Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar 11. märts 2021, Tartu 3-21-302 JetGas OÜ kaebus Võru Linnavalitsuse 24. septembri 2020. a korralduse nr 462 ja 28. jaanuari 2021. a vaideotsuse nr 75 tühistamiseks JetGas OÜ määruskaebus Tartu Halduskohtu
15.veebruari 2021. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja JetGas OÜ, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus Vastustaja Võru linn Kolmas isik Valio Eesti AS, esindajad vandeadvokaat Kaupo Lepasepp, advokaat Sandra Mikli
RESOLUTSIOON
Jätta JetGas OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2021. a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 207 lg 4 ja § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Võru linnas Pikk tn 23 kinnisasja omanik Valio Eesti AS taotles Võru linnalt Pikk tn 23 kinnistule veeldatud maagasi (LNG) jaama ja katlamaja projekteerimistingimuste kinnitamist.
2.Võru Linnavalitsus kinnitas 24. septembri 2020. a korraldusega nr 462 Võru linnas Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama püstitamiseks projekteerimistingimused, 7. oktoobri 2020. a korraldusega nr 486 Pikk tn 23 kinnistule katlamaja püstitamiseks projekteerimistingimused ning väljastas 16. detsembri 2020. a korraldusega nr 616 ehitusloa Pikk tn 23 kinnistule katlamaja ehitamiseks.
28.jaanuari 2021. a korraldusega nr 75 jättis Võru Linnavalitsus rahuldamata JetGas OÜ vaide Võru Linnavalitsuse 24. septembri 2020. a korralduse nr 462 kehtetuks tunnistamise nõudes.
3.JetGas OÜ esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Võru Linnavalitsuse 24. septembri 2020. a korralduse nr 462 ja 28. jaanuari 2021. korralduse nr 75 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse keelata Võru Linnavalitsusel 24. septembri 2020. a korralduse nr 462 alusel ehitusloa väljastamine LNG jaama rajamiseks Pikk tn 23 kinnistule.
Kaebuse kohaselt ehitati kaebajale kuuluvale kinnistule Jaama tn 24 21. juunil 2017 antud ehitusloa alusel ajutine LNG jaam (kasutusluba anti 9. jaanuaril 2019). Kaebajale kuulub gaasitorustik, mis kulgeb mööda Pikka tänavat Jaama tn 24 kinnistuni. Pikk tn 23 kinnistu kõrval oleval alal paikneb gaasitorustiku hargnemiskoht, millest alates on torustiku osa välja ehitatud Pikk tn 23 kinnistu piirini. Kaebajal on 19. augusti 2015. a ehitusloa alusel õigus ehitada Jaama tn 24 kinnistule statsionaarne LNG jaam. Kaebaja on talle kuuluva gaasitorustiku tõttu Pikk tn 23 piirinaaber. Vaidlustatav korraldus on õigusvastane, kuna haldusmenetluses ei viidud läbi avatud menetlust, ei koostatud detailplaneeringut ning kaebajat ei kaasatud ega kuulatud ära. Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama rajamiseks ehitusloa andmine looks võimaluse ehitustegevuse alustamiseks, mis suurendab kaebaja omandiõiguse rikkumise ja vara väärtuse kahanemise ohtu. Ehitusloa vaidlustamiseks uue kohtuvaidluse ärahoidmine on mõistlik ja otstarbekas ning lihtsalt saavutatav esialgse õiguskaitse kohaldamisega käesolevas menetluses. Ehitusloa peatne taotlemine ja väljastamine on reaalne ning hiljem valmis ehitatud LNG jaama lammutamine ei ole mõistlik.
4.Tartu Halduskohus võttis 15. veebruari 2021. a määrusega kaebuse menetlusse (resolutsiooni p 1), kaasas menetlusse kolmanda isikuna Valio Eesti AS-i (resolutsiooni p 2) ning jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 5). Halduskohus asus seisukohale, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna projekteerimistingimuste välja andmine ei põhjusta kaebajale pöördumatuid tagajärgi või ebamõistlikke piiranguid. Projekteerimistingimuste andmise staadiumis ei saa kavandatav tegevus avaldada mõju kaebaja õigustele. Projekteerimistingimuste andmine ei saa tekitada ehitamise ja ehitise kasutusele võtmisega tekkivaid võimalikke negatiivseid mõjusid kaebaja õigustele. Praegune esialgse õiguskaitse taotlus on ennatlik. Projekteerimistingimused ei anna kolmandale isikule õigust alustada ehitustöödega. Kui vastustaja annab kolmandale isikule ehitusloa, on kaebajal õigus esitada kohtule kaebus ehitusloa tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotlus ehitusloa kehtivuse peatamiseks ja ehitamise keelamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus ei ühildu kaebuse nõudega. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras ehitusloa andmise keelamist, kuid kaebuses taotleb tühistada korraldus, millega kinnitati projekteerimistingimused. Kaebusega ei ole võimalik saavutada ehitusloa andmise keelamist ning seetõttu ei saa kohus ehitusloa andmist keelata ka esialgse õiguskaitse korras. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole võimalik ka juhul, kui kaebaja taotleks vaidlustatud korralduse või projekteerimistingimuste kehtivuse peatamist. Kui isikul on ehitamisele vastuväiteid, tuleb eraldi nõudega vaidlustada ka projekteerimistingimusi, mida kaebaja ongi teinud.
5.JetGas OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 15. veebruari 2021. a määruse resolutsiooni p 5 tühistamiseks. Kaebaja palub rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja keelata Võru Linnavalitsusel ehitusloa väljastamine Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama rajamiseks või alternatiivselt peatada Võru Linnavalitsuse 24. septembri 2020. a korralduse nr 462 kehtivus. Projekteerimistingimuste andmise korraldus on õiguslikuks aluseks sellele järgnevale ehitusloa väljastamisele. Vaidlustatud korraldus on sisuliselt haldusakt, millele järgneks ehitusloa andmisega varasema akti täitmine. Kaebuse eesmärgiks on olukorra saavutamine, kus Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama ehitusloa andmine oleks keelatud, mistõttu ühildub esitatud kaebus otseselt esialgse õiguskaitse taotlusega. Ekslik on halduskohtu seisukoht, et projekteerimistingimuste staadiumis ei saa kolmanda isiku kavandatav tegevus avaldada mõju kaebaja õigustele. Projekteerimistingimused juba rikuvad kaebaja õigusi ning ehitusloa andmisega neid tingimusi ei muudeta, vaid ehitusloa väljastamisega süvendatakse kaebaja õiguste rikkumist. Ehitusloa andmine avaldaks kaebaja õigustele täiendavalt kahjustavat mõju, mille ärahoidmine oleks esialgse õiguskaitse kohaldamisega võimalik ja otstarbekas, mitte ennatlik. Ennatlik ei saa olla ehitusloa andmise
keelamine, kuna see kinnistaks projekteerimistingimuste andmisel tehtud vead ja looks kolmandale isikule ehitamiseks õigusliku aluse. Esialgse õiguskaitse kohaldamine hoiaks ära tarbetuks osutuda võiva haldusmenetluse ehitusloa andmiseks ja tagaks kaebaja jaoks õiguskindluse, et projekteerimistingimuste andmise korralduse tühistamisel on vaidlus Pikk tn 23 LNG jaama püstitamise üle praeguseks esinevate asjaolude alusel lõppenud. Põhjendamatu on järgmise kohtuvaidluse tekitamine selleks, et saavutada seal esialgse õiguskaitse kohaldamisega olukord, mida saab saavutada käesolevas kohtuasjas esialgse õiguskaitse kohaldamisega. Uus kohtuvaidlus tekitab kaebajale ajakulu, kulu õigusabile ning riigilõivule ning kohtu jaoks menetlusressursikulu. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega pannakse kaebajale koormav kohustus pidevalt jälgida, kas linn on Pikk tn 23 kinnistule ehitusloa andnud. Vastava teabe saamine linna dokumendiregistrist võtab märkimisväärse aja, kuna otsingud ei ole lihtsad. Igapäevaste kirjalike päringute tegemine linnale suurendab vastustaja halduskoormust ebamõistlikult.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 15. veebruari 2021. a määrus selles osas muutmata.
7.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja halduskohtule esitatud kaebuse nõue tühistada Võru Linnavalitsuse 24. septembri 2020. a korraldus nr 462 ja
28.jaanuari 2021. a vaideotsus nr 75 ei ühti esialgse õiguskaitse taotluses esitatud nõudega keelata Võru Linnavalitsusel välja anda ehitusluba Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama rajamiseks. Võru Linnavalitsuse keelamine välja anda ehitusluba ei ole kooskõlas kaebuse eesmärgiga ja väljub kaebuse piiridest. Projekteerimistingimustega määratakse kindlaks mingi osa ehitisele esitatavatest nõuetest. Kaebuse rahuldamise korral kohus tühistab korralduse, millega kinnitati ehitisele teatud nõuded. Sealjuures kohus ei keela ehitusloa väljastamist, vaid tuvastab, et projekteerimistingimuste kinnitamine ei olnud õiguspärane. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada põhivaidluse tulemuse efektiivsus ehk esialgse õiguskaitse kohaldamine peaks ära hoidma olukorra, kus põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebaja jaoks tulemuslik (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura 2013, lk 684). Kui praegune kohtuasi laheneb kaebaja suhtes positiivselt ning kohus tühistab projekteerimistingimuste kinnitamiseks välja antud korralduse, siis puudub haldusakt, mille alusel väljastada ehitusluba ning kaebaja saavutab oma eesmärgi. Esialgse õiguskaitse korras vastustaja keelamine väljastada ehitusluba, ei taga kaebaja põhivaidluse efektiivsust ega seda, et kohus kaebuse rahuldab.
8.Kaebaja seisukoht, et Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama ehitamine rikub tema õigusi, annab aluse vaidlustada selle ehitusega seonduvalt, praeguseks välja antud projekteerimistingimusi ja edaspidi ka vastavat ehitusluba. Kuna ehitusluba ei ole veel väljastatud ning kolmas isik ei ole alustanud ehitustöid, siis praegusel hetkel puudub kaebajal vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ei põhjusta kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Halduskohtusse pöördumise aluseks saab olla soov kaitsta isiku õigusi olukorras, kus neid on rikutud. Ainuüksi huvi, et Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama ei rajataks, ei loo kaebeõigust kohtusse pöördumiseks. Käesoleval juhul jääb halduskohtule esitatud kaebuses ebaselgeks, milliseid kaebaja õigusi projekteerimistingimuste kinnitamine rikub. Projekteerimistingimuste järgi on nõutav riskianalüüsi koostamine kavandatava gaasirajatise kohta. Vastavalt on alusetu kaebaja arusaam, et vastustaja kavatseb anda ehitusloa Pikk tn 23 kinnistule gaasirajatise ehitamiseks vaatamata sellele, et gaasirajatis jääb kaebaja omandis olevale Jaama tn 24 kinnistule kavandatud LNG jaama ohualasse. Ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebus ei sisalda täpsemaid selgitusi selle kohta, milles seisneb kaebaja õiguste rikkumine ning millised tagajärjed saabuvad kaebajale kui kohus ei rahulda esialgse õiguskaitse taotlust. Üldine väide, et ehitusloa väljastamisega süveneb kaebaja õiguste rikkumine, ei tingi määruskaebuse rahuldamist. Ringkonnakohus osutab, et kui kaebaja hinnangul rikuks tema õigusi gaasirajatise
püstitamine Pikk tn 23 kinnistule või sellega seotud ehitustegevus, on tal õigus vaidlustada ehitusluba, kui see väljastatakse. Projekteerimistingimuste kinnitamine samas ei too vältimatult kaasa ehitusloa andmist. Lisaks on kaebajal võimalus kaitsta oma õigusi ehitusloa vaidlustamise kaudu. Ehitusloa andmise järel on selge seegi, milliseid asjaolud vastustaja ehitamise lubamisel arvestas ja millised jättis arvestamata. Seetõttu on kaebajal olemas efektiivne õiguskaitsevahend ning ehitusloa väljaandmise keelamine esialgse õiguskaitse korras ilmselt ennatlik. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei too kaasa ka kaebaja väide, et ehitusõiguse määramine tuli otsustada planeeringumenetluses, mitte projekteerimistingimustega. Tegemist on küsimusega, millele kohus annab hinnangu kaebuse sisulisel lahendamisel. Kuid ka kaebaja seisukohaga nõustumise korral ei tulene sellest, et kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega oleks raskendatud või võimatu.
9.Kaebaja väide, et ehitusloa andmine kinnistaks projekteerimistingimuste andmisel tehtud vead ja looks kolmandale isikule ehitamiseks õigusliku aluse, ei ole piisav määruskaebuse rahuldamise aluseks. Kaebaja on projekteerimistingimuste kinnitamise korralduse vaidlustanud ja asunud enda õigusi kohtu teel kaitsma. Nimetatud asjaolu on nii vastustajale kui ka kolmandale isikule teada ning neil on võimalus arvestada kohtumenetluse võimalike tulemustega.
10.Määruskaebuses on esitatud alternatiivne taotlus rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Võru Linnavalitsuse 24. septembri 2020. a korralduse nr 462 kehtivus. Halduskohus vaidlustatavas määruses juhtis tähelepanu, et ka sellise taotluse esitamisel ei oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik. Kaebaja ei nõustu LNG jaama rajamisega Pikk tn 23 kinnistule ning taotleb kohtult LNG jaama projekteerimistingimusi kinnitanud korralduse tühistamist. Kuna ehitusluba ei ole väljastatud ning LNG jaama ehitustegevust ei toimu, puudub kaebajal vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuna puudub mõju tema õigustele. Kuigi praegusel juhul ringkonnakohus ei näe vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, võib halduskohus asja menetlemise käigus, omal algatusel või ka kaebaja taotluse alusel, igas menetlusstaadiumis kohaldada esialgset õiguskaitset, sealjuures on kohtul kaalutlusruum esialgse õiguskaitse abinõu valikul.
11.Kaebaja väide, et Pikk tn 23 kinnistule LNG jaama rajamiseks ehitusloa väljastamisest teadasaamine on raskendatud ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Samuti ei ole alust rahuldada määruskaebust seetõttu, et kohtuvaidlus tõenäoliselt peagi väljastatava ehitusloa vaidlustamiseks nõuab vastavaid kulutusi riigilõivu ja õigusabi osas.
12.Eeltoodu alusel jääb JetGas OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
15.veebruari 2021. a määrus esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise osas muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.