OÜ Tarmetec kaebus Maanteeameti 30.03.2020 ettekirjutusele 18-13/20-0023/394-1 ja 15.05.2020 rakendatud sunniraha tagastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Tarmetec, volitatud esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja – Transpordiamet (Maanteeameti õigusjärglane), volitatud esindajad Kristo-Taavi Ruus ja Ege Stiina Järvmägi
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Tarmetec kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.04.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maanteeamet alustas 13.01.2020 toote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS) § 50 lg 81 ja § 54 alusel toote nõuetele vastavuse kontrolli riikliku järelevalvemenetluse. Menetluse eesmärgiks oli selgitada välja, kas OÜ Tarmetec toodetav Ford Rangeri esikaitsesüsteem (toode nr 806950) on ohutu ja vastav nõuetele. Maanteeamet laiendas järelevalvemenetluse ulatust 21.02.2020 ning menetlus lõppes 30.03.2020 ettekirjutusega nr 18-13/20-0023/394-1 (edaspidi ettekirjutus), millega kohustati OÜ-d Tarmetec hiljemalt 10.04.2020 korraldama tüübikinnitamata Metec esikaitsesüsteemide turult kõrvaldamine. Ettekirjutuses sisaldus ka hoiatus ettekirjutuse täitmata jätmisel 3000 euro suuruse sunniraha kohaldamiseks. OÜ Tarmetec taotlusel pikendas Maanteeamet ettekirjutuse täitmise tähtaega kuni 11.05.2020.
2.OÜ Tarmetec esitas ettekirjutusele 29.04.2020 vaide, mis jäeti 10.05.2020 vaideotsusega rahuldamata.
3.Maanteeamet kontrollis 14.05.2020 ettekirjutuse täitmist ning tuvastas, et toode on jätkuvalt müügil OÜ Tarmetec veebilehel www.metec.ee ja seega turult kõrvaldamata. Sel põhjusel otsustas Maanteeamet 15.05.2020 sunniraha tasumise teavitusega nr 18-13/20-0023/627-1 (edaspidi sunniraha teavitus) ettekirjutuse täitmiseks rakendada sunniraha summas 1500 eurot. OÜ Tarmetec tasus sunniraha 11.06.2020.
4.OÜ Tarmetec esitas 10.06.2020 halduskohtule kaebuse ettekirjutuse tühistamiseks ning 15.05.2020 rakendatud sunniraha tagastamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja seisukoht
5.1.Ettekirjutus tugineb TNVS § 56 lg 2 punktidele 4 ja 5, kuid puuduvad tõendid, et kaebaja toode oleks ohtlik. Sellist etteheidet ei ole tehtud ka järelevalvemenetluses. Vastustaja tegi etteheite, et toode on tüübikinnituseta (st vastavushindamiseta), kuid see ei tähenda toote ohtlikkust. See tähendab toote mittenõuetekohasust. Toote nõuetele vastavus ja toote ohtlikkus on erinevad kategooriad ning nendel teeb vahet ka TNVS. Ettekirjutuses ei ole märgitud õiguslikku alust, mis lubaks teha ettekirjutuse nõuetele mittevastava toote turult kõrvaldamiseks. Vastustajal võiks olla õigus teha ettekirjutus toote nõuetele vastavusse viimiseks, kuid seda tehtud ei ole. Sel põhjusel on ettekirjutus antud ebaõigel õiguslikul alusel ning tuleks tühistada. Keegi ei väida kaebaja toodete ohtlikkust, siis on toote kohene turult kõrvaldamise ettekirjutus ka selgelt ebaratsionaalne. Kaebaja on kliendi soovile vastu tulle võtnud mõningatele analoogsetele toodetele tüübikinnitused (vastavustunnistused), mis kinnitavad, et vaadeldavad tooted on ohutud ja katsetatud. Ka sel põhjusel ei saa rääkida ohtlikust tootest.
5.2.Toode ei vaja tüübikinnitust, kuna tegemist ei ole esikaitsesüsteemiga Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) 14.01.2009 määruse nr 78/20091 artikli 3 punkti 4 tähenduses ning see ei ole mõeldud sõiduki välispinna kaitsmiseks objektiga kokkupõrke korral. Eelviidatud määruse artikli 3 punkti 4 kohaselt on esikaitsesüsteem eraldiseisev konstruktsioon või konstruktsioonid, nagu kängururaud või täiendav kaitseraud, mis on lisaks originaalvarustusse kuuluvale kaitserauale ette nähtud sõiduki välispinna kaitsmiseks mingi objektiga kokkupõrke korral, välja arvatud üksnes laternate kaitseks ette nähtud konstruktsioonid, mille mass on alla 0,5 kg. Seega reguleerib määrus nr 78/2009 massiivseid konstruktsioone, nagu kängururauad või samalaadsed kaitserauad, mis paiknevad sõiduki piirkonnas, mis võib kokkupõrke hetkel inimese kehaosadega kokku puutuda. Sel põhjusel ei peaks määrust tõlgendama nii, et selle kohaselt tuleks viia läbi katsed ja taotleda tüübikinnitusi ka toodetele, mis paiknevad auto alaosas ega puutu kokkupõrkel praktiliselt inimkehaga kokku.
5.3.Tegemist ei ole esikaitsesüsteemiga, vaid suuresti disainielemendiga, mis oma sisuliselt funktsioonilt on mõeldud kaitsma eelkõige sõiduki põhjaelemente (sh mootori osi), aga ka lisalaternate kinnituseks. Sellel tootel on n-ö hoiatav ülesanne maastikul ja see peab andma autojuhile märku, et sõidukile võib läbitav tee olla mitte sobiv (liiga sügavad roopad vmt). mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses jalakäijate ja teiste haavatavamate liiklejate kaitsega ning millega muudetakse direktiivi 2007/46/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2003/102/EÜ ning 2005/66/EÜ
2 (9)
5.4.Ettekirjutus on ebaselge täitmise viisi ja ulatuse osas, kuna ei konkretiseeri turgu. Kaebaja müüb tooteid ka väljaspool Eestit ja Euroopa Liitu, kus määrus nr 78/2009 ja selle nõuded ei kehti. Samuti ei saa olla vaidluse all, et kaebaja tohib müüa tüübikinnituseta (vastavushindamiseta) tooteid EÜ määruses nr 2007/46 nimetatud sõidukitele, näiteks sõjaväes, tsiviilkaitses, tuletõrjes ja korrakaitsejõududes kasutamiseks konstrueeritud ja valmistatud sõidukitele, liikurmasinatele, maantee-võidusõiduks ettenähtud sõidukitele jne. Ka seetõttu on kaebaja hinnangul ettekirjutus selgelt õigusvastane ja kaebajat koormav.
5.5.Ettekirjutuse tegemisel rikuti ärakuulamisõigust. Vastustaja lubas 10.03.2020 kohtumisel saata kaebajale ettekirjutuse projekti, kuid seda ei tehtud. Sellest tingitult oli ettekirjutus kaebajale üllatuslik, kuna tooteid käsitletakse ohtlikena ning neid kohustatakse turult kõrvaldama. Vastustaja algatas järelevalvemenetluse kaebaja toote nõuetele vastavuse kontrollimiseks, kuid ettekirjutus tehti turult kõrvaldamiseks. Selline teguviis ei ole lubatud.
5.6.Sunniraha rakendamine oli õigusvastane. Kaebaja taotles 08.04.2020 ettekirjutuse täitmise tähtaja peatamist kuni eriolukorra lõppemiseni, millele liita veel 10-päevane mõistlik tähtaeg. Taotluse esitamise ajal oli eriolukord kehtestatud kuni 01.05.2020. Vastustaja pikendas täitmise tähtaega kuni 11.05.2020, mööndes taotluse põhjendatust. Eriolukorda pikendati ning see kehtis kuni 18.05.2020, seega sai kaebaja arvestada uue tähtajaga 28.05.2020. Samas sunniraha rakendati juba 15.05.2020. Vastustajale oli teada eriolukorra pikendamine ja ametil ei olnud takistatud ise uue tähtaja arvestamine. Kaebaja ei pidanud eriolukorra pikendamise tõttu hakkama tegema täiendavat taotlust tähtaja pikendamiseks.
5.7.Vastustaja hinnangul oli ettekirjutus täitmata, kuna tooted olid müügil kaebaja veebilehel. See ei tähenda ettekirjutuse rikkumist, kuna kodulehel puudub tellimisvõimalus. Lisaks tohib kaebaja müüa tooteid nt Kaitseväe ja Kaitseliidu registris olevatele sõidukitele, võistlusautodele, tsiviilkaitses ja tuletõrjes kasutamiseks valmistatud sõidukitele, aga samuti väljaspoole Euroopa Liitu asuvale turule. Kui ettekirjutusest tulenevad adressaadi kohustused on ebaselged, võib see põhimõtteliselt kujutada endast mõjuvat põhjust ettekirjutuse täitmata jätmiseks ning sunniraha rakendamine ei pruugi sellisel juhul olla proportsionaalne. Kuna antud juhul on ettekirjutus ebaselge selle täitmise ulatuse ja viisi suhtes, mis õigustaks ettekirjutuse täitmata jätmist, on ka sunniraha määramine õigusvastane.
6.Vastustaja seisukoht
6.1.Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata. Toote turule laskmist ja kasutusele võtmist reguleerib TNVS § 5 ning toodet, mis on ohtlik või õigusaktiga kehtestatud nõuetele mittevastav, ei või turule lasta (TNVS § 5 lg 1 ja 2). Kui tootele on kehtestatud õigusaktiga vastavushindamise nõue, siis peab toode enne turule laskmist ja kasutusele võtmist läbima kohustusliku vastavushindamise (TNVS § 5 lg 3). Toote ohutust ja selle hindamist reguleerivad aga TNVS § 6 ja § 41 ning eeldatakse, et toode on ohutu, kui ta vastab asjakohase õigusakti nõuetele. Kui tootele õigusaktiga nõudeid kehtestatud ei ole, siis võetakse ohutuse hindamisel aluseks harmoneeritud standardid. Tarbijatele suunatud toodete korral, mille osas ei ole õigusaktiga spetsiifilisi nõudeid kehtestatud ja ei ole koostatud asjakohaseid standardeid, hinnatakse toote ohutust järgides Euroopa Komisjoni soovitusi, konkreetse tööstusharu toote ohutuse hea tava reegleid, teaduse ja tehnika hetkeseisu ning tarbijate põhjendatud ootusi ohutuse suhtes (TNVS § 6 lg 3). TNVS § 18 lg 1 järgi tõendatakse toote nõuetele vastavust sellele tootele kohalduvas õigusaktis sätestatud nõuetekohase vastavushindamisega. Nimetatud sätetest tulenevalt ei ole toode ohutu, kui see ei vasta õigusaktidest tulenevatele nõuetele (st on tüübikinnitamata). Viimast kinnitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendi nr 3-16-1698 punkt 14.
3 (9)
6.2.Ettekirjutus ei tugine üksnes toote ohutusele, vaid TNVS § 50 lg 1 ja lg 81, § 54 lg 1, § 56 lg 2 punktidele 4, 5 ja § 58 ning selle eesmärgiks on korraldada tüübikinnitamata toote turult kõrvaldamine. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 73 lõike 1 kohaselt peavad liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele ning olema nõuetekohaselt varustatud. Esikaitsesüsteemile on kehtestatud nõuded majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42) lisas 1 ning selle kohaselt on M1 ja N1 kategooria sõidukitele lubatud paigaldada ainult määruse nr 78/2009 nõuetele vastavat ja e-sertifitseeritud täiendavat esikaitsesüsteemi.
6.3.Turule lastavate toodete nõuetele vastavust saavad tootjad tõendada vastavushindamise kaudu (Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-16-861, punkt 15). Tootja kohustus on tõendada toote ohutust ning vaidlusalustele toodetele on ettenähtud selleks vastavushindamise läbiviimine. Sel põhjusel ei olnud ka vastustaja kohustatud menetluse läbiviimisel tellima toote ohutuse kindlakstegemiseks ekspertiisi. Kuna tootel nõutud vastavushindamine puudus, siis on tegemist nõuetele mitte vastava tootega TNVS § 18 lg 1 mõttes ja toodet tuleb pidada mitteohutuks.
6.4.Väär on kaebaja arusaam, et esikaitsesüsteemiga on tegemist siis, kui see on suur ja massiivne metallkonstruktsioon. Vaidlusaluse toote mass on 8,2 kg ja esikaitsesüsteemi mõistes välistatakse üksnes laternate kaitseks ette nähtud konstruktsioonid, mille mass on alla 0,5 kg. Seega on asjakohane järeldada, et tegemist on konstruktsiooniga, millele kehtib toote turustamisel vastavushindamise läbimine. Lisaks on kaebaja selgitus tootele vasturääkiv, kuna ühel juhul väidab kaebaja, et tegemist ei ole esikaitsesüsteemiga, kuid samas tõdetakse toote kaitsvat funktsooni.
6.5.Menetluses pöördus vastustaja 11.02.2020 Euroopa Komisjoni mootorsõidukite tüübikinnitust ja turujärelevalvet käsitlevate õigusaktide jõustamist käsitleva teabevahetuse foorumi (European Commission Forum for the Exchange of Information on Enforcement of the EU legislation on the approval and market surveillance of motor vehicles) poole ning küsis asjas ka nende seisukohta, st kas kaebaja poolt Ford Rangerile (alates 2019) toodetud esikaitsesüsteem on esikaitsesüsteem määruse 78/2009 tähenduses ning kas see peab olema tüübikinnitatud. Euroopa Komisjon vastas 12.02.2020 vastustajale, et toode kuulub määruse nr 78/2009 reguleerimisalasse ja sellel peab olema tüübikinnitus. Euroopa Komisjon lisas, et sellise tüübikinnituseta toote müümine ja kasutusele võtmine on keelatud. Euroopa Komisjoni vastus saadeti ka kaebajale tutvumiseks. Sama selgitas vastustaja kaebajale ka 10.03.2020 kohtumisel.
6.6.Kaebaja väide, et ettekirjutus on ebaselge selle täitmise ulatuse ja viisi osas ning sunniraha ebaproportsionaalsuse suhtes, on meelevaldne ja otsitud. Ettekirjutuse resolutsioonis kajastub selgelt, et kaebaja peab korraldama tüübikinnitamata Metec esikaitsesüsteemide turult kõrvaldamise. TNVS § 4 lg 1 punkti 10 kohaselt on turule laskmine toote esmakordne kättesaadavaks tegemine Euroopa Liidu turul ning turul kättesaadavaks tegemine on toote tasu eest või tasuta pakkumine Euroopa Liidu turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks. Ehkki kaebajal on õigus, et ta võib müüa tüübikinnituseta (vastavushindamiseta) tooteid EÜ määruses nr 2007/46 nimetatud sõidukitele, kuid kaebaja tüübikinnitamata tooted olid suunatud kogu Euroopa Liidu turule ilma erisusteta.
6.7.Ärakuulamisõigust ei ole rikutud. Vastustaja teavitas 13.01.2020 kaebajat riikliku järelevalvemenetluse alustamisest ja küsis selgitusi. Kirjas teavitati kaebajat menetluse eesmärgist, kuid kaebaja teavet ei esitanud. Teave esitati alles meeldetuletuse järgselt ning ka siis ei esitatud vastustajale toote vastavusdeklaratsiooni. Seejärel laiendas vastustaja 21.02.2020 menetlust ning küsis täiendavalt selgitusi kaebaja turustatavate Metec esikaitsesüsteemide kohta. 4 (9)
Ühtlasi palus vastustaja kaebajal esitada veebilehel www.metec.ee turustatavate Metec esikaitsesüsteemide vastavusdeklaratsioonid. Ka selle nõude täitmiseks vajas kaebaja lisatähtaega ning selle aja jooksul toimus ka 10.03.2020 kohtumine, kus kaebaja sai esitada oma seisukohad. Kaebaja esitas 19.03.2020 esikaitsesüsteemidest nimekirja, kus osa tooteid omas vastavusdeklaratsiooni ja osa mitte. Seega on väide ärakuulamisõiguse rikkumisest alusetu.
6.8.Ka sunniraha rakendamine oli õiguspärane ning on arusaamatu, kuidas oli eriolukord seotud ettekirjutuse täitmisega. Kaebaja taotles ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamist kuni konkreetse kuupäevani ehk 11.05.2020 ja vastustaja pikendas ettekirjutuse täitmise tähtaega selle kuupäevani. Nimetatud kuupäevaks kaebaja ettekirjutust ei täitnud. Seda ei muuda ka asjaolu, et kaebaja kodulehel puudub tellimise võimalus. TNVS § 4 lg 1 punkti 11 mõistes on tegemist turul kättesaadavaks tehtavate toodetega. Kuna ettekirjutus on kehtiv, ettekirjutus sisaldab sunniraha määramise otsust ning seda ei ole vaidemenetluses muudetud, samuti on kaebajat sunnivahendi rakendamise eest hoiatatud ning toodud ära ka võimalik sunniraha suurus, siis on täidetud asendustäitmise ja sunniraha seaduse (edaspidi ATSS) § 2 lg-st 3 ning §-st 8 tulenevad eeldused ning § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha määramist välistavaid asjaolusid ei esine. Vastustaja rakendas sunniraha vaid poole ettekirjutuses hoiatatud summa võrra, s.o 1500 eurot. Vastustaja on arvestanud sunniraha määramisel proportsionaalsuse põhimõttega, võttes arvesse nii ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja mh isiku majanduslikku seisundit (vt Riigikohtu lahend nr 3-3172-14, punktid 16 ja 27). Sedavõrd on vastustaja seisukohal, et kohaldatav sunniraha on eesmärgi täitmiseks kohane, vajalik ja mõõdukas meede, sundides kaebajat võimalikult vähe kahjustades teda ettekirjutust täitma.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja on õiguspäraselt käistanud kaebaja toodet esikaitsesüsteemina ning kohustanud kõrvaldama turult tüübikinnituseta esikaitsesüsteemid. Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 165 lg-ga 2 märgib kohus, et nõustub ettekirjutuse ja vaideotsuse põhjendustega, mistõttu ei pea kohus vajalikuks neid siinkohal korrata. Vastuseks kaebusele märgib kohus aga järgmist. Ettekirjutuse õiguspärasuse hindamine
8.Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutuse tegemisel on rikutud ärakuulamisõigust. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lg1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist võimaldama menetlusosalisele esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Seejuures ei täpsusta HMS, kuidas see õigus tagada tuleb. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et nimetatud õiguse realiseerimiseks ei tule menetlusosalisele esitada haldusakti projekti, vaid menetlusosalisele peab olema aru saadav, mille kohta ta arvamuse ja vastuväited võib esitada (vt Riigikohtu 28.04.2014 otsus nr 3-3-1-52-13, punkt 34). See nõue on praegusel juhul olnud täidetud. Kaebajal oli haldusmenetluses korduvalt võimalik seisukohti ja tõendeid esitada ning samuti toimus 10.03.2020 kohtumine, kus oli teemaks kaebaja toodete nõuetele mittevastavus. Kuna kaebajal ja vastustajal oli korduvalt kontakt ning vastustajale oli teada kaebaja positsioon, siis ei saanud ettekirjutuse andmine olla kaebaja jaoks üllatuslik. Ent isegi kui möönda formaalset ärakuulamise õiguse rikkumist haldusakti andmisele eelnevas menetluses, siis ei mõjutanud rikkumine siiski haldusakti sisulist õiguspärasust (HMS § 58).
9.Väär on ka kaebaja etteheide, et ettekirjutust on laiendatud toodetele, mille osas järelevalvemenetlust algatatud ei ole. Vaidlust ei ole, et vastustaja algatas järelevalvemenetluse 5 (9)
Ford Rangeri esikaitsesüsteemi toote nr 806950 osas.2 Küll aga jätab kaebaja tähelepanuta vastustaja 21.02.2020 kirja, kust nähtub, et Maanteeamet laiendas menetlust ning kaebajal paluti esitada ka teiste veebilehel www.metec.ee turustatavate Metec esikaitsesüsteemide vastavusdeklaratsioonid.3 Kaebaja ei väida, et temani ei oleks 21.02.2020 kiri jõudnud. Seega laiendas vastustaja 21.02.2020 järelevalvemenetluse ulatust ning see pidi olema kaebajale arusaadav ka juba 10.03.2020 kohtumisel ning 19.03.2020 tõendite esitamisel. Ettekirjutusega pandi kaebajale selge kohustus korraldada tüübikinnitamata Metec esikaitsesüsteemide turult kõrvaldamine. Seega on ettekirjutuse eesmärgiks ja sellega pandud kohustuseks kõigi tüübikinnitamata esikaitsesüsteemide turult kõrvaldamine. Ettekirjutust ei muuda õigusvastaseks asjaolu, et vastustaja ei ole selles toonud välja loetelu konkreetsetest toodetest.
10.Kohus nõustub vastustajaga, et toode 806950, mille osas 30.01.2020 menetlust alustati, on esikaitsesüsteem määruse nr 78/2009 tähenduses ning kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et teised vastustaja 21.02.2020 kirjas ning kaebaja 19.03.2020 e-kirja lisas kirjeldatud tooted, millel tüübikinnitused puudusid, ei ole esikaitsesüsteemid. Esikaitsesüsteem määruse nr 78/2009 tähenduses on eraldiseisev konstruktsioon või konstruktsioonid, nagu kängururaud või täiendav kaitseraud, mis on lisaks originaalvarustusse kuuluvale kaitserauale ette nähtud sõiduki välispinna kaitsmiseks mingi objektiga kokkupõrke korral, välja arvatud üksnes laternate kaitseks ette nähtud konstruktsioonid, mille mass on alla 0,5 kg (artikkel 3 punkt 4). Sama kehtestab ka määruse nr 42 § 3 punkt 31, mille kohaselt on esikaitsesüsteem eraldiseisev konstruktsioon või konstruktsioonid, nagu „kängururauad” või täiendav kaitseraud, mis on ette nähtud originaalvarustusse kuuluvast kaitserauast üles- ja/või allapoole jääva sõiduki välispinna kaitseks kahjustuste eest mingi objektiga kokkupõrke korral. Seega on esikaitsesüsteem: 1) eraldiseisev konstruktsioon või konstruktsioonid; 2) ei ole originaalvarustus; 3) on ette nähtud sõiduki välispinna kaitsmiseks mingi objektiga kokkupõrke korral. Nimetatud normist ei tulene, et esikaitsesüsteemiks on üksnes massiivne ja känguru raudadele sarnane konstruktsioon. Kaebaja toode nr 806950 vastab eelviidatud kirjeldusele ning selle kaitsefunktsiooni möönab kaebaja ka ise kaebuses. Nimelt märgib kaebaja kaebuses, et toode on mõeldud kaitsma eelkõige sõiduki põhjaelemente ning see peaks andma autojuhile märku sellest, et sõidukile võib läbitav tee olla mitte sobiv. Ka kaebaja kodulehel www.metec.ee olev info kinnitab, et: „Paigaldatuna sõidukile aitab meie lisavarustus vältida või vähendada sõidukile endale tekitatavat kahju väiksemate kokkupõrgete korral. Valikust leiad esirauad, põhjakaitsed, esistangekaitsed, veoauto esikaitserauad, küljetorud, kaitseplekid ja kastikaared.“. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et määrus nr 78/2009 ei nõua tüübikinnitusi toodetele, mis paiknevad auto alaosas ega puutu kokkupõrkel praktiliselt inimkehaga kokku. Võttes aluseks kaebusele lisatud fotod4, siis ei saa olla vaidlust, et kokkupõrkel puutub jalakäija tootega kokku, kuivõrd tegemist ei ole pelgalt auto põhja all oleva kaitsega. Jalakäijaga kokkupõrkel kokkupuudet möönab kaebaja ka ise, kuivõrd kaebaja väidab, et toode ei puutu praktiliselt jalakäijaga kokku, mitte et kokkupuude on välistatud. Lisaks ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et ka teised 19.03.2020 e-kirja lisas märgitud tüübikinnituseta tooted ei vasta esikaitsesüsteemi definitsioonile. Et kaebaja tooted on esikaitsesüsteemid, mis vajavad tüübikinnitusi, tõendab ka asjaolu, et kaebaja www.metec.ee veebilehel turustatavatest toodetest on esikaitsesüsteemi tüübikinnitused 37 tootel ning neli toodet saavad tüübikinnitused 2020. aasta Kaebuse lisa 1. Vastustaja lisa 3.
Kaebuse lisad 1.1–1.3.
6 (9)
märtsis (vt ettekirjutuse punkt 1.8 ja 19.03.2020 e-kirja tabel). Märkusega mudeli aktuaalsus – aktuaalne – on aga nimekirjas kokku 42 toodet (maha on arvestatud toode koodiga 828430), millest osa on märkega „ei müü Eestis“, osa on märkega „analoogtoode, integreeritud laternad“, kuid osal puuduvad igasugused märkused.
11.Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutus tugineb väärale õiguslikule alusele, kuna vastustaja ei ole tõendanud kaebaja tüübikinnitamata toodete ohtlikkust. Turule ei või lasta ega kasutusele võtta toodet, mis ei ole ohutu (TNVS § 5 lg 1). Kui õigusaktis sätestatakse tootele nõue, ei või sellele nõudele mittevastavat toodet turule lasta ega kasutusele võtta (TNVS § 5 lg 2). Kui tootele on õigusaktiga ette nähtud selle vastavushindamine, ei või seda toodet turule lasta ega kasutusele võtta, kui ei ole järgitud õigusaktis sätestatud toote vastavushindamise korda (TNVS § 5 lg 3). Esikaitsesüsteemidele on nõuded kehtestatud määruses nr 78/2009 ja määrusega nr 42, mille kohaselt on M1 ja N1 kategooria sõidukitele lubatud paigaldada ainult määruse nr 78/2009 nõuetele vastavat ja e-sertifitseeritud täiendavat esikaitsesüsteemi (määruse nr 42 lisa 1, kood 625). Määruse 78/2009 artikkel 4 sätestab esikaitsesüsteemide tehnilised nõuded ning selle kohaselt peab esikaitsesüsteem omama EU tüübikinnitust ning artikli 7 kohaselt vastab määruse nõuetele üksnes EU tüübikinnitust omav esikaitsesüsteem. Vaidlust ei ole, et osa kaebaja tooteid EU tüübikinnitust ei omanud ning seega ei vasta need määruse nr 78/2009 ning määruse nr 42 nõuetele. Ehkki vaidlust ei ole, et EU tüübikinnituse olemasolu nõue ei laiene Siseministeeriumi või Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste eriotstarbelistele sõidukitele või väljaspool Euroopa Liitu, siis praegusel juhul ei nähtu kaebaja esitatud tõenditest, et EU tüübikinnituseta tooted oleksid suunatud üksnes sellistele sõidukitele. Seda ei nähtu kaebaja esitatud kommentaaridega tabelist5 või menetluses antud selgitustest (sh 06.03.2020 selgitustest6). Vastupidi, vastustaja on haldusmenetluses tõendanud, et kaebaja tüübikinnituseta tooteid kasutati tavasõidukitel7.
12.Ettekirjutus tugineb korrakaitseseaduse § 28 lg-le 1 ning TNVS § 50 lg-tele 1 ja 81, § 54 lg-le 1, § 56 lg 2 punktidele 4–5 ning §-le 58. Kaebaja leiab, et eelviidatud õiguslikel alustel ei olnud ettekirjutuse tegemine lubatav, kuna vastustaja ei ole tõendanud ekspertiisiga toote ohtlikkust ning lisaks on toodete müük lubatud eriotstarbelistele sõidukitele või väljaspoole Euroopa Liitu. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Samuti ei nõustu kohus kaebajaga, et ettekirjutus oleks sel põhjusel ebaproportsionaalne. TNVS § 56 lg 1 punktid 4–5 sätestavad, et turujärelevalveasutustel on õigus keelata ohtliku toote turule laskmine ja rakendada meetmeid, mis tagavad sellise keelu täitmise (punkt 4) ning nõuda ohtliku toote viivitamatut turult kõrvaldamist ja korraldada kõrvaldamine (punkt 5). Praegusel juhul ei saa olla vaidlust, et kaebaja toodetavad esikaitsesüsteemid vajavad tüübikinnitust ning see pidi olema mõistetav ka kaebajale. Ehkki kaebaja sõnul oli osa tooteid saanud tüübikinnituse klientide nõudmisel, siis kohus ei pea seda väidet usutavaks. Kuna esikaitsesüsteemid peavad omama enne turule lubamist EU tüübikinnitust, siis kuniks kaebaja seda nõuet täitnud ei ole, on tüübikinnituseta toodete näol tegemist toodetega, mille ohutust ei ole alust eeldada (TNVS §-d 5 ja 6). Seega on vastustaja kooskõlas TNVS §-ga 5 põhjendatult leidnud, et tüübikinnitamata esikaitsesüsteemide näol on tegemist ohtlike toodetega. Selliseid tooteid võib küll esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel tingimusel, kuid selline toode peab olema varustatud selgelt nähtava ja arusaadava teabega, mille kohaselt toode ei vasta nõuetele ning seda ei või turule lasta ega kasutusele võtta enne, kui see on viidud nõuetega
Vastustaja kaebuse vastuse lisa 4. Vastustaja kaebuse vastuse lisa 9.
Kaebuse lisa 3 punkt 1.1.
7 (9)
vastavusse. Kohtule ei nähtu ja seda ei väida ka kaebaja, et ei oleks müünud tüübikinnituseta tooteid või oleks varustanud oma kodulehel tooted vastavate selgitustega.
13.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et ettekirjutus on ebaselge täitmise viisi ja ulatuse osas, kuna see ei konkretiseeri turgu. Seejuures märgib kohus, et vaides8 või ka ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamise taotluses9 ei ole kaebaja kordagi märkinud, et talle oleks ettekirjutuse ulatus või täitmise viis ebaselgeks jäänud, ehkki haldusakti tõsise sisulise ebaselguse puhul võiks adressaadilt sellist käitumist eeldada. Ettekirjutuse ebaselguse väite esitas kaebaja alles kohtumenetluses. Kohus nõustub vastustajaga, et ettekirjutusega on kaebajale pandud selge kohustus korraldada tüübikinnitamata Metec esikaitsesüsteemide turult kõrvaldamine. TNVS § 4 lg 1 punktide 10 ja 11 kohaselt on turule laskmine toote esmakordne kättesaadavaks tegemine Euroopa Liidu turul (punkt 10) ning turul kättesaadavaks tegemine – toote tasu eest või tasuta pakkumine Euroopa Liidu turul majandustegevuse käigus kas levitamiseks, tarbimiseks või kasutamiseks. Seega on vastustaja teinud kaebajale ettekirjutuse kõrvaldada tooted Euroopa Liidu turult. Vastustaja ei ole kohustanud kaebajat kõrvaldama tooteid väljaspool Euroopa Liidu turgu. Samuti ei ole keelanud vastustaja kaebajal EU tüübikinnituseta toodete müümist eriotstarbelistele sõidukitele. Sunniraha rakendamise õiguspärasuse hindamine
14.Kohus ei nõustu kaebajaga, et sunniraha kohaldamine 15.05.2020 oli õigusvastane. Vaidlust ei ole, et vastustaja pikendas ettekirjutuse, milles oli tehtud hoiatus sunniraha kohaldamiseks, täitmist konkreetse kuupäevani, st kuni 11.05.202010 ning otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks ettekirjutuse täitmise seostanud kehtestatud eriolukorra lõppemisega. Seejuures märgib kohus, et kaebaja ei esitanud taotlust ettekirjutuse täitmise tähtaja pikendamiseks ka pärast 10.05.2020 vaideotsust, millega tema vaie jäeti rahuldamata. Seega oli 15.05.2020, mil vastustaja otsustas sunniraha kohaldada, ettekirjutus kehtiv.
15.Sunnivahendi rakendamise õiguspärasus ei sõltu ettekirjutuse õiguspärasusest. Kehtivat ettekirjutust on võimalik sundtäita, sõltumata adressaadi vastuväidetest ettekirjutuse õiguspärasusele (HMS § 60, ATSS § 8 lg-d 1 ja 3; Riigikohtu otsus nr 3-3-1-72-14, punkt 16). Sunniraha rakendamisel omab praegusel juhul tähendust, kuidas pidi kaebaja mõistma temale ettekirjutusega pandud kohustust ja kas ta määratud kohustuse tähtaegselt täitis (nt Riigikohtu 08.12.2016 otsus nr 3-3-1-62-16, punkt 14). Sunnivahendi rakendamise alus saab ATSS § 8 lg 3 punkti 1 tähenduses ära langeda eelkõige siis, kui adressaat on tähtaegselt täitnud ettekirjutuse nõude viisil, nagu keskmine mõistlik adressaat pidi sellest ettekirjutuse või selle kohta haldusorgani antud selgituste põhjal aru saama (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.10.2019 otsus nr 3-18-2131, punktid 13–15). Sunnivahendit ei ole õiguspäraselt võimalik rakendada ka olukorras, kus isikul puudub objektiivselt võimalus ettekirjutuse nõuet täita (nt Riigikohtu 12.12.2017 otsus nr 3-11-1355, punkt 50; 27.10.2015 määrus nr 3-3-1-31-15, punkt 18; Tallinna Ringkonnakohtu 14.05.2020 otsus nr 3-19-1198, punktid 15–16). Sunnivahendit võib rakendada vaid ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks ja kuni ettekirjutusega taotletava eesmärgi saavutamiseni (vt ATSS § 2 lg 2, § 3 lg-d 2 ja 3).
16.Praegusel juhul ei esine ATSS § 8 lg-s 3 nimetatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid. ATSS § 8 lg-s 1 nimetatud alused ei ole ära langenud, ettekirjutuse aluseks olnud õigusnormi ei ole kehtetuks tunnistatud, sunniraha rakendamist ei ole edasi lükatud ning halduskohus ei ole peatanud sunniraha rakendamist. Seega võib sunniraha rakendamise Vastustaja kaebuse vastuse lisa 6. Vastustaja kaebuse vastuse lisa 5.
Kaebuse lisa 7.
8 (9)
õigusvastasus tuleneda vaid selle ebaproportsionaalsusest. Kaebaja ei väida, et ettekirjutuse täitmine oleks olnud objektiivselt võimatu või et selle täitmine 2020. aasta algul kehtestatud eriolukorra tõttu oleks olnud võimatu. Samuti ei ole kaebaja esitanud tõendeid selle kohta, et toodetele EU tüübikinnituse hankimine oleks mingil temast sõltumata põhjusel viibinud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja ära näidanud, et ta oleks üldse astunud samme ettekirjutuse täitmiseks, kusjuures võttes aluseks, et menetlust alustati juba 13.01.2020, siis oli kaebajal sisuliselt 4 kuud aega, et asuda EU tüübikinnitusi mitteomavatele toodetele neid taotlema või varustada tüübikinnitamata tooted vastavate märkustega, mille kohaselt ei ole võimalik neid tavasõidukitele paigaldada. Kohus ei nõustu kaebajaga, et ettekirjutuse täitmise rikkumise ja seeläbi ka sunniraha kohaldamise välistab kaebaja kodulehel tellimisvõimaluse puudumine või väide, et kaebaja võib tüübikinnituseta esikaitsesüsteeme müüa väljaspool Euroopa Liitu või erisõidukitele. Kaebaja ei ole tõendanud, et ettekirjutuse tegemise järgselt oleks ta piiranud oma toodete kasutusortarvet ning teinud sellise informatsiooni võimalikele tarbijatele kättesaadavaks kodulehel. Kohus nõustub vastustajaga, et TNVS § 4 lg 1 punkti 11 mõistes on kaebaja veebilehel olevate toodete puhul tegemist nende turul kättesaadavaks tegemisega. Seejuures märgib kohus, et kui kaebaja hinnangul ei oleks vastustaja pidanud lähtuma kaebaja kodulehel olevast ja toote tarbijatele suunatud teabest, siis millisel viisil pidanuks vastustaja täiendavalt kontrollima, kas kaebaja on asunud mingil moel ettekirjutust täitma. Nimelt kohustas ettekirjutus kaebajat kõrvaldama turult tüübikinnitamata Metec esikaitsesüsteemid.
17.ATSS § 3 lg 3 kohaselt on ettekirjutusega pandud kohustuse täitmise tagamiseks lubatud kasutada üksnes sellist sunnivahendit, mis isikut võimalikult vähe kahjustades sunnib teda täitma ettekirjutusega pandud kohustuse. See tähendab, et rakendatav haldussunnivahend ei või olla ülemäära karm, kuid ei saa olla ka sedavõrd leebe, et see poleks enam tõhus. Sunnivahendi rakendamine on haldusorgani kaalutlusotsus, mille kohtuliku kontrolli ulatus on HKMS § 158 lg 3 kohaselt piiratud. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale määratud sunniraha eelviidatud põhimõtetega vastuolus. Ettekirjutuses hoiatas vastustaja kaebaja 3000 euro suuruse sunniraha määramise võimalusest, kuid tegelik kaebajale määratud sunniraha suurus oli 1500 eurot. Seega on vastustaja sunniraha rakendanud väiksemas ulatuses. Kaebaja ei ole toonud välja, et sellises ulatuses sunniraha rakendamine oleks vastuolus ATSS § 3 lg-ga 3.
18.Eelnevast tulenevalt jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis kannab menetluskulud kaebaja. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.