Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 14.11.2016 TsMS § 322 lg-s 1 sätestatud korras. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamist. Kohus leiab, et OÜ Aktiva Finants hagiavaldus Siim Posti vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. Kohus leiab, et kui hageja nõude aluseks on tüüptingimustel sõlmitud leping, siis peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust. Riigikohtu praktika kohaselt on kohtul kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Tüüptingimuste kontrollimine on kohtu kohustus, sest TsMS § 438 lg 1 kohaselt on tegemist õiguse kohaldamisega. Kohus on seisukohal, et viivise kokkuleppe näol on tegemist tüüptingimustega VÕS § 35 tähenduses, sest need on hageja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimustes kasutatavad tingimused, mille sisu ei kostja ei saanud lepingut sõlmides mõjutada. Kohus on seisukohal, et viivis määraga 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest on ebamõistlikult suur ja tüüptingimusena kostjat oluliselt kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Viivise korral 0,15% päevas on aastane viivisemäär 54,75%. Nimetatud viivise määr ületab seadusjärgset viivise määra ligikaudu

seitsmekordselt. Iseenesest õige on hageja väide, et VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt võivad pooled kokku leppida seadusjärgsest viivisest kõrgemas viivise määras, kuid samas ei tohi selline kokkulepe kahjustada teist lepingupoolt ebamõistlikult ning seda eriti juhul, kui teiseks lepingupooleks on tarbija. Viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus kajastab lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-25-16, p 13). Kuna teenuste kasutamise üldtingimuste p 7.8. on tüüptingimusena tühine, siis kohaldab kohus seadusjärgset viivise määra. Hageja on viivist arvestanud alates arvete maksetähtajale järgnevast kuupäevast kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise päevani, s.o 30.12.2015. Seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivis on 91.68 eurot (vt www.viivisekalkulaator.ee). Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas hagi 68% ulatuses, tuleb jätta menetluskulud 32% ulatuses hageja ja 68% ulatuses kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 2 järgi. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud 291.73 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 191.73 eurot. Kohus, arvestades, et kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud määratud ajaks kohtule, leiab, et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud õigusabile ei saa olla suuremad kui 75 eurot. Kokku moodustavad hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 175 eurot, millest kostjal tuleb menetluskulude jaotust arvestades hüvitada 68% ehk 119 eurot. Hageja on taotlenud, et kostja tasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Kohus rahuldab hageja taotluse.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.