J.K.i kaebus Eesti Töötukassa 17. oktoobri 2018. a otsuse nr TVH/18/050703 ja Sotsiaalkindlustusameti 18. oktoobri 2018. a otsuse nr P26-2018-229562 tühistamiseks ning kaebaja 20. septembri 2018. a taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – J.K.
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Eesti Töötukassa Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta J.K.i kaebus rahuldamata ja poolte menetluskulud nende endi kanda.
2.Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda.
3.Asendada avaldatavas initsiaalidega.
Edasikaebamise kord
kohtuotsuses
kaebaja
nimi
Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni 31. august 2020. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
1.J.K. esitas 20.09.2018. a Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (töötukassa ja SKA) taotluse töövõime hindamiseks ja puude raskusastme tuvastamiseks (tl 59–65). Vastaval taotluse blanketi lahtrites on taotluse esitamist tinginud terviseprobleemidena taotleja välja toonud raskused liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, s.o nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkonnas.
2.Eesti Töötukassa tuvastas 17.10.2018. a otsusega nr TVH/18/050703 J.K.il puuduva töövõime kestusega viis aastat (tl 74–75). Otsuse kohaselt on kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang liikumise, õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades, mille põhjuseks on üldhaigestumine.
3.SKA tuvastas 18.10.2018. a otsusega nr P26-2018-229562 (tl 53–54) J.K.il keskmise puude. J.K.il on ekspertiisiga tuvastatud keskmine puue ja ekspertiisotsus kehtib 01.11.2018– 19.09.2023. a, sest tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb raskusi.
4.J.K. esitas 19.11.2018. a Eesti Töötukassale vaide (tl 76–78), milles vaidlustas ka SKA tegevust puude raskusastme tuvastamisel. Eesti Töötukassa edastas vaide läbivaatamiseks ka SKA-le.
5.Eesti Töötukassa jättis 27.12.2018. a vaideotsusega nr 2229 J.K.i vaide rahuldamata (tl 80– 81). SKA jättis 18.01.2019. a vaideotsusega nr 1.1-12.1/52 J.K.i 19.11.2018 esitatud vaide rahuldamata (tl 48–52).
6.J.K. (kaebaja) esitas 24.01.2019. a Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 17.10.2018. a otsusele nr TVH/18/050703 ja Sotsiaalkindlustusameti 18.10.2018. a otsusele nr P26-2018-229562.
7.Tallinna Halduskohus andis 28.01.2019. a määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
8.Tartu Halduskohus võttis 02.04.2019. a määrusega kaebuse menetlusse ja kohustas vastustajaid esitama kirjalik vastus kaebusele.
9.Tartu Halduskohus otsustas 14.05.2020. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosaliste seisukohad
10.Kaebaja ei nõustu töövõime hindamise otsusega ning leiab, et selle tegemisel ei ole arvestatud kõigi temale varasemalt pandud diagnoosidega. Kui Eesti Töötukassa teeb vaidlusaluses otsuses parendused, siis saab SKA vaidlusalust otsust parandada puude raskusastme määramisel. Kaebaja põhjendab enda seisukohti järgmiselt: 1) Kaebajal oli 1990. aastal avarii, milles ta sai mitmeid erinevaid vigastusi (nt sääreluu murd, põlvetrauma jm). Kaebajal on diagnoositud erinevaid haigusi, millest kõigiga töövõime hindamisel ja puude raskusastme määramisel arvestatud ei ole. Kaebajal on varasematel aastatel tuvastatud SKA poolt invaliidsus (kuni 2014. a 50% ja kuni 2018. a oli kaebaja töövõimetus 80%). 2) Kaebajal on mitmeid aastaid liikumisraskused seljavalu tõttu, samuti raskused seismisega. Lisaks on kaebajal erinevad hingamisteede haigused ning töövõime hindamisel ei ole arvestatud, et kaebajal oli põlvetrauma, kinnine reieluumurd ning astma. Kaebaja viibib enamus ajast voodist ning liigub seljavalu tõttu väga vähe. 3) Kaebaja ei nõustu sellega, et tal on vähesed raskused käelistel tegevustel, kuna mõnikord ei saa kaebaja käsi üldse liigutada. Käte treenimiseks on talle antud pall. Kaebaja hinnangul on ekslik seisukoht, et tal ei esine probleemi rääkimisega. Kaebaja mõnikord kokutab ning mõnikord ei ole ta üldse võimeline rääkima psüühikahäire tõttu. Samuti on kaebajal diagnoositud erinevad silmahaigused, mistõttu ei saa väita, et probleeme silmadega ja silmanägemisega ei ole. Seda kinnitab asjaolu, et kaebaja kannab optilisi ja ka toonitud prille. 4) Otsuses on märgitud, et kaebajal on mõõdukad ja kerged probleemid psüühikaga, kuid see ei vasta tõele, kuna kaebaja hinnangul on need probleemid tõsisemad. Kaebaja on seetõttu tarbinud mitmeid aastaid suures koguses ravimeid. Ravimitest on kaebajal palju kõrvaltoimeid
(nt hallutsinatsioonid). Kaebaja meditsiinikaardis märgitud ravilugudes on märgitud, et tema tervis ei parane tulevikus. Kuigi mõned probleemid seljas ei ole enam nii teravad kui varasemalt, siis see on sellest, et kaebaja ei liigu ja on olnud voodis rohkem kui aasta ning uuesti liikumisel võib tervis jälle halvemaks minna. 5) Kaebaja arvates peab kõik tema terviseandmed lisama Eesti Töötukassa hinnangusse, et kaebaja ei peaks viie aasta pärast uuesti tõendama neid. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja rahul Eesti Töötukassa otsusega tuvastatud puuduva töövõime kestusega.
11.Töötukassa leiab, et kaebus on alusetu ja põhjendab seda järgmiselt: 1) töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus (töövõimetoetuse seadus (TVTS) § 5 lg 1). Kaebaja töövõime ulatuse hindamisel võeti aluseks kaebaja 20.09.2018. a esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevate piirangute kohta ja tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Vaidlusalune töövõime hindamise otsus tugineb eelnimetatud andmete alusel 12.10.2018. a tervishoiuteenuse osutaja (TTO) koostatud eksperdiarvamusele. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames täiendavalt kaebaja terviseandmeid ja kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele ning vaides kirjeldatud asjaolusid ja ei leidnud alust arvamuse muutmiseks. Omapoolse seisukoha vaide raames andis ka töötukassa ekspertarst, milles nõustus TTO ekspertarsti seisukohtadega. 2) Määruse § 6 lg 1 kohaselt antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta kehalise ja vaimse võimekuse valdkondade võtmetegevuste kaupa. Inimese töövõimet hinnatakse seitsmes kehalise ja vaimse võimekuse valdkonnas (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine ning inimeste vaheline lävimine ja suhted) võtmetegevuste alusel ning töövõime hinnang antakse üldjuhul püsivale seisundile. Hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määruse lisas kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (astmed 0-4). Kuigi kaebaja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka terviseandmed. 3) Töövõime ulatuse määramiseks võetakse aluseks kõigi võtmetegevuste arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1 ei liideta. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa on 8. Kaebajal esineb mõõdukas tegutsemispiirang liikumise, õppimise ja tegevuste elluviimise ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades ning kerge tegutsemispiirang käelise tegevuse ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondades, mille põhjuseks on üldhaigestumine. 4) Nii TTO ekspertarst kui ka töötukassa ekspertarst on tutvunud kaebaja kõigi diagnoosidega, kuivõrd nende kohta on andmed TIS-is olemas, kuid hindamise tulemus nende alusel ei muutunud. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks mitte ainuüksi kaebajal esinevaid/esinenud haigusi, vaid neist põhjustatud funktsioonihäireid ja nende raskust. Uue töövõime hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute põhjal. Kümme aastat tagasi püstitatud diagnoos ei pruugi hilisemal töövõime hindamise hetkel enam reaalselt samas ulatuses tegutsemispiiranguid põhjustada. TTO ekspertarst ja töötukassa ekspertarst on töövõime hindamisel lähtunud kaebaja haigustest, mis on objektiivsete terviseandmete alusel otseselt püsivate tegutsemispiirangute põhjuseks. 5) Töövõime hinnang antakse tuginedes üldjuhul püsivale seisundile. Püsiv seisund on terviseseisund, mis eelduste kohaselt kahe aasta vältel oluliselt ei muutu. Samas seisund, mis ise võib oma loomu poolest olla püsiv, ei pruugi põhjustada püsivat soorituse halvenemist.
Töövõime hindamine toimub alati koosmõjus adekvaatse raviga, arvesse võetakse isikule määratud ravi ja ravimite kasutamist ning seda, kuidas need aitavad haigust kontrolli all hoida. 6) Töövõime hindamisel tuleb lähtuda eeskätt isikut ravinud arsti poolt tuvastatud asjaoludest. Täiendavate terviseandmete saamiseks puudus vajadus, kuna TIS-is kajastuvad piisavalt põhjalikud kaebaja terviseseisundit kirjeldavad raviarstide andmed, sh töövõime hindamise taotluses märgitud arstidelt: perearst dr Svetlana Popazova, psühhiaater dr Liisi Graf, neuroloog dr Eve Toots, nahaarst dr Kadri Sikk, oftalmoloog dr Maris Oll ja LOR arst dr Indrek Aus. Lisaks on ekspertarst üle vaadanud ka infektsionist dr Külliki Ainsalu epikriisi andmed. Vastustaja peab vajalikuks märkida, et eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst omab psühhiaatri haridust. 7) Puudub alus töövõime hindamisel aluseks võetud TTO ekspertarsti eksperdiarvamuses muudatuste tegemiseks. TTO ekspertarst on kaebaja tegutsemispiiranguid kõikides valdkondades õigesti hinnanud, sellele järeldusele on jõudnud ka töötukassa ekspertarst. Kõigi diagnooside lisamine eksperthinnangusse ei muuda automaatselt hindamise tulemust, samuti ei taga see seda, et SKA igal juhul oma hinnangut muudaks. Kaebajal tuvastatud töövõime ulatuse perioodi lõppedes toimub uue taotluse alusel uus hindamine, eelmisi eksperdiarvamusi aluseks ei võeta, vaid lähtutakse hindamise hetkel isikul olemasolevatest tegutsemispiirangutest ja neid sel hetkel tõendavatest terviseandmetest (inimese seisund ajas muutub). 8) Töövõime hindamisel on põhirõhk inimese tegelikul tegutsemisvõimel (mida hindamise käigus seostatakse terviseandmetega), mitte tema diagnoosidel. Puudub seaduslik alus kaebajal puuduva töövõime tuvastamine kuni vanaduspensionieani, kuivõrd kaebajal ei esine ühtegi töövõimet välistavat seisundit (TVTS § 8 lg 2). 9) Puude raskusastet tuvastab SKA puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide alusel. Töövõimet hindab Eesti Töötukassa TVTS ja selle alusel kehtestatud määruse alusel. Töövõime ja puude raskusastme hindamise metoodikad on erinevad. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA poolt tuvastatud puude raskusastet. Samuti ei tähenda asjaolu, et isiku töövõime on hinnatud puuduvaks, veel seda, et isikul peaks olema raske või sügav puue (võib olla ka keskmine puue). 10) Puude raskusastme tuvastamiseks kasutatakse töövõime hindamiseks antud eksperdiarvamust juhul, kui töötukassa on hinnanud isiku töövõimet puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisele eelneva 6 kuu jooksul (sotsiaalministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 4 lg 1). Kuna töötukassa hindas kaebaja töövõimet 2018. aasta oktoobris, on kaebajal juhul, kui ta ei nõustu määratud puude raskusastmega, õigus esitada SKA-le uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks ning sel juhul tuvastatakse puude raskusaste juba SKA ekspertarsti poolt koostatud eksperdiarvamuse alusel, võttes arvesse kõiki taotluse esitamise ajal TIS-s olemasolevaid ja kaebaja esitatavaid terviseandmeid. 11) Kaebaja on pöördunud vaidlustatud otsuse tegemise ajal arstide poole eesmärgiga lisada terviseandmed TIS-i ja täpsustada terviseandmeid, mida on arstide poolt ka tehtud (oftalmoloog dr Maris Oll 30.11.2018. a epikriis, neuroloog dr Eve Toots 17.08.2019. a epikriis, psühhiaater dr Liisi Graf 23.07.2018. a epikriis, psühiaater dr Ambre 27.10.2016. a epikriis), lisaks on TISi andmetes ka viidatud, et osasid kaebaja poolt soovitud diagnoose kaebajal ei pruugi enam olla (dermatoloog dr Nurm 27.08.2018. a epikriis).
12.SKA on seisukohal, et vaidlusalune SKA otsus tugineb faktilistele asjaoludele ja on õiguspärane; antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vastab vorminõuetele. SKA on nii vaidlustatud otsuse tegemisel kui ka vaide lahendamisel arvesse võtnud kõik asjaolud ja esitatud dokumendid. Vaide läbivaatamisel ei selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid, ei esitatud uusi tõendeid ega
dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks tunnistada. SKA põhjendab oma seisukohti täiendavalt järgmiselt: 1) SKA kasutas puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust (puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 23 lg 7). SKA-l täiendavat ekspertiisi teostamise kohustust ei ole. Töötukassa ekspertiisi teostav arst andis arvamuse kaebajal piirangute esinemise või puudumise kohta erinevate valdkondade võtmetegevustes (liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimeste vaheline lävimine ja suhted). Arvesse võeti ka isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele. 2) SKA lähtub tegutsemispiirangute arvväärtuste sisustamisel sotsiaalkaitseministri määrusest nr 18, kuid Eesti Töötukassa töövõimetoetuse seadusest. Töövõime vähenemine ei tähenda igal juhul, et esineb ka puue. 3) Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst võttis eksperdiarvamuse andmisel aluseks kaebaja esitatud taotluses märgitud hinnangud oma tervisest tulenevate piirangute kohta ning tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmed. Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele, on näidustatud kaebajal keskmise puude raskusastme tuvastamine õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas. Liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimise ja enesehoolduse, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkonnas puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks tuginedes töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamusele. 4) Sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 § 6 lõige 5 võimaldab SKA-l muude asjasse puutuvate andmete põhjal korrigeerida eksperdiarvamuses välja toodud piirangu aritmeetilist keskmist 0,5 ühiku võrra. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas jääb 0,5 ühiku võrra korrigeerimise puhul piirangu aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2,76 ning seega puudub alus raske puude raskusastme tuvastamiseks õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas. 5) Kaebajal esineb terviseseisundist tulenevalt tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi, mis vastavad sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktis 1 toodud keskmise puude raskusastme tuvastamise kriteeriumidele. SKA ei anna õiguslikku hinnangut Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele. Kohtu seisukoht
13.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
14.Halduskohus märgib vastuseks kaebusele, et valitseva kohtupraktika kohaselt evivad nii töötukassa kui SKA otsus (tl 74–75, 53–54) teatavaid põhjendamispuudusi ja haldusorganid oleksid võinud otsuseid põhjalikumalt ja kaebajale arusaadavamalt motiveerida (vt nt RKHKo 3-17-1110, p 15, 16). Halduskohus on aga seisukohal, et puudused põhjendamiskohustuse täitmisel ei ole mõjutanud asja otsustamist. Vaideotsused (tl 80–81, 48–52) sisaldavad täiendavaid põhjendusi, samuti on vastustajad vastustes kaebusele põhjalikult ja kohtu hinnangul taotlejale arusaadavalt selgitanud, kuidas jõuti otsustuseni, et kaebajal tuvastati puuduv töövõime ja varasema raske puude asemel keskmine puue. Siinkohal peab halduskohus kohaseks kaebajale osundada, et SKA on vanglast, kus kaebaja kannab süüdimõistetuna vangistust välja nõudnud andmed kaebaja karistusaja lõpu kohta, mis on vangla teabevastuse kohaselt saabumas 07.02.2032. a (tl 135), kusjuures töötukassa otsusega on kaebajal tuvastatud puuduv töövõime kestusega viis aastat (tl 74–75) ja SKA otsus kehtib kuni 19.09.2023. a (tl 53–54). Kaebaja ei kurda menetlusdokumentides, et vaatamata puuduvale töövõimele
kohustataks teda vanglas töötama või, et kinnipeetava töökohustuse eiramise eest oleks tema suhtes kohaldatud distsiplinaarvõimu. Ka vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 p 3 kohaselt ei ole töötama kohustatud kinnipeetav, kelle tervislik seisund seda ei võimalda. Üldteada olevalt on kinnipeetavad ülalpeetavad riigi poolt maksumaksjate vahenditest ja tervishoid vanglas on riikliku tervishoiusüsteemi osa (VangS § 52 lg 1) ja kinnipeetavatele tasuta (VangS § 53), mis aga halduskohtu hinnangul ei tähenda seda, nagu kaebajal puuduks kaebeõigus käesolevas asjas. Vastustajad on kaebajale selgitanud, kuidas toimida, kui tema tervis viie aastase perioodi jooksul kuni aastani 2023 peaks halvenema. Seega on praktiline olukord halduskohtu hinnangul selline, et kaebajale on vaidlustatud otsuste mõju väiksem võrreldes teiste isikutega, kelle ravi rahastatakse tavakorras haigekassa vahenditest ja kelle puuduva töövõime küsimusi ja puudest tulenevate täiendavaid abivajadusi aitavad leevendada sotsiaalkindlustusamet ja kohalikud omavalitsused selleks ettenähtud korras.
15.Halduskohus on tõendikogumi alusel veendumusel, et kaebaja töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise otsuse aluseks olevad asjaolud on usaldusväärselt tõendatud ja nendest asjaoludest on tehtud põhjendatud ja igakülgsekt kaalutletud järeldused. Vaidlustatud otsused ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Tõendikogumi alusel on halduskohtul tekkinud kindel veendumus, et kaebaja poolt vaidlustatud haldusaktid olid nende andmise ajal õiguspärased (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 2 ls 2). Halduskohtu hinnangul on mõlemad vastustajad neil haldus- ja halduskohtumenetluses lasunud tõendamiskoormuse täitnud (HKMS § 59 lg 1). Vaidlustatud haldusaktide andmise menetluses kogutud eksperdiarvamused on usaldusväärsed ja antud arvamuste õigsus on tõendatud asjas kogutud kirjalike tõenditega. Halduskohtul puudub neil asjaoludel tarvidus kaebuse põhjendatuse hindamiseks täiendavate tõendite kogumiseks, sh eriteadmistega isikult arvamuse küsimiseks kohtuliku ekspertiisi määramise raames. (vrdl RKHKo 3-3-1-80-05, p 8 ja RKHKo 3-17-1110, p 26)
16.Kohus märgib kokkuvõtvalt, et peab nii vaidlustatud haldusakte kui ka vaideotsuseid piisavalt põhjendatuks ning nõustub vastustajate poolt tõenditele antud hinnanguga ning töötukassa ja SKA põhjenduste ja lõppjäreldustega ega pea vajalikuks otsuste ja vaideotsuste põhjendusi täielikult korrata (HKMS § 165 lg 2). Halduskohtu seisukoha põhjendused on järgnevad.
17.Kaebust lahendama asudes peab halduskohus asjakohaseks vastuseks kaebusele kaebajale osundada, et halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlust selles osas, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust suhtest, see tähendab kaebuse väiteid tervishoiuteenuse osutamise peale, milleks käesoleva vaidluse kontekstis on eriti eksperdiarvamuse aluseks olevate andmete tervise infosüsteemi (TIS) kandmise peale.
18.Halduskohtu pädevuses on asjaolude tuvastamine, millest sõltub kaebaja vaidlustatud haldusaktide õiguspärasus vastavalt HKMS § 4 lg-tele 1 ja 4. Halduskohus saab kontrollida ja tuvastada, kas vaidlustatud otsuseid toetavate eksperdiarvamuste andjad on kasutanud eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti. Kindlakstehtud asjaoludest sõltub töövõime hindamine ja puude raskusastme tuvastamine. Töövõime hindamiseks või puude raskusastme tuvastamisel kasutatav eksperdiarvamus on tõend, mis on halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (RKHKo 3-3-1-44-14, p 19). Halduskohus on seisukohal, et kaebaja esitatud ja nimetatud tõenditega ei ole vastustajate kasutatud eksperdiarvamuste järeldusi kummutatud. Märkimata ei saa jätta, et vastustaja töötukassa on asjakohaselt küsinud eriteadmistega isikult ka varasemaid ekspertarvamusi kinnitava arvamuse (tl 148–152), milles eriteadmistega isik on hinnanud ka kaebaja omakäelises vabas vormis
koostatud kaebuses esitatud täiendavaid faktilisi asjaolusid võrreldes kaebaja poolt töötukassale ja SKA-le esialgses vormikohases taotluses esitatuga. Eriteadmistega isik ei ole varasemalt haldusmenetluses kaasatud eriteadmistega isikute seisukohtades olemuslikke kitsaskohti tuvastanud.
19.Vastustaja töötukassa on halduskohtu hinnangul kooskõlas asjakohase objektiivse õigusega hinnanud kaebaja töövõime ulatust kaebaja poolt 20.09.2018. a vastustajatele esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud kurtmisi kaebaja tervisest tulenevate piirangute kohta, samuti TIS-i kantud terviseandmed. Asjakohaseks õiguseks on töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg-d 1 ja 2, § 7 lg 5, tervise- ja tööministri 07.09.2015. a määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1, § 6 lg 1, lg 3 p-d 1–3, lg 6, § 7 lg 5 ja § 8 lg 6.
20.Kaebaja 20.09.2018. a taotluse kohaselt esinevad tal piirangud liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise, s.o nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teadvusel püsimise ja enese hooldusega hakkama saamise, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkondades. Taotluse kohaselt on kaebaja välja toonud samuti piirangud ravi mõju aga ka muude tervisehäirete osas.
21.Töötukassa otsuses on tuginetud TIS terviseandmetele ja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangute alusel tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti 12.10.2018. a eksperdiarvamusele. Vaidemenetluses on ekspertarst teistkordselt analüüsinud kaebaja terviseandmeid ja kaebaja taotluses toodud hinnanguid oma tervisest tulenevatele piirangutele, samuti vaides esitatud asjaolusid. Vaatamata nendele asjaoludele ei ole ekspertarst pidanud võimalikuks ega vajalikuks 12.10.2018. a eksperdiarvamuse järeldusi muuta. Ekspertarsti arvamuse objektiivsuses veendumiseks on vastustaja töötukassa kaasanud arvamuse andmiseks vaidemenetlusse ka töötukassa ekspertarsti, kes on oma järeldustes ja arvamuses nõustunud tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti seisukohaga. Seega on vastustaja töötukassa vaidlustatud otsuse järelduste aluseks kahe arstiteaduses eriteadmistega isiku eksperthinnangud. Halduskohus on neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel seisukohal, et vastustaja töötukassa otsus on põhjendatud ja kaalutletud haldusakt.
22.Käesoleva kohtulahendi eelmises punktis käsitletud tõendite kohaselt on tõendatud, et kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetud võtmetegevuste arvväärtuste summaks on
8.Määruse nr 39 § 8 lg-st 1 näeb ette, et eksperdiarvamuse andja peab hindama töövõime osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama paragrahvi lg-st 2 tuleneb, et töövõime ulatuse tuvastamisel § 8 lg 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel, peab eksperdiarvamuse andja arvestama esmalt ja peamiselt taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate asjaoludega, nagu erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. Halduskohus on seisukohal, et neil asjaoludel on kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud taolised, et kaebaja ei ole suuteline töötama. Neil asjaoludel puudub alus töötukassa vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna tõendikogum ei tõenda ekspertarsti ja töötukassa eksperdi eksperdiarvamuste ebaõigsust.
23.Halduskohtul puudub alus nõustuda kaebaja seisukohaga, et tema töövõime hindamisel on osa diagnoosidest jäetud arvestamata.
24.Ekspertarsti ja töötukassa ekspertarsti arvamustega on tõendatud, et mõlemad eriteadmistega isikud on kaebaja viidatud loeteluga tema tervisehädadest arvestanud arvamuste andmisel. Nimetatus puudub alus kahtlemiseks, sest nagu eelpool selgitatud on kaebaja osundatud diagnooside andmed kantud TIS-i. Eriteadmistega isikud on diagnoosidega halduskohtu arusaamisel arvestanud, kuid kummagi eriteadmistega isiku hindamise tulemus ei ole kaebaja viidatud diagnooside alusel muutunud. Halduskohtu arusaamisel põhjusel, et töövõime hindamisel ei võeta aluseks ainuüksi isikul esinevaid või esinenud haigusi, vaid haigutest põhjustatud funktsioonihäireid ja funktsioonihäirete raskust. Eriteadmistega isikute arvamust on mh mõjutanud muudatused asjakohases metoodikas, mille kohaselt kuulub hindamisele isiku töövõime ulatus, mitte aga meditsiiniline diagnoos. Metoodika kohustab spetsialiste hindama diagnoosist põhjustatud ja hindamise ajal isikul olemasolevaid reaalseid tegutsemispiiranguid. Neil asjaoludel on halduskohus veendumusel, et eriteadmistega ekspertarstid on töövõime hindamisel lähtunud kaebaja haigustest, mis on objektiivsete terviseandmete alusel otseselt püsivate tegutsemispiirangute põhjuseks. Ekspertarvamustega on tõendatud, et liikumise valdkonnas on hindamise hetkel kaebajale piiranguid põhjustavateks haigusteks radikulopaatia (diagnoos M54.1) ja nimmevalu (diagnoos M54.5). Rahvusvahelise haiguste klassifikaatori (RHK) jaotus muud torsopaatiad. Samuti täpsustamata astma (diagnoosi J45.9), RHK jaotus alumiste hingamisteede kroonilised haigused. Käelise tegevuse valdkonnas on hindamise hetkel piiranguid põhjustava haigusena aluseks võetud ravimitekkene treemor (diagnoosi G25.1), RHK jaotus ekstrapüramidaal- ja liigutushäired. Vaimse võimekuse valdkondades on kaebajal tuvastatud piiranguid põhjustavad haigused diagnoosikoodiga F07.2. ja F07.0, RHK jaotis psüühika- ja käitumishäired. Töötukassa vaidlustatud otsuse jälgitavuse tagamiseks on ekspertarsti eksperthinnangus vastavate valdkondade kokkuvõttes piirangu põhjusena RHK kokkuvõtlikud liigitused haldusakti kontrollitavuse tagamiseks asjakohaselt kokkuvõtlikult esitatud.
25.Halduskohus ei nõustu kaebajaga, et vastustajad ei ole arvestanud kaebaja kõigi terviseandmetega. Tõendikogum tõendab, et vastustajad on TIS-i salvestatud andmete alusel otsuseid tehes arvestanud nende raviarstide sisestatud andmetega, mille on kaebaja vaietes välja toonud, nendeks on perearst dr Svetlana Popazova, psühhiaater dr Liisi Graf, neuroloog dr Eve Toots, nahaarst dr Kadri Sikk, oftalmoloog dr Maris Oll ja LOR arst dr Indrek Aus. Samuti infektsionist dr Külliki Ainsalu epikriisi andmed, kusjuures eksperdiarvamuse andnud ekspertarst omab eriteadmisi psühhiaatria valdkonnas. Halduskohus märgib etteruttavalt, et viimati nimetatud valdkond on osutunud määravaks kaebuse esitamise sisuliselt tinginud kaebaja puude raskusastme määratlemisel.
26.Halduskohus nõustub vastustaja töötukassa hinnanguga, et kaebajal on üldhaigestumisest tulenev mõõdukas tegutsemispiirang nendes valdkondades, mille kaebaja on taotluses välja toonud. Samuti on arusaadavad vastustaja töötukassa põhjendused kaebajal esinevate diagnoositud psüühika- ja käitumishäirete osas ja põhjendus, miks neid ei ole kaebaja enda huvides kaebaja töövõime hindamise otsuses avaldatud (vt töötukassa kaebusele esitatud vastuse p 2.8. viies lõik).
27.Vastustaja SKA on tõendikogumi kohaselt kooskõlas kehtiva objektiivse õigusega kaebaja taotlust lahendades lähtunud kaebaja esitatud taotluses (tl 59–65) välja toodud tervisehädadest, milleks taotluse kohaselt on piirangud liikumise, käelise tegevuse, suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine), teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimeste vahelise lävimise ja suhete valdkonnas.
28.Vastustaja poolt kohaldatud objektiivseks õiguseks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTIS) ja sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ sätted, kusjuures vastustaja on asjakohaselt igas valdkonnas viidanud asjakohasele normile paragrahvi, lõike ja punkti täpsusega. Tõendikogumi alusel jagab kohus vastustaja SKA seisukohta, et PISTIS § 2 lg 21 p 3, §-de 23 ja 24 ning määruse nr 18 §-de 6, 7 ja 8 kohaselt kaebaja puue keskmise raskusastmega, sest tal esineb keskmisele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle ja kaebaja terviseseisundist tulenevalt esineb tema igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi.
29.Kohus nõustub vastustajate konstateeringuga, et kohtupraktikas on valitsevaks seisukoht, et halduskohtu pädevuses ei ole hinnata, milline peaks olema isiku puude raskusaste. Halduskohus saab üksnes kontrollida, kas töötukassa ja SKA on järginud puude raskusastme tuvastamisel menetlusnorme ja lähtunud asjakohastest asjaoludest (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
22.oktoobri 2013. a otsus asjas nr 3-12-981, p 9).
30.Neil faktilistel ja õiguslike asjaoludel jätab halduskohus tühistamiskaebuse rahuldamata. Seoses tühistamiskaebuse rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka kohustamiskaebus, milles kaebaja taotles vastustajatele ettekirjutuse tegemist tema taotluse uuesti lahendamiseks. Neil asjaoludel jääb kaebus tervikuna rahuldamata.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt peab poolte menetluskulud kandma kaebaja, sest kaebus jäi tervikuna rahuldamata. Vastustajad ei ole menetluskulude taotlusi esitanud, seega ei esine kohtukulusid, mille kandmist poolte vahel peaks kohus otsustama. Kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 15 eurot, mille tasumisest halduskohus kaebaja 02.04.2019. a määrusega (tl 97–98) vabastas jääb Eesti Vabariigi kanda (HKMS § 118 lg 3).
32.Halduskohus asendab kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaeba nime initsiaalidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.