Sotsiaalõigus › Pensionid

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja: Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p 1 sätestab, et õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni on isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr. 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. Sama norm näeb täiendavalt ette, et käesolevas punktis nimetatud isikul on õigus pensionile 10 aastat enne RPKS §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. Kaebaja on tõendanud, et tal on olemas vaidlusalune soodusstaaž. Pensioniavaldusele oli lisatud ka 12.08.1981 kasutusele võetud tööraamat, mille põhjal on kindlaks tehtavad järgmised asjaolud: a) 01.08.1983 võeti kaebaja tööle xxxxxxxx elektroonika tsehhi monteerija õpilaseks; b) 06.02.1986 vabastati kaebaja xxxxxxx töölt omal soovil; c)18.01.2002 võeti kaebaja tööle xxxxxxxx AS-i jootja-monteerija ametikohale (tööraamatu 24. kanne); d) 11.11.2009 on tehtud tööraamatus muudatuskanne (25. kanne) selle kohta, et xxxxxxx AS-i uueks ärinimeks on xxxxxxx AS; e) 01.01.2016 on tehtud tööraamatus muudatuskanne selle kohta, et xxxxxx AS-i uueks ärinimeks on xxxxxxx OÜ (26. kanne); f) 14.07.2017 on kaebaja tööleping nr 36 lõpetatud (27. kanne). Töölepingu nr 36 alusena on viidatud tööraamatu kannetes nr 24-26. Tallinna Halduskohtu 17.07.2007 otsuse resolutsiooni kohaselt haldusasjas nr 3-07-978 tuvastas kohus Y pensioniõigusliku staaži, lugedes tõendatuks tema töötamise vähemalt 10 aastat tervist kahjustaval tööl. Kõnesolev jõustunud kohtulahend tõendab, et xxxxxxx oli ka ajavahemikus 01.08.1983 - 06.02.1986 (mil kaebaja seal töötas) olemas elektroonikaalane monteerija ametikoht, millel töötav isik tegeles jootmise ja kuumtinutamisega. 06.02.2013 tegi Tallinna Halduskohus asjas nr 3-12-1911 otsuse, millega rahuldati kaebaja kunagise töökaaslase, Z, kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks. Otsuse resolutsiooni kohaselt tuvastati, et Z töötas xxxxxx AS-s perioodil 01.08.1993-15.05.2009 jootjana, kes jootis tooteid joodistega, mis sisaldasid pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, s.o ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tootmisalade, toode, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1 XIII peatuki koodidele nr 16456, 13417. Ka seda kohtuotsust saab tõendina kasutada kaebaja kasuks, sest ka tema töötas xxxxxxx AS-s alates 21.01.2002 jootja-monteerijana. xxxxxxx OÜ kinnitas 14.07.2017 tõendis, et kaebaja töötas alates 21.01.2002 vaheaegadega kuni 14.07.2017 töölepingu nr 36 alusel xxxxxxx OÜ-s, kus puutus igapäevaselt terve tööpäeva, s.o 8

tunni, jooksul kokku pliitinaga, jootes trükkplaadile erinevaid elektroonika komponente ja juhtmeotsasid tinatades. Pensioniavaldusele oli lisatud ka P. K. (end. xxxxxxx AS-i juhataja) 06.07.2020 kinnitus, et ta võttis kaebaja tööle 18.01.2002 jootja-kuumtinataja ametikohale ametinimetusega elektroonikaseadmete monteerija. P. K. kinnitas, et kaebaja tööks oli joota elektroonika-komponente pliijoodisega trükkplaatidele ning kaebaja töötas täistööajaga 8 tundi päevas. Samuti lisas kaebaja pensioniavaldusele oma tööraamatu paranduskande nr 28, mille järgi parandati seisuga 06.07.2020 kaebaja tööle võtmise kannet, st kaebaja võeti tööle jootja-kuumtinatajana. xxxxxxx OÜ väljastas 05.10.2020 kaebaja kohta uue tõendi, mille põhjal on kindlaks tehtavad järgmised asjaolud: a) 14.07.2017 vormistatud tõendisse sattus kahetsusväärselt eksitus kuupäevades. 05.10.2020 parandas xxxxxxx OÜ ilmnenud vea; b) kaebaja töötas ajavahemikul 18.01.2002 – 07.11.2005 ja 07.11.2011 – 14.07.2017 töölepingu nr 36 alusel ettevõttes xxxxxx OÜ (registrikood: xxxxxxx), endine xxxxxxx AS (registrikood: xxxxxxx) ja endine xxxxxxx AS (vana registri number: xxxxxxx); c) ajavahemikus 08.11.2005 – 06.11.2011 oli kaebaja seoses kahe lapse sünniga kodune, mistõttu ta tööülesandeid ei täitnud; d) kaebaja puutus kokku pliitinaga igapäevaselt täistööaja, so 8 tunni jooksul, jootes trükkplaadile erinevaid elektroonika komponente (takistused, transformaatorid, mikroskeemid, dioodid, juhtmeotsade tinatamine jne). Seoses kaebaja töötamisega xxxxxxx on tunnistajate Y ning Q ütlustega tõendatud järgmised asjaolud: a) xxxxxxx monteeriti elektroonikaaparatuuri ja raadiodetaile ning joodeti trükkplaatidele erinevaid komponente; b) mõlemad tunnistajad tootasid sisuliselt samal ametikohal, kus tootas ka kaebaja, mistottu oskasid tunnistajad markida, mis oli kaebaja too sisuks; c) mõlemad tunnistajad täitsid sisuliselt samu tööülesandeid, milliseid täitis kaebaja. Kaebaja igapäevane töö (sh kokkupuude joodistega) seisnes Y sõnutsi erinevate elektroonika komponentide trükiplaatidele jootmises skeemi järgi, kasutades selleks jootekolbi, pliitina ja pintsette. Q ütluste järgi seisnes kaebaja igapäevane too selles, et ta jootis iga päev erinevaid detaile (kondensaatorid, dioodid, mikroskeemid jne) trükkplaatidele, kasutades selleks oma töös jootekolbi, pliitina, pintsette ja tange; d) Q tõi välja, et töökohal tegeldi jootmisega igapaevaselt, kuigi ametinimetust jootja-kuumtinataja tema mäletamisel ei olnud. Tunnistaja selgitas, et kui oleks olnud jootja-kuumtinataja ametikoht, oleks kaebaja teinud täpselt sama tööd. Y täpsustas, et elektroonikatsehhi töötajate tööülesanneteks oli detailide jootmine ja tinatamine, kuigi ametinimetuseks oli tooraamatu kannetes ”elektroonika aparatuuri monteerija”. Y rõhutas, et need monteerijad olidki sisuliselt jootjad ja tinatajad, seega ei mõjutanud ametikoha formaalne nimetus tehtava töö sisu. Raadiodetailide monteerijana tegi kaebaja jootmistöid; e) kaebaja töötas raadiodetailide monteerija ametikohal täistööajaga, tehes samal ametikohal (jootja-kuumtinatajana) päevas 8 tundi tööd (kaebaja tööülesanded olid samad); f) nagu tunnistajad puutus ka kaebaja tööalaselt iga päev kokku joodistega, millised sisaldasid pliid/pliitina. Järelikult tegeles kaebaja tööalaselt iga päev joodiste jootmisega, mis sisaldas pliid (erialakoodid 16456 ja 13417). Seonduvalt kaebaja töötamisega xxxxxxx AS-s on tunnistajate Z ning W ütlustega tõendatud järgmised asjaolud: a) xxxxxxxx AS-s toodeti elektroonikaseadmeid, sh erinevatele toodetele trükkplaate; b) mõlemad tunnistajad on töötanud samal ametikohal, kus ka kaebaja, mistõttu oskasid nad kirjeldada kaebaja töö sisu; c) mõlemad tunnistajad on täitnud samu tööülesandeid nagu kaebajagi. Kaebaja igapäevane töö (sh kokkupuude joodistega) seisnes Z sõnutsi elektroonika komponentide trükiplaatidele pliitinaga jootmises vastavalt joonisele (takistid, kondensaatorid, dioodid jne). Kaebaja kasutas Z ütluse kohaselt töös jootekolbi, jootetina ja pintsette komponentide hoidmiseks. W ütluste järgi seisnes kaebaja igapäevane töö elektroonikaseadmete montaažis, ta ühendas joodise abil elektroonika komponente trükkplaatidele, kasutades selleks oma töös igapäevaselt jootejaama, jootekolbi, jootetina, pintsette, näpitsaid ja lõikureid; d) Z tõi välja, et eelmärgitud töökohas ei olnud eraldi jootja ja kuumtinataja töökohta. Z mäletamisel jootis jootjamonteerija elektroonika komponente pliitinaga trükkplaatidele. Ametikoha formaalne nimetus tehtava töö sisu, sest kaebaja töö seisnes joodistega jootmises; e) kaebaja töötas

elektroonikaseadmete monteerija ametikohal täistööajaga, s.o 8 tundi. W tõi esile, et kaebajal ei olnud lisaülesandeid; f) kaebaja puutus tööalaselt iga päev kokku joodistega, millised sisaldasid pliid/pliitina (koodid 16456 ja 13417). xxxxxxx OÜ tõendid (kaebuse lisad 9 ja 10) tõendavad, et kaebaja tegeles ka juhtmeotsade tinatamisega. Ka P. K. 06.07.2020 kinnitus (lisa 3) ning tööraamatu paranduskanne (lisa 4) tõendavad, et kaebaja täistööaja sisuks oli alates 18.01.2002 ka kuumtinatamine. Vastustaja: Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse § 1 p-s 1 sätestatakse, et isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 (edaspidi loetelu nr 1) järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel, on õigus pensionile 10 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. SVPS § 42 alusel tekib naisel, kellel on seisuga 01.01.2007 soodustingimustel vanaduspensioniks nõutav pensionistaaž, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kuni 31.12.2006 kehtinud nõuete, pensionistaaži nõue 15 aastat ja soodusstaaži nõue 7,5 aastat, alusel. Loetelu nr 1 osa XIII „Ühiskutsed“ koodide 16456 ja 13417 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile jootjal ja kuumtinatajal, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Riigikohus on 27.02.2019 otsuses (haldusasi nr 3-17-1108) asunud seisukohale, et õiguse sooduspensionile loetelu nr 2 alusel annab üksnes täistööajaga töötamine loetelus nimetatud töödel ja ametikohtadel. X töötas xxxxxxxx elektroonika tsehhis monteerija õpilasena ja raadiodetailide monteerijana alates 01.08.1983 kuni 06.02.1986, xxxxxxx OÜ-s (endine xxxxxx AS, endise nimega xxxxxxxx AS) jootja-monteerijana alates 18.01.2002 kuni 14.07.2017 ja xxxxxx OÜ-s koostespetsialistina alates 17.07.2017 kuni 18.12.2019, kokku 20 aastat 5 kuud ja 2 päeva. Loetelus nr 1 puuduvad ametinimetused raadiodetailide monteerija, jootja-monteerija ja koostespetsialist. Kaebaja leidis, et tegelikult töötas ta kõigil eelnimetatud perioodidel jootjana, kes joodab tooteid pliid sisaldavate joodistega. Sotsiaalkindlustusametil puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks hinnata töö sisu ja kuulata ära tunnistajate selgitusi. Õigus tunnistajate ütluste alusel tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat staaži on üksnes halduskohtul. Tunnistajatena kuulati kirjalikult üle Y, Q, Z ja W. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt oli kaebaja tööülesandeks erinevate komponentide jootmine pliitinaga trükkplaatidele. Sotsiaalkindlustusamet, olles tutvunud tunnistajate ütlustega, ei vaidle kaebuse rahuldamisele vastu, kui kohus leiab, et tunnistajate ütluste alusel saab lugeda tuvastatuks, et X töötas vaidlusalustel perioodidel loetelu nr 1 osas XIII „Ühiskutsed“ koodi 16456 all nimetatud jootjana, kes joodab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kaebusega ja vastustaja kirjalike seisukohtadega, hinnanud haldusasjas esitatud tõendeid, sh tunnistajate kirjalikke ütlusi, kogumis ja koostoimes, leiab, et soodustingimustel pensioniõigusliku staaži tuvastamisnõue on põhjendatud ning tuleb rahuldada järgnevatel põhjendustel: Kaebaja soov on tuvastada halduskohtus, et tema töötamine täistööajaga jootja ja kuumtinatajana, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ajavahemikus 01.08.1983 kuni 06.22.1986 xxxxxxxx ning ajavahemikes

18.01.2002 kuni 07.11.2005 ning 07.11.2011 kuni 14.07.2017 xxxxxxx AS-s, xxxxxxx AS-s ja xxxxxxx OÜ-s, annab temale õiguse saada pensioniõiguslikku staaži soodustingimustel vanaduspensionile jäämiseks. X palub kohtul lugeda tuvastatuks, et ta töötas eelnimetatud perioodidel loetelu nr 1 osas XIII „Ühiskutsed“ koodi 16456 all nimetatud jootjana, kes joodab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Kuna Sotsiaalkindlustusametile ei piisanud esitatud tõenditest, oli kaebaja sunnitud pöörduma tuvastamisnõudega halduskohtusse. Sotsiaalkindlustusamet märgib, et olles tutvunud tunnistajate ütlustega, ei vaidle kaebuse rahuldamisele vastu, kui kohus leiab, et tunnistajate ütluste alusel saab lugeda tuvastatuks, et X töötas vaidlusalustel perioodidel loetelu nr 1 osas XIII „Ühiskutsed“ koodi 16456 all nimetatud jootjana, kes joodab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Sotsiaalkindlustusametil puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži tuvastamiseks hinnata töö sisu ja kuulata ära tunnistajate selgitusi. Õigus tunnistajate ütluste alusel tuvastada soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvat staaži on üksnes halduskohtul. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 1 kohaselt õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni on isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr. 1 (edaspidi nimekiri nr 1) järgi ning kellel on vähemalt 20aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. Käesolevas punktis nimetatud isikul on õigus pensionile 10 aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanusesse jõudmist. SVPS § 42 alusel tekib naisel, kellel on seisuga 01.01.2007 soodustingimustel vanaduspensioniks nõutav pensionistaaž, õigus soodustingimustel vanaduspensionile kuni 31.12.2006 kehtinud nõuete (pensionistaaži nõue 15 aastat ja soodusstaaži nõue 7,5 aastat) alusel. EV Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitati „Soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr 1“, mille XIII osa „Ühiskutsed“ koodide 16456 ja 13417 alusel on õigus soodustingimustel vanaduspensionile jootjal ja kuumtinatajal, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene. Kohus uuris ja analüüsis haldusasjas esitatud dokumente ning kuulas kirjalikult vande all üle 4 tunnistajat (Y, Q, Z ja W), kelle ütluste põhjal on jõudnud järeldusele, et X tuvastamisnõue on põhjendatud ning tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Kõik kohtus üle kuulatud tunnistajad, kes olid Xga koos töötanud erinevatel ajaperioodidel, kinnitasid vande all, et X oma igapäevaseid tööülesandeid täites täistööaja kestel (8 tundi) jootis ja tinatas tooteid joodistega, mis sisaldasid pliid. Tunnistajad Y ja Q kinnitasid kohtule, et töötasid koos Xga xxxxxxxx (hilisem nimetus xxxxxxxx) alates augustikuust 1983 kuni veebruarini 1986 (sh samas elektroonikatsehhis ja samas ruumis). Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtle, et X töötas raadiodetailide monteerijana täistööajaga (8 tundi). Tunnistajate ütluste kohaselt X igapäevane töö seisnes erinevate elektroonika komponentide skeemi järgi trükiplaatidele jootmises, kasutades selleks jootekolbi, pliitina, mida sisaldasid joodised, pintsette. Tunnistajate kinnitusel nende töö oli jootmine ning seetõttu puutusid nad igapäevaselt kokku pliitinaga. Tunnistaja Y selgitas, et elektroonikatsehhi töötajate ülesandeks oli detailise jootmine ja tinatamine ning sisuliselt olid elektroonika aparatuuri monteerijad (tööraamatu kande kohane ametinimetus) jootjad ja tinatajad. Samuti raadiodetailide monteerija töö seisnes elektroonika komponentide jootmises, mis oligi jootja-monteerija tegevuseks.

Tunnistajad Z ja W kinnitasid kohtule, et töötasid koos Xga AS-s xxxxxxxx (hilisemate ärinimedega xxxxxx AS ja xxxxxx OÜ). Tunnistaja Z töötas koos Xga ajavahemikus 18.01.2002 – 07.11.2005 ja W ajavahemikus 2002 -2017. Mõlemad tunnistajad kinnitasid kohtule, et X töötas elektroonikaseadmete monteerijana täistööajaga (8 tundi). Tunnistajate ütluste kohaselt X tööülesanne oli elektroonikaseadmete montaaž ning tööalaselt puutus ta iga päev kokku joodistega (joodiseks oli pliitina sulam koodiga SN60 Pb40), kuna ühendas joodise abil elektroonika komponente (takistid, kondensaatorid, dioodid jne) trükkplaatidele. Tunnistajad kinnitasid vande all, et X kasutas oma töös jootetina, mis sisaldas pliid. X töövahenditeks olid igapäevaselt jootejaam, jootekolb, jootetina, pintsetid, näpitsad ja lõikurid. Tunnistajate kinnitusel X täitis oma tööülesandeid täistööpäeva ulatuses (8 tundi). Tunnistajate sõnul jootja ja kuumtinataja töökohta (ametinimetust) küll eraldi ei olnud, kuid sisuliselt tegid seda tööd monteerija-jootja, raadiodetailide monteerija ja koostespetsialist. Kohus seejuures märgib, et olulist tähtsust omab töö sisu (st milles tööülesanded sisuliselt seisnevad ja kuidas neid täidetakse). Kõik 4 tunnistajat kinnitasid kohtule, et X igapäevaselt täispika tööaja (8 tunni) kestel jootis jootetinaga, mis sisaldas pliid, elektroonika komponente vastavalt skeemile/joonisele trükkplaatidele. X kasutas tunnistajate kinnitusel igapäevaselt oma töös pliitina. Tunnistajate vande all antud kirjalikud ütlused on kohtu jaoks usaldusväärsed ning on haldusasjas tõenditeks, mida kohus on hinnanud koostoimes muude asjas esitatud tõenditega. Kohtumenetluses kaebaja pool on põhjalikult selgitanud asjaolusid ning avaldanud oma seisukohti, millega nõustub ka kohus. Vastustaja kinnitas kohtule, et kaebuse rahuldamise vastu ei vaidle (mida võib tõlgendada kaebuse õigeksvõtuna). Kohus, hinnanud ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, sh tunnistajate kirjalikke ütlusi, loeb tuvastatuks, et X töötas täistööajaga (8 tundi) jootja ja kuumtinatajana, kes joodab ja tinatab tooteid joodistega, mis sisaldavad pliid, 1. või 2. ohuklassi kahjulikke aineid või kantserogeene, ajavahemikus 01.08.1983 kuni 06.22.1986 xxxxxxxx ning ajavahemikes 18.01.2002 kuni 07.11.2005 ja 07.11.2011 kuni 14.07.2017 xxxxxxxx AS-s (vana reg.nr xxxxxxxx), xxxxxxx AS-s (reg.kood xxxxxx) ja xxxxxx OÜ-s (reg.kood xxxxxxx). Seega on kohtu hinnangul X õigus soodusstaažile.

MENETLUSKULUD

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehti kaebaja kasuks. Kaebaja taotleb menetluskulude väljamõistmist vastustajalt summas 3837,00 eurot (lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga). Kaebajat esindas menetluses LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS vandeadvokaat Raini Nõu. Kohtule on esitatud kaebaja Xle osutatud õigusteenuse kohta LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS arved (28.09.2020 arve nr 20201079, 06.10.2020 arve nr 20201150, 16.12.2020 arve nr 20201470, 21.01.2021 arve nr 20210040, 29.01.2021 arve nr 20210073) koos tööde spetsifikatsioonidega ja maksekorraldustega. Vandeadvokaat Raini Nõu osutas kaebajale õigusteenust kokku ajalises mahus 21 tundi 19 minutit tasumääraga 150 eurot tund, millele lisandub käibemaks. HKMS § 109 lg 6 kohaselt kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtupraktika kohaselt ei ole asjakohane hinnata üksikute menetlusdokumentide mahtu ja nende koostamiseks või muude toimingute tegemiseks kulutatud aega ega võrrelda erinevate menetlusosaliste esindajakulude suurust, vaid arvestada tuleb eelkõige läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja vaidlusaluste õigusküsimuste keerukust, samuti menetluse kestust (Riigikohtu 15.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-67-14, p 32.1). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt üle paisutatud.

Analüüsides kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning lähtudes tööde spetsifikatsioonides sisalduvast, leiab kohus, et õigusteenust on osutatud mõistlikus ajalises mahus ja tunnihind vastab kohtupraktikas tunnustatud mõistlikule tunnitasumäärale (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 14). Kohus peab põhjendatuks õigusabikulude väljamõistmist summas 3197,50 eurot, millele lisandub käibemaks 639,50 eurot, seega kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele kokku 3837,00 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.