4.Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud F.K kanda. Rahaliselt menetluskulusid kindlaks ei määrata, kuna menetlusosalised ei esitanud menetluskulude nimekirju.
5.Määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle huvides abinõu rakendati, Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-7081
1.F.K (edaspidi avaldaja) esitas 04.05.2016 avalduse ja 20.05.2016 avalduse täpsustuse J.Q (edaspidi puudutatud isik 1) ja A.V-na (edaspidi puudutatud isik 2) (puudutatud isik 1 ja 2 edaspidi puudutatud isikud) suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks äratundmiskauguse, s.o. ühesaja meetri ulatuses.
2.Avalduse põhjenduste kohaselt on avalduse esitamise põhjuseks puudatud isikute 1 ja 2 vaimne vägivald hageja suhtes, mis seisneb puudutatud isikute poolses provokatiivses ja väljakutsuvas käitumises, vaimses terroris avaldaja suhtes, tahtlikus provotseerivas ja ebaratsionaalses käitumises, avaldajalt luba küsimata tema regulaarses filmimises teadmata eesmärgil, kusjuures kõik see toimub laste juuresolekul. Laste kuuldes toimub süstemaatiline hageja solvamine ja solvavate hüüdnimedega nimetamine. Juhuslikel kohtumistel sõimab puudutatud isik 1 regulaarselt avaldajat. Laste ema puudutatud isik 2 läheb puudutatud isiku 1 provokatiivse käitumisega kaasa, sest saab temalt toetust teha samme avaldaja ehk laste isa vastu.
3.Puudutatud isik 2 on üritanud ka varem perioodiliselt kompida lubatavuse piire, mis väljendus ja väljendub temapoolses sihilikus ja tahtlikus, provotseerivas ja ebaratsionaalses ähvardavas, käskivas, solvavas ja provotseerivas kõnepruugis ja käitumismaneeris, pereväärtuste ignoreerimisel, lastega manipuleerimisel. Puudutatud isikute süstemaatilise provokatiivse tegevuse, samuti nende Töötukassasse ja Maksuametisse põhjendamata pöördumiste tulemusena on avaldajal tekkinud krooniline psühhosomaatiline allergia ja sügav psühhofüsioloogiline seedimatus puudutatud isikute suhtes.
4.Kuna Kesklinna politseijaoskonna Põhja prefektuuri ennetus- ja menetlustalituse, menetlusteenistuse juhtivuurija komissar MR keeldus 26.02.2016 avaldaja 21.02.2016 kaja sisulistele probleemidele reageerimast jääb avaldajal ainus viis kaitsta ennast ja esitada avaldus kohtule lähenemiskeelu seadmiseks puudutatud isikute suhtes. Puudutatud isikute vastuväited
5.Puudutatud isiku 1 vastuväidete kohaselt puudub lähenemiskeelu kohaldamiseks alus, kuna lähenemiskeelu kohaldamine eeldab reaalse ohu olemasolu, mis antud juhul puudub. Avaldaja käitumine on üksnes rumal ja ebaviisakas viis suhelda inimestega, kes ei pea teda autoriteediks, kelleks ta ise end arvab olevat. Avalduses kirjeldab avaldaja iseennast, sest päris elus ta esineb, provotseerib, poseerib, käsib, solvab, kaebab jne.
6.Puudutatud isikud elavad koos avaldaja ja puudutatud isiku 2 lastega. Kooselu jooksul on selgunud, et avaldaja tüütab puudutatud isikut 2 ja tema ema üsna jõuliselt ega osale laste elus mitte kuidagi. Avaldaja tegelik soov on sekkuda puudutatud isikute pereellu ja selle eesmärgiga on esitatud kõik avaldused politseisse ja kohtusse. Avaldaja ei järgi kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorda lastega, ei arvesta laste emaga ega laste vanaemaga, suhtleb pidevalt otse lastega ega arvesta nende kodukorda ja koolidega seoses tekkinud rutiini. Avaldaja võttis kaootiliselt lapsi, jättes nad kadunud riietega pärast ukse taha. See tingis vajaduse fikseerida fotode tegemisega ajad, kui lapsed on läinud uksest välja ja istunud laste isa autosse. Avaldaja ei huvitu lastest ja nende suvevaheajast sisuliselt, vabadel hetkedel võtab ta lapsed ette hoiatamata ja toob samamoodi ette hoiatamata tagasi. Puudutatud isikute ja laste suhtes on selline kaootiline käitumine kahjulik ja suhtluskord oli määratud selleks, et tagada mõlemale lapsevanemale rahulik ja stabiilne elu ja lastega suhtlemise regulaarsus. Puudutatud isik 1 on seisukohal, et ta ka edaspidi jätkab piltide tegemist lastest üleandmisel ja vastuvõtmisel selleks, et fikseerida olukorda, kellel on vastutus laste eest.
7.Puudutatud isik 2 on seisukohal, et käesolev avaldus on avaldaja kiusliku ja pahatahtliku käitumise tulemus. Puudutatud isiku 2 vastuväidete kohaselt jagavad avaldaja ja puudutatud isik 2 ühist hooldusõigust laste C ja A. F.K suhtes, lapsed elavad koos puudutatud isikutega. Lastega suhtlemine on kindlaks määratud 19.12.2014
2(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-7081 kohtumäärusega, mida avaldaja eirab alates jaanuarikuust 2015. Avaldaja vastu on esitatud avaldus laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks. Puudutatud isik 2 on muusikakoolis pildistanud lapsi ja nende esinemist, aga mitte avaldajat. Kuna avaldaja ei täida lastega suhtlemise korda, siis tekkis puudutatud isikutel vajadus fikseerida laste üleandmine avaldajale. Maakohtu määrus
8.Harju Maakohus jättis 19.09.2016 määrusega avaldaja avalduse puudutatud isikute 1 ja 2 suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata ning riigilõivu summas 50 eurot avaldaja kanda.
9.Määruse põhjenduste kohaselt võib VÕS § 1055 lg 1 teise lause kohaselt kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.
10.Riigikohus on lahendi 3-2-1-91-14 p-s 17 juhtinud tähelepanu sellele, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et lähenemiskeeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste rikkumist) ja vajalikkust (ega rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt lähenemiskeelust tuleneva piirangu mõju lähenemiskeelu adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt Riigikohtu 6. augusti 2010. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, p-d 7.2–7.3).
11.Avaldaja avaldusest ja puudutatud isikute vastustest kohtule nähtub, et menetlusosalised puutuvad omavahel vältimatult kokku seoses sellega, et avaldajal ja puudutatud isikul 2 on ühised lapsed, kellega suhtlemiseks on kohus 19.12.2014 kohtumäärusega kinnitanud vanemate kokkuleppe tulemusena lastega suhtlemise korra. Kohtumäärus on jõustunud ja kuulub TsMS § 667 lg 5 kohaselt täitmisele.
12.Avaldaja väitel käituvad puudutatud isikud provokatiivselt, väljakutsuvalt, provotseerivad ja ahistavad teda vaimselt. Samasugust käitumist omistavad puudutatud isikud avaldajale ning heidavad talle ette, et ta ei järgi kohtumäärusega määratud lastega suhtlemise korda, mis häirib nende ja laste perekonnaelu.
13.07.09.2016 ärakuulamisel antud avaldaja selgitustest kohtule nähtub, et avaldaja möönab kohtumäärusega kinnitatud lastega suhtlemise korra rikkumist, kuid põhjendab seda sellega, et käesolevaks ajaks on asjaolud, mida arvestades suhtluskord määrati, muutunud. Ärakuulamisel avaldatud selgituste, avaldaja ja puudutatud isikute vahelise suhtlusega SMS-ide vahendusel ja kirjavahetusega sotsiaalhoolekande vahendusel on tõendatud, et menetlusosalistel on avaldaja poolse lastega suhtlemise korra mittejärgimise pinnalt tõusetunud lahkarvamused ja sõnavahetused. SMS-idega on tõendatud, et ebaviisakalt on puudutatud isiku 1 suhtes käitunud seejuures avaldaja. Puudutatud isiku 1 vastust avaldaja sõnumile ei saa pidada isiku õigusi rikkuvaks VÕS § 1055 lg 1 teise lause mõttes. Muid ebaviisakaid või ebatsensuurseid väljaütlemisi puudutatud isiku 1 poolt avaldaja kohta, ei ole avaldaja tõendanud.
14.Puudutatud isikud on põhjendanud fotografeerimist laste avaldaja autosse istumisel vajadusega fikseerida laste üleandmine nende isale, et vältida vaidlusi ja etteheiteid avaldaja poolt. Avaldaja väitel ei ole puudutatud isikud tehtud fotosid kuskil kasutanud. Kohus on seisukohal, et arvestades avaldaja poolt lastega suhtlemise korra rikkumist, on
3(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-7081 puudutatud isikute tegevus põhjendatud. Kuivõrd puudutatud isikud ei ole fotosid avalikustanud ega kasutanud neid vastuolus avaldaja äratuntavate huvidega, siis ei riku puudutatud isikud sellise tegevusega avaldaja eraelu puutumatust.
15.Avaldaja väited tema eluohtlikust ründamisest, tapmisega ähvardamisest ja väidetavast tapmiskatsest puudutatud isiku 1 poolt Häädemeestel toimunud intsidendi ajal, on paljasõnalised ja tõendamata. Tõenditeks avaldaja õiguste rikkumise kohta ei saa pidada politseiametile tehtud avaldusi või avaldajale politseiametniku poolt esitatud vastuseid, kuna politsei ei ole avalduste alusel menetlust algatanud ega uurimistoiminguid läbi viinud.
16.Avaldaja ei ole tõendanud temale puudutatud isikute poolt tekitatud tervise kahjustamisi – kõrgenenud vererõhku pärast kohtumisi puudutatud isikutega ning diagnoosi „krooniline psühhosomaatiline allergia ja sügav psühhofüsioloogiline seedimatus puudutatud isikute suhtes“ paikapidavust, kuna sellise diagnoosi on ta pannud endale ise. Puudutatud isiku 2 ärakuulamisel antud selgituse kohaselt diagnoositi avaldajal kõrgenenud vererõhku juba nende kooselu ajal. Kuna avaldus ei ole põhjendatud ega tõendatud, tuleb see jätta rahuldamata. Määruskaebus
17.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega määrata puudutatud isikute 1 ja 2 suhtes lähenemiskeeld äratundmiskaugusele, so 100 meetri ulatuses.
18.Määruskaebuse esitaja leidis, et maakohus ei ole arvestanud puudutatud isiku 1 sooritatud tapmiskatset Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme vahelisel teel ning reaalset ohtu avaldaja elule; puudutatud isikute laostavat käitumist nii laste kui ka avaldaja suhtes, sest enamus sündmusi toimus laste nähes ja kuuldes; lastega suhtlemiskorra järgimine on algselt rikutud puudutatud isiku 2 poolt, kes takistab avaldajal suhtlemist lastega (ka telefoni teel) rikkudes sellega 19.12.2014 kohtumäärust lastega suhtlemise osas.
19.07.09.2016 kohtuistungil esitas avaldaja uusi fakte puudutatud isiku 1 ähvardava käitumise suhtes, kus puudutatud isik 1 üritas Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme vahelisel teel ajada avaldaja auto suurel kiirusel kraavi. Avaldaja leiab, et selline käitumine oli ühemõtteliselt avaldaja tapmiskatse.
20.Puudutatud isiku 1 ja avaldaja vaheliste selgelt kasvavate ja potentsiaalselt väga eluohtlike kontaktide raskusastme ulatus on ajas selgelt kasvanud. Faktide kronoloogia ja sündmuste dünaamika puudutatud isiku 1 ning avaldaja vahelistest kokkupuudetest näitab ohtlikkuse tõusutrendi avaldaja vaimsele tervisele ja elule. Avaldajat ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosus ja raskusaste on puudutatud isiku 1 poolt kasvava tõenäosusega. Võimalike otseste kontaktide vältimiseks puudutatud isikute 1 ja 2 ning avaldaja vahel oleks lähenemiskeelu kohaldamine suureks abiks ja probleemi lahenduseks. Puudutatud isiku 1 poolt juba toimepandud ja (lähi)tulevikus suure tõenäosusega võimalikke uusi analoogilisi ähvardavaid lähenemiskatseid sooritab puudutatud isik 1 avaldaja suhtes kaitseabinõu puudumisel uuesti. Lähenemiskeelu kohaldamine vähemalt puudutatud isiku 1 suhtes võimaldaks ära hoida tõenäolisi ähvardavaid isikuõiguste rikkumisi. Lähenemiskeelu kohaldamine puudutatud isiku 1 suhtes on vajalik, sest puudutatud isiku 1 provokatiivset käitumist ei ole võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu abinõuga, mis koormaks lähenemiskeelu adressaati vähem.
21.Valdav enamus puudutatud isiku 1 ütlusi kohtus on valed või faktide tõlgendused on manipuleeritud endale sobival viisil. Miks peaks olema avaldajal huvi tühiste inimeste ning nende „pereelu“ vastu? Avaldaja oma palvega määrata lähenemiskeelu puudutatud isikute 1 ja 2 suhtes soovib just piirata kõiki võimalike kontakte ja sekkumiste võimalusi tulevikus.
22.Puudutatud isik 1 väidab, et on avaldaja ähvardavat käitumist ja tagaajamist Häädemeeste ja Kilingi-Nõmme vahelisel teel filminud. Seetõttu palub avaldaja kohtul nõuda puudutatud
4(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-7081 isikult 1 tagaajamise kohta filmitõendite esitamist, kui puudutatud isik 1 väidab, et temal on filmimaterjal avaldaja ähvardava käitumise suhtes.
23.Kohus märgib „Avaldaja ei ole tõendanud temale puudutatud isikute poolt tekitatud tervise kahjustamisi“. Avaldaja on magistrikraadiga bioloog, seega pannes endale diagnoosi teab avaldaja millest räägib. On teada, et krooniliste haiguste puhul on kõige ohtlikumad tüsistused ja järelemõjud – seega ei ole välistatud, et puudutatud isikud 1 ja 2 on oma süstemaatilise ahistamisega kavatsenud teadlikult negatiivselt mõjutada avaldaja terviseseisu.
24.Puudutatud isik 2 ei järgi algselt 19.12.2014 kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorda lastega. Puudutatud isik 2 rikub kohtumäärusega kinnitatud suhtluskorda lastega, avaldajal puudub võimalus helistada, suhelda ja kohtuda lastega. Siit tulenevalt ja seda puudutatud isiku 2 tegevuse tagajärjena esineb avaldajapoolset 19.12.2014 kohtumääruse osa punktide rikkumisi. Avaldaja soovib reaalselt suhtlemist ja kohtumisi oma lastega. See, et laste ema ehk puudututud isik 2 takistab laste suhtlemist laste isaga ehk avaldajaga, on kuritegu.
25.Juhul, kui kohus arvab, et puudutatud isik 2 ja avaldaja võivad tulevikus kokku puutuda laste avalikel üritustel, palub avaldaja kohut kohaldada lähenemiskeelu äratundmiskauguse, s.o. ühesaja meetri ulatuses puudutatud isiku 1 suhtes. Menetluse edasine käik
26.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas seisukoha saamiseks puudutatud isikutele.
27.Puudutatud isik 1 vastas kohtule, et kohus on teinud õige otsuse ning täpsustas nn Häädemeeste juhtumit. 29.07.2016 sõitsid puudutatud isikud 1 ja 2 Häädemeestele ja F.K helistas samal ajal lastele. 30.07.2016 sõitis F.K Häädemeestele puudutatud isiku 1 emale kuuluvale krundile, klähvides ähvardusi ja inetusi. Seejärel ei läinud ära, vaid sõitis veel mitu korda samast krundist mööda ilmselt provotseeris nagu alati. Puudutatud isik 1 sõitis avaldajale järele, saates ta ohutusse kaugusesse, et ta ei ähvardaks Häädemeestel elavaid vanemaid. Olemas on ka pildid, kuidas F.K sõidab läbi puudutatud isiku 1 emale kuuluva krundi. F.K ei täida kohtu poolt kinnitatud ja tema enda poolt tehtud suhtluskorda. Ajal kui ta võiks olla lastega, reisib ta koos elukaaslasega. Ise ta oma lapsi kasvatada ei taha ja ei oska, aga teistel ka ei lase, kaevates kõigi ja kõige peale.
28.Puudutatud isik 2 vastas kohtule, et asjas tehtud otsus on õiglane ning määruskaebus põhjendamatu, paludes jätta kõik menetlusega seotud kulud avaldaja kanda.
29.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
30.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
31.Määruskaebuses on avaldaja leidnud, et maakohus eksis otsustuse tegemisel ning oleks avalduse pidanud rahuldama. Ringkonnakohus avaldajaga ei nõustu ning leiab, arvestades ka määruskaebuses esitatud väiteid, et käesoleval juhul puudub õiguslik alus lähenemiskeelu kohaldamiseks puudutatud isikute suhtes.
32.Avaldaja on pöördunud kohtusse seoses oma isikuõiguste väidetava rikkumisega puudutatud isikute poolt ning palunud lähenemiskeelu kohaldamist VÕS § 1055 lg 1 alusel. Seega tuli avaldajal kohtule tõendada, et puudutatud isikud 1 ja 2 on tema isikuõiguste rikkumise toime pannud ning see on kestev või sellega ähvardatakse.
5(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-7081
33.Ringkonnakohus leiab hinnates esitatud tõendeid, et avaldaja poolt ei ole kohtule esitatud piisavalt veenvaid tõendeid puudutatud isikute 1 ja 2 poolt avaldaja isikuõiguste rikkumise või sellega ähvardamise kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et ainuüksi avaldaja pöördumised politseisse ei ole aluseks lähenemiskeelu kohaldamiseks.
34.Tõendamata on, et puudutatud isikud on avaldaja suhtes ahistavad, terroriseerivad, solvava käitumisega, sõimavad, provotseerivad, teinud tapmisähvardusi, põhjustanud tervisekahju või esineb reaalne oht eeltoodu aset leidmiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et avaldaja väited on paljasõnalised ega saanud avaldaja tõendamata väidetega asja lahendamisel arvestada. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa enesediagnoos olla tõendiks tervisekahju põhjustamise kohta puudutatud isikute poolt ning seda ei väära ka avaldaja poolt väidetavalt omandatud magistrikraad.
35.Avaldaja on pidanud isikuõiguste rikkumiseks ning lähenemiskeelu kohaldamise aluseks mh tema pildistamist puudutatud isikute poolt.
36.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikud maakohtus toimunud ärakuulamisel oma tegevust põhjendanud sooviga sellisel viisil vältida võimalikke vaidlusi avaldajaga seoses avaldaja ja puudutatud isiku 2 ühiste laste üleandmisega laste isale, kuna avaldaja ei täida suhtluskorda ega ole nõus kinnitama ka laste üleandmist temale (tlk 51). Maakohus leidis vaidlustatud määruses, et sellise tegevusega ei riku puudutatud isikud avaldaja eraelu puutumatust.
37.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isikud laste üleandmise nende isale jäädvustanud isiklikuks otstarbeks. Avaldaja ise on maakohtule ärakuulamisel tunnistanud, et ei täida sõlmitud suhtluskorda ja seda pole seoses asjaolude muutumisega võimalik täita (tlk 51). Määruskaebusega ei ole avaldaja uusi tõendeid esitanud ega ka väitnud, et puudutatud isikud oleks temast tehtud fotosid avalikustanud või kasutanud neid vastuolus tema äratuntavate huvidega. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga ka eeltoodus, et avaldaja eraelu puutumatuse rikkumise fakt puudutatud isikute poolt seoses fotode tegemisega on tõendamata.
38.Seoses avaldaja väidetega suhtluskorra osas juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et avaldaja ja puudutatud isiku 2 vahel sõlmitud suhtluskord on täitmiseks kohustuslik. Juhul kui avaldaja leiab, et suhtluskorra kinnitanud kohtumäärust on puudutatud isiku 2 poolt rikutud, on avaldajal võimalus esitada maakohtule vastav avaldus lepitusmenetluse algatamiseks (TsMS § 563 lg 1). Lisaks on avaldajal, juhul kui asjaolud on tõepoolest muutunud määral, mis objektiivselt ei võimalda sõlmitud suhtluskorra kokkulepet enam omapoolselt täita, teha puudutatud isikule 2 ettepanek selle muutmiseks ning sel moel omapoolselt tagada ühiste laste elus turvalisus ja stabiilsus ning sobivad suhtlemisvõimalused lastega.
39.Määruskaebuse esitaja on soovinud kohtu kaasabi puudutatud isikult 1 nn Häädemeeste juhtumi filmimaterjali väljanõudmiseks, et tõendada puudutatud isiku 1 väidet avaldaja poolt tehtud tapmisähvarduse ja ähvardava käitumise kohta.
40.TsMS § 238 lg 1 p 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune. TsMS § 238 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus keelduda tõendi kogumisest ka juhul, kui tõendite kohumise vajadust ei ole põhjendatud.
41.Ringkonnakohus leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna praegusel juhul ei ole vaidlusaluseks asjaoluks avaldaja poolt tehtud väidetav tapmisähvardus puudutatud isiku 1 suhtes, vaid väidetav puudutatud isiku 1 poolne avaldaja isikuõigusi rikkuv käitumine, mis tingiks lähenemiskeelu kohaldamise. Lisaks ei ole avaldaja tõendite kogumise vajadust määruskaebuses ka põhjendanud.
42.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
6(7)
Tsiviilasi nr: 2-16-7081
43.Määruskaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
44.Puudutatud isikud ringkonnakohtu poolt määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirjasid ei esitanud, ka ei ole tsiviilasja materjalidest nähtuvalt puudutatud isikutel menetluskulusid tekkinud, mistõttu jäävad need kindlaks määramata. Avaldaja kanda jääb määruskaebuse esitamisest tingitud riigilõiv.
45.TMS § 549 lg 2 tulenevalt võib määruse peale, millega kohus jätab lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamise avalduse rahuldamata või tühistab abinõu või muudab seda, võib esitada määruskaebuse isik, kes taotles abinõu rakendamist või kelle huvides abinõu rakendati. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.