X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning tõendite väljastamiseks kohustamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X. kaebus.
2.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. (kaebaja) esitas 2. veebruaril 2021 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot. Kaebaja väljendab rahulolematust vangla tegevuse, meditsiiniosakonna töö ning talle ebaõigesti ravimite väljastamise osas. Kaebajal on tekkinud erinevad terviseprobleemid, sh paanikahood. Kaebajal oli paanikahoog ka 31. jaanuaril 2021, kuid talle ei võimaldatud meditsiinilist abi.
Kaebaja esitas 3. veebruaril 2021 Tartu Vanglale taotluse väljastada talle kogu teave
31.jaanuari 2021. a sündmuse kohta.
3.Kaebaja esitas 17. veebruaril 2021 Tartu Vanglale taotluse, milles soovis teavet ja audiosalvestist ametnikuga 31. jaanuaril 2021 toimunud vestluse kohta.
4.Kaebaja esitas 25. veebruaril 2021 Tartu Vanglale taotluse esitada talle koopia videosalvestisest, mis kajastab 31. jaanuari 2021. a sündmust.
5.Kaebaja esitas 2. märtsil 2021 Tartu Vanglale taotlused võtta teistelt kinnipeetavatelt kaebajaga toimunud intsidentidega seoses, sh 31. jaanuari 2021. a sündmusega, ütlused.
6.Kaebaja esitas 15. märtsil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse peale. Kaebaja põhjendab, et esitas 2. veebruaril 2021 vangla direktorile kaebuse seoses temaga
3-21-558
31.jaanuaril 2021 toimunud sündmusega. Kaebaja ei ole senini vanglalt vastust saanud, kuigi 30 päeva on möödunud. Samuti esitas kaebaja seoses vaidlusaluse sündmusega vanglale erinevaid avaldusi ning taotles sündmuse kohta tõendeid (videosalvestised, audiomaterjal, tunnistajate ütlused). Kaebaja ei ole avaldustele vastust saanud. Vangla ei soovi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsmisele ja kompensatsiooni nõudmisele. Kaebaja palub kohtul mõjutada vanglat talle vastama ja aitama kaasa kohtu jaoks tõendite kogumisele.
7.Tartu Vangla esitas kohtule 24. märtsil 2021 vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad kaebaja avaldused ning teatas, et kaebaja avalduste osas menetlus veel käib.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohus lähtub kaebuse tõlgendamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust tahtest. Kohus saab aru, et kaebaja soovib HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist kaebaja 2. veebruaril 2021 vanglale esitatud kahjunõudes kirjeldatud asjaoludel, s.o nii vanglaametnike kui ka meditsiiniosakonna tegevusega seoses. Samuti nõuab kaebaja HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel vangla kohustamist väljastada talle tõendid, mida kaebaja on kirjeldanud vanglale 3. veebruaril, 17. veebruaril, 25. veebruaril ja 2. märtsil 2021 esitatud taotlustes.
9.Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
9.1.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja kohustamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 ja hüvitamisnõude lahendamiseks VangS § 11 lg-s 8.
9.2.Kuigi kaebaja on vanglale esitanud 2. veebruaril 2021 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks, ei ole vangla kaebaja taotlust veel lahendanud. Samuti ei ole vastupidiselt kaebaja hinnangule möödunud kahjunõude lahendamise tähtaeg. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt peab vangla kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kaebaja viide 30 päevasele tähtajale on seetõttu ebaõige. Seega ei ole kaebaja pidanud kinni hüvitamisnõude lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning on pöördunud kohtusse ennatlikult.
9.3.Kaebaja on ka kohustamisnõudega pöördunud kohtusse ennatlikult. Kaebaja on esitanud vanglale taotlused tõendite kogumiseks ja väljastamiseks, kuid vangla ei ole kaebaja avaldustele veel vastanud. Kohus eeldab, et vangla lahendab tõenditega seonduvad taotlused koos kaebaja 2. veebruari 2021. a kahjunõudega. Kui kaebaja leiab, et vangla peab tema taotlused lahendama kahjunõudest eraldi ning et vangla on taotluste lahendamisel ületanud tähtaegu ehk on avaldustele vastamisel õigusvastaselt viivituses, siis peab kaebaja esitama enne kohtusse pöördumist vanglale viivituse peale vaide (haldusmenetluse seaduse § 72 lg 3 p 1). Kaebaja ei ole vaidemenetlust läbinud ning tema kohustamisnõue ei ole seetõttu lubatav.
3-21-558
9.4.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X. kaebuse nii hüvitamis- kui ka kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
10.Kohus märgib täiendavalt, et kuigi tagastab kaebuse tervikuna kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, siis ei ole halduskohus tervishoiuteenuste osutamist puudutavas osas hüvitamisnõuet ka vastavalt HKMS § 4 lg-le 1 pädev lahendama. Selles osas rakendub HKMS § 121 lg 1 p 1, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
10.1.Tervishoiuteenuse osutamine vanglas ning sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal. Ehkki vanglas tervishoiuteenuste osutamist on täiendavalt reguleeritud avaliku õiguse normidega, reguleerivad seda olukorda esmajoones siiski samad normid, mis kehtivad tervishoiuteenuste osutamisel väljaspool vanglat. Meditsiiniosakonna tervishoiutöötaja on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 20 ja § 21 järgi vanglas haiglavälist eriarstiabi andev arst ning vanglaarsti poolt tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub seega eraõiguslikus suhtes ja tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, p 9 ja 15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-53-10, p 9; Riigikohtu erikogu 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-3-4-1-11, p 9 ja 8. oktoobri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-50-14, p-d 10-11).
10.2.Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning hüvitamisnõuet tervishoiuteenuste osutamist puudutavas osas on TsMS § 9 lg 1 kohaselt pädev esimese astmena menetlema maakohus.
11.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
12.Kuna käesolev kohtumäärus sisaldab kaebaja terviseandmeid, asendab HKMS § 175 lg 3 alusel avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
kohus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.