.
28.Eluruumi tagamise teenuse osutamisel tuleb lisaks taotleja abivajadusele välja selgitada ka tema perekonna vajadused. Määruse § 5 lg 2 sätestab, et abi määramisest võib keelduda, kui abivajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekud on piisavad, et tagada abivajava isiku abi eest tasumise, lg 3 sätestab, et abivajava isiku või tema pereliikmete kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Abivajaduse väljaselgitamisel ei tee kohalik omavalitsus isikutele ettekirjutusi selles, kas või kellega isik tohib koos elada. Samuti ei ole sotsiaalteenuse osutamise tingimuseks, et isik ei või majutada elamispinnal pereliikmeid. Vastavad isikud tuleb aga taotluses märkida ning sellisel juhul hinnatakse abivajadust lähtuvalt esitatud andmetest tervikuna, kuivõrd sellest sõltub abi tagamise võimalikkus. Kaebaja on üheselt märkinud, et soovib elada üksi. Asjaolu, et kaebaja soovib, et kolmas isik teda talle sobival ajal külastaks, et muuda kolmandat isikut sotsiaalabi subjektiks. Kaebaja ka ei väida, et kolmanda isiku poolt pakutav abi oleks talle vältimatult vajalik. Vastupidi, kaebaja väidab, et kolmandal isikul puuduvad tema ees kohustused, sh kohustus teda ülal pidada. Vastustaja kohustuseks ei ole võimaldada kolmandale isikule tavapärasest soodsamatel tingimustel elamispinda. Kehtiva 8(10)
õiguse kohaselt ei ole kaebaja soovidele võimalik vastu tulla ning vastustaja on õiguspäraselt keeldunud kolmanda isiku lisamisest üürilepingusse.
29.Kohus leiab, et vaidlustatud otsusega ei ole riivatud kaebaja põhiõigust perekonna puutumatusele. Vastustaja ei ole kaebaja eraellu sekkunud ega keelanud kaebajal kolmanda isikuga koos elamast. Vastustaja on kaebajale vaid selgitanud, miks ei ole võimalik kolmanda isiku lisamine kaebajaga sõlmitud üürilepingusse. Vastustaja on ka selgitanud, millistel tingimustel on kaebajal õigus sotsiaaleluruumi kasutada. Asjaolust, et kaebaja faktiliselt kasutas sotsiaaleluruumi järeldub, et kaebaja aktsepteeris tegelikkuses vastustaja poolt seatud tingimusi. Vastupidisel juhul oleks kaebaja ilmselt keeldunud sotsiaaleluruumi vastu võtmisest. Vastustaja on ka välja toonud, et kolmas isik on oma sotsiaalmajanduslikust seisundist tulenevalt võimeline nii endale kui ka oma perekonnale ise eluruumi tagama ning vastustajal ei ole tema ees kohustusi.
30.Eeltoodust tulenevalt on 20.11.2020 otsus õiguspärane. 29.01.2021otsus
31.Nimetatud otsusega otsustas vastustaja võimaldada kaebajale sotsiaaleluruum XXXXXXXX Päevakeskuses alates 01.02.2021 kuni 28.02.2021. Üürilepingu tingimused jäid samaks, nagu need olid varasema üürilepingu puhul. Teiseks anti kaebajale võimalus esitada täiendavad andmed ja dokumendid kaebaja pereliikmete, sh kolmandate isikute kohta, keda soovitakse üüripinnale majutada. Kaebaja ei ole vaidlustanud üürilepingu perioodi ega asjaolu, et eluruum on tagatud XXXXXXXX Päevakeskuses. Kaebaja leiab aga jätkuvalt, et üürilepingusse oleks tulnud lisada kolmas isik. Samuti leiab kaebaja, et vastustaja on nõudnud põhjendamatult andmeid kolmanda isiku kohta.
32.Kohus jääb 29.01.2021 otsuse õiguspärasuse kontrollimisel asjaolude osas, mis seonduvad kaebaja taotlusega lisada üürilepingusse kolmas isik, samale seisukohale, nagu 20.11.2020 otsuse õiguspärasuse kontrollimisel, ega korda põhjendusi siinjuures üle. Seega hindab kohus vaid seda, kas vastustajal oli õigus nõuda kaebajalt kolmanda isiku kohta käivate andmete esitamist.
33.Kohus leiab, et vastustaja poolt kaebajale esitatud nõue oli põhjendatud. Määruse nr 7 § 4 lg 1 kohaselt võetakse abi määramisel arvesse vajadusel abivajava isiku ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid, üldist majanduslikku olukorda, taotluse põhjendatust ja tulemuslikkust olukorra leevendamisel, abivajava isiku enda panust toimetuleku tagamisel ning teisi olemasolevaid võimalusi olukorra lahendamiseks, § 5 lg 2 sätestab, et abi määramisest võib keelduda, kui abivajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekud on piisavad, et tagada abivajava isiku abi eest tasumine. Kaebaja on menetluses küll väitnud, et soovib elada üksi, kuid on jäänud läbivalt seisukoha juurde, et soovib kolmandale isikule üürilepingu alusel samaväärseid õigusi, nagu oleksid tal endal. Seega, nagu kohus eelpool leidis, tähendaks kaebaja taotluse rahuldamine sisuliselt sotsiaalabi andmist kolmandale isikule. Seega on vastustaja põhjendatult nõudnud kaebajalt andmete esitamist kolmanda isiku kohta, et kaebaja ning kolmanda isiku abivajadust hinnata. Kaebaja taotluse menetlemisel ei saanud vastustaja piirduda vaid kaebaja enda abivajaduse hindamisega. Seega on 29.01.2021 otsus õiguspärane, kuivõrd andmete nõudmine oli põhjendatud.
34.Kaebaja soovidele ei ole vastustajal reaalselt võimalik vastu tulla. Kaebaja ei saa keelduda andmete esitamisest põhjusel, et ühiselt taotlemisel kaotaks ta õiguse sotsiaaleluruumile, kuivõrd kaebaja ja kolmanda isiku majandusliku olukorra analüüsimisel ei oleks täidetud abivajaduse nõuded. Asjaolu, kas kaebaja ning kolmanda isiku majanduslik seisund tervikuna mõjutab sotsiaaleluruumi andmist või mitte, on objektiivne kriteerium, mida vastustaja kaebaja taotluse menetlemisel saab ja peabki hindama. Kaebaja peab sellega arvestama, kui soovib eluruumi tingimustel, nagu ta märgib kaebuses ja vastustajale esitatud taotlustes. 9(10)
Kohustamisnõue
35.Kaebaja on esitanud kohustamisnõude vastustaja kohustamiseks vaatama läbi kaebaja taotlus tema elukaaslase Y lisamiseks üürilepingusse ja tema majutamiseks üüripinnale. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuivõrd tuvastas, et kaebaja nõue Y majutamiseks ei olnud põhjendatud. Kohustamisnõude puhul on oluline, et praegusel juhul puudub kaebaja ja vastustaja vahel üürileping, mille täitmiseks saaks kohus kaebajat kohustada.
36.Ülaltoodu alusel jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.
MENETLUSKULUD
37.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.