Korrakaitse › Vanglad

3-20-1446 rahuldamine ebatõenäoline. HKMS § 133 lg 1 kohaselt peetakse kaebusega kaitstava õiguse riivet väheintensiivseks, kui tegemist on varaliselt hinnatava hüvega ja hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja taotles vanglalt kahju hüvitamist summas 450 eurot ja kaebuses kahju hüvitamist summas 450 eurot. Kohtu hinnangul ei saaks jalutuskäikude ärajätmine kaebuses nimetatud asjaoludel mingil juhul tekitada kaebajale kahju, mille väärtus rahas hinnatuna ületaks 1000 eurot. Seega on tegemist väheintensiivse riivega HKMS § 133 lg 1 tähenduses.

3-20-1446 kinnipeetavate jaoks ebamugavad, kuid esmajärjekorras tuli tagada viiruse leviku tõkestamine, ka sel juhul, kui sellega piirati kinnipeetavate jalutusõigust. Piirangute kehtestamisel arvestati, et suur hulk kinnipeetavaid kuulub oma vanuse või tervisliku seisundi tõttu riskigruppi, mistõttu on neil isikutel kõrgendatud huvi enda elu ja tervise kaitse tagamise suhtes. PS § 28 lg-st 1 tuleneb, et riik peab ennetavate meetmete toel kaitsma inimeste tervist. Riigil tuleb rakendada meetmeid, et inimeste elukeskkond oleks tervislik ja ohutu. Vältida tuleb inimeste haigestumist ja surma. Riik peab kaitsma inimest ka teistest inimestest lähtuva terviseohu eest. Riigi kohustus kaitsta elu ja tervist hõlmab endas enamat kui minimaalsed meetmed, kohustuse täitmisel ei saa lähtuda juhuslikkusest. Tänu rakendatud piisavatele meetmetele ei toimunud kevadel viiruse levikut vanglas sees. Leebemate meetmete rakendamisel ei saa öelda, et need tõsikindlalt oleksid viiruse leviku välistanud. Eriti oluline oli vältida viiruse levikut riskirühmade seas (sh kroonilisi haigusi põdevad inimesed) kuivõrd nende tervist võib viirus eriliselt halvendada või olla eluohtlik. Vabariigi Valitsus kehtestas PS § 87 p-i 8 ning hädaolukorra seaduse § 13, § 19 lg 1, § 21 lg 1 ja § 23 alusel 12. märtsi 2020. a korraldusega nr 76 Eesti Vabariigi haldusterritooriumil eriolukorra seoses Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas, viiruse Eesti-sisese leviku tuvastamisega ja viiruse laienemise suure tõenäosusega ning sellest tingitud massilise nakatumise ohuga. Oluline on, et ka väljaspool vanglat oli eriolukorra ajal kehtestatud järjest karmimaid meetmeid, et takistada viiruse levikut. Muu hulgas oli ka väljaspool vanglat isikute liikumisvabadust piiratud. Kinnipeetava suhtes käskkirjade alusel kohaldatud liikumispiirangud, sh jalutuskäikude keelamine, ei olnud õigusvastased. Seega puudub alus ka mittevaralise kahju rahas hüvitamiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.