Sako Ltd kaebus Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.01.2021 otsuse nr 278-20/226906 tühistamiseks ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 09.12.2020 käskkirja nr 370H osaliseks tühistamiseks
Vastustaja – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, volitatud esindaja Ringo Heidmets
RESOLUTSIOON
Rahuldada Sako Ltd kaebus.
Tühistada Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 09.12.2020 käskkiri nr 370H p 1.7, milles hankija kõrvaldas Sako Ltd hankemenetlusest (viitenumber 226906)).
Tühistada Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.01.2021 otsus nr 278-20/226906.
Mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt välja Sako Ltd menetluskulud summas 6278 eurot.
Tagastada vastustajale 12.02.2021 kohtule menetlusdokumendi lisana esitatud kirjavahetus pakkujatega (fail nimega „226906_sonumid ettevõtjale.pdf“).
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 15.03.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (hankija) alustas 16.09.2020 konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena korraldatava riigihanget „Väiksekaliibriline laskemoon“ (viitenumber 226906). Hange on jagatud kuueteistkümneks osaks.
2.Sako Ltd esitas hankemenetluses osalemise taotluse hanke 5. ja 8. osas. 02.11.2020 pöördus hankija Sako Ltd poole paludes esitada lisaks äriühingul kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele
3-21-172 dokumentidele, kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad registriväljavõtted ka äriühingut riigihankes esindava Heikki Tapio Rytköneni ja kõigi juhatuse liikmete kohta (vaidlustuse lisa 3). Sako Ltd esitas hankijale koheselt kõik nõutud dokumendid.
3.Hankija andis 09.12.2020 käskkirja nr 370H (kaebuse lisa 1), mille p 1.7 kohaselt kõrvaldati Sako Ltd hanke 5. ja 8. osas hankemenetlusest.
4.Sako Ltd esitas 21.12.2020 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse tunnistada kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 9.12.2020 käskkiri nr 370H osas, millega kõrvaldati Sako Ltd (0643564-6) hankemenetlusest hanke osades 5 ja 8.
5.VAKO jättis 14.01.2021 otsusega vaidlustuse rahuldamata. Seejärel pöördus Sako Ltd kaebusega halduskohtusse.
6.Tallinna Halduskohus otsustas 28.01.2021 määrusega võtta kaebuse menetlusse ja määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
7.04.02.2021 esitas vastustaja seisukoha kaebusele ja palus jätta kaebus rahuldamata. Täiendavalt esitas vastustaja 12.02.2021 vastusena kaebaja taotlusele seisukoha seoses teistelt pakkujatel samas hankemenetluses selgituste küsimisega ning 22.02.2021 väljavõtte riigihangete registri vahendusel peetud asjakohasest kirjavahetusest teiste pakkujatega.
8.Kaebaja esitas täiendavad seisukohad 17.02.2021 ja 24.02.2021, millele vastustaja vastas 26.02.2021 ning kaebaja esitas lõppseisukoha 26.02.2021.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
9.Kaebaja põhiseisukohad on järgmised:
10.Hankijal puudus õigus kaebaja kõrvaldamiseks põhjusel, et kaebaja ei olnud esitanud hankijale kõrvaldamise aluste puudumist tõendavaid dokumente prokuristide osas
10.1.Kaebuse lahendamise seisukohalt omab tähtsust, et kaebajat ei kõrvaldatud põhjusel, et kaebaja ei olnud esitanud koos taotlusega dokumente juhatuse liikmetel kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Hankija kõrvaldas kaebaja põhjusel, et kaebaja ei olnud esitanud hankijale kõrvaldamise aluste puudumist tõendavaid dokumente ettevõtte registrikaardilt nähtuvate prokuristide osas (vt vaidlustatud käskkirja p 1.7.
10.2.Hankija kõrvaldas seega kaebaja hankemenetlusest põhjusel, et ta arvas, et kaebaja registrikaardilt nähtuvad prokuristid on samuti juhatuse liikmed, kuid kelle esindusõigus võrreldes tegelike juhatuse liikmetega on piiratud. Hankija arvas seega ekslikult, et tal on õigus kõrvaldada kaebaja, sest vaatamata hankija selgitustaotlusele ei olnud kaebaja esitanud registriväljavõtteid prokuristide kohta. Ainuüksi sel põhjusel on hankija otsus kaebaja kõrvaldamise kohta RHS § 95 lg 4 alusel õigusvastane ja tuleks kehtetuks tunnistada.
10.3.RHS-st ja RHAD-st lähtuvalt aga ei olnud taotlejatel kohustust esitada tõendeid ettevõtte prokuristidel kõrvaldamise aluste puudumise kohta. VAKO jõudis otsuses samuti järeldusele, et prokuristi ei saa pidada seaduslikuks esindajaks. Otsuses selgitatakse, et kui hankija asus lähtuvalt direktiivist seisukohale, et soovib ka prokuristide osas kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist, siis tulnuks taotlejatelt vastavaid dokumente nõuda (VAKO otsuse p 7.8). Selle seisukohaga kaebaja nõustub. Sellele oleks pidanud aga järgnema järeldus, et kaebaja kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 9 alusel ei ole õiguspärane.
11.Hankijal oli õigus küsida kaebajalt kõrvaldamise aluste puudumist tõendavaid dokumente juhatuse liikmete ja äriühingut esindava isiku osas, sest registriväljavõtte esitamata jätmist saab pidada puuduseks, mida on võimalik kõrvaldada 2(11)
3-21-172
11.1.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei olnud taotluse koosseisus esitanud tõendeid kõigil juhatuse liikmetel kõrvaldamise asjaolude puudumise ja äriühingut konkreetses riigihankes esindava isiku kohta.
11.2.Hankija pidas võimalikuks küsida kaebajalt juhatuse liikmete ja ettevõtet esindava Heikki Tapio Rytköneni kohta puuduolevaid registriväljavõtteid ning jätta ettevõte kõrvaldamata olukorras, kus need dokumendid talle esitatakse. Seepärast pöörduski hankija kaebaja poole, kes talle nõutud väljavõtted koheselt ka esitas. Hankija käskkirja nr 370H väljavõtte p-st 1.9 nähtub, et samasuguse võimaluse puuduolevate dokumentide esitamiseks said ka ühistaotlejad Baltic Fox OÜ ja FN Herstal SA. Niisiis andis hankija ka sellele konkurendile võimaluse juhatuse liikmete kohta taotluse koosseisus esitamata dokumente esitada.
11.3.Kuigi hankijal oleks olnud õigus kõrvaldada hankemenetlusest kõik sellised pakkujad, kes talle tähtaegselt dokumente ei esitanud, soovis hankija siiski anda taotlejatele, sh kaebajale võimaluse esitada täiendavaid dokumente. Niisiis on vaidluse esemeks küsimus sellest, kas hankijal oli antud konkreetsel juhul õigus kaebajalt selgitusi küsida ja võimaldada esitada taotluse koosseisus esitamata registriväljavõtteid.
11.4.Euroopa Liidu õigus ja RHS ei defineeri üheselt, millised selgitused ja millistel tingimustel on pärast taotluste esitamist lubatud ja millised mitte. Küll aga viitab RHS § 46 lg 4 ettevõtja kohustusele esitada hankijale selgitused või selgitamist võimaldavad dokumendid mh kõrvaldamise aluste puudumise kohta. Sätte aluseks olevate direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 ja direktiivi art 2014/25/EL art 76 lg 4 sõnastus on samuti üsna lai, lubades mh puuduolevate dokumentide esitamist ja lisamist. Selline paindlikkus on põhjendatud, kuna inimlikke eksimusi ei saa täielikult välistada ja iga puudus dokumentides ei tähenda automaatselt seda, et ettevõtja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne. Euroopa Kohtu praktika lubab dokumentide hilisemat esitamist eeldusel, et see ei anna konkurentide ees eelist (vt C-336/12, p 42). Seejuures tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: 1) dokumentide hilisema esitamisega ei kaasne dokumentide sisulist muutmist ja 2) dokumentide hilisemal esitamisel tuleb järgida RHAD-s sätestatud piiranguid.
11.5.Antud juhul on täidetud mõlemad eeltingimused registriväljavõtete esitamiseks. Asjaolu, et hankijale esitatakse registriväljavõtted pärast taotluste esitamist, ei muuda kuidagi väljavõtete sisu. Dokumentide hilisemat esitamist ei piira antud juhul ka RHAD. Samuti ei sätestata RHAD-is selgelt ja arusaadavalt, et dokumendi esitamata jätmisel taotleja kõrvaldatakse. Kui hankija soov oli enda diskretsiooni piirata ja kõrvaldada automaatselt kõik taotlejad, kes jätavad taotluse koosseisus esitamata kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad dokumendid, tulnuks hankijal RHAD-s selgesõnaliselt määrata, et ta kõrvaldab hankemenetlusest ettevõtja, kes ei ole koos taotlusega esitanud ettevõtja kõrvaldamise aluste kontrollimiseks nõutud dokumenti.
11.6.Riigikohus on 20.12.2019 otsuse nr 3-19-1501, p-s 17 kvalifitseerimist puudutavate dokumentide kohta selgitanud: „Hankija võib nõuda andmete täpsustamist või parandamist tingimusel, et see nõue puudutab selliseid dokumente või andmeid (nagu näiteks avaldatud majandusaasta aruannet), mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui taotluste esitamise tähtaeg. Hankija peab sealjuures rangelt kinni pidama enda poolt kindlaks määratud tingimustest (otsus asjas nr C-336/12: Manova, p-d 36-37, 39-40).“ Seega võib hankija nõuda, et taotluses esitatud andmeid täpsustatakse, tingimusel et see nõue puudutab selliseid dokumente, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need andmed ei ole pärast taotluste esitamise tähtaega muutunud. Ka praegusel juhul oli võimalik objektiivselt kontrollida, et registris olev informatsioon oli olemas samal kujul taotluse esitamise ajal, mistõttu oli hankijal õigus taotlejatelt soovi korral registriväljavõtteid küsida. Ka Tallinna Ringkonnakohus on 08.07.2019 otsuses haldusasjas 3-19-631 (p 14) selgitanud, et RHS § 95 lg 4 p 9 alusel ei saa kõrvaldada pakkujat, kes on hankedokumentatsioonis nõutud andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitanud puudulikult või jätnud kvalifitseerimistingimustele vastavust kinnitavad andmed esitamata.
11.7.Kaebaja taotluse koosseisus oli hankijale esitatud kinnitused kaebajal RHS § 95 lg-s 1 nimetatud kõrvaldamise asjaolude puudumise kohta ja ka äriühingule väljastatud NATO sertifikaat, mille saamise 3(11)
3-21-172 ja omamise eelduseks on ettevõttel ja selle juhtorgani liikmetel kriminaalkaristuse puudumine. Esitatud kinnitused ja NATO sertifikaat on hankijale tähtaegselt esitatud dokumentideks, millele tuginedes võis hankija kaebajalt selgitusi küsida. Seega oli hankijal olemas ka teave, millele tuginedes kaebajalt täpsustusi küsida.
11.8.Kaebaja kinnitab, et jättis juhatuse liikmetel kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad dokumendid esitamata tulenevalt inimlikust eksimusest. Kaebaja ei jätnud vaidlusaluseid dokumente esitamata tahtlikult hankija kehtestatud nõudeid eirates ega saanud juhatuse liikete kõrvaldamise aluste puudumist tõendavate väljavõtete hilisemal esitamisel ka mingisugust eelist.
12.RHS § 96 lg 5 kohustab hankijat ettevõtte kõrvaldamisel hankemenetlusest võtma iga kord vastu põhjendatud kirjaliku otsuse. RHAD p 1.4. kohaselt kõrvaldatakse taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemise korral, mis eeldab, et hankija kontrolliks sisuliselt ka kõrvaldamise aluste esinemist. Hankija otsustaski välja selgitada, kas kaebaja ettevõtja juhatuse liikme(te)l tegelikult esinevad kõrvaldamise alused või mitte. Kaebajal kõrvaldamise aluseid ei esine. Hankija protokollist ei nähtu, et hankijal oleks tekkinud selles osas ka kahtlus. Seega, kui sisulise kontrolli tulemusel selgus, et kaebajal kõrvaldamise aluseid ei esine, oleks hankija pidanud jätma kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamata. Hankija oleks seda ka teinud, kui ta ei oleks olnud ebaõigel arvamusel selle kohta, et kaebaja pidi esitama väljavõtted ka prokuristide kohta, mida kaebaja hankija antud tähtsaja jooksul hankija hinnangul õigustamatult ei teinud.
13.VAKO jõudis ebaõigele järeldusele selle kohta, et kaebaja kõrvaldamine on põhjendatud tulenevalt asjaolust, et hankija ei pidanud andma kaebajale võimalust dokumentide esitamata jätmiseks.
14.RHS § 95 lg 4 p 9 kolmas alternatiiv ei võimalda ühel juhul taotleja automaatset kõrvaldamist ja teisel juhul samadel asjaoludel selgituste küsimist. VAKO, leidis, et hankija ei pidanud kaebajalt dokumente küsima (kuigi hankija oli need juba küsinud ja tuvastanud, et kaebajal sisulised kõrvaldamise alused puudusid).
15.Kaebaja poolt dokumendi esitamata jätmist tuleb käesoleval juhul tõlgendada kui puudust, mida on võimalik kõrvaldada ka eesmärgiga tagada taotlejate võrdne kohtlemine
15.1.VAKO ei analüüsinud olukorda taotlejate võrdse kohtlemise aspektist. Kaebaja hinnangul, arvestades asjaolu, et hankija pidas samas hankemenetluses samadel asjaoludel võimalikuks lisaks kaebajale küsida puuduolevaid registriväljavõtteid ka osadelt tema konkurentidelt, oleks kaebaja poolt dokumendi esitamata jätmist tulnud samuti tõlgendada kui puudust, mida on võimalik kõrvaldada.
15.2.Lisaks kaebajale andis hankija dokumentide küsimise võimaluse ka kaebaja konkurendile ühistaotlejatele Baltic Fox OÜ ja FN Herstal SA. Täiendavalt palub kaebaja, et halduskohus kontrolliks, kas hankija on selles samas hankemenetluses andnud täiendavate dokumentide esitamise võimaluse veel mõnele konkurendile, kelle hankija hiljem esitatud dokumentidele tuginedes 9.12.2020 käskkirja p 1.1 alusel kõrvaldamata jättis. Kaebajal sellele infole juurdepääs puudub, sest hankijal ei tule käskkirjas selgitada, miks ta ettevõtted kõrvaldamata jättis. VAKO aga ei ole kontrollinud, kas selles samas hankemenetluses oli veel mõni taotleja, kes esialgu nõutud dokumente ei esitanud ja sai selleks hiljem võimaluse. Kohus saab sellele infole ligi registris hankija teabevahetust kontrollides. Kui selgub, et mõni käskkirja p-des 1.1.1-1.1.16 loetletud taotlejast on saanud sarnaselt kaebajale hankijalt võimaluse täiendavate dokumentide esitamiseks ja sai seetõttu võimaluse hankemenetluses jätkata, ei ole kuidagi võimalik jõuda järeldusele, et kaebaja oleks dokumentide esitamata jätmise tõttu hankemenetlusest siiski kõrvaldada (nagu VAKO ebaõigesti leidis). Kontroll, mida hankija peab kõigi ettevõtjate suhtes hankemenetluse käigus läbi viima, peab toimuma ühesugustel tingimustel. Hankemenetluse jätkamisel tuleb seega taotlejatele esitatud nõudeid tõlgendada ühetaoliselt − selliselt, et antud asjaoludel anti dokumentide esitamise võimalus õiguspäraselt ka kaebajale.
16.RK on 13.06.2013 otsuse 3-3-1-24-13 p-s 18 selgitanud, et kui sarnased dokumendid või andmed esitamata jätnud pakkujatele antakse puuduste kõrvaldamiseks ühetaoline võimalus, siis ei riku see pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Kuivõrd osad taotlejad said samuti 4(11)
3-21-172 võimaluse dokumentide esitamiseks ja seda olukorda ei ole enam võimalik praegusel hetkel ümber pöörata, tulnuks VAKO-l läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid antud konkreetsel juhul tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus, kui ka kaebajale anti võimalus registriväljavõtete esitamiseks hankija määratud tähtaja jooksul. See on ainus võimalus taotlejate võrdse kohtlemise tagamiseks.
17.Kuigi hankija on kogu vaidlustus- ja kohtumenetluse väitnud, et kaebaja poolt koos taotlusega esitatud NATO sertifikaat ei ole tõend, millele tugineda või mille alusel kaebajalt vähemasti selgitusi küsida (kuigi hankija tegelikkuses küsis kaebajalt selgituste teel selgitusi), siis kohtu välja nõutud kirjavahetusest selgub, et Nammo Laupa Oy osas piisas hankijale sertifikaadi esitamisest. Seejuures ei olnud tegemist isegi mitte NATO sertifikaadiga, vaid Soome kohaliku sertifikaadiga. Nimelt nähtub kohtule esitatud tõenditest, et erinevalt kaebajast, ei esitanud Nammo Laupa Oy hankijale üldse nõutud registriväljavõtteid, vaid selgitas hankija küsimusele vastates, et Soomes tuleb igal juhatuse liikmel need isiklikult registrist küsida, mis on koormav ja esitas selle asemel hoopis mingi Soome sertifikaadi.
18.Tulenevalt eeltoodust on VAKO otsus, milles selgitatakse, et hankijal oli kohustus kõrvaldada vaidlustaja hankemenetlusest RHS § 95 lg 4 p 9 alusel vastuolus RHS § 96 lg-ga ja 5 ja § 3 p-dega 1 ja 2, ning hankija 09.12.2020 käskkirja nr 370H p 1.7 tuleks tunnistada kehtetuks. Vastustaja seisukoht
19.Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud käskkiri ja VAKO otsus on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus.
20.Vastustaja nõustub, et eeldas ekslikult kohustust kontrollida kaebaja prokuristide suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemise puudumist.
21.Vastustaja otsus kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada on aga õiguspärane kuna kaebaja ei esitanud taotlusega riigihanke alusdokumentides nõutud dokumente.
21.1.RHS § 95 lõike 1 punkti 1 kohaselt kõrvaldatakse hankemenetlusest taotleja, keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo, kelmuse, terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse, rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest.
21.2.See tähendab seda, et hankemenetlusest kõrvaldamise alus ei tohi esineda nii juriidilisel isikul endal, kui ka tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmel või muul seaduslikul või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajal. Nende asjaolude tõendamiseks on hankijal lubatud RHS § 96 lõike 2 kohaselt nõuda taotlejalt karistusregistri teadet või asukohariigi kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärset dokumenti. Hankija on selle dokumendi esitamist nõudnud RHAD punktis
21.3.Kaebaja seda dokumenti taotluse kooseisus ei esitanud. Dokumendi esitamata jätmise tõttu ei olnud vastustajal võimalik kontrollida kaebaja suhtes RHS § 95 lõike 1 punktis 1 nimetatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluse puudumist.
22.Kaebaja leiab ebaõigesti, et hankemenetluses kohustusliku dokumendi esitamata jätmisel on vastustajal õigus ja kohustus see selgituste kaudu tagantjärgi küsida. Olukorras, kus kaebaja saaks teistest taotlejatest, kes tähtaegselt kõik nõutud dokumendid ja tõendid esitasid, rohkem aega taotluses esitada tulnud dokumentide ja tõendite esitamiseks, kohtleks vastustaja ebavõrdselt kõiki teisi taotlejaid ning seda leidis ka VAKO.
22.1.Vastustaja möönab, et küsis ekslikult kaebajalt selgitusi, mida ei oleks tohtinud küsida. Hoolimata selgituste küsimise lubatavusest ning nende sisust, kaasneb kaebaja suhtes hankemenetlusest kõrvaldamine olukorras, kus ta ei ole esitanud koos taotlusega kohustuslikke dokumente ega tõendeid.
5(11)
3-21-172
22.2.Järelikult antud olukorras ei ole õiguslikult vahet, kas hankemenetluses tehtud otsuste motivatsiooni kohaselt kõrvaldati taotleja hankemenetlusest selgitustega arvestades või mitte, sest tänaseks on ilmne, et kohustusliku dokumendi esitamata jätmise korral tuleb kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada RHS § 95 lõike 4 punkti 9 alusel.
22.3.Kaebaja oli teadlik kohustusest esitada vastustajale tõendid RHS § 95 lõike 1 punktis 1 nimetatud kõrvaldamise aluse puudumise kohta ning väljendas nii seda, kui ka nõustumist kohustuse rikkumise korral osutuda hankemenetlusest kõrvaldatuks kinnitades oma allkirjaga pakkumuse kooseisus esitatud dokumendi „5_1_Annex 1 Sako Ltd confirmation about the absence of any elimination circumstances_0643564-6: „“We are aware that the Contracting Authority may exclude from the procurement procedure a Candidate who /.../ has failed to submit the information /.../“. Järelikult on kaebaja juba koos taotlusega nõustunud, et ta kõrvaldatakse hankemenetlusest olukorras, kus ta ei esita hankedokumentides nõutud informatsiooni.
23.Asjakohatu on kaebaja väide, mille kohaselt piisab kõrvaldamise aluste puudumise tõendamiseks AQAP 2110 standardi vastavuse sertifikaadist, sest RHS § 96 nimetab ammendavalt, kuidas on võimalik hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumist tõendada. Erinevalt klassikalise sektori riigihangetest ei kohaldu kaitse- ja julgeoleku valdkonna hankemenetlustest hankepassi/esmaste kinnituste esitamise loogika tulenevalt RHS § 177 lõikest 3. Selle tõttu ei saa analoogia korras tuua näiteid teise direktiivi võimalustest esitada esialgu kinnitus ja pärast nõude korral alles sisulised dokumendid või tõendid § 104 lõike 8 näitel.
23.1.RHS § 95 lg 4 p 9 jaguneb sisuliselt viieks alternatiiviks. Hankijal on selle sätte alusel õigus pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldada, kui pakkuja või taotleja (I) on esitanud valeandmeid tema suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemise kohta; (II) on esitanud valeandmeid seoses tema vastavusega kvalifitseerimise tingimustele; (III) on jätnud esitamata andmed, mis puudutavad tema suhtes hankemenetlusest kõrvaldamise aluste esinemist; (IV) on jätnud esitamata andmed, mis puudutavad tema vastavust kvalifitseerimise tingimustele; (V) on jätnud esitamata täiendavad dokumendid, mida hankija on temalt nõudnud RHS § 104 lg-te 7–8 alusel .
23.2.Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetluses ei sõlmi hankija RHS § 177 lg 1 kohaselt hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest ettevõtja RHS § 95 lg 1 p-s 1, 4 või 5 või lg-s 4 nimetatud alusel ja lg-tes 2, 3 ja 6 nimetatud tingimustel. RHS § 95 lg 4 p 9 sätestab kõrvaldamise aluse pakkuja või taotleja suhtes, kes on esitanud valeandmeid RHS §-s 95 sätestatud või §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed esitamata. Seega, kui ettevõtja on jätnud esitamata hankija nõutud dokumendid ettevõtja suhtes kõrvaldamise aluste kontrollimiseks, kõrvaldab hankija tulenevalt RHS § 177 lg-st 1 § 95 lg 4 p 9 alusel ettevõtja hankemenetlusest.
24.Vastustaja on küsinud selgitusi hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta taotlejalt Sako Ltd; ühistaotlejatelt Baltic Fox OÜ ja FN Herstal S.A.; taotlejalt OÜ Bristol Trust ja taotlejalt TURAC DIS TİC.LTD.STI. Kõik nimetatud taotlejad, kellelt vastustaja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise kohta selgitusi küsis, on hankemenetlusest kõrvaldatud. Lisaks on vastustaja küsinud hankemenetlusest kõrvaldamise aluste kohta ka taotlejalt Nammo Laupa Oy. Taotleja oli taotlusega esitanud vastustajale ammendava nimekirja RHS § 95 lõike 1 punktis 1 nimetatud füüsilisest isikutest kontrollsubjektide kohta, ent neist mõne kohta jätnud esitamata kohase tõendi, mille ta esitas selgituste kaudu. Vastustajal ei olnud see hetk kahtlusi selgituste küsimise ja selgitustega arvestamise õiguspärasuses, sest taotleja oli esitanud taotlusega midagi, mille kohta sai selgitusi küsida, erinevalt kaebaja positsioonist. Vastustaja peab täna vajalikuks ka Nammo Laupa OY suhtes täiendava kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli teostamist, sest ilmselt muutub vastustaja kehtestatud RHAD tõlgendus tänases õiguskorras võrreldes 09.12.2020 otsuste käskkirja nr 370H vastuvõtmise ajal kehtinule. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt oleks sellises olukorras tegu tagasipöördumatu rikkumisega, sest hankijal on alati õigus igal ajal menetluse kestel kontrollida osalejate kõrvaldamise aluseid ja teha selle pinnalt vajadusel uusi otsuseid. 6(11)
3-21-172
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
25.Analüüsinud menetlusosaliste seisukohti, leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
26.Asja materjalidest nähtub järgnev:
26.1.Hankija kõrvaldas kaebaja RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel hankemenetluse V ja VIII osast seetõttu, et kaebaja ei esitanud ka täiendava järelepärimise tulemusel hankijale dokumente kaebaja prokuristide kõrvaldamise aluse puudumise kohta (vt vaidlustatud käskkirja p 1,7, kaebuse lisa 1);
26.2.VAKO asus 14.01.2021 otsuse p-s 7.8 seisukohale, et antud juhul ei ole RHS-i ja RHAD-i võimalik tõlgendada selliselt, et kõrvaldamise aluste puudumist tuleb kontrollida ka ettevõtte prokuristidel, seda isegi juhul, kui selline kohustus tuleneb direktiivi 2014/24/EL artiklist 57, sest direktiiv on RHS-i liiga kitsalt üle võetud ja kaebajale ei saa ette heita, et ta lähtus RHS-s ja alusdokumentides sätestatust. Vastustaja on kohtumenetluses VAKO seisukohaga nõustunud (vastustaja 04.02.2021 seisukoha p 1.) Seega sisuliselt asus VAKO seisukohale, et vastustaja on käskkirjas tuginenud ebaõigele kõrvaldamise alusele ja vastustaja möönab eksimust;
26.3.Lisaks leidis VAKO, et kaebaja hankest kõrvaldamine oli vastustaja kaalutlusotsus. VAKO leidis RHS § 117 lg 1 ja lg 2 p-i 2 vahel on seonduvalt RHS § 95 lg 4 p-ga 9 küll vastuolu, kuid kui lähtuda sellest, et kaitse- ja julgeoleku valdkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2 p „h“ näeb ette, et andmete esitamata jätmisel võib hankija pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldada, siis tuleb asuda seisukohale, et RHS § 95 lg 4 p-st 9 tulenev kõrvaldamise alus ei ole käesolevas asjas kohustuslik. Järelikult pidi vastustaja kaaluma, kas kaebaja hankemenetlusest kõrvaldada või mitte (VAKO otsuse p 7.1);
26.4.Vaatamata eeltoodule leidis VAKO, et kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamine oli õiguspärane, sest kaebaja ei esitanud nõutud dokumente kohe koos taotlusega ning tegemist oli niivõrd olulise puudusega, mida ei ole peale taotluse esitamist enam võimalik kõrvaldada. VAKO leidis, et kuigi RHS § 95 lg 4 p 9 on nö valikuline hankemenetlusest kõrvaldamise alus, siis see ei tähenda, et hankija peab alati andma taotlejale võimaluse esitada dokumente tagantjärele. Sellest tulenevalt leidis VAKO, et ehkki kaebaja esitas vastustaja nõudmisel täiendavad dokumendid, oleks vastustaja pidanud jätma need tähelepanuta (ei oleks üldse pidanud dokumente küsima) ja seega oli hankija otsus kaebaja kõrvaldamise kohta kooskõlas RHS § 95 lg 4 p-ga 9 (VAKO otsuse p-d 7.5 – 7.7).
27.Eeltoodu põhjal tuleb minu hinnangul esmalt kontrollida, kas vastustaja 09.12.2020 käskkirja nr 370H p-s 1.7 viidatud kõrvaldamise alus oli õiguspärane.
27.1.Nõustun siinkohal VAKO seisukohtadega, et antud juhul ei ole RHS-i ja RHAD võimalik tõlgendada selliselt, et kõrvaldamise aluste puudumist tuleb kontrollida ka äriühingu prokuristidel.
27.2.RHS § 95 lg 1 p-i 1 kohaselt kõrvaldab hankija hankemenetlusest pakkuja, keda või kelle haldus, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud samas sättes loetletud kuritegude eest. Äriühingu prokurist ei ole käsitatav äriühingu seadusliku ega lepingulise esindajana, samuti ei kuulu prokurist juhtimis- või järelevalveorganisse. VAKO on õigesti leidnud, et prokuura on üldvolituse eriliik, mis antakse küll tehinguga, kuid prokuristi volitused on sätestatud seaduses (äriseadustiku §-d 16-21). Prokuura on volitus, mille prokuristile annab ettevõtja seaduslik esindaja (äriseadustik § 16 lg 1, § 17 lg 1). Seega ei ole prokuristi näol tegemist otseselt ei seadusliku ega lepingulise esindajaga.
27.3.Seega ei tulene kehtivast RHS sätetest hankija kohustus kontrollida kõrvaldamise aluseid prokuristi osas, sellist tingimust ei näinud ette ka RHAD. VAKO viitab õigesti, et ehkki direktiivi 2014/24/EL art 57 sõnastusest võib järeldada sellise kohustuse olemasolu, et saa käesoleval hetkel sellele tugineda, sest kehtivast siseriiklikust seadusest ja hankedokumentidest seda ei tulene ning kaebajale ei saa seega ette heita, et ta neist nõuetest ei lähtunud. Viitan siinkohal veelkord, et vastustaja on kohtumenetluses VAKO sellise seisukohaga ka nõustunud (vastustaja 04.02.2021 seisukoha p 1.) 7(11)
3-21-172
28.Kuivõrd eelnevalt tuvastasin, et vastustaja on 09.12.2020 p-s 1.7 tuginenud ebaõigele kõrvaldamise alusele, tuleb analüüsida, kas kaebaja hankemenetlusest kõrvaldamisel saab vastustaja tugineda põhistustele, mida vaidlustatud käskkirjas ei ole välja toodud. Seejuures omab tähendust ka küsimus, kas käesoleval juhul oli kaebaja hankest kõrvaldamine vastustaja kaalutlusotsus.
28.1.VAKO on otsuses leidnud, et pakkuja hankest kõrvaldamine oli vastustaja kaalutlusotsus. Nõustun siinkohal VAKO-ga, et RHS-i asjakohaseid sätteid tuleb tõlgendada nii, et tegemist on n.ö valikulise kõrvaldamise alusega ehk hankija kaalutlusotsusega.
28.2.RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja, kes on jätnud RHS §-s 95 sätestatud tingimustele (kõrvaldamise alused) vastavuse kohta andmed esitamata. Hankijal ei ole RHS § 95 lg-s 4 toodud hankemenetluses kõrvaldamise aluste esinemisel kohustust pakkujat või taotlejat hankemenetlusest kõrvaldada, hankija peab kõrvaldamist kaaluma.
28.3.RHS § 177 lg 1 kohaselt hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest ettevõtja käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 1, 4 või 5 või lõikes 4 nimetatud alusel ja lõigetes 2, 3 ja 6 nimetatud tingimustel.
28.4.Seega sätestab RHS-i 2. peatükki kuuluv RHS § 95 lg 4 kõrvaldamise alused valikulistena, samas tuleneb RHS § 177 lg 1 sõnastusest, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas on tegemist kohustusliku kõrvaldamise alusega ja hankija peab kõrvaldamisel lähtuma RHS§ 95 lg-tes 2, 3 ja 6 nimetatud tingimustest. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2 p-i „h“ kohaselt võib riigihankelepingus osalemisest välja jätta iga ettevõtja, kes on nõutavate andmete esitamisel süüdi raskes pettuses või jätnud sellised andmed esitamata. Viidatud direktiivi sättest tulenevalt on seega tegemist valikulise kõrvaldamise alusega.
28.5.RHS § 177 lg 2 p-i 2 kohaselt võib hankija lisaks § 95 lõike 4 punktides 1–3 sätestatud alustele sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimustel jätta ettevõtjaga hankelepingu sõlmimata ja kõrvaldada hankemenetlusest ettevõtja, kes on § 96 lõike 2 alusel hankija nõutud dokumendid esitamata jätnud.
28.6.Eeltoodu põhjal on VAKO õigesti leidnud, et RHS § 117 lg 1 ja lg 2 p-i 2 vahel on seonduvalt RHS § 95 lg 4 p-ga 9 vastuolu. Nõustun VAKO-ga selles, et sellises olukorras on mõistlik lähtuda kaitse- ja julgeoleku valdkonna direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2 p-st „h“, mis näeb ette valikulise kõrvaldamise aluse, sest direktiivi 2009/81/EÜ art 39 lg 2 sõnastusest ei saa tuletada õigust kehtestada direktiivist rangemat regulatsiooni.
28.7.Rangemast regulatsioonist lähtumine ei ole kooskõlas ka RHS § 95 lg 4 p 9 eesmärgiga. Sätte eesmärgiks on anda hankijale võimalus kõrvaldada hankemenetlusest seadusi rikkuv, kriminaalkorras karistatud, maksukohustustest kõrvalehoidev, valeandmeid esitav ning eelnimetatud asjaolusid varjav ettevõtja (RHS § 95 ja direktiivi 2014/24/EL art 57), mitte aga pakkuja või taotleja, kes on jätnud need andmed esitamata eksimusest või hankija juhistest lähtuvalt. Tallinna Ringkonnakohus on 08.07.2019 otsuses haldusasjas 3-19-631 (p 14) selgitanud, et RHS § 95 lg 4 p 9 alusel ei saa kõrvaldada pakkujat, kes on hankedokumentatsioonis nõutud andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitanud puudulikult või jätnud kvalifitseerimistingimustele vastavust kinnitavad andmed esitamata. Nõustun kaebajaga, et ehki viidatud lahendi puhul oli vaidluse esemeks kvalifikatsiooni kontroll, on kohtu seisukoht analoogia korras kohaldatav
28.8.Õige on ka kaebaja viide, et ka RHAD ei näe hankijale ette piiranguid diskretsiooni osas. RHAD p 1.4 sätestab küll, et: „Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest taotleja, kellel esineb ükskõik milline riigihangete seaduse § 95 lõikes 4 esitatud asjaolu või mõni neist“. Kuid samas kehtestab RHAD p 6.3 hankija õiguse nõuda taotlejalt/pakkujalt taotluses/pakkumuses esitatud andmete selgitamist või selgitamist võimaldavate dokumentide esitamist. Seega ei kehtestanud vastustaja RHAD-s üheselt ja konkreetselt, et kui taotleja jätab esitamata RHS § 95 lg 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavad dokumendid, kõrvaldatakse taotleja automaatselt hankemenetlusest. 8(11)
3-21-172
28.9.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaitse- ja julgeoleku valdkonnas RHS § 95 lg 4 p 9 kohustuslik kõrvaldamise alus ja tegemist on hankija kaalutlusotsusega.
29.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtetega vastuolus mistahes läbirääkimised riigihanke menetluses hankija ja ettevõtjate vahel. Seetõttu on üldreegliks, et dokumentide või andmete ebatäpsust või mittevastavust ei ole lubatud ettevõtjal selgitustega pärast dokumentide esitamise tähtpäeva teha. Riigihanke regulatsiooniga vastuolus olevaks ei saa aga pidada, kui dokumentidega seonduvaid andmeid parandatakse või täiendatakse olukorras, kus ilmselgelt on vajalik vaid täpsustada või parandada ilmsed vead ning kui täpsustamisega ei kaasne uue pakkumuse esitamist (RKHKo asjas nr 3-19-1501 p 22). Riigikohus on asjas 3-19-1501 rõhutanud, et pakkuja peab küll olema hoolas, kuid see ei tähenda, et hankija peaks ilma kaalukat põhjust omamata kõrvaldama hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav. Leian, et käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kõrvaldamise aluste puudumise dokumentide esitamiseks täiendava võimaluse andmine on lubatav, sest tegemist on kahtlemata andmetega, mille esitamisega ei kaasneks uue pakkumuse esitamine, samuti on selge, et dokumentidega saab tõendada kõrvaldamise aluste puudumist taotluse esitamise hetkel. Kui sarnased dokumendid või andmed esitamata jätnud pakkujatele antakse puuduste kõrvaldamiseks ühetaoline võimalus, siis ei riku see pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid (RKHKo asjas 33-1-24-13 p 18). Sellest tulenevalt ei nõustu ma VAKO seisukohaga, et käesoleval juhul pidanuks vastustaja hankija pakkumisest kõrvaldama ning mitte andma kaebajale võimalust täiendavate dokumentide esitamiseks.
30.HKMS § 158 lg 3 järgi kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Järelikult ei saa kohus ise teha vastustaja asemel kaalumist, kuid peab saama kontrollida, kas vastustaja poolt kaalumisel arvesse võetud asjaolud olid asjakohased ja ega vastustaja ei ole teinud kaalumisvigu.
30.1.Kaalumisel, kas pakkuja/taotleja RHS § 95 lg 4 p-i 9 alusel kõrvaldamise aluste puudumise kohta dokumentide/tõendite esitamata jätmisel kõrvaldada või mitte, peab hankija hindama eelkõige seda, kas olukorras, kus pakkuja nõuetekohaseid dokumente ei esitanud, on põhjendatud neid täiendavalt nõuda ning kas dokumentide esitamata jätmine on sedavõrd oluline rikkumine, et pakkuja tuleks hankemenetluses kõrvaldada ilma, et antaks pakkujale võimalust asjakohaseid dokumente täiendavalt esitada. Samuti tuleb riigihankes kehtiva võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt hinnata, kas täiendavate dokumentide küsimine annab kaebajale eelise võrreldes teiste pakkujatega.
30.2.Käesoleval hetkel on selge, et vastustaja ülakirjeldatud kaalutlust ei teostanud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et vastustaja on teinud olulise kaalutlusvea. Haldusakti põhjendamine on haldusmenetluse seaduse §-st 56 tulenevalt haldusakti oluline vorminõue. Haldusakti põhjendus on keskne allikas, mille järgi saab otsustada, kas haldusorgan kasutas kaalutlusõigust või mitte. Vaidlustatud haldusakt on seega põhjenduste puudumise tõttu õigusvastane. Riigikohus on küll varasemalt leidnud, et motiveerimata haldusakti puhul võib arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluses esitatud põhjendusi ja selle jõusse jätta kuid tegemist on siiski erandliku olukorraga (RKHKo 3-3-1-29-12, p 20). Seega on üldjuhul ikkagi nõutav haldusakti motiveerimine. Riigikohtu kujundatud seisukohta tuleb mõista selliselt, et põhjendusteta kaalutlusotsuse tühistamata jätmine on võimalik vaid juhul, kui ei ilmne muid haldusakti õigusvastasust tingivaid asjaolusid. Kui sellised asjaolud siiski ilmnevad, ei ole koostoimes haldusakti juba tuvastatud olulise vormirikkumisega – haldusakti põhjendamata jätmisega – võimalik enam haldusakti tühistamata jätta (TrtRnKo asjas nr 318-403 p 8).
30.3.Leian, et käesoleval juhul tuleb vaidlustatud haldusakt siiski tühistada, kuivõrd lisaks kaalutlusõiguse olulisele rikkumisele on vastustaja rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. 9(11)
3-21-172
30.4.Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on palunud esitada puuduolevad karistusregistri teated pakkujatelt Baltic Fox OÜ ja FN Herstal S.A; Nammo Laupa Oy ja kaebajalt. Lisaks juhatuse liikmetel kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele dokumentidele küsis hankija ka pakkujalt Turac DIS TIC.LTD.STI kõrvaldamise aluseid tõendavat registriväljavõtet (vt kaebaja 12.02.2021 menetlusdokument ja 22.02.2021 esitatud kirjavahetus pakkujatega). Seejuures nähtub vaidlustatud käskkirjast, et Baltic Fox OÜ ja FN Herstal SA; OÜ Bristol Trust ja TURAC DIS TİC.LTD.STI on hankemenetlusest kõrvaldatud, kuna pakkujad ei esitanud nõuetekohaseid dokumente ka täiendaval küsimisel (käskkirja p-d 1.5; 1.6. ja 1.9). Kaebaja on hankemenetlusest kõrvaldatud, sest ta ei esitanud nõuetekohaselt dokumente prokuristide kohta, sellest positsioonist on vastustaja aga hiljem loobunud.
30.5.Samas nähtub eelpoolviidatud dokumentidest ja vaidlustatud käskkirja p-dest 1.1.3 - 1.1.8; 1.1.11 ja 1.1.14 - 1.1.16, et Nammo Laupa Oy jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata ning kvalifitseeriti kümnes erinevas hanke osas (hanke osades 3, 4, 5, 6, 7, 8, 11, 14, 15 ja 16), sealjuures ei esitanud Nammo Laupa Oy vastustajale kõiki nõutud kõrvaldamise aluse puudumist tõendvavaid dokumente, põhjendades nende tõendite esitamata jätmist nende väljanõudmise keerukusega. Dokumentide asemel esitas Nammo Laupa Oy vastustajale Soome DSA poolt äriühingule väljastatud sertifikaadi julgeoleku kontrolli läbimise kohta (vt 22.02.2021 vastustaja menetlusdokumendi lisa „Nammo Laupa selgitused 3“). Käskkirjast nähtuvalt on vastustaja nimetatud dokumenti arvestanud ja lugenud Nammo Laupa Oy vastavaks.
30.6.Kaebaja on vastustaja hankemenetlusest aga kõrvaldanud, ehkki kaebaja esitas koheselt koos taotlusega NATO sertifikaadi (kaebuse lisa 3), mille omamise eelduseks on äriühingul ja juhtorgani liikmel kriminaalkaristuse puudumine. Vastustaja ei pidanud seda dokumenti piisavaks ja küsis kaebajalt täiendavaid dokumente, mille kaebaja nõutud ajal vastustajale ka esitas (v.a dokumendid prokuristide kohta).
30.7.Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et vastustaja on hankemenetluses pakkujaid erinevalt kohelnud, jättes kõrvaldamata Nammo Laupa Oy, kes ei esitanud kõrvaldamise aluste puudumist kinnitavaid dokumente ka täiendava nõudmise korral, samas on vastustaja seisukohal, et kaebaja tulnuks hankemenetlusest kõrvaldada, sest koos taotlusega esitatud NATO sertifikaat ei olnud piisav kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks. Seega on vaidlustatud käskkiri õigusvastane ka seetõttu, et vastustaja on pakkujaid erinevalt kohelnud. Käskkirja õigusvastasust ei kõrvalda ka vastustaja poolt kohtumenetluses antud selgitus, et ta peab täna vajalikuks ka Nammo Laupa OY suhtes täiendava kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli teostamist, kuivõrd vaidlustatud haldusakti õiguspärasust kontrollib kohus selle andmise aja seisuga.
31.Rahuldan seega kaebuse ja tühistan Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 09.12.2020 käskkirja nr 370H p-i 1.7 millega hankija kõrvaldas kaebaja hankemenetluse osadest V ja VIII. Samuti tühistan Riigihangete vaidlustuskomisjoni 14.01.2021 otsuse nr 278-20/226906. Menetluskulud
32.HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd otsus on tehtud vastustaja kahjuks, tuleb kaebaja menetluskulud ka vastustajalt välja mõista.
33.Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kohus mõistab välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. Õigusabikulude väljamõistmine ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane.
33.1.Kaebaja taotleb vaidlustusmenetluses kantud kulude välja mõistmist järgmiselt: riigilõiv 1280 eurot ja õigusabikulud 1287 eurot (ilma käibemaksuta). Halduskohtumenetluses on kaebaja tasunud riigilõivu 1280 eurot ning õigusabikulu 2431 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebajale esitatud õigusabikulude osas on rakendatud 0%-list käibemaksumäära, seega käibemaksukulu menetluskuludele ei lisandu. Kokku on õiguabikulude suuruseks VAKOs ja kohtumenetluses seega 3718 eurot. 10(11)
3-21-172
33.2.Asja materjalide juures olevatest arvetest ja spetsifikatsioonidest nähtub, et kaebaja õigusabikulud VAKO-s on kokku 9 tunni ja 54 minuti eest ning halduskohtumenetluses kokku 18 tunni ja 42 minuti eest.
33.3.Arvestades vaidlustuse ja kaebuse sisu, asja keerukust ning esitatud dokumentide mahtu leian, et taotletavas mahus vastustajalt õigusabikulude väljamõistmine on põhjendatud. Kaebuse rahuldamisel ja VAKO otsuse tühistamisel tuleb vastustajalt välja mõista ka kaebaja poolt vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses tasutud riigilõiv.
33.4.Seega tuleb vastustajalt menetluskuluna väja mõista kokku 6 278 eurot (1280+1287+1280+2431). Tõendi tagastamine
34.Vastustaja esitas 12.02.2021 kohtule menetlusdokumendi lisana kogu riigihangete registri vahendusel pakkujatega peetud kirjavahetuse (fail nimega „226906_sonumid ettevõtjale.pdf“). Kuivõrd esitatud fail kajastas ka kirjavahetust (sh kolmandate isikute ärisaladust sisaldavat kirjavahetust), millel ei ole puutumust käesoleva asja lahendamisega, esitas vastustaja kohtu palvel 22.02.2021 kohtule dokumendist väljavõtted koos tõlgetega, kus oli eemaldatud asja lahendamisel tähtsust mitte omav kirjavahetus. Sellest tulenevalt tagastan vastustajale 12.01.2021 esitatud kirjavahetuse pakkujatega (fail nimega „226906_sonumid ettevõtjale.pdf“). (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.