Avtokredit Grupp OÜ kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 07.01.2020 korralduse nr T-24-1/20/1 ja 14.01.2020 korralduse nr T-24-1/20/5 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks jätkata haldusmenetlust Autoparkhof OÜ kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 07.01.2020 korralduse nr T-24-1/20/2 ja 21.01.2020 korralduse nr T-24-1/20/10 tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks jätkata haldusmenetlust
Menetlusosalised
Kaebajad – Avtokredit Grupp OÜ ja Autoparkhof OÜ, esindaja Aleksei Smelov Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Svjatoslav Podgornõi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 04.09.2020 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Autoparkhof OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta toimiku materjalide juurde Autoparkhof OÜ pakkumise dokumendid.
2.Jätta Autoparkhof OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 04.09.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-860 muutmata.
3.Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.04.2021. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-20-860 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Lasnamäe Linnaosa Valitsus kuulutas 02.10.2019 linnaosa vanema 26.09.2019 korralduste nr 1-15/96, 1-15/97, 1-15/98, 1-15/99, 1-15/100 ning 27.09.2019 korralduse nr 1-15/102 alusel välja eelläbirääkimistega pakkumised Tallinna linnale kuuluva kuue rajatise (parkimisplatsid) kaubandustegevuseks kasutusse andmiseks parkimisteenusega kauplemiseks. Parkimisplatsid asusid: 1) Läänemere tee 10 ja Rahu tee T6, 2) Punane tn 17, 3) Punane tn 61a, 4) Rahu tee T8 ja Linnamäe tee T6 kinnistutel asuv Saaremaa pst ja Linnamäe tee 23 vaheline ala, 5) Rahu tee T8, Läänemere tee 30 ja Linnamäe tee 37b kinnistute vaheline ala ning 6) Tondiraba tn 13. Pakkumiste esitamise tähtaeg oli 17.10.2019. Pakkumisel osales 11 pakkujat (Autoparkhof OÜ, Osaühing Kullipark, WellsWay OÜ, SVAJENE OÜ, Autoparkla OÜ, Varuosaabi Trade OÜ, Avtokredit Grupp OÜ, Parkimisplats OÜ, Osaühing Linna Parklad, Õunapuu OÜ, Medicum Varahaldus OÜ). Pakkumiste avamiste juurde 17.10.2019 ei ilmunud Osaühing Linna Parklad, Autoparkhof OÜ, Avtokredit Grupp OÜ ja SVAJENE OÜ esindajad. Pärast pakkujate esindajate lahkumist kontrollis linnavara kasutusse andmise komisjon pakkumisi ja selgus, et Autoparkhof OÜ, Avtokredit Grupp OÜ ja SVAJENE OÜ ümbrikes oli rohkem pakkumisi ning kõiki neid pakkumiste avamise ja väljakuulutamise ajal ei avalikustatud. Avalikustati Autoparkhof OÜ pakkumine Rahu tee T8 kinnistul ja Linnamäe tee T6 kinnistul Saaremaa pst ja Linnamäe tee 23 vahelisel alal asuva rajatise kasutusse võtmiseks, avalikustamata jäi Läänemere tee 10 kinnistul ja Rahu tee T6 kinnistul asuva linnarajatise kohta tehtud pakkumine. Avalikustati Avtokredit Grupp OÜ pakkumine Punane tn 61a kinnistul asuva rajatise kasutusse võtmiseks, avalikustamata jäid Punane tn 17 asuval kinnistul ja Tondiraba tn 13 kinnistul asuvate linnarajatiste kohta tehtud pakkumised. Avalikustati SVAJENE OÜ pakkumine Tondiraba tn 13 kinnistul asuva rajatise kasutusse võtmiseks, avalikustamata jäid Läänemere tee 10 kinnistul ja Rahu tee T6 kinnistul asuva linnarajatise ning Rahu tee T8 kinnistul ja Linnamäe tee T6 kinnistul Saaremaa pst ja Linnamäe tee 23 vahelisel alal asuva linnarajatise kohta tehtud pakkumised. Kuna pakkumiste avamisel ei avalikustatud kõiki ümbrikes olnud pakkumisi, otsustas komisjon tunnistada eelläbirääkimistega pakkumised kehtetuks järgmiste rajatiste osas: 1) Läänemere tee 10 ja Rahu tee T6 kinnistu, 2) Punane tn 17 kinnistu, 3) Tondiraba tn 13 kinnistu ning 4) Rahu tee T8 ja Linnamäe tee T6 kinnistu Saaremaa pst ja Linnamäe tee 23 vaheline ala.
2.Lasnamäe linnaosa vanem otsustas enampakkumise läbiviimisel enampakkumise protseduuri märkimisväärse rikkumise tõttu tunnistada eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks järgmiste haldusaktidega:
2(6)
3-20-860 1) 07.01.2020 korraldusega nr T-24-1/20/1 Tondiraba tn 13 kinnistul asuva linnarajatise osas; 2) 07.01.2020 korraldusega nr T-24-1/20/2 Läänemere tee 10 kinnistul ja Rahu tee T6 kinnistul asuva linnarajatise osas; 3) 14.01.2020 korraldusega nr T-24-1/20/5 Punane tn 17 kinnistul asuva linnarajatise osas; 4) 21.01.2020 korraldusega nr T-24-1/20/10 Rahu tee T8 kinnistul ja Linnamäe tee T6 kinnistul Saaremaa pst ja Linnamäe tee 23 vahelisel alal asuva linnarajatise osas.
3.Tallinna Linnavalitsus jättis 06.04.2020 korraldusega nr 453-k rahuldamata Autoparkhof OÜ ja Avtokredit Grupp OÜ vaided 07.01.2020 ja 21.01.2020 korraldustele, selgitades järgmist. Tallinna Linnavolikogu 08.04.2010 määruse nr 21 „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord“ (rajatise kasutusse andmise kord) § 5 lg 1 järgi antakse püsiva müügikoha paigaldamiseks linnarajatis üürile kindlaksmääratud tähtajaks eelläbirääkimistega pakkumise korras. Rajatise kasutusse andmise korra § 9 lg 1 kohaselt avab komisjon pakkumistega ümbrikud pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu. Pakkumiste kohta tehakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni kõik kohalviibinud liikmed. Pakkuja võib viibida pakkumise avamise juures, mille kohta tehakse protokolli märge. Rajatise kasutusse andmise korras ei ole täpsemalt reguleeritud, kuidas tuleb ümbrikke avada ja pakkumised avalikustada. Korra § 1 lg 3 näeb ette, et määrusega reguleerimata küsimustes juhindutakse linnavara kasutusse andmise korrast. Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määruse nr 32 „Linnavara kasutusse andmise kord“ § 26 alusel lähtutakse läbirääkimistega pakkumise läbiviimisel kirjaliku enampakkumise protseduurist, arvestades läbirääkimistega pakkumise eritingimusi. Linnavara kasutusse andmise korra § 24 lg-te 2 ja 3 järgi avab komisjon saabunud pakkumuste ümbrikud nende saabumise järjekorras, kannab kirjaliku enampakkumise protokolli ning teeb teatavaks hinna ja pakkuja nime. Komisjoni liikmete tähelepanematuse tõttu jäid 17.10.2019 pakkumiste avamise ajal osad pakkumised ümbrikest välja võtmata. Kuna kõik dokumendid olid ühes pakis ega olnud kuidagi eraldatud, pidas ametnik ülejäänud pabereid kõige peal oleva pakkumise lisadokumentideks. Ebakorrektse asjaajamisega rikkus komisjon märkimisväärselt enampakkumise läbiviimise korda. Segadusele aitas kaasa asjaolu, et pakkumiste teates ei olnud selgelt väljendatud nõue, et iga objekti kohta tuleb pakkumine esitada eraldi ümbrikus. Vaide esitajad leiavad ekslikult, et on pakkumiste võitjad, sest pakkusid kõrgeimat hinda. Eelläbirääkimistega pakkumine ei lõpe pakkumiste avamisega pakkumiste esitamise tähtpäeval ning ainsaks pakkumiste edukaks tunnistamise kriteeriumiks ei ole kõrgeim pakutud hind. Esialgses pakkumises toodud hind ei ole lõplik ja igal pakkujal on võimalik seda läbirääkimiste käigus muuta. Pakkumiste parimaks tunnistamine toimub rajatise kasutusse andmise korra § 10 kohaselt. Vaide esitajad ei saa nõuda eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimist neile sobival viisil ning vastuolus linna õigusaktides sätestatuga. Linnaosavalitsus korraldab eelläbirääkimistega pakkumised vastavate objektide osas uuesti ja vaide esitajatel on võimalik seal esitada oma pakkumised.
4.Avtokredit Grupp OÜ ja Autoparkhof OÜ esitasid 11.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 07.01.2020, 14.01.2020 ja 21.01.2020 korralduste tühistamiseks ning Tallinna linna kohustamiseks pakkumiste tulemuste avaldamiseks või pakkujatega läbirääkimiste pidamiseks. Tallinna Halduskohus tõlgendas 22.05.2020 määruses taotlusi viisil, et Avtokredit Grupp OÜ taotleb 07.01.2020 korralduse nr T-24-1/20/1 ja 14.01.2020 korralduse nr T-24-1/20/5 tühistamist ning Autoparkhof OÜ 07.01.2020 korralduse nr 7-24-1/20/2 ja 21.01.2020 korralduse nr T-24-1/20/10 tühistamist. Kohustamiskaebust mõistis halduskohus viisil, et kaebajad soovivad vastustaja kohustamist
3(6)
3-20-860 jätkata haldusmenetlust eelläbirääkimistega).
(avaldada
nõuetele
vastavad
pakkumised
ning
jätkata
Kaebajad ja teised enampakkumisel osalejad ei rikkunud pakkumiste esitamise reegleid. Vaidlustatud korraldustest ei nähtu, mis osas ja kuidas rikuti märkimisväärselt enampakkumise protseduuri. Tegemist polnud mitte ebakorrektse, vaid ebaausa asjaajamisega. Ametnik, kes tegeles ümbrike avamisega, nägi väga hästi, millised pakkumised olid ümbrikus. Vaidlustatud korraldused rikuvad kaebajate õigusi, sest enampakkumise nurjunuks tunnistamise tõttu ei saanud kaebajad enampakkumise võitjaks. Nüüd teavad kõik teised huvilised, millised pakkumised kaebajad tegid ja pakuvad kindlasti madalamat hinda.
5.Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata.
6.Tallinna Halduskohus jättis 04.09.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlustatud korraldused on põhjendamispuudustega. Eelläbirääkimistega pakkumise menetlused tunnistati kehtetuks põhjendusega, et märkimisväärselt rikuti enampakkumise korda. Haldusaktides ei ole selgitatud, milles rikkumine seisnes. Samas on põhjendamispuudused kõrvaldatud vaidemenetluses, mistõttu ei too need kaasa haldusaktide tühistamist (haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 58). Vaideotsuses on toodud põhjendused, miks tunnistati eelläbirääkimistega pakkumise menetlused kehtetuks ning vastustaja on selgitanud, mida tähendab märkimisväärne enampakkumise korra rikkumine. Rajatise kasutusse andmise korra 3. peatükis on reguleeritud linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmiseks eelläbirääkimistega pakkumise kord, sh pakkumiste avamine (§ 9). Pakkumised avab komisjon pärast pakkumiste esitamise tähtaja lõppu, pakkumiste kohta koostatakse protokoll ja pakkujad võivad viibida pakkumiste avamise juures. Pakkumiste korraldaja kinnitab eelläbirääkimistega pakkumise võitja või tunnistab pakkumise nurjunuks (§ 10 lg 2). Seda, millises olukorras esineb pakkumise korraldajal õigus tunnistada eelläbirääkimistega pakkumine nurjunuks, täpsustatud ei ole. Vastavalt rajatise kasutusse andmise korra § 1 lg-le 3 tuleb juhinduda linnavara kasutusse andmise korrast, mille § 38 p 4 kohaselt tunnistab enampakkumise korraldaja enampakkumise nurjunuks, kui enampakkumise läbiviimisel rikuti märkimisväärselt enampakkumise protseduuri. Vastustaja leidis õigesti, et enampakkumise protseduuri märkimisväärse rikkumisena on käsitletav asjaolu, et pakkumiste avamisel ei avalikustatud kõikide pakkujate pakkumisi. Pakkumiste avamine on osa pakkumismenetluse protseduurist. Mõnede pakkumiste avaldamata jätmine on märkimisväärne viga, sest see viib ebavõrdse kohtlemiseni ning tagatud ei ole menetluse läbipaistvus. Pakkumismenetluses osalejatel on õiguspärane ootus, et pakkumiste avamisel avalikustatakse kõik esitatud pakkumised. Reeglitest kinnipidamine aitab distsiplineerida pakkujaid ning vältida ebamäärasusest tingitud võimalikke edaspidiseid vaidlusi, ebavõrdset kohtlemist ja korruptsiooniriski. Tähtsust ei oma, kas pakkumisi avanud ametnik pidi märkama kaebajate teisi pakkumisi. Vaidlust pole selles, et neid pakkumisi ei avalikustatud. Pakkumismenetluse protseduuri rikkumist ei muuda ka asjaolu, kas pakkumiste avalikustamata jätmine oli tingitud ametniku tähelepanematusest või millestki muust. Mitme pakkumise ühes ümbrikus esitamist ei saa kaebajatele ette heita, sest pakkumise korraldaja ei olnud seda küsimust pakkumise kutses reguleerinud.
4(6)
3-20-860 Kohus hindab vaidlustatud haldusakte ulatuses, mis riivavad kaebajate subjektiivseid õigusi. Küsimus sellest, kui õigustatud oli komisjoni otsus teiste pakkujate suhtes, kes konkursi nurjunuks tunnistamist ei vaidlustanud, ei kuulu käesoleva vaidluse raames lahendamisele. Kaebajad leiavad ekslikult, et nad oleksid olnud enampakkumise võitjad. Vaideotsuses on õigesti selgitatud, et eelläbirääkimistega pakkumine ei lõpe pakkumiste avamisega ning ainsaks pakkumise edukaks tunnistamise kriteeriumiks ei ole kõrgeim pakutud hind.
7.Autoparkhof OÜ palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 04.09.2020 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb esimese astme kohtumenetluses esitatud seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited. Otsusest ei selgu, miks ei nõustunud kohus kaebaja seisukohtadega. Kohus märgib otsuses p-s 10 kokkuvõtlikult „Ülaltoodust lähtuvalt jääb tühistamisnõue rahuldamata“, kuid kaebaja ei mõista, mida kohus silmas pidas. Otsuse p-dest 21–39 ei ole võimalik aru saada, kuidas jõudis kohus oma lõppjäreldusele. Nendes punktides nõustub kohus nii kaebaja kui vastustaja seisukohtadega, kuid ei põhjenda, miks ta otsustab jätta kaebuse rahuldamata. Kohus leidis vääralt, et tähtsust ei oma, kas pakkumisi avanud ametnik pidi kaebajate teisi pakkumisi märkama. Sellest küsimusest sõltub, kas tegemist oli ausa haldusmenetlusega või mitte. Kaebajad ja teised pakkujad pole pakkumiste esitamise reegleid rikkunud. Vaidlustatud korraldustes ei põhjendatud, kuidas rikuti enampakkumise protseduuri märkimisväärselt. Tegemist oli ebaausa haldusmenetlusega vastustaja poolt. Kaebaja ei saanud edasistes läbirääkimistes osaleda ega saa Rahu tee T8 kinnistul ja Linnamäe tee T6 kinnistul Saaremaa pst ja Linnamäe tee 23 vahelisel alal parkimisteenusega tegeleda. Kõik teised huvilised teavad nüüd, millise pakkumise kaebaja tegi, ning pakuvad kindlasti madalama hinna.
8.Tallinna linn palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Vastustaja lisas apellatsioonkaebuse vastusele kaebaja pakkumise, näitamaks, et ümbrikus olnud paberid ei olnud pakkumiste kaupa eraldatud. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist asjas määrava küsimusega, võtab ringkonnakohus esitatud tõendid toimiku materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2, § 198 lg 3). Tegemist on vaidluse faktilisi asjaolusid puudutavate tõenditega, millele menetlusosalised on oma seisukohti esitades tuginenud.
10.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Halduskohtu otsus on nõuetekohaselt põhjendatud. Alusetu on kaebaja etteheide, et otsusest ei selgu, miks jäi kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendus on loogiline ja selgelt jälgitav. Esmalt nõustus halduskohus sellega, et vaidlustatud korraldused on põhjendamispuudustega, kuid viitega HMS §-le 58 tõi kohus välja, et vaidemenetluses on 5(6)
3-20-860 põhjendamispuudused kõrvaldatud ning seetõttu ta korraldusi vormivea tõttu ei tühista. Järgnevalt kontrollis halduskohus, kas korraldused on sisuliselt õiguspärased. Kohus leidis, et olukord, kus pakkumise avamisel ei avalikustata kõigi pakkujate pakkumisi, on tegemist olulise protseduurireegli rikkumisega ning rajatise kasutusse andmise korra § 1 lg 3 ja linnavara kasutusse andmise korra § 38 p 4 järgi on põhjendatud pakkumise nurjunuks tunnistamine. Kohus põhjendas otsuse p-s 34, miks ta leiab, et rikkumine oli märkimisväärne ehk oluline. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles osas.
12.Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtule, et eelläbirääkimistega pakkumise nurjunuks tunnistamine ei sõltu käesoleval juhul sellest, kelle süül viga tehti. Arvestada ei tule vaid kaebaja huviga, vaid ka teiste pakkumismenetluses osalejatega. Pakkumismenetlus, kus kõiki pakkumisi ei avata korraga ning seejuures avatakse osad pakkumised alles siis, kui teiste pakkujate esindajad on menetlustoimingu tegemiselt lahkunud, ei taga osaliste võrdset kohtlemist ning menetluse läbipaistvust. Haldusmenetlus ei pea olema aus üksnes kaebaja, vaid kõigi osaliste suhtes. Seetõttu tuligi tunnistada pakkumine nurjunuks. Menetluse uuel läbiviimisel saavad kõik huvilised esitada uued pakkumised. Põhjendamatu on seejuures kaebaja seisukoht, et kuna tema pakkumine on teistele teada, pakuvad teised nüüd madalamat hinda. Kaebaja saab pakkuda uue hinna, ta ei ole varasema pakkumisega seotud. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks peaksid teised osalejad pakkuma kaebajast madalamat hinda. Kõigi osalejate huvi peaks olema suunatud sellele, et teha parim pakkumine.
13.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.