Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 23. veebruar 2021, Tartu 3-19-167
Haldusasi
Xi kaebus Eesti Töötukassa 17. oktoobri 2018. a otsuse nr TVH/18/050703 ja Sotsiaalkindlustus-ameti 18. oktoobri 2018. a otsuse nr P26-2018-229562 tühistamiseks ning kaebaja 20. septembri 2018. a taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 31. juuli 2020. a otsus X apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustajad Eesti Töötukassa Sotsiaalkindlustusamet
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. juuli 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus tema terviseandmete edastamiseks menetlusvälistele isikutele.
3.Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
4.Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 25. märts 2021.
X esitas 20. septembril 2018. a Eesti Töötukassale (ETK) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) taotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks.
2.3. oktoobri 2018. a ekspertiisiaktis tuvastas dokumendipõhise ekspertiisi teostanud arst kokkuvõtlikult, et kaebajal on piiratud pikkade vahemaade läbimine, treppidel liikumine, ohutu liikumine, pikemalt istumine ja seismine, sundasendites olemine õhupuuduse ja seljavalu tekkimise tõttu, valu kiirgub ka vasemasse jalga, abivahendina kasutab küünarkarke, kätevärina tõttu on käteosavusel piirang, õppimine ja tegevuste elluviimine on piiratud.
Arst hindas kaebaja valdkondade piirangute raskusastmed järgnevalt: liikumine – mõõdukas (2), käeline tegevus – kerge (1), suhtlemine: nägemine, kuulmine ja kõnelemine – piirang puudub (O), teadvusel püsimine ja enesehooldus – piirang puudub (O), õppimine ja tegevuste elluviimine – mõõdukas (2), muutustega kohanemine ja ohu tajumine – mõõdukas (2), inimestevaheline lävimine ja suhted – kerge (1). Muudes valdkondades arst piiranguid ei tuvastanud.
3.ETK tuvastas 17. oktoobri 2018. a otsusega nr TVH/18/050703 kaebajal puuduva töövõime kestusega viis aastat. Otsuse kohaselt on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise, õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades, mille põhjuseks on üldhaigestumine.
4.SKA tuvastas 18. oktoobri 2018. a otsusega nr P26-2018-229562 kaebajal keskmise puude. Puude ulatus on kindlaks tehtud ekspertiisotsusega ning kehtib 19. septembrini 2023.
5.Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja halduskohtule kaebuse ETK 17. oktoobri 2018. a otsuse nr TVH/18/050703 ja SKA 18. oktoobri 2018. a otsuse nr P26-2018-229562 tühistamiseks ning kaebaja 20. septembri 2018. a taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole töövõime hindamisel arvestatud osa kaebajale varasemalt pandud diagnoosidega. Ebaõige on arusaam, et kaebajal on vähesed raskused käelistes tegevustes, mõnikord ei saa ta käsi üldse liigutada. Kaebaja mõnikord kokutab ning mõnikord ei ole ta üldse võimeline rääkima psüühikahäire tõttu. Samuti on kaebajal diagnoositud erinevad silmahaigused, mistõttu ei saa väita, et probleeme silmadega ja silmanägemisega ei ole. Otsuses on märgitud, et kaebajal on mõõdukad ja kerged probleemid psüühikaga, kuid see ei vasta tõele, kuna kaebaja hinnangul on need probleemid tõsisemad. Kuigi mõned probleemid seljas ei ole enam nii teravad kui varasemalt, siis see on sellest, et kaebaja ei liigu ja on olnud voodis rohkem kui aasta ning uuesti liikumisel võib tervis jälle halvemaks minna.
6.Vastuses kaebusele ETK vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. ETK selgitas, et kaebaja töövõime ulatuse hindamisel võeti aluseks tema 20. septembril 2018 esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames täiendavalt kaebaja terviseandmeid ja kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ning vaides kirjeldatud asjaolusid ja ei leidnud alust arvamuse muutmiseks. Nii TTO ekspertarst kui ka ETK ekspertarst on tutvunud kaebaja kõigi diagnoosidega, kuivõrd nende kohta on andmed TIS-is olemas, kuid hindamise tulemus nende alusel ei muutunud. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks mitte ainuüksi kaebajal esinevaid/esinenud haigusi, vaid neist põhjustatud funktsioonihäireid ja nende raskust. Uue töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Kümme aastat tagasi püstitatud diagnoos ei pruugi hilisemal töövõime hindamise hetkel enam reaalselt samas ulatuses tegutsemispiiranguid põhjustada. Töövõime hindamisel on põhirõhk inimese tegelikul tegutsemisvõimel (mida hindamise käigus seostatakse terviseandmetega), mitte tema diagnoosidel. Puudub seaduslik alus kaebajal puuduva töövõime tuvastamiseks kuni vanaduspensionieani, kuivõrd kaebajal ei esine ühtegi töövõimet välistavat seisundit. Puude raskusastet tuvastab SKA puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide alusel. Töövõimet hindab ETK töövõimetoetuse seaduse (TVTS) ja selle alusel kehtestatud määruse alusel. Töövõime ja puude raskusastme hindamise metoodikad on erinevad. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA poolt tuvastatud puude raskusastet. Samuti ei
tähenda asjaolu, et isiku töövõime on hinnatud puuduvaks, veel seda, et isikul peaks olema raske või sügav puue (võib olla ka keskmine puue).
7.Vastuses kaebusele SKA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. SKA kasutas puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Tuginedes ETK eksperdiarvamusele, on näidustatud kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamine õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas. Liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkonnas puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks tuginedes töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele. Sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 § 6 lõige 5 võimaldab SKA-l muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida eksperdiarvamuses välja toodud piirangu aritmeetilist keskmist 0,5 ühiku võrra. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas jääb 0,5 ühiku võrra korrigeerimise puhul piirangu aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2,76 ning seega puudub alus raske puude raskusastme tuvastamiseks õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
8.Tartu Halduskohus jättis 31. juuli 2020. a otsusega kaebuse rahuldamata.
9.Otsuse põhjenduste kohaselt on ETK kui SKA otsus põhjendamispuudustega ja haldusorganid oleksid võinud otsuseid põhjalikumalt ja kaebajale arusaadavamalt motiveerida. Puudused põhjendamiskohustuse täitmisel ei mõjutanud aga asja otsustamist.
10.Vangla teabevastuse kohaselt lõpeb kaebaja karistusaeg 7. veebruaril 2032. Seega on vaidlustatud otsuste mõju kaebajale väiksem võrreldes teiste isikutega, kelle ravi rahastatakse tavakorras haigekassa vahenditest ja kelle puuduva töövõime küsimusi ja puudest tulenevaid täiendavaid abivajadusi aitavad leevendada sotsiaalkindlustusamet ja kohalikud omavalitsused selleks ettenähtud korras.
11.Vaidlustatud haldusaktide andmise menetluses kogutud eksperdiarvamused on usaldusväärsed ja arvamuste õigsus on tõendatud asjas kogutud kirjalike tõenditega. Neil asjaoludel puudub tarvidus kaebuse põhjendatuse hindamiseks täiendavate tõendite kogumiseks, sh eriteadmistega isikult arvamuse küsimiseks kohtuliku ekspertiisi määramise raames. Kaebaja esitatud ja nimetatud tõenditega ei ole vastustajate kasutatud eksperdiarvamuste järeldusi kummutatud. Märkimata ei saa jätta, et ETK on asjakohaselt küsinud eriteadmistega isikult ka varasemaid ekspertarvamusi kinnitava arvamuse (tl 148–152), milles eriteadmistega isik on hinnanud ka kaebaja omakäelises vabas vormis koostatud kaebuses esitatud täiendavaid faktilisi asjaolusid võrreldes kaebaja poolt töötukassale ja SKA-le esialgses vormikohases taotluses esitatuga. Eriteadmistega isik ei ole varasemalt haldusmenetluses kaasatud eriteadmistega isikute seisukohtades olemuslikke kitsaskohti tuvastanud. Puudub alus nõustuda kaebaja seisukohaga, et tema töövõime hindamisel on osa diagnoosidest jäetud arvestamata. Ekspertarsti ja ETK ekspertarsti arvamustega on tõendatud, et mõlemad eriteadmistega isikud on kaebaja viidatud loeteluga tema tervisehädadest arvestanud arvamuste andmisel. Nimetatus puudub alus kahtlemiseks, sest kaebaja osundatud diagnooside andmed on kantud TIS-i. Eriteadmistega isikud on diagnoosidega arvestanud, kuid kummagi eriteadmistega isiku hindamise tulemus ei ole kaebaja viidatud diagnooside alusel muutunud. Eriteadmistega isikute arvamust on mh mõjutanud muudatused asjakohases metoodikas, mille kohaselt kuulub hindamisele isiku töövõime ulatus, mitte aga meditsiiniline diagnoos. Metoodika kohustab spetsialiste hindama diagnoosist põhjustatud ja hindamise ajal isikul olemasolevaid reaalseid tegutsemispiiranguid.
12.Vastustajad on TIS-i salvestatud andmete alusel otsuseid tehes arvestanud nende raviarstide sisestatud andmetega, mille on kaebaja vaietes välja toonud, nendeks on perearst dr Svetlana Popazova, psühhiaater dr Liisi Graf, neuroloog dr Eve Toots, nahaarst dr Kadri Sikk, oftalmoloog dr Maris Oll ja LOR arst dr Indrek Aus. Samuti infektsionist dr Külliki Ainsalu epikriisi andmed, kusjuures eksperdiarvamuse andnud ekspertarst omab eriteadmisi psühhiaatria valdkonnas. Viimati nimetatud valdkond on osutunud määravaks kaebuse esitamise sisuliselt tinginud kaebaja puude raskusastme määratlemisel. Vastustaja kohaldatud objektiivseks õiguseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTIS) ja sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ sätted, kusjuures vastustaja on asjakohaselt igas valdkonnas viidanud asjakohasele normile paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. Tõendikogumi alusel jagab kohus vastustaja SKA seisukohta, et PISTIS § 2 lg 21 p 3, §-de 23 ja 24 ning määruse nr 18 §-de 6, 7 ja 8 kohaselt on kaebaja puue keskmise raskusastmega, sest tal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle ja kaebaja terviseseisundist tulenevalt esineb tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi.
13.Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlust selles osas, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust suhtest, see tähendab kaebuse väiteid tervishoiuteenuse osutamise peale (eksperdiarvamuse aluseks olevate andmete tervise infosüsteemi (TIS) kandmine).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
14.Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et kaevatavates otsustes ei ole arvestatud sellega, et kaebajal on astma, radikulopaatia, talumatu valu, süvenev lordoos, seljarike, haiged silmad, kätevärin ja kogu keha treemor, tasakaaluhäired ja oli mõlema sääreluu lahtine ja reieluude kinnised murrud. Arstide kinnitusel kaebaja tervis ei parane. Kaebaja palub lisada töövõime hindamise eksperthinnangule apellatsioonkaebuses loetletud terviseprobleemid. Kaebaja taotleb, et kohus saadaks tema vangla meditsiinikaardi e-vormis tutvumiseks Sotsiaalministeeriumi ametnikule ja patsiendikindlustusse, et nad saaks anda oma eksperthinnangu.
15.Vastuses apellatsioonkaebusele SKA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
16.Vastuses apellatsioonkaebusele ETK vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Vastustaja rõhutab veelkord, et kaebaja nimetatud haigused ja nende diagnoosid olid teada juba vaidlustatud otsuse tegemise ajal. Kaebajal diagnoositud astmat ja tema nimetatud seljahaigusi ja valu on arvestatud 3. oktoobri 2018. a töövõime hindamise eksperthinnangus liikumise valdkonna piirangute hindamisel. Liikumise valdkonna piirangute hindamisel on arvestatud ka jalavigastuste ja osteomüeliidi jääknähtudega, mis on üheks kroonilise valu põhjuseks. Kohtukaebuses nimetatud käte värisemist ja sellest tingitud koordinatsioonihäireid on arvestatud käelise tegevuse valdkonna piirangute hindamisel. Liikumise ja käelise tegevuse piirangud on nimetatud ka kohtukaebuse lisa 1 juures olevas tegevusvõime koondkokkuvõttes. Kohtukaebuses ja selle lisades nimetatud silmade haigus, allergiline riniit ehk nohu, irritantne dermatiit ehk allergiline nahapõletik, hüpertooniatõbi ja C-hepatiit apellandile vaidlustatud otsuse tegemise ajal püsivaid tegutsemispiiranguid ei põhjustanud. Apellatsioonkaebuses kirjeldatud seisundit (kogu keha väriseb, vajub mitu korda päevas kokku) ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal (oktoobris 2018) üheski kaebaja meditsiinidokumendis kirjeldatud. Juhul, kui kaebaja tervislik seisund on käesolevaks ajaks halvenenud ja ta ei nõustu temale määratud puude raskusastmega, on tal õigus esitada uus taotlus puude raskusastme
tuvastamiseks ning sel juhul tuvastatakse puude raskusaste juba SKA ekspertarsti koostatud arvamuse alusel, võttes arvesse kõiki uue taotluse esitamise ajal tervise infosüsteemis olemasolevaid ja kaebaja esitatavaid terviseandmeid. Varasemalt määratud töövõime kaotuse protsent ei ole aluseks hilisemal töövõime hindamisel. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt tuvastatud puude raskusastet. Samuti ei tähenda asjaolu, et isiku töövõime on hinnatud puuduvaks, veel seda, et isikul peaks olema raske või sügav puue.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohus põhjendatult jättis kaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata HKMS § 201 lg 4 alusel.
18.Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et ekspertiisi läbiviimisel jättis arst osa kaebajal diagnoositud haigusi ja tervisekahjustusi arvestamata. Seetõttu on ETK ja SKS vaidlustatud otsustes tuginenud ebaõigetele andmetele ja hinnangutele kaebaja tervisliku seisundi kohta ning SKA on valesti tuvastanud kaebaja puude raskusastme. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
19.Halduskohus selgitas, et ETK ja SKA otsused on põhjendamispuudusega, kuid puudused ei mõjutanud asja otsustamist. Ringkonnakohus nõustub, et kuigi vaidlustatud otsused on laadilt lakoonilised, neis on esitatud ekspertiisi tulemused või selle pinnalt tehtud järeldused, ei selgu otsustest, kuidas ETK ja SKA kaebaja töövõime puudumise ja keskmise raskusega puude tuvastamiseni jõudsid. Puudused on aga kõrvaldatud vastavalt ETK 27. detsembri 2018. a vaideotsusega nr 2229 ja SKA 18. jaanuari 2019. a vaideotsusega nr 1.1-12.1/52. Vaideotsustes on vastustajad selgitanud töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise õiguslikke aluseid ja metoodikat, samuti kuidas ekspertiisiaktis esitatud andmete ja hinnangute alusel kujunesid vaidlustatud otsused. Vaideotsustes on muu hulgas vastatud ka kaebaja väidetele kaebajal diagnoositud haiguste ja tervisekahjustuste arvesse võtmata jätmise kohta. Sellele vaatamata leiab kaebaja apellatsioonimenetluses endiselt, et tema terviseandmeid ei ole osaliselt arvesse võetud. Kaebaja väiteid võib mõista ka selliselt, et ta lisaks peab silmas võimalust, et ekspertiisi läbiviimisel hinnati mõne valdkonna võtmetegevuste piiranguid kaebaja terviseandmete alusel ebaõigesti ja seetõttu kujunes vääraks ka lõplik otsustus.
20.Riigikohus on selgitanud, et isiku tervisandmete TIS-i kandmine on hõlmatud tervishoiuteenuse osutamise eraõigusliku suhtega1. Seega ei ole kaebuse lahendamisel asjakohased kaebaja väited selle kohta, et TIS andmed kaebaja kohta ei ole täielikud või kajastavad ebaõigesti kaebajal diagnoositud haigusi, tervisekahjustusi ja/või nendest tingitud piiranguid. Ringkonnakohus jätab need kaebaja väited tähelepanuta.
21.Kaebaja väidab ka seda, et ekspertiisiakt osaliselt ei kajasta ega võta arvesse TIS-i kantud kaebaja terviseandmeid.
22.Vastavalt töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg-le 1 tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg 2). Seega ei ole töövõime hindamise aluseks isikul aja jooksul diagnoositud haiguste ja tervisekahjustuste summa, vaid neist põhjustatud piirangud, mis esinevad hindamise ajal. Piiranguid hinnatakse Tervise- ja tööministri 7. septembri 2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise
Vt RKHK 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110 (p 24).
taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 8 lg 6 järgi eksperdiarvamuse alusel. Eksperdiarvamuses hinnatakse isiku tegutsemisvõimet kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa (määrus nr 39 § 6 lg 1). Seetõttu on võimalik, et kaebaja varasemad tervisekahjustused ja diagnoositud haigused ei mõjuta hinnangu tulemust nii oluliselt, kui ta seda arvab. ETK vaideotsuses selgitas vastustaja, et kaebaja vaide läbivaatamisel ekspertarst analüüsis veel kord kaebaja poolt nii taotluses ja kui vaides kirjeldatud funktsiooni piiranguid ja TIS-s kajastatud objektiivseid terviseandmeid ning leidis, et olemasolevate andmete alusel puudub alus eksperdiarvamuse muutmiseks. Ekspertarst tutvus kaebaja nimetatud diagnooside loeteluga ning selgitas, et nende kohta on andmed TIS-is olemas, mistõttu hindamise tulemus nende alusel ei muutu.
23.Halduskohtumenetluses kaebusele vastates esitas ETK täiendavalt teise ekspertarsti arvamuse (dtl 238-243) kaebaja töövõime hindamise taotluses ja kaebuses kirjeldatud piirangute kohta. Arvamuses võrdles ekspertarst kaebaja kirjeldatud piiranguid ja diagnoose tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti eksperdiarvamuses (dtl 160-183) esitatuga hindamise valdkondade kaupa ega leidnud, et kaebaja nimetatud piirangutega ei oleks arvestatud või oleks hinnatud neid ekslikult kergemaks. Näiteks liikumise valdkonna kohta märkis ekspertarst (dtl 239), et on põhjendatud hinnata kaebaja tegutsemispiirang mõõdukaks, sest kuigi kaebaja liigub aeglaselt ja kasutab liikumisel abivahendina küünarkarku (sest tema parem jalg on vigastuse järgselt lühem ja deformeerunud, tal esinevad alaseljavalud, mis on tingitud eelkõige jalgade erinevast pikkusest ning mõnikord ka õhupuuduse hood, mida on seostatud astmaga), ei vaja ta liikumisel teise inimese abi, suudab lühikest aega seista ka ilma kõrvalise toeta ning käib koos teiste kinnipeetavatega jalutamas. Meditsiinilistel näidustustel kaebaja ratastooli (mida ta oma ekspertiisitaotluses abivahendina nimetab) liikumiseks ei vaja. Mis puudutab kaebaja poolt raskeks hinnatud võõrasse kohta minemist (võib eksida), siis see on tingitud kaebaja psüühika- ja käitumishäiretest ning seda on arvestatud vaimse võimekuse valdkondade hindamisel. Tervisliku seisundi tõttu ei pea kaebaja viibima enamuse aja päevast pikali asendis, näidustatud on mõõdukas liikumine ja võimlemine ning valude korral valuvaigistite kasutamine, mida on kaebajale ka väljastatud. Kaebaja nimetatud hüpertoonia, maohaavand, gastriit, allergiad, nahahaigused, hepatiit B ja C talle püsivaid tegutsemispiiranguid ei põhjusta.
24.Sarnaselt on ekspertarst hinnanud kõiki kaebaja etteheiteid töövõime hindamisel kaebaja terviseseisundile antud hinnangu, m.h kaebajale diagnoositud haiguste ja tervisekahjustuste arvesse võtmata jätmise kohta. Ekspert ei leidnud ühegi valdkonna osas, et kaebaja etteheited oleks põhjendatud ning võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud hindeid ja seega ka valdkondade koguskoori tuleks vastavalt korrigeerida.
25.Riigikohus sedastas2, et kui eksperdiarvamuse andja hinnangul on meditsiiniliste andmete alusel piirangu raskusaste väiksem kui taotleja hinnatud piirangu raskusaste ja taotleja seab eksperdiarvamuse andja hinnangu piirangu raskusastmele kahtluse alla, siis ei saa haldusorgan kahtlust alati kõrvaldada sellega, et sama eksperdiarvamuse andja kontrollib vaidemenetluses taotleja terviseandmete vastavuse piirangute raskusastmetele üle. Sellises olukorras on piirangute raskusastmete õigsuse kindlakstegemiseks haldusorganil põhjust kaaluda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja kaasamist. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Kaebaja töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise taotlusest (dtl 191-202) nähtub, et kaebaja hindas võtmetegevuste piiranguid muutlikeks ega märkinud piirangute raskusi skaalal puudub-kerge-mõõdukas-raske-täielik (arvväärtusena 0-4). Määruse nr 18 lisast „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ ilmneb, et töövõime hindamise ja puude raskusastme taotluses pidi kaebaja märkima iga võtmetegevuse piirangu raskusastme skaalal 0-4 või 9. Viimane, s.o 9, tähendab, et suutlikkus selle võtmetegevuse osas on muutlik. Sel juhul ekspertarst annab vastuses piirangule punktiväärtuse vastavalt piirangu raskusastmele
Vt RKHK 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110 (p 22)
hinnatavale funktsioonile skaalal 0–4. Kuna kaebaja ise piirangu raskusastmeid ei määranud, tegi seda ekspertarst ning vastavalt ei tekkinud olukorda, kus eksperdiarvamuse andja oleks muutnud (vähendanud) kaebaja hinnangut piirangu raskusastmele. Kaebaja töövõime hindamisel on tema enda esitatud tervisandmete ja TIS-i kantud terviseandmete alusel ekspertarvamuses antud hinnanguid vaidemenetluses kontrollinud algse hinnangu andud ekspertarst ise ja hiljem kohtumenetluse ajal ka teine ekspertarst. Seega on täidetud ka nõue, et vaidlusaluse hinnangu usaldusvääruse tagamiseks peab seda kinnitama kaks valdkonna spetsialisti. Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustajate ja halduskohtuga, et puudub alus kahelda töövõime hindamisel aluseks olnud ekspertarvamuses esitatud hinnangutes kaebaja tervislikule seisundile, samuti andmete pinnal antud hinnetes võtmetegevustes esinevate piirangute raskusele. Ühtlasi puudus vastustajatel kohustus täiendavalt kontrollida mõnes võtmetegevuses või valdkonnas esineva piirangu raskusele antud hinnangut.
26.Asjas ei ole iseenesest vaidlust selle üle, et ETK põhjendatult tuvastas, et kaebajal puudub töövõime. Kaeabaja rahulolematus seondub otsuse kehtivusajaga, samuti sellega, et töövõime hindamiseks antud ekspertarvamus on ühtlasi aluseks SKA poolt puude raskusastme määramisel. Kumbki etteheide ei ole aga põhjendatud. TVTS § 8 lg 1 järgi ei ole lubatud tuvastada puuduvat töövõimet pikemaks tähtajaks kui viis aastat. Seega puudus ETK-l õigus tuvastada kaebajal töövõime puudumine kaebaja vanaduspensionieani. Viidatud sätte kohaselt on lubatud tuvastada töövõime puudumine vanaduspensionieani juhul, kui see saabub enne viie aasta möödumist töövõime tuvastamise otsuse tegemisest. PISTIS § 23 lg-ga 7 on sätestatud puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamuse kasutamine, kui isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist. Seega ka selles osas puudus vastustajal alus kaebaja soovitud viisil käituda. Seega puudus kaebajal ka õigus nõuda SKA-lt kaebaja terviseseisundi uut hindamist. SKA on kaebajale selgitanud, juhul kui kaebaja terviseseisund muutub, on tal õigus taotleda puude raskusastme uut määramist ning sel juhul korraldab SKA iseseisvalt ka kaebaja terviseseisundi hindamise.
27.Kaebaja ei ole menetluses halduskohtus ega ka apellatsioonkaebuses väitnud, et töövõime hindamisel või puude raskusastme määramisel oleks vastustajad kohaldanud valesti vastavalt määrusega nr 39 ja määrusega nr 18 kehtestatud metoodikat. Kaebaja on osutanud tal diagnoositud haigustele ja tervisekahjustustele, mille arvesse võtmine kaebaja hinnangul oleks pidanud viima järeldusele, et esinevad ekspertarvamuses tuvastatust raskemad piirangud ja seetõttu tulnuks puude raskusastmeks määrata raske, mitte keskmine puue. Samas ei ole kaebaja aga täpsustanud, milliste võtmetegevuste osas ja miks tulnuks anda kaebajal esinevatele piirangutele suurem arvuline väärtus. Vaidlustatud haldusaktidele esitatud vastuväidete üldsõnalisuse tõttu on need sisuliselt kontrollimatud, sest ei ole teada, millise võtmetegevusega seotud piirangu raskust tuleb põhjalikumalt uurida. Kaebajal on teada nii esialgses ekspertarvamuses võtmetegevustega seotud piirangute raskusele antud hinnangud kui ka valdkondade koondskoorid. Väljaspool kahtlust on seegi, et kaebaja ise on teadlik oma terviseseisundist ja sellest tingitud piirangutest ja sai seega kontrollida, millises osas tema hinnang võtmetegevuste piirangutele ei lange kokku ekspertarvamuses antud hinnanguga.
28.SKA puude raskusastme määramise otsusest ja vaideotsusest nähtub, et puude raskusaste muutmist ei tingiks ka ainuüksi ühe või kahe võtmetegevuses esineva piirangu raskusele antud hinde muutmine. Määruse nr 18 § 6 lg 3 järgi arvutatakse puude raskusastme tuvastamiseks valdkondades esinevate piirangute alusel raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine, v.a suhtlemise valdkonnas, kus võetakse arvesse vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusaste. Piirangute raskuse hindamisel kasutatakse arvväärtusi skaalal 0 (piirangu puudub) kuni 4 (täielik piirang) (määrus nr 18 § 4 lg 6). SKA tugineb siinjuures töövõime hindamisel antud ekspertarvamuses toodud arvväärtustele. Arvväärtuste määramine toimub määruse nr 39 või
määruse nr 18 lisa alusel, mis mõlemad näevad ette sarnase metoodika. Arvväärtuste valdkondade aritmeetiliste keskmiste või suhtlemise valdkonna võtmetegevuse piirangu arvväärtuse järgi tuvastatakse isikul keskmine puude raskusaste, kui vähemalt üks asjakohane arvväärtus on 2–2,75 ja raske puude raskusaste, kui vähemalt üks asjakohane arvväärtus on 2,76-3,49 (määrus nr 39 § 6 lg 6 p-d 1 ja 2). Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas peab arvväärtus olema vastavalt 2,76-3,49 keskmise puude raskusastme ja 3,5-4, raske puude raskusastme tuvastamiseks (määrus nr § 39 lg 7).
29.Kaebaja valdkondade võtmetegevuste piirangute aritmeetilised keskmised kujunesid järgnevalt: liikumise valdkond – 1,33; käelise tegevuse valdkond – 0,33; õppimise ja tegevuste elluviimise valdkond – 2; muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond – 1,33; inimestevahelise lävimise ja suhete valdkond – 0,5; suhtlemise valdkond – 0 (piirang puudus kõigi võtmetegevuste osas); teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond – 0. Seega jäid asjakohased arvväärtused valdkonniti allapoole taset, mille ületamiseks puude raskusaste tuvastatakse. Puude keskmise raskusastme tuvastamise lävendini küündis üksnes õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste piirangute raskusele antud arvväärtuste keskmine. Asjakohased arvväärtused jäid seega oluliselt allapoole raske puude raskusastme määramiseks nõutavat taset. Isegi, kui arvestada, et SKA-l on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida asjakohaseid arvväärtusi 0,5 ühiku võrra, ei küüniks need ka pärast korrigeerimist raske puude raskusastme määramiseks vajaliku lävendini. Seetõttu ei olnud kaebaja puude raskusastme määramine piiripealne otsus, millisel juhul SKA võinuks kaaluda vajadust täpsustada piirangute raskusega seonduvaid asjaolusid, et vältida ebaõige otsuse tegemist.
30.Apellatsioonkaebuses taotles kaebaja, et ringkonnakohus saadaks tema vangla meditsiinikaardi e-vormis tutvumiseks Sotsiaalministeeriumi ametnikule ja patsiendikindlustusse, et nad saaks anda oma eksperthinnangu. Taotlus jääb rahuldamata, kuna täiendava eksperthinnangu saamine ei ole asja õigeks lahendamiseks vajalik. Huvi korral on kaebajal endal võimalik pöörduda kolmandate isikute poole arvamuse saamiseks. Puudub aga vajadus teha seda kohtu kaudu, kui see ei seondu asja lahendamisega.
31.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta kaebaja 14. veebruari 2021. a menetlusdokumendis esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, kuna lahendas samasisulise taotluse juba 16. oktoobri 2020. a määruses ja asjaolud ei ole vahepeal muutunud.
32.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et ETK ja SKA vaidlustatud otsused on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Halduskohus põhjendatult jättis kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
33.Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid vastustaja kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja oli halduskohtus ja ringkonnakohtus menetlusabi korras riigilõivu tasumisest vabastatud. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega jääb kaebaja riigilõiv Eesti Vabariigi kanda.
34.Kaebuse väiteid ja vaidluse all olnud asjaolude iseloomu arvestades tuleb kaebaja isikuandmete kaitseks otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.