ES (S) hagi KK vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.08.2016 määrus menetlusse võtmisest keeldumise kohta
hagiavalduse
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ES määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: ES (isikukood XXXXXXXXX) Kostja: KK (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 30.08.2016 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta ES kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2. Asjaolud ja menetluse käik
1.ES (hageja) esitas 28.09.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse KK (kostja) vastu. Hagiavalduse päises oli märgitud, et hagi on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
2.Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt oli kostja esitanud avalduse Tüve 42 asuvate ehitiste kaasomandi lõpetamiseks. 16.12.2014 lõpetas Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-134627 menetluse kompromissi kinnitamisega, millega lõpetati kaasomand hageja ja kostja vahel nii, et maaüksus jagatakse erastamise käigus kaheks krundiks ja kummalegi jäävad vastaval maaüksusel paiknevad ehitised. Kompromissi kohaselt kohustus kostja rajama veeja kanalisatsioonitrassi hageja krundini üheksa kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest ja vajaliku tehnilise valmiduse saavutamisest. Selle kohtumenetluse alguses olid kõik säilinud hooned veel varemetes ja elamiskõlbmatud. Tänaseks on hagejale kuuluv elamu osa täielikult renoveeritud ning teostatud on vee ja kanalisatsiooniga liitumiseks vajalikud tööd. 26.03.2015 pöördus hageja kostja poole, et teavitada vajadusest tuua vesi ja kanalisatsioon Tüve 42 elamuni. Kostja vastas hagejale, et vastavalt kohtumäärusele aitab ta vee majani tuua, kui on ehitatud maja, kuhu seda tuua ja koht kuhu vesi ühendada. See saab juhtuda siis, kui maa erastamine on lõpuni viidud ja krundid välja mõõdetud. Mõne päeva pärast tuli AS-ist Tallinna Vesi teade, et kostja esitas avalduse vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamise keelamiseks. Hagejal on kahtlus, et väidetava kaasomandi lõpetamise puhul oli tegemist pettusega. Hageja on taotlenud oma vanematele kuulunud maa tagastamist kogu Tüve 42 krundi suuruses ning seetõttu palus teha õiglase otsuse nii maaomandi kui ka kaasomandi osas. Hageja märkis, et kohtumäärusest on täielikult välja jäetud uue sissepääsu rajamine kostja poolt. Kui kostja saab maaomandi omanikuks, omandaks ta koos jalgraja värava osaga eraldi sissekäigu koos AS-le Tallinna Vesi kuuluvate kaevudega.
3.Kohus jättis 06.10.2015 kohtumäärusega hagiavalduse käiguta ning palus hagejal kõrvaldada kohtumääruses osundatud puudused 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. 19.11.2015 kohtumäärusega keeldus kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hageja ei kõrvaldanud puuduseid tähtaegselt. 21.12.2015 esitas hageja määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohtu 29.03.2016 kohtumäärusega tühistati Harju Maakohtu 19.11.2015 kohtumäärus ja tsiviilasi saadeti samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
4.31.03.2016 kohtumäärusega jättis maakohus hagiavalduse käiguta ning palus kõrvaldada hagiavalduses olevad puudused. Kohus selgitas, et hagejal tuleb täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid ja esitada selgelt väljendatud nõue. Hageja esitas 04.05.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, mille päises oli märgitud, et hagi on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kompromissi kehtetuse tõttu. Hageja märkis, et oli korduvalt tsiviilasja 2-13-4627 menetluse käigus heauskse naabrina valmis kostjale vastu tulema, kuid ta ei osanud arvata, et kostja käitub pahauskselt. Lisaks märkis hageja, et arvestades
eelnevatel aastatel toimunut, on tema poolne selgelt väljendatud nõue tagastada Side perekonnale taluseaduse alusel põliseks kasutuseks antud maaomand 2306 m2 Tüve 42 kinnistu moodustamiseks.
5.05.07.2016 kohtumäärusega jättis kohus veelkordselt esitatud hagiavalduse käiguta ning palus hagejal kõrvaldada hagiavalduses olevad puudused ning esitada kohtule täitedokument ja täitmisteade, tuua avalduses välja täiteasja number, millise sundtäitmist soovitakse lubamatuks tunnistada ja esitada selgelt väljendatud nõue.
6.19.08.2016 esitas hageja puuduste kõrvaldamise avalduse. Hageja kirjutas, et kostja kaebab tema peale erinevatesse asutustesse, et kohtu poolt kostjale lubatud kinnistul, mille kostja kavatseb maha müüa, toimuvad tema nõusolekuta ehitus- ja kaevetööd. Kostja ei ole kompromissi täitmiseks teinud midagi. Samuti ei saa kostja tema poolt nõutavat krundiosa müüa, kuna sellel asuvad tarbevee kaev, hageja elamuga ühendatud elektriliin, hageja Telia kaabel ja AS-i Tallinna Vesi vee- ja kanalisatsioonikaevud. Hageja palus teha kohtul õiglane ja seaduslik otsus Tüve 42 krundisuuruse kohta, et hageja saaks moodustada seadusliku kinnistu ja mis välistaks igasugused edasised petmised. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
7.Harju Maakohus keeldus 30.08.2016 määrusega hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud hageja kanda.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leidis, et antud juhul on hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks perspektiivitu, kuivõrd tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et hageja suhtes oleks algatatud täitemenetlus.
9.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 1 tulenevalt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja menetlusdokumentidest selliseid asjaolusid ei nähtu. Hageja on kohtumäärustele alati vastanud, kuid hageja ei ole vaatamata kohtu korduvatele nõudmistele täpsustanud enda sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet ega ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude aluseks olevaid asjaolusid. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis kinnitaks, et hageja suhtes toimuks sundtäitmist, seega ei saa hagejal olla ka kostja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet.
10.Kohus selgitas hagejale, et juhul, kui hagejal on kostja suhtes Harju Maakohtu 16.12.2014 kohtumäärusest tulenev nõue ning viimane seda ei täida, on hagejal õigus esitada kohtutäiturile täitmisavaldus. Hageja on palunud oma viimases menetlusdokumendis kohtule teha õiglane ja seaduslik otsus Tüve 42 krundisuuruse kohta, et hageja saaks moodustada seadusliku kinnistu ja mis välistaks igasugused edasised petmised. Kohus leidis, et vastavat hageja taotlust ei ole võimalik lahendada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Lisaks selgitas kohus määruses hagejale riigi õigusabi taotlemise võimalusi.
Määruskaebus
11.Hageja esitas 26.09.2016 Harju Maakohtu 30.08.2016 määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuses kirjeldas hageja tsiviilasjaga nr 2-13-4627 seotud asjaolusid ning märkis, et 31.08.2016 on Tallinna Linnavalitsus teinud 16.12.2014 kohtumääruse nr 2-13-4627 alusel korralduse nr 1267-k, mille hageja on vaidlustanud. Kohtumääruse kohaselt pidi hageja teostama liitumise Tallinna Veega ja ehitama liitumiseks vajalikud punktid. Hageja teostas Tüve 42 esikus alates vundamendist renoveerimise, kaevates torustiku esikusse ja tuppa. Hageja otsustas lõpuks ise korraldada vee sissetoomise. Kostja esitas hageja peale kaebuse, et temale määratud maale ei tohi veetorusid kaevata. Tallinna Linnaplaneerimise Amet tegi hagejale ettekirjutuse kaevetööde lõpetamiseks. Hagejale ei anta ehitusluba, kuna kostja on selle ära keelanud. Vastus määruskaebusele
12.Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Edasine menetluse käik
13.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
14.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
15.Hagiavalduses esile toodud asjaoludest nähtub, et hageja ja kostja vahel on 16.12.2014 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-13-4627 kinnitatud kompromiss, millega otsustati jagada Tüve 42 maaüksus erastamise käigus hageja ja kostja vahel kaheks krundiks, kummalegi jäid sellel paiknevad ehitised. Kostja kohustus rajama vee- ja kanalisatsioonitrassi hageja krundini üheksa kuu jooksul alates vastava taotluse saamisest ja tehnilise valmiduse saavutamisest. Poolte vahel on vee- ja kanalisatsioonitrassi rajamisega seonduvalt tekkinud erimeelsused. Tsiviilasjas nr 2-15-11669 taotles hageja kompromissi tühistamist, kuid Harju Maakohus keeldus 10.08.2015 määrusega tema hagiavalduse menetlusse võtmisest. Sealjuures selgitati, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagiga.
16.Maakohus on TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldunud selle perspektiivituse tõttu. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus keelduda hagi menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus leidnud põhjendatult, et hageja ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis kinnitaks, et hageja suhtes toimub Harju Maakohtu 16.12.2014 määruse nr 2-13-4627 või mõne muu täitedokumendi alusel sundtäitmine. Maakohus on korduvalt andnud hagejale võimaluse oma nõude ja selle aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja selgitamiseks. Kuigi hageja vastas kohtu määrustele, ei ole ta sisuliselt hagiavalduses olevaid puuduseid kõrvaldanud. Ka määruskaebuses ei ole esile toodud asjaolusid, mis annaks alust asuda maakohtust hagi menetlusse võtmise osas erinevale seisukohale.
17.04.05.2016 dokumendis on hageja palunud tagastada S perekonnale taluseaduse alusel põliseks kasutamiseks antud maaomand 2306 m2 Tüve 42 kinnistu moodustamiseks. Kolleegium märgib, et tagastamis- või erastamisnõuded ei kuulu tsiviilkohtu pädevusse (TsMS § 1, § 371 lg 1 p 1).
18.Hagiavalduses palus hageja teha kaasomandi osas õiglase otsuse. Ringkonnakohus selgitab, et pooled on Tüve 24 asuva kaasomandi juba jaganud Harju Maakohtu 16.12.2014 määrusega, mistõttu ei saa sama kaasomandit kohtus teistkordselt jagada (TsMS § 371 lg 1 p 4). Maakohus on hagejale selgitanud, et kui temal on kostja suhtes Harju Maakohtu 16.12.2014 määrusest tulenev nõue, mida viimane ei täida, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole.
19.Ringkonnakohus märgib, et kui hageja ei tea, milline nõue kohtusse esitada, on tal võimalus pöörduda õigusnõustaja poole. Maakohus on 30.08.2016 määruses selgitanud hagejale riigi õigusabi saamise võimalusi, sh hagiavalduse esitamiseks.
20.Kostja esitas taotluse määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks, kuna määruskaebus ei vasta määruskaebusele esitatavatele sisunõuetele. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad seaduses sätestatud alused määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks, mistõttu ei ole kostja taotlus põhjendatud.
21.Ülaltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.