Tallinna Ringkonnakohus Kaire Pikamäe, Maret Altnurme ja Oliver Kask
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1138
Haldusasi
DAG Reklaam OÜ kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata läbi DAG Reklaam OÜ poolt 08.05.2020 esitatud vaie Eesti Töötukassa 26.03.2020 otsusele nr TVH/20/012607 töövõime hindamise kohta Kaebaja – DAG Reklaam OÜ (registrikood 10898893), esindaja vandeadvokaat Raul Ainla Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindaja Meelis Paavel
Menetlusosalised
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.08.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Eesti Töötukassa apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Eesti Töötukassa apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 05.08.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-1138.
2.Teha asjas uus otsus, millega jätta DAG Reklaam OÜ kaebus rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada avaldatavas otsuses füüsilise isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.04.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
3-20-1138 § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Eesti Töötukassa tegi 26.03.2020 otsuse nr TVH/20/012607 XX töövõime hindamise kohta, kus leidis, et isikul on osaline töövõime perioodil 10.04.2020–09.04.2023. Töötukassa määras talle 27.03.2020 otsusega nr TVT/20/016540 töövõimetoetuse 7,8603 eurot kalendripäeva eest. XX esitas otsuse DAG Reklaam OÜ-le.
2.DAG Reklaam OÜ ja XX sõlmisid 08.04.2020 tööst põhjustatud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise lepingu. Lepingu p-ga 1.1 kohustus DAG Reklaam OÜ hüvitama XX tööandja süül tööülesannete täitmisel saadud tervisekahjustuse põhjustamisest tekitatud kahju ulatuses, millest ta jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel. Vastavalt ple 1.2 maksab kahju hüvitaja hüvitise saajale igakuiselt hüvitist alates püsiva töövõime kaotuse kindlaksmääramisest ja jätkuvalt alates 10.04.2020 kuni 09.04.2023 ehk arstliku töövõimetuse ekspertiisis kutsehaigusega määratud püsiva töövõimetuse kestuse lõpuni. Lepingu punkti 2.6 kohaselt arvutatakse igakuine hüvitis alljärgnevate andmete alusel: 1) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste ja töötervishoiu keskuse 26.05.2015 teatis nr 13-2/12-2; 2) Sotsiaalkindlustusameti 23.05.2017 ekspertiisiotsus, millega on tuvastatud kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus 40% alates 23.05.2017 kuni töövõime kaotuse muutuseni; 3) kutsehaigusest/töövigastusest põhjustatud töövõime kaotuse astmele vastav töötukassa poolt makstav 2020. a märtsikuu töövõimetustoetus on 243,67 eurot; 4) kahju hüvitaja poolt hüvitatav osa DAG Reklaam OÜ-s töötatud perioodi proportsioonile kogu tervistkahjustavast tööperioodist on 61,94%, Sotsiaalkindlustusameti osa 38,06%; 5) hüvitise saaja keskmise kuusissetuleku arvutamise aluseks võetakse 2013. a märtsis arvestatud keskmine sissetulek, mis on korrutatud iga-aastase keskmise vanaduspensioni indeksiga, ja selle tulemusena on 2020. a märtsi seisuga hüvitise saaja keskmine sissetulek 1559,02 eurot. Kahju hüvitamine seisneb rahasummade väljamaksmises sissetuleku ulatuses, millest hüvitise saaja jäi ilma töövõime kaotuse või selle alanemise tagajärjel, kusjuures hüvitisest arvatakse maha seoses töövõimetusega määratud pension (p 2.1). Hüvitis arvutatakse ümber muu hulgas kutsehaigusest/töövigastusest põhjustatud töövõime kaotuse protsendi muutumisel (p 4.1.1).
3.DAG Reklaam OÜ esitas 08.05.2020 Eesti Töötukassale vaide 26.03.2020 otsuse nr TVH/20/012607 kehtetuks tunnistamiseks ja vaidlustatud korralduse täitmise peatamiseks. XX on määratud osaline töövõimetus. Kui otsus jääb jõusse, on DAG Reklaam OÜ kohustatud 2(7)
3-20-1138 maksma XX kui endisele töötajale kutsehaigushüvitist. Seega mõjutab otsus ilmselgelt DAG Reklaam OÜ õigusi ja kohustusi. XX ei saa olla oma ametikohast tulenevalt osaliselt töövõimetu isik. Ta töötab xxx. See amet eeldab head füüsilist vormi ning osalise töövõimega isik ei saa sellisel ametikohal töötada. Teadaolevalt tegeleb XX aktiivselt rattaspordiga. Arvestades tema väidetavat puuet (randmevigastus), ei saaks ta rattasporti harrastada.
4.Eesti Töötukassa tagastas vaide 12.05.2020 otsusega nr 5-3/20/9947 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, kuna leidis, et DAG Reklaam OÜ-l puudub õigus vaiet esitada. Töövõime hindamise otsusele vaide esitamise õigus on vaid isikul, kelle osas on hindamise otsus tehtud. Vaides toodud poolte vaheliste vaidluste lahendamisega tegeleb töövaidluskomisjon või kohus.
5.DAG Reklaam OÜ esitas 11.06.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja poolt esitatud vaie Eesti Töötukassa 26.03.2020 otsusele uuesti läbi. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 23 järgi võib töötukassale vaide esitada isik, kes leiab, et töövõime hindamisel või töövõimetoetuse määramisel ja maksmisel rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi. Kui vaidlustatud otsus jääb jõusse, peab kaebaja maksma XXle kui endisele töötajale kutsehaigushüvitist. Faktilised asjaolud on muutunud ning XX ei ole osalise töövõimega.
6.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.08.2020 otsusega kaebuse ja kohustas töötukassat kaebaja 08.05.2020 vaiet läbi vaatama. HMS § 71 lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Eesti Töötukassa 26.03.2020 otsus puudutab kaebaja õigusi. Kaebaja ning XX on 08.04.2020 sõlminud tööst põhjustatud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise lepingu. Seega on kaebaja ja XX leppinud kokku selles, et kaebaja kohustub hüvitama oma endisele töötajale tööst põhjustatud tervisekahjustusega tekkinud kahju vastavalt töötatud aja proportsioonile kaebaja ettevõttes. Kahju hüvitise maksmise kohustus ning hüvitise suurus on omakorda seotud töövõime alanemise või selle kaotuse ulatusega, mille kindlaks määramise pädevus on TVTS § 7 lg 1 kohaselt vastustajal. Seega on lepingust tulenevad kohustused seotud kaebaja poolt vaidlustatud otsusega. Lepingu punkti 2.6.2 kohaselt on lepingu sõlmimise hetke seisuga kehtiv Sotsiaalkindlustusameti 23.05.2017 otsus, millega on tuvastatud kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus 40% alates 23.05.2017 kuni töövõime kaotuse muutumiseni. Lepingu punkti 4 kohaselt on kaebajal õigus arvutada hüvitise suurus ümber mh juhul, kui kutsehaigusest/töövigastusest põhjustatud töövõime kaotuse protsent on muutunud, kaebaja poolt hüvitamisele kuuluv osa on muutunud või on muutunud muud hüvitise arvutamise aluseks
3(7)
3-20-1138 olevad alusandmed. Seega on pooled võlaõigusliku lepinguga kokku leppinud selles, et kaebaja kohustus maksta XX kahju hüvitist sõltub tema töövõime kaotuse protsendist, mis 01.07.2016 jõustunud TVTS § 7 lg 1 kohaselt määratakse kindlaks vastustaja poolt. Eeltoodust nähtub, et vastustaja otsus XX töövõime hindamise kohta võib rikkuda kaebaja õigusi, kuna kaebaja kohustused XX ees sõltuvad vastustaja poolt tehtud otsusest. Seega on kaebajal õigus otsust vaidlustada. TVTS sõnastusest ei tulene piiranguid 26.03.2020 otsuse vaidlustamiseks. Toetuse saamiseks õigustatud isikuks on tõepoolest XX, kuid kaebaja ei taotle toetuse maksmist iseendale. Kaebaja väidab, et kuivõrd XX ei ole täielikult töövõimetu, siis on otsus, mille kohaselt on XX tunnistatud osaliselt töövõimetuks, õigusvastane. TVTS §-st 23 ei tulene, et vaide võib esitada üksnes isik, kelle suhtes on tehtud töövõime hindamise otsus ja kellele on määratud või jäetud määramata toetus. Säte sätestab üldise kaebeõiguse töötukassa otsusele eeldusel, et otsuse tegemisel on kahjustatud tema õigusi. HMS § 66 lg 2 p 1 ja lg 3 alusel on vastustajal õigus töövõime määramise otsus algusest peale kehtetuks tunnistada, kui töövõimetoetuse määramise aluseks olnud faktilised asjaolud on muutunud. See on võimalik näiteks olukorras, kus töövõime hindamisel on tehtud vigu või isik on teatud asjaolusid varjanud. Kaebaja võib tugineda hiljem teatavaks saanud asjaoludele ning taotleda töövõime määramise otsuse muutmist. Kaebaja ja XX on lepingus sidunud kaebaja kohustuse vastustaja poolt tehtava otsusega. Vaidlus nimetatud otsuse õiguspärasuse üle ei ole tsiviilõiguslik vaidlus. Pooled ei vaidle lepingu üle, vaid on hüvitise maksmise tingimustes kokku leppinud. Vaidlus vastustaja otsuse õiguspärasuse küsimuses on avalik-õiguslik vaidlus ning kaebajal oli õigus esitada otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaie. Vaide lahendamisel on menetlusosaliseks ka XX, kuivõrd vaidlus puudutab tema õigusi.
7.Eesti Töötukassa palub apellatsioonkaebuses halduskohtu 05.08.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. HMS § 71 lg-s 1 sätestatud vaideõigus on üksnes isikul, kelle õigusi on rikutud või vabadusi piiratud. Vaiet ei saa esitada isik, keda haldusakt või toiming üldse ei puuduta, s.t vaiet ei ole võimalik esitada kellegi kolmanda isiku huvides või lihtsalt objektiivse õiguspärasuse kaitsmiseks õiguskorras. Töötukassa töövõime hindamise otsus haldusaktina, selle menetlemine ega sisulised kaalutlused ei oma kaebajale ühtegi vahetut tagajärge, kuna kaebaja ei saa vaidlustatud otsuse alusel hüvesid ja talle ei lisandu töövõime hindamise otsusega täiendavaid otseseid kohustusi. Kaebaja kohustused tulenevad tema ja XX vahelisest tsiviilõiguslikust lepingust, mitte töötukassa haldusaktist. Ükski seadus ei näe ette tööst põhjustatud tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise lepingu sidumist töötukassa töövõime hindamise otsusega. Kaebaja ise on lepinguvabadusest lähtuvalt 08.04.2020 sõlminud tsiviilõigusliku lepingu ning sidunud selle
4(7)
3-20-1138 töötukassa 26.03.2020 otsusega nr TVH/20/012607. Kaebaja on võtnud tsiviilõigusliku kohustuse pärast 26.03.2020 töötukassa poolt haldusakti tegemist. Kuigi kaebajal puudub õigus esitada vaiet töötukassa 26.03.2020 otsusele nr TVH/20/012607, on vastustaja vaadanud uuesti läbi töövõime hindamise aluseks oleva eksperdiarvamuse ning jääb oma esialgse hinnangu juurde, et XXl on osaline töövõime. Hinnangut töövõimele ei mõjuta eraldiseisvana asjaolud, kas XX suudab jalgrattaga sõita või töötada. Töötukassa ei hinda ega arvesta töövõime hindamisel seoseid tööõnnetusega, vaid isiku üldist töövõimet tööturul. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Töötukassa ei hinda asjaolu, kas ühe valdkonna piirang tekkis tööõnnetuse tagajärjel või mitte, vaid võtab töövõime hindamisel arvesse kõiki isikul esinevaid piiranguid, mis mõjutavad töövõimet. Samuti ei tuvasta töötukassa töövõime kaotuse protsenti.
8.DAG Reklaam OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Ilmselgelt ei ole tegemist olukorraga, kus kaebaja leiab lihtsalt niisama, et korraldus rikub tema õigusi, vaid õiguste rikkumine on selgelt tuvastatav. Kaebajale jääb arusaamatuks, kuidas teistmoodi on võimalik kõnealust otsust kui haldusakti vaidlustada. Haldusakti ei saa vaidlustada tsiviilkorras. Vastustaja TVTS § 23 tõlgendus on vastuolus PS §-ga 15.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Apellatsioonkaebus on põhjendatud. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 05.08.2020 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab DAG Reklaam OÜ kaebuse rahuldamata (HKMS § 200 p 3).
10.Asjas käib vaidlus selle üle, kas kaebajal oli õigus esitada töötukassale vaie või mitte ja kas töötukassal tuli vaie läbi vaadata või tagastati see HMS § 79 lg 1 p 1 alusel õigesti. HMS § 71 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, esitada vaide. Sarnaselt sätestab TVTS § 23, et isik, kes leiab, et töövõime hindamisel või töövõimetoetuse määramisel ja maksmisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide töötukassale. HMS § 79 lg 1 p 1 alusel võib vaide tagastada, kui isikul puudub õigus vaiet esitada. Õige pole vastustaja seisukoht, et kolmas isik ei saa mingil juhul esitada vaiet või kaebust töövõime hindamise otsuse peale. HMS § 71 lg 1 ja TVTS § 23 ei seo kaebeõigust haldusakti adressaadiks olemisega, vaid sellega, kas otsusega on rikutud isiku õigusi. Kui töötukassa otsus toob kolmandale isikule, nt endisele tööandjale kaasa rahalisi kohustusi, on viimasel õigus otsust vaidlustada. Samas märgib ringkonnakohus, et selline seos töötukassa otsuse ja rahaliste kohustuste tekkimise vahel peab tulenema mõnest õigusnormist, seda ei saa tekitada
5(7)
3-20-1138 tsiviilõigusliku lepinguga. Seega ei ole asja lahendamisel määrav, millise lepingu on XX ja kaebaja sõlminud, vaid vastus tuleb leida küsimusele, kas endine tööandja peab tööst põhjustatud tervisekahjustuse hüvitise maksmisel arvestama töötukassa otsusega töövõime hindamise kohta.
11.XXl on varasemast tuvastatud kutsehaigusest põhjustatud töövõime kaotus. Selle kohta pole kohtumenetluses dokumente esitatud, kuid on põhjendatud eeldada, et kaebaja on tööandajaks, kes tulenevalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 14 lg 5 p-st 6 on kohustatud maksma tervisekahjustuse eest hüvitist. Kahju hüvitamise üldpõhimõtetest ja võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest 127 ja 130 tulenevalt peab kaebaja XX hüvitist maksma ulatuses, mis paneb isiku võimalikult sarnasesse olukorda, võrreldes sellega, kui kahju poleks tekitatud. Ükski õigusnorm ei seo tööandja poolt makstava hüvitise suurust töötukassa poolt tehtud töövõime hindamise otsuse tulemusega. XXl on õigus kaebajalt nõuda vaid konkreetselt tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 130 lg 1 järgi tuleb tervisekahju puhul hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sh vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sh sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
12.Alates 01.07.2016 hindab töövõimet Eesti Töötukassa, määramata seejuures kindlaks töövõime kaotuse protsenti. Töötukassa tuvastab, kas töövõime on osaline või puuduv. Töötukassa ei analüüsi seejuures, kas tegutsemispiirangud on põhjustatud kutsehaigusest, vaid hindab isiku üldist töövõimet tööturul, mida võivad mõjutada ka sellised asjaolud, millel pole aastaid tagasi tuvastatud kutsehaigusega mingit seost. Kui kaebaja leiab, et diagnoositud kutsehaigus ei mõjuta enam kaebaja elukvaliteeti, on tal õigus hüvitise maksmisest keelduda. Võimaliku vaidluse lahendab maakohus.
13.Kaebeõiguse jaatamise korral ei oleks halduskohus tohtinud kohustada vastustajat vaiet uuesti läbi vaatama, vaid pidanud vaide esemeks oleva vaidluse ise lahendama, juhtides kaebaja tähelepanu vajadusele esitada kaebuses selleks sobiv nõue (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.01.2014 otsus asjas nr 3-11-2469, p-d 17–18).
14.Töötukassa lisas apellatsioonkaebusele töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna ekspertarsti 28.08.2020 kinnituse, et varasema eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud on õiged. Kuna kohtus on vaidluse all üksnes kaebeõiguse küsimus, ei ole esitatud tõend asjakohane ning ringkonnakonnakohus tagastab selle (HKMS § 62 lg 2).
15.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja jätab DAG Reklaam OÜ kaebuse rahuldamata. Seega jäävad kaebaja mõlema kohtuastme kulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
16.Ringkonnakohus asendab avaldatavas kohtuotsuses otsuses nimetatud füüsilise isiku (XX) nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).
6(7)
3-20-1138 (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.