lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-2519/11

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 23.03.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2519/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
23.03.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1222
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11Ülerahvastatuse keeldHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 2Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 47 lg 1Kohtueelne menetlusRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

3-20-2519

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-20-2519

Määruse kuupäev

23. märts 2021

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

A. K kaebus Viru Vangla vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seonduvalt põlve vigastamisega ja gaasi kasutamisega.

Resolutsioon

1.Tagastada A. K kaebus läbivaatamatult.
2.Jätta A. K taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja muud selgitused

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.A. K esitas 14.12.2020 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse, milles märkis, et 12.12.2020 pihustati teda gaasiga selle eest, et ta segas ukse sulgemist. Kaebaja selgitusel ei kasutanud ta jõudu ega ähvardanud vanglaametnikke, mistõttu on vangla ilmselgelt ületanud enda volitusi. Kaebaja palus asja arutamist ja talle advokaadi määramist.
2.Tartu Halduskohus jättis 18.12.2020 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused. Nimelt tuli kaebajal märkida kaebuse nõue ning tuua täpsemalt välja iga vaidlusaluse vangla haldusakti või toimingu sisu ja selle kuupäev, tasuda kaebuselt riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus ning teatada, millises vormis ta asja arutamist soovib.

Sarnased lahendid

Muud
  • 18.09.20262-26-118946/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 16.09.20262-26-111939/12Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 14.09.20262-26-17603/5Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-106264/11Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 07.09.20262-26-14927/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.Kaebaja esitas kohtule 5.01.2021 puuduste kõrvaldamise avalduse. Avalduse kohaselt 12.12.2020 kell 10.00 hakkas kaebaja kõhuvalude tõttu nõudma korrapidajalt arsti kutsumist, kuna vaatamata kaebaja varasematele palvetele ja pöördumistele ole arst teda külastanud. Vestluse käigus hakkas korrapidaja kambriust sulgema, kuid kaebaja pani enda põlve ukse vahele, et korrapidaja ei saaks ust kinni panna ja nõudis arsti kutsumist. Vaatamata sellele üritas korrapidaja mitu korda ust sulgeda ning lõi uksega vastu kaebaja põlve. Kaebaja tegi märkuse, et tal on valus, kuid kuulis vaid naeru. Selline vanglaametniku käitumine solvas kaebajat ja ta sülitas korrapidaja pihta. Selleks ajaks tuli teine vanglaametnik ja surus jõuga kaebaja põlve

3-20-2519 ukse vahelt kambrisse tagasi. Seejärel pihustati talle kaks korda gaasiballoonist gaasiga. Kaebaja haaras kramplikult uksepiidast kinni ja ei lasknud lahti seni, kuni tulid korrapidajad naaberhoonest. Siis lõid nad ukse lahti, tõukasid kaebaja sisse ja murdsid maha. Gaasi kasutamise tõttu tundis kaebaja lämbumistunnet ja köhis. Kaebaja juurde kutsuti meedik, kes fikseeris tal punase näo, paistes ja muhkudes põlve ja suure hematoomi vasakul abaluul. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et korrapidaja ületas enda volitusi ning vanglaametnikel puudus vajadus kasutada kaebaja suhtes kahel korral gaasi. Nimetatud tegevustega tekitasid vanglaametnikud kaebajal kehavigastusi. Kaebaja soovib rahalist hüvitist põlvevigastuse ja gaasi kasutamise eest summas 2000 eurot, aga samuti vabanduste esitamist. Lisaks soovib kaebaja talle advokaadi määramist ja dokumentide edastamist tõlgituna vene keelde. Kaebaja on nõus tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu summas 15 eurot. 5.Tartu Halduskohus esitas 11.03.2021 Viru Vanglaele päringu eesmärgiga välja selgitada, kas kaebajal on läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus.

6.Viru Vangla vastas kohtunõudele 18.03.2021. Vangla teatas kohtule, et seonduvalt kaebuses kirjeldatud vanglaametnike tegevustega ei ole kaebaja pöördunud vangla poole kahju hüvitamise taotlusega. Kohtu seisukoht
7.Kaebaja taotles kohtult vanglaametnike tegevusega talle tekitatud kahju hüvitamist ja vangla kohustamist vabandada tema ees. Kohus tõlgendab vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-le 4 esitatud kaebust, mis on esitatud hüvitamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 4) ja heastamisnõude (HKMS § 37 lg 2 p 5) osas. Kaebaja ees vabandamise nõue teenib talle vanglaametnike tegevusega tekitatud mittevaralise kahju heastamise eesmärki. Samas on heastamisnõue kohustamisnõude eriliigiks, mistõttu on võimalik vaatamata selle kohustavale iseloomule kvalifitseerida eraldi heastamisnõudena. Heastamisnõude rahuldamise korral on vastustajal kohustus sooritada konkreetset toimingut, mille sooritamise tulemusena kõrvaldatakse (heastatakse) kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg.
8.Kohus selgitab, et esmalt hindab kaebuse lubatavust hüvitamisnõude ja heastamisnõude osas (I), seejärel vaatab läbi kaebaja riigi õigusabi taotluse (II). I
9.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-le 8 kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
9.1.Kohus on seisukohal, et hüvitamisnõue ei ole lubatud ja kuulub tagastamisele. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetavatel vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise

3-20-2519 taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

9.2.Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kontrolli käigus esitas kohus Viru Vanglale päringu. Vastuses kohtupäringule teatas vangla kohtule, et kaebaja ei ole esitanud vanglale seonduvalt kaebuses kirjeldatud vanglaametnike tegevustega kahjunõuet. Sellest tulenevalt on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus ei ole tulenevalt VangS § 11 lg-st 8 ja HKMS § 47 lg 1 p-st 1 lubatud.
9.3.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse hüvitamisnõude osas.
9.4.Kaebaja taotles kohtult vangla kohustamist vabandada tema ees, kuna vanglaametnikud 12.12.2020 ületasid ametivolitusi kui vigastasid tema põlve ja kasutasid kaebaja suhtes gaasi. Kohus tõlgendas kaebaja nõuet heastamisnõudena HKMS § 37 lg 2 p-s 5 sätestatud tähenduses.
9.5.Kohus on seisukohal, et kaebus heastamisnõude osas ei ole samuti lubatud ja kuulub tagastamisele. Kohtupraktikast tulenevalt ka heastamiskaebuse halduskohtule esitamisel peab kaebajal olema läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kaebajal on kohtumenetlus läbimata. Sellest tulenevalt on ei ole kaebus tulenevalt VangS § 11 lg-st 5 ja HKMS § 47 lg 1 p-st 1 lubatud.
9.6.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 4, tagastab kohus kaebuse heastamisnõude osas. Seega tagastab kohus kaebaja kaebuse läbi vaatamatult. II
10.Kaebaja taotles kohtult muu hulgas riigi õigusabi määramist. Kuna kohus tagastas kaebuse tervikuna kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, tõlgendab kohus tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 kaebaja riigi õigusabi taotlust, kui taotlust mis on esitatud kaebaja nõustamiseks, õigusdokumendi koostamiseks ja esindamiseks haldusmenetluses vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-dele 6, 8 ja 9.
10.1.Hüvitamisnõue Kaebaja soovib esitada vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude selle eest, et 12.12.2020 pihustati teda gaasiballoonist ja vigastati põlve. RÕS § 7 lg 1 p 6 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohus selgitab, et kaebajale tekitatud väidetav kahju on mittevaraline. Kohus on seisukohal antud asjas ilmselgelt puudub avalik huvi.
10.2.Heastamisnõue RÕS § 7 lg 1 p 2 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Nimelt sätestab riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Avalikus õiguses kehtib seadusliku aluse põhimõte, mis tuleneb põhiseaduse (PS) §-st 3 ja tähendab, et avaliku-võimu kandja võib tegutseda vaid seaduses või muus õigusloovas aktis lubatud piirides. Teisisõnu avaliku-võimu kandjale on lubatud vaid selline tegevus, mis on lubatud. Kohtule

3-20-2519 teadaolevatel andmetel puudub vangla või muul haldusorganil kohustus vabandada avalikõiguslikes suhetes puudutatud isiku eest juhul, kui haldusorgani tegevus oleks õigusvastane jne. Õiguskirjanduses on ka leitud, et avaliku võimu kandja kohtulikku sundimist vabandamiseks ei ole seaduses ette nähtud ning selle väärtus õiguskaitsevahendina on küsitav. Haldusorgani vabandust on võimalik arvestada hüvitise suuruse määramisel.

10.3.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-dest 2 ja 6, jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-117420/4Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval