Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.04.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-20-1271 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 26.05.2020 ehitusloa nr 2012271/14917 Tallinnas Loode tn 10/Loode põik 2 kinnistule kahe kahe korteriga korterelamu püstitamiseks.
2.XX esitas 02.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse ehitusloa tühistamiseks. Ehitusluba ei vasta detailplaneeringule lisatud kokkuleppele nr 3. See kokkulepe sõlmiti Loode tn 10 arendustegevust alustanud AS Kontek Int ja Loode nt 8 kinnistu omanike vahel. Kokkulepe sisaldab Loode tn 8 kinnistuomanike nõudeid, millest täiel määral kinnipidamise korral ollakse nõus uue hoone projekteerimise ja ehitamisega. Loode tn 8 omanike märkustega ei arvestatud ehitusloa andmise menetluses. Ehitusprojekt ei vasta tuleohutusnõuetele, sest parempoolsel hoonel on Loode tn 8 poole aknad ehk sein ei ole ehitatud tulemüürina. Eeltoodu tingib Loode tn 8 kinnistule kuja tekkimise 8 meetri ulatuses. Ehitusprojektis puudub täpne meetod varisemisohtliku tulemüüri toestamiseks ja hilisemaks säilitamiseks. Projekti seletuskirjas on ära toodud võimalikud variandid, kuid täpne meetod täpsustatakse alles edasise projekteerimise käigus. Puudub konkreetne vastutus võimaliku ehitusaegse kahju tekitamise eest Loode tn 8 kinnistul. Ehitamisel tekkiv vibratsioon võib murendada naabrite korstnad, katused ja laed. Projekti seletuskirjas olev üldine lause ei anna mingit garantiid. Loode tn 8 ja Loode tn 10 vaheline piir tuleb korrigeerida ja äralõigatud maa tagastada enne ehitustööde algust.
3.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata. Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt on kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse 21.11.2007 korraldusega nr 2011-k kehtestatud Loode tn 10/Loode põik 2 kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga. Tulemüüri ehitusaegse stabiliseerimise põhimõtteline lahendus on kirjeldatud konstruktiivse osa seletuskirja p-s
10.4.3.Täpsem lahendus töötatakse välja edasise projekteerimise käigus. Loode tn 10 (vasakpoolne hoone, hoone A) sein on tulekindel ehk tulemüür REI-M 120. Hoonel puuduvad aknad Loode tn 8 poolses seinas. Loode põik 2 hoone (hoone B) sein on tulekindel. Seinas olevad aknad on vähemalt 8 m kaugusel abihoonest, seega on tuleohutus tagatud.
4.Avolcon OÜ vaidles kaebusele vastu. Kokkulepe nr 3 pole lahutamatu osa detailplaneeringust. Kolmas isik pole kokkuleppe pool ega pole seda üle võtnud. Detailplaneering kohustab hoone Loode tn 8 poolse seina ehitama vastavuses tulemüüri nõuetega ning ei täpsusta, kas seinas võib olla aknaid. Päästeamet on ehitusprojekti kooskõlastanud.
5.Tallinna Halduskohus jättis 23.09.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 500 eurot. 2(7)
3-20-1271 Ehitusseadustiku (EhS) § 42 lg 1 järgi antakse ehitusluba, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Kaebaja viidatud kokkulepe nr 3 ei ole detailplaneeringu osaks. Detailplaneeringu kehtestamise 21.11.2007 korralduse kohaselt leidis vastustaja, et vastuväide kokkuleppe puudumise kohta detailplaneeringu materjalide hulgast on põhjendatud ning kokkulepe on lisatud detailplaneeringu materjalidele. Samuti on detailplaneeringu seletuskirja täiendatud kokkuleppes nimetatud arhitektuursete ja ehitustehniliste nõuetega Loode tn 8 kinnistul asuva tulemüüri säilitamiseks ja rekonstrueerimiseks ning lisatud on nõue kooskõlastada uute elamute ehitusprojekt kavandatava tulemüüri osas Loode nt 8 kinnistu omanikega. Seega on kokkulepe küll võetud detailplaneeringu materjalide hulka, kuid selle põhjal kehtestati tulemüüri säilitamise ja rekonstrueerimise nõuded ning tulemüüri osas kooskõlastamise nõue. Muid kokkuleppe tingimusi ei ole detailplaneeringus mainitud ega siduvaks muudetud. Kokkulepe nr 3 on sõlmitud Loode tn 8 omanike ja AS Kontek Int vahel. Tänane Loode tn 10 omanik ei ole lepingu pooleks. Seega saab kaebaja nõuda lepingu täitmist või täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist üksnes lepingu teiselt poolelt. Lepingu sisu ei muutunud haldusaktiga Tallinna linnale ega Loode tn 10 igakordsele omanikule kohustuslikuks. Asjas pole oluline, kas lepingu sisu käsitleti kinnistu müügi lepingus, sest muude isikute, sh vastustaja jaoks saab olla siduv vaid kinnistusraamatust või haldusaktist nähtuv. Seega ei pidanud vastustaja ehitusloa andmisel lähtuma kokkuleppes nr 3 sätestatust. Loode tn 10 ehitusprojekti ei pidanud Loode tn 8 omanikega kooskõlastama. Loode tn 10 ehitusloa seletuskirja p 2.7.6 sätestab, et Loode tn 10 on põhjas osaliselt piiratud vana paekivist tulemüüriga, mille jätkuna mööda kinnistu piiri on ette nähtud tugimüüril teraspostidel puitlippidest piire. Ehitusprojekti konstruktiivse osa seletuskiri märgib p-s 10.4.3, et hoone naaberkrundi kinnistu piiril asub olemasolev halvas olukorras olev u 500 mm paksune ja 26,7 m pikkune tulemüür, mis tuleb ehitamise ajaks ajutiselt toestada. Seega ei puuduta Loode tn 10 kavandatav ehitustegevus olemasolevat tulemüüri ning tegevust ei pidanud kaebajaga kooskõlastama. Tulemüüri ei plaanita muuta, asendada, nihutada vms. Ehitisregistris on ehitusprojekti üldosale lisatud 06.03.2014 antud projekteerimistingimused, mis sätestavad, et ehitusprojekt tuleb kooskõlastada kinnistu piiril asuva tulemüüri lahenduse osas Loode tn 8 kinnistu omanikega. Samas on märgitud, et arhitektuur-ehituslikud tingimused ja märkused kehtivad kaks aastat. Seega oli projekteerimistingimuste kehtivus ehitusloa andmise ajaks lõppenud ning kaebaja ei saa nimetatud tingimusele tugineda. Kaebaja väidab, et hoone B kaebaja kinnistu poolne sein ei ole ehitatud tulemüürina ning sellest tekivad Loode tn 8 kinnistule ehituspiirangud. Tuleb märkida, et hoone asukoht on ehitusprojekti järgi sama, mis detailplaneeringus ehk peaaegu Loode tn 8 kinnistu piiril. Seega on naabrite vaheliste õiguste kaalumine toimunud juba planeerimismenetluses. Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ (tuleohutuse määrus) § 22 lg 2 sätestab, et hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui see on väiksem, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Sama paragrahvi lg-st 5 tuleneb, et kuja võib olla ka alla 4 meetri. Kesklinna piirkonnale võibki pidada iseloomulikuks, et hoonetevaheline kuja on pigem väike, hooned paiknevad tihedalt ja tuleohutus tagatakse muul viisil. Ehitusloa seletuskirja p 5.4 kohaselt moodustatakse hoonete kandekonstruktsioonide tulepüsivus muu hulgas tulemüüri tulekindlusest REI-M 120. Ehitusloale on seatud Päästeameti kõrvaltingimus, et Loode põik 10 ja Loode põik 2 kinnistutel asuvate ehitiste 3(7)
3-20-1271 ning hoone Loode põik 8 eraldav konstruktsioon peab rahuldama tulemüüri nõudeid. Detailplaneeringu ehitusõiguse plaanist tuleneb, et nii hoone A kui hoone B Loode tn 8 poolne sein on märgitud kui rajatav tulemüür. Tuleohutuse määruse § 14 lg 12 sätestab, et tulemüüris ei ole avatäide lubatud, välja arvatud sama määruse § 23 lg-s 4 sätestatud juhtudel (käiguuks). Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et tulepüsivuse säilitamiseks peab võtma rangeid meetmeid, nt varustama ukse sulgumisseadmega või aken peab olema mitteavatav. Seega ei ole normilooja välistanud tulemüüris akna olemasolu. Eeldades kolmanda isiku poolt hoone B seina osas tulemüüri nõude täitmist, ei tulene sellest mingeid piiranguid kaebaja kinnistule, sest tulemüürile vastava seina korral võib kuja olla ka alla nelja meetri. Ehitusloale on eelnenud geodeetilised tööd, mis on võetud ehitusloa taotluse aluseks. Vana tulemüüri säilitamiseks on võimalikud erinevad lahendusmeetodid. Täpne ülevaade tegelikust olukorrast võib varasematest uuringutest sõltumata selguda alles tööde käigus. Ebamõistlik on olukord, kus iga meetodi muutmise või ahendamise korral tuleb asuda ehitusluba muutma. Ehitusloa seletuskirjas toodud meetodid ei anna kolmandale isikule mistahes õigust kahjustada ehitamisel kaebaja vara ega välista kolmanda isiku vastutust kahju tekkimise eest. Kolmandal isikul tuleb rakendada vajalikud meetmed, et tulemüür säilitada. Ehitusloa ülesanne ei ole seada ega korrata tingimusi, mis tulenevad otse seadusest. Selles ei määrata ära konkreetseid isikuid, kellel on õigus ehitustöid teha. Kahju tekkimise korral on kaebajal õigus kahju hüvitamisele sõltumata sellest, mis ehitusloas kirjas. Kokkuleppes nr 3 toodud tingimused on vaidluse korral jõustatavad kohtu kaudu, mitte iseseisvalt. Ehitusloaga ei otsustata omandi kuuluvuse ega tagastamise üle. Maa-ameti kaardiserveris toodud kaardilt nähtub, et Loode tn 8 ja Loode tn 10 vaheline piir ei ole täiesti sirge, vaid seal on väike aste Loode tn 10 kinnistu kasuks. Vaidlusaluse maatüki suurus on 30 cm korda 3,4 m. Kui kinnistusraamatu andmed on valed, on kaebajal võimalik algatada tsiviilvaidlus andmete parandamiseks ja omandi tagastamiseks. Seni tuleb eeldada kinnistusraamatus ja maakatastris toodud kinnistu piiride õigsust. Tegemist ei ole ehitusloa andmise menetluse raames lahendatava küsimusega. Vastustaja vastas kaebaja seisukohtadele haldusmenetluses 04.06.2020 kirjaga. Dokument on koostatud enne kaebuse esitamist ning seda saab lugeda haldusakti osaks. Vastuses on piisavalt käsitletud ehitusloa andmise seisukohast olulisi asjaolusid.
6.XX palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 23.09.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Ehitusprojekt ei vasta kokkuleppega nr 3 täiendatud detailplaneeringule. Kokkulepe nr 3 sõlmiti selleks, et naaberkinnistu omanikud annaksid detailplaneeringule nõusoleku. Hooneid sooviti ehitada vahetult kinnistute vahelisele piirile. Muu hulgas lepiti kokku, et Loode tn 10 kinnistule rajatavatele hoonetele ei tehtaks aknaid Loode tn 8 kinnistu poole. Tallinna Linnavalitsuse 21.11.2007 korraldusega nr 2011-k lisati kokkulepe detailplaneeringule. Kokkuleppega täiendati detailplaneeringu menetlusdokumentide loetelu. Kuna dokument lisati tervikuna detailplaneeringule, ei pidanud selle sisu mujal dubleerima. Loode tn 10 kinnistu uus omanik kasutas kokkuleppes saavutatud võimalust paigutada hooned kinnistute vahelisele piirile, kuid ei soovi täita teisi kokkuleppes sisalduvaid sätteid. Uus 4(7)
3-20-1271 omanik pole küll kokkuleppe ametlikuks pooleks, aga reaalselt kasutab kokkulepet. Planeeringumenetluses aktsepteeris linn kokkulepet. Ehitusprojekti poleks pidanud Loode tn 8 omanikega kooskõlastama, kui oleks täidetud kokkuleppe nõudeid. Aknad tekitavad Loode tn 8 kinnistul perspektiivseid ehituspiiranguid. Otse kinnistu piirile akende vastu ei ole kunagi võimalik ehitada. See on fakt, mis vähendab oluliselt kinnistu turuväärtust. Kokkuleppes oli sätestatud Loode tn 8 kinnistul juhtuda võiva ehitusaegse võimaliku kahju heastamise kord. Põhimõtteliselt õige on kohtu väide, et eeldada tuleb kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, kuid seda vastuolude ilmnemiseni. Loode tn 10 kinnistu omanik võiks ise olla huvitatud sellest, et mitte alustada ehitamist probleemsel alal ja algatama piiri korrigeerimise. Vaidlusalusel maal paikneb Loode tn 8 kinnistul oleva tulemüüri pikendus, mis ei kuulu lammutamisele. Kaebajalt kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud. Kolmas isik kasutab enda huvides kokkulepet nr 3, kuid ei soovi tunnistada kokkuleppes olevaid kohustusi.
7.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja seisukoht, et kokkulepe nr 3 on detailplaneeringu osa, pole õige. Sellele viidatakse seletuskirjas ja see on lisatud detailplaneeringu menetlusdokumentide loetellu, kuid üksnes kui koostööd kajastav dokument. Kokkulepe on sõlmitud Loode tn 10 endise omanikuga ega ole uuele omanikule siduv. Halduskohus leidis õigesti, et ehitusprojekti ei tulnud Loode tn 8 omanikega kooskõlastada, sest Loode tn kinnistul plaanitav ehitustegevus ei puuduta olemasolevat tulemüüri – seda ei plaanita ehitusprojekti kohaselt muuta, asendada, nihutada vms.
8.Avolcon OÜ palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, toetades halduskohtu otsuse seisukohti. Kokkulepe ei olnud kolmandale isikule siduv. Kolmas isik ei kasuta kokkulepet, vaid on projekteerinud hooned ja taotlenud ehitusluba lähtuvalt kehtivast detailplaneeringust. Naaberkinnistu omanik saab kaasa rääkida üksnes osas, mis puudutab tema omandiõigust. Kaebaja väidab, et talle ei meeldi, et vastu Loode tn 8 kinnistut on projekteeritud aknad, et puudub tuleohutusmeetmete kirjeldus akende puhul ning kolmas isik ei soovi võtta vastutust Loode tn 8 kinnistu omanikele ehituse käigus tekkida võiva kahju eest. Kaebaja ei saa ehitusluba vaidlustades vaidlustada detailplaneeringut. Detailplaneeringus puudub tingimus, et Loode tn 8 kinnistu poolses seinas ei tohi olla aknaid. Seal on vaid tulemüüri nõuetele vastava seina ehitamise kohustus. Selles osas on detailplaneeringut järgitud. Hoone B sein on tulekindel. Seinas olevad aknad on vähemalt 8 m kaugusel abihoonest. Seadus ega detailplaneering ei kaitse kaebaja soovi, et hoonel ei oleks Loode tn 8 poole aknaid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5(7)
3-20-1271
9.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab Loode tn 8 kinnistul oleva vana tulemüüri säilitamist, võimaliku kahju hüvitamist ning kinnistu piiride väidetavat ebaõigsust. Selles osas pole apellatsioonkaebus põhjendatud, ringkonnakohus järgib halduskohtu otsuse põhjendusi ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Seoses Loode tn 10/Loode põik 2 kinnistule püstitatava hoone B Loode tn 8 kinnistu poolse seina tulekindlusega märgib ringkonnakohus järgmist.
10.EhS § 42 lg 1 kohaselt saab ehitusloa anda, kui ehitusprojekt vastab muu hulgas detailplaneeringule. Käesoleval juhul ongi tegemist vaidlusega ehitusprojekti detailplaneeringule vastavuse üle. Halduskohus leidis õigesti, et kuigi kokkulepe nr 3 lisati detailplaneeringu materjalide juurde, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et kokkuleppe tingimused muutusid vahetult detailplaneeringu osaks. Detailplaneeringus puudub sellekohane viide. Detailplaneeringu ehitusõiguse plaanilt (dtl 76) on näha, et hoone B osas on hoonestusala märgitud peaaegu kuni Loode tn 8 krundi piirini ning piiripoolse hoonestusala külg on märgistatud kui rajatav tulemüür. Samuti on detailplaneeringu seletuskirja p-s 6.1.2 sätestatud, et Loode tn 8 krundi poolsele küljele on kavandatud tulemüüri nõuetele vastav sein. Detailplaneeringu p 6.5 järgi rajatakse Loode tn 8 kinnistu ja planeeritava kinnistu piirile tulemüürid. Detailplaneering kehtestati Tallinna Linnavalitsuse 21.11.2007 korraldusega 2011-k ning selle seletuskirja p 5 kohaselt on Loode tn 8 krundi poolsele küljele kavandatud tulemüüri nõuetele vastav sein. Seletuskirjast nähtub veel, et YY esitas detailplaneeringu avalikul väljapanekul vastuväite seoses sellega, et detailplaneeringule pole lisatud kokkulepet nr 3. Vastustaja leidis, et vastuväide on põhjendatud ning kokkulepe tuleb lisada detailplaneeringu materjalidele ning täiendada detailplaneeringu seletuskirja kokkuleppes nimetatud arhitektuursete ja ehitustehniliste nõuetega Loode tn 8 kinnistul asuva tulemüüri säilitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Lisaks tuleb Loode tn 10/Loode põik 2 elamu ehitusprojekt kavandatava tulemüüri osas kooskõlastada Loode tn 8 kinnistu omanikega.
11.Tuleohutuse määruse kuni 28.02.2021 kehtinud § 23 sätestas tulemüürile esitatavad nõuded ning selle lg 4 järgi võib tulemüüri põhjendatud juhul paigaldada käiguuksena tuletõkkeukse. Muu avatäide pole tulemüüris lubatav (määruse § 14 lg 12). Kui mehaaniline löögikindlus pole katseliselt tõendatud, peab tulemüüri ehitama sellistest ehitusmaterjalidest või -toodetest nagu müürikivid või betoon (määruse § 23 lg 3). Halduskohus on tuginenud tuleohutuse määruse seletuskirjale, kus on märgitud, et § 14 lg-s 12 lubatakse põhimõtteliselt avausi tulemüüris, kuid tulepüsivuse säilitamiseks peab võtma rangeid meetmeid, nt varustama ukse sulgumisseadmega või aken peab olema mitteavatav. Seletuskirjas on aga veel märgitud, et üldine suunis projekteerijale ja ehitajale on siiski see, et tulemüür peab olema monoliitne ja kompaktne. Ka määruse § 23 seletuskirjast nähtub, et tulemüür peaks olema terviklik element, mis talub mehaanilist koormust.
12.Ringkonnakohus leiab, et kui detailplaneering nägi hoone B Loode tn 8 poolse seina ette tulemüürina, on kaebajal õigus nõuda selle tingimuse järgimist. Arvestades Loode tn 8 kinnistu omanike vastuväiteid detailplaneeringu menetluses ning detailplaneeringu kehtestamise otsuse seletuskirjas toodut, millest nähtub, et vastustaja soov oli kokkuleppega nr 3 arvestada ning detailplaneeringut täiendada kokkuleppes nimetatud arhitektuursete ja ehitustehniliste nõuetega, võib detailplaneeringu plaanile märgitud tulemüüri pidada kinnistunaabrite kompromissi väljenduseks. Kokkuleppe nr 3 p 5 järgi lepiti kokku, et rajatavatele ehitistele ei tehta aknaid Loode tn 8 kinnistu poole. Kuna detailplaneeringus ei 6(7)
3-20-1271 lahendata hoonete akende või vms seotud küsimusi, oli tulemüüri püstitamise nõude sisuks usutavasti tagada, et hoone B vastavasse seina aknaid ei tule, sest faktilisest olukorras lähtuvalt (Loode tn 8 kinnistul puudub hoone B läheduses hoonestus) polnud tulemüüri rajamine möödapääsmatu. Tulemüüri monoliitsuse ja kompaktsuse nõudest loobumine peab olema õigustatud. Akende ehk avatäidete tegemist ei saa põhjendada vaid sellega, et üldine tuleohutus ning vajalik hoonetevaheline kuja on tagatud.
13.Asjakohane on kaebaja seisukoht, et kui Loode nt 8 kinnistu poolne sein ehitatakse akendega, piirab see kaebaja ehitusõigust. Tulemüüri korral on hoonete küljed võimalik ehitada krundi piiril väga lähestikku. Kassisaba asumis, kus vaidlusalused kinnistud asuvad, on selline hoonestuslaad tavapärane. Piirkonna kruntide täisehitatus on detailplaneeringust tulenevalt 13–51%, Loode tn 10 kinnistul 50%, kaebaja kinnistul seevastu vaid 15%. Seega ei ole kaebaja soov krundile tulevikus veel hooneid ehitada hüpoteetiline. Kui hoone B puhul loobuda detailplaneeringu menetluses kokku lepitud tulemüüri nõudest, vähendab see tunduvalt kaebaja kinnistu võimaliku ehitusala piire.
14.Kaebaja vastuväidetele vaatamata ei ole vastustaja ehitusloa menetluses nendega arvestanud. Ringkonnakohtule ei nähtu menetlusdokumentidest asjakohaseid põhistusi, miks tuleb eelistada kolmanda isiku huvisid. Kolmas isik soovib detailplaneeringus sätestatud ehitusala kasutada maksimaalses ulatuses ja ehitab korterelamu praktiliselt kaebaja kinnistu piirini. Detailplaneeringu menetluses endise arendajaga sõlmitud kokkuleppele vaatamata pole kaebaja huvidele omistatud mingit kaalu. Kui hoone A puhul on järgitud detailplaneeringut ning Loode tn 8 kinnistu poolne sein on ehitatud tulemüürina, siis hoone B puhul on kaebaja kinnistu poole kavandatud 5 akent.
15.Eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse, tühistab Tallinna Halduskohtu 23.09.2020 otsuse ning teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse. HKMS § 108 lg 1 järgi tuleb vastustajalt välja mõista kaebaja menetluskulud, mis seisnevad kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel makstud riigilõivust kokku 30 eurot eurot. Vastustaja ja kolmanda isiku menetluskulud jäävad mõlemas kohtuastmes nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.