Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.03.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-2665
Haldusasi
ZVS holding, a.s. kaebus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 23.11.2020 käskkirja nr 355H p 1.5 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 22.12.2020 otsuse nr 264-20/225047 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja (vaidlustaja) – ZVS holding, a.s., esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Mari KelveLiivsoo Vastustaja (hankija) – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Ringo Heidmets
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 08.02.2021 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
ZVS holding, a.s. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 11.03.2021
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 12.04.2021 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust ei saa hankeasjas esitada (HKMS § 278 lg 3).
3-20-2665 „Suurekaliibriline laskemoon“ (viitenumber 225047) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). Riigihange on jagatud seitsmeks osaks. Tähtpäevaks (17.09.2020) esitas hanke osas VII taotluse mh ZVS holding, a.s. (kaebaja).
2(8)
3-20-2665
3-20-2665 RHAD alapeatüki „Hankemenetluse esimene etapp. Hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused“ p 1 „Taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise alused“ p 1.4 kohaselt ei sõlmi hankija hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest taotleja, kellel esineb ükskõik milline RHS § 95 lg-s 4 esitatud asjaolu või mõni neist (Lisa 1). RHAD ei näe ette, et tegemist oleks valikulise kõrvaldamise alusega, kuigi RHS § 95 lg 4 näeb kõrvaldamise alused ette valikulistena ja ka RHS § 177 lg-t 2 võiks sellisena tõlgendada. Samuti ei näe RHAD selles osas ette selgituste küsimise ja esitamise võimalust. Kaebaja ei ole RHADd vaidlustanud ja see haldusakt kehtib sõltumata selle võimalikust õigusvastasusest. RHAD vaidlustamise tähtaeg on möödas, sest RHS § 189 lg 2 p 2 järgi tulnuks vaidlustus esitada hiljemalt 5 tööpäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva. Ka kohus ei saa praeguses asjas enam RHAD õiguspärasust kontrollida (HKMS § 268 lg 4). Järelikult on RHAD-s toodud tingimused järgimiseks kohustuslikud ka vastustajale endale, olenemata sellest, et see sätestas kõrvaldamise alused RHS-s sätestatust erinevalt. Kaebaja jättis lisa 1 oma taotlusele lisamata, mitte lihtsalt allkirjastamata. Lisa 1 esitamine oli RHAD p 1.4 järgi kohustuslik. Vaidlus selle üle, kas nimetatud dokumendi nõudmine oli põhjendatud või piisanuks registrisse kinnituse lisamisest, ei ole enam asjakohane, sest kaebaja ei ole RHAD-d vaidlustanud. Lisaga 1 „Annex 1 – Confirmation“ nõuti pakkujatelt kinnitust RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Kaebaja on dokumendis „225047_ZVS_holding,_a.s._(36305600)_kinnitused“ kõrvaldamise aluste juures RHS 95 lg 4 osas viidanud oma lisale „4_1_Confirmation about the absence of any elimination Circumstances_Annex 4_RF225047_36305600“. Viidatud dokumendis kinnitab kaebaja aga RHS § 95 lg-s 1, mitte RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kaebaja ei ole ka muudes taotlusele lisatud dokumentides kinnitanud RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Seega jättis kaebaja nõutava kinnituse tähtaegselt esitamata ja see tõi põhjendatult kaasa tema kõrvaldamise hankemenetlusest. Vastustajal puudus RHAD järgi võimalus teistsuguse otsuse tegemiseks. Kaebaja väited kaalutlusõiguse teostamata jätmise kohta ei ole asjakohased. Väiteid sellise kõrvaldamise aluse ebaproportsionaalsuse kohta oleks saanud hinnata RHAD peale esitatud kaebust lahendades. Kaebaja viide Riigikohtu 20.12.2019 otsusele nr 3-19-1501 ei ole asjakohane, sest selles nägi RHAD hankijale ette võimaluse selgitusi küsida. Praegusel juhul ei olnud see nii. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
4(8)
3-20-2665 RHAD-d pelgalt põhjusel, et keegi seda ei vaidlustanud. Kaebaja polekski saanud RHAD p-e 1.15.2 ja 1.4 vaidlustada, sest need puudutavad hankija, mitte kaebaja õigusi. Vastustajal oli kõrvaldamise aluse kohaldamisel ja selgituse küsimisel kaalutlusõigus, mida ta ei rakendanud – see tuleneb RHS § 177 lg-te 1 ja 2 koostoimest ning selline oli ka seadusandja tahe. Tegemist on kaalutlusveaga, sest vastustaja oli ekslikult arvamusel, et seadus ei ole talle kaalutlusõigust andnud. Euroopa Liidu õigus ei luba hankijalt kaalutlusõigust ära võtta (vt direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2). Halduskohtu otsus on erakordselt ebaõiglane, sest kaebaja konkurent jätkab pärast VAKO otsust riigihankes osalemist, ehkki on teinud täpselt samasuguse eksimuse.
5(8)
3-20-2665 dokumentide küsimist ning kas RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise alused on praeguses riigihankes kohustuslikud või valikulised.
3-20-2665 eeldanud taotlejalt või pakkujalt lisasse 1 täiendavate andmete lisamist, v.a allkirjastajate isikuandmed, vaid üksnes lisa 1 allkirjastamist. Kaebaja esitas vormikohase lisa 1 asemel koos taotlusega dokumendi, mille sisuks oli kinnitus RHS § 95 lg-s 1 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta (vt taotlus dtl 87–88 ja vaidlusalune lisa dtl 134). Kaebaja taotlusest (lk 2) on siiski selgelt näha, et kaebaja tahe oli kinnitada kõnealuse dokumendiga RHS § 95 lg-s 4 toodud kõrvaldamise aluste puudumist. Dokumendi pealkiri oli sama, mis vastustaja nõutud lisal 1 ja selles oli viidatud ka õigele riigihanke numbrile. RHS § 95 lg-s 1 toodud aluste kohta esitas kaebaja vastustajale eraldi tõendid või kinnitused (vt taotluse lk-d 1–2 ja taotluse lisad). Ringkonnakohus leiab seetõttu, et kaebaja ei jätnud lisa 1 üldse esitamata, nagu leidis vastustaja, vaid esitas RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta puudustega dokumendi.
3-20-2665 eelkõige taotlejate või pakkujate vastavusega hankija kehtestatud tarnekindlus- ja teabeturbenõuetele (vt direktiivi 2009/81/EÜ preambuli p 67 ja art 45). Seetõttu saab otsuse pdes 16–17 toodud põhimõtetest lähtuda ka praeguse asja lahendamisel.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.