Majandushaldusõigus › Muu majandushaldusõigus

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

2(14)

KOV korralduse nr 576 tühistamine ning 07.10.2020 sõlmitud otselepingu tühisuse tuvastamine 1) Vaidluse all ei ole küsimus, et Viimsi Vallavalitsus otsustas pärast kehtetuks tunnistatud riigihankemenetlust sõlmida Tuule Liinid OÜ-ga otselepingu. Vald tugines ÜTS § 21 lg-le 4, millest tuleneb õigus sõlmida otseleping konkreetse isikuga ilma avalikku konkurssi ja riigihanget korraldamata, kui on täidetud õigusnormi eeldused. Viimsi Vallavalitsusega avaliku liiniveo teenuse osutamise osaks on aga lisaks avaliku teenuse osutamisele ka WRANGÖ opereerimine. Seega hõlmas Viimsi Vallavalitsus otsus ka otsustust riigivara otsustuskorras kasutusse andmiseks. Seetõttu oli Viimsi Vallavalitsusel kohustus arvestada lepingupartneri valimisel kõikide õigusaktidest tulenevate nõuetega, mis kaasnevad avaliku liiniveoteenuse osutamise lepingu sõlmimisel ja lepingupartneri väljavalikul. 2) WRANGÖ puhul on tegemist riigivaraga, mille kasutusse andmine peab toimuma kooskõlas RVS-ga. Tulenevalt RVS § 8 lg-test 1 ja 5 on riigivara valitseja kohustatud riigivara valitsema eesmärgipäraselt, otstarbekalt, säästlikult ja heaperemehelikult, sh peavad riigivaraga tehtavad tehingud olema tehtud kooskõlas õigusaktidega, läbipaistvad ja kontrollitavad. RVS § 17 lg-st 1 lubab anda riigivara antakse kasutamiseks kas avalikul enampakkumisel, valikpakkumisel või otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist korraldamata. Riigi kinnisvara võib sealjuures RVS § 19 lg 2 p 1 kohaselt anda otsustuskorras kasutusse üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. WRANGÖ otsustuskorras kasutusse andmiseks puudub aga nõutav Vabariigi Valitsuse nõusolek. 3) Vabariigi Valitsuse 15.03.2018 korraldusest nr 71 (edaspidi VV korraldus nr 71) ei tulene nõusolekut WRANGÖ kasutusse andmiseks. Viidatud korralduse punkti 1 kohaselt on Vabariigi Valitsus andnud MKM-ile nõusoleku sõlmida WRANGÖ kasutada andmise leping kuni viieks aastaks vedajale, kellega Viimsi Vallavalitsus sõlmib avaliku teenindamise lepingu. Tuule Liinid OÜ-ga sõlmiti WRANGÖ kasutada andmise leping perioodiks 18.12.2018 – 31.10.2020. Kuna VV korralduse nr 71 näol on tegemist üksikjuhtumi reguleerimiseks antud haldusaktiga (HMS § 51 lg 1), pole selle alusel võimalik sõlmida mitmeid lepinguid. VV korraldusega nr 71 üksikjuhtumi reguleerimist kinnitab lisaks korralduse enda punkti 1 sõnastusele ka korralduse eelnõu seletuskiri, mille kohaselt „Vabariigi Valitsus andis MKM-ile nõusoleku anda reisiparvlaev kuni viieks aastaks Viimsi Vallavalitsusele kasutamiseks 30.04.2013 korraldusega nr 247. Reisilaev alustas Prangli saarega ühenduse pidamist 31.10.2013. Laeva viieaastane kasutusperiood saab käesoleval aastal läbi. /.../ Vastavalt RVS § 19 lõike 2 punktile 1 võib minister kui riigivara valitseja esindaja kinnisasja otsustuskorras kasutamiseks andmise otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. ÜTS § 20 lõige 3 võimaldab sõlmida avaliku teenindamise lepingu ja kasutamiseks andmise lepingu kuni 10 aastaks (käesoleva eelnõu kohaselt antakse luba reisiparvlaeva kasutusse andmiseks kuni 5 aastaks). Seega on laeva kasutamiseks andmise otsustamisel majandus- ja taristuministri poolt eelnevalt vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek“. Kuivõrd MKM-il puudub RVS § 19 lg 1 ja lg 2 p 1 järgne Vabariigi Valitsuse nõusolek, puudub MKM-il pädevus otsustuskorras WRANGÖ kasutusse andmiseks. Seega on MKM-i käskkiri nr 213 tühine haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 järgi. 4) Kui kohus asub seisukohale, et VV korralduse nr 71 alusel oli võimalik sõlmida mitmeid lepinguid, ei ole täidetud Vabariigi Valitsuse nõusoleku rakendamise eeldused põhjusel, et Viimsi Vallavalitsuse poolt ei ole lepingupartneri leidmiseks viidud läbi avalikku konkurssi. VV korralduse nr 71 kohaselt on Vabariigi Valitsus andnud ministeeriumile loa anda kuni viieks aastaks Viimsi vallavalitsusele sõlmitava avaliku teenindamise lepingu alusel vedajale 3(14)

kasutamiseks reisilaevaga liiniveo teostamiseks vallasisesel laevaliinil Prangli saarega ühenduse pidamiseks. Sealjuures tuleneb aga korralduse eelnõu seletuskirjast, et MKM-il on lubatud anda nõusolek WRANGÖ kasutada andmiseks Prangli saarega ühenduse pidamiseks kuni viieks aastaks Viimsi Vallavalitsuse poolt läbi viidava avaliku konkursi tulemusel sõlmitava avaliku teenindamise lepingu alusel eraoperaatorile liiniveo teostamiseks Leppneeme-Kelnase laevaliinil. See tuleneb ka eelnõu lühikokkuvõttest - „Laev antakse Veeteede Ameti kaudu kasutusse vedajale, kellega Viimsi vald sõlmib avaliku konkursi läbiviimise tulemusena avaliku teenindamise lepingu“. Seega on Vabariigi Valitsus seadnud RVS § 19 lg 2 p 1 ja korralduse nr 71 alusel lepingu sõlmimise eelduseks Viimsi Vallavalitsuse poolt avaliku konkursi läbiviimise. Viimsi Vallavalitsus eelnimetatud kohustust täitnud ei ole. KOV korralduse nr 576 kohaselt otsustas vald kutsuda OÜ Tuule Liinid otselepingu sõlmimise võimaluse aruteluks läbirääkimistele, edastades Tuule Liinid OÜ-le 23.09.2020 kutse ning lepinguprojekti läbirääkimisteks. Seega on vald võtnud omaks avaliku konkursi läbiviimise nõuete kohustuste rikkumise. Eelviidatut ei muuda ka Viimsi Vallavalitsuse poolt vedaja leidmiseks korraldatud riigihange, sest nimetatud avalik riigihange tunnistati kehtetuks. Viimsi Vallavalitsus ei korraldanud uut avalikku konkurssi, kus kõigil teenuse pakkumisest huvitatud osapooltel oleks olnud uutel ja võrdsetel tingimustel võimalik osaleda. Viimsi Vallavalitsus on ka ise enda seisukohas viidanud, et VV korralduse nr 71 seletuskirjast tuleneb kohaliku omavalitsuse kohustus viia läbi menetlus avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks ja seda õigusaktides ettenähtud tingimustel. Seega oli Viimsi Vallavalitsus teadlik WRANGÖ kasutusse andmise tingimustest. 5) Kuna Viimsi Vallavalitsus ei ole operaatori leidmiseks läbi viinud avalikku konkurssi, ei ole õiguspäraselt võimalik anda Tuule Liinid OÜ kasutusse parvlaeva WRANGÖ. Järelikult kaasneb eeltooduga vastuolu korralduse eesmärgiga ning korralduse alusel sõlmitud otselepingu täitmise võimatus. 07.10.2020 sõlmitud otseleping ja MKM-i käskkiri nr 213 ei ole omavahel ka ajaliselt kattuvad. Viimsi Vallavalitsus on Tuule Liinid OÜ-ga sõlminud otselepingu perioodiks 01.11.2020 – 31.10.2024, kuid viidatud lepingu täitmiseks määras MKM käskkirjaga nr 213 WRANGÖ kasutamise üksnes perioodiks 01.11.2020 – 31.10.2023. Seega ei ole Tuule Liinid OÜ-l võimalik Viimsi Vallavalitsusega sõlmitud otselepingut ühelgi juhul lõpuni täita. Seega on KOV korraldus nr 576 ja selle alusel sõlmitud otseleping teenuse osutamiseks ilma avalikku konkurssi läbi viimata vastuolus RVS-s ja VV korralduses nr 71 sätestatud nõuetega ja seetõttu tühised (HMS § 63 lg 2 p 5, § 103 lg 1). 6) Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et haldusakt ja selle alusel sõlmitud haldusleping ei ole HMS § 63 lg 2 p 5 ja HMS 103 lg 1 järgi tühised, siis on KOV korraldus nr 576 ja selle alusel 07.10.2020 sõlmitud otseleping igal juhul õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele. 7) Lisaks asjaolule, et Viimsi Vallavalitsus ei ole järginud haldusakti andmisel kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid, ei ole haldusmenetlust viidud läbi efektiivselt ja eesmärgipäraselt ning haldusorgan on oluliselt rikkunud enda diskretsiooni. Menetlus peab olema aus ja läbipaistev ning arvesse peab võtma võrdse kohtlemise ja avalikkuse põhimõtet. Viimsi Vallavalitsus ei ole viidatud õiguse üldpõhimõtteid, seaduslikkust ega põhjendatud huve otsuse tegemisel kaalunud, vaid on otsustanud sõlmida Tuule Liinid OÜ-ga otselepingu riigihankes nr 222907 esitatud pakkumuse maksumuses, ilma uut hinnapakkumust küsimata, kuigi oli varasemalt viidanud, et ka sellise pakkumuse maksumus ületab Viimsi Vallavalitsuse rahalisi vahendeid. Seega oleks kooskõlas aususe, läbipaistvuse ja võrdse kohtlemisega tulnud anda kõigile osalejatele võimalus esitada uus hinnapakkumus, mis oleks olnud Viimsi 4(14)

Vallavalitsuse vajadustele vastav. Seega on KOV korraldus nr 576 ja selle alusel 07.10.2020 sõlmitud otseleping Leppneeme-Kelnase parvlaevaühenduse teenuse osutamiseks vastuolus kehtiva õigusega ja tegemist on õigusvastaste aktidega. 8) Haldusakti õiguspärasust ei saa tuletada asjaolust, et KOV korralduse nr 576 alusel otsustas MKM käskkirjaga anda WRANGÖ otsustuskorras Tuule Liinid OÜ kasutusse. Teise haldusorgani tegevus ei ole haldusakti õiguspärasuse eelduseks või selle tagatiseks. Ebaõiged on vastustaja I ja III seisukohad, et Viimsi Vallavalitsusel puudus volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Ta oli vaid kohustatud järgima riigivara kasutusse andmise nõudeid. Viimsi Vallavalitsus on ületanud enda volituste piire. Viimsi Vallavalitsuse käitumise põhjendatust, sh mitmeaastase teenuse osutamise lepingu sõlmimist ilma nõutava avaliku konkursi läbiviimiseta, ei saa tuletada ka võimalikust ohust parvlaevaliikluse katkemisest. Laevaliikluse katkemise ohtu on võimalik hoida ära senise lepingu pikendamise või ajutise lühiajalise lepingu sõlmimisega perioodiks, mil nõuetekohane menetlus vedaja leidmiseks on läbi viidud. 9) Kaebaja palub jätta tähelepanuta vastustaja I seisukohas esitatud etteheited, milles vastustaja I süüstab kaebajat tahtlikus konkurentsi moonutavas käitumises. Kaebaja lähtus Viimsi Vallavalitsuse poolt korraldatud riigihankes osalemisel tingimustest, millised Viimsi Vallavalitsus oli ise riigihankes kehtestanud. Uutel ja muudetud tingimustel konkursil osalemisel oleks kaebaja pakkumus võinud osutuda hoopis teistsuguseks. Kaebajale on mis tahes etteheidete tegemine kohatu ja põhjendamatu olukorras, kus kaebaja tunnistas enda korraldatud riigihanke kehtetuks põhjusel, et kõik esitatud pakkumused ületasid riigihanke eeldatavat maksumust, kuid vaatamata sellele jätkas vastustaja I sisuliselt hankemenetlust ning sõlmis otselepingu hankes teiseks jäänud pakkujaga riigihankes esitatud pakkumuse maksumuses. Samuti palub kaebaja jätta tähelepanuta ka vastustaja I seisukohas esitatud etteheited 2018.a toimunud hankemenetluste vaidlustamisest. Riigihankemenetluste ja muude haldusorganite tegevuse tulemusel tehtud haldusaktide vaidlustamine ei saa olla õigusriigis isikule ette heidetav tegevus (Eesti Vabariigi põhiseadus § 15). MKM-i käskkirja nr 213 tühistamine ning 30.10.2020 sõlmitud WRANGÖ kasutusse andmise lepingu tühisuse tuvastamine 10) MKM on käskkirja andmisel ebaõigesti tuginenud VV korraldusele nr 71. WRANGÖ

otsustuskorras kasutusse andmiseks puudub RVS § 19 lg 2 p-s 1 nõutav Vabariigi Valitsuse nõusolek. MKM on RVS § 19 lg 2 p 1 nõusolekul tuginenud VV korraldusele nr 71, millest ei tulene nõusolekut kasutusse andmiseks eelnevalt juba toodud põhjustel. Kaebaja ei nõustu vastustajaga II, et üldkorraldus, sisaldades abstraktse iseloomuga ettekirjutusi, reguleerib ka haldusakti adressaatide käitumist määratlemata arvul juhtudel. Kuna üldkorralduse puhul on samuti tegemist haldusaktiga, siis reguleerib ka üldkorraldus üksikjuhtumit. Seega kehtib eeldus, et haldusakt reguleerib üksikjuhtumeid ning iga uue üksikjuhtumi reguleerimiseks tuleb anda uus haldusakt. Eeltoodust erinevat seisukohta ei saa tuletada ka Riigikohtu lahendist 3-3-1-95-07. Viidatud vaidluses oli keskne küsimus käskkirja õiguspärasuses, millega määrati kindlaks avatud sektsioonis viibivatele kinnipeetavatele lubatud isiklikud riideesemed. Riigikohus küll leidis, et üldkorraldus võib sisaldada abstraktse iseloomuga ettekirjutusi, millega reguleeritakse haldusakti adressaatide käitumist määratlemata arvu juhtudel, kuid see eeldus pole absoluutne. Viidatud juhtumite määratlematus peab sellisel juhul selgesõnaliselt haldusaktist nähtuma. VV korraldusest nr 71 sellist nõusolekut määratlemata arvu lepingute sõlmimiseks ei nähtu, vaid korraldusest tuleneb selge ja 5(14)

ühemõtteline ühekordne nõusolek anda MKM-ile nõusolek anda Viimsi Vallavalitsuse poolt sõlmitava avaliku teenindamise lepingu järgsele vedajale kasutamiseks WRANGÖ ja seda kuni viieks aastaks. Seega ei ole korraldusega antud õigust sõlmida vastaval viisil korralduses kirjeldatud lepingut määratlemata arv kordi viie aasta jooksul. Kuivõrd MKM-il puudub RVS § 19 lg 1 ja lg 2 p 1 järgne Vabariigi Valitsuse nõusolek, puudub MKM-il pädevus otsustuskorras WRANGÖ kasutusse andmiseks. Seega on MKM käskkiri nr 213 tühine HMS § 63 lg 2 p 3 järgi. 11) Juhul kui kohus asub seisukohale, et VV korralduse nr 71 kohaselt oli võimalik sõlmida mitmeid lepinguid, on MKM käskkiri nr 213 ja selle alusel sõlmitud kasutusse andmise leping õigusvastane Viimsi Vallavalitsuse poolt avaliku konkursi läbiviimise kohustuse täitmata jätmise tõttu, eelnevalt toodud põhjendustel. 12) Ebaõige on vastustaja II seisukoht, mille kohaselt ei olnud VV korralduse nr 71 rakendamise eelduseks avaliku konkurssi läbiviimine, sest korralduse sõnastus viitab üksnes „avaliku teenindamise lepingule“. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri on selles osas selge. Avalik konkurss iseseisvalt ei loo õigussuhet, vaid avaliku konkursi tulemusel sõlmitakse avaliku teenindamise leping. Seega ei tugine õiguslikule alusele vastustaja II eeldus, mille kohaselt peaks korraldus sisaldama selgesõnalist viidet avaliku konkursi korraldamise kohustusele. Korralduses on korrektselt viidatud avaliku teenindamise lepingule, sest just avaliku teenindamise lepingu pooleks olemine on eeldus riigivara kasutusse saamiseks. Korralduse sõnastusest ei saa tuletada, et Vabariigi Valitsusel puudub õigus seada riigivara kasutusse andmiseks eeltingimusi ja märkida neid näiteks eelnõu seletuskirjas ja eelnõu lühikokkuvõttes nii nagu seda oli tehtud Vabariigi Valitsuse korralduse nr 71 puhul. 13) Samuti on õigusvastane vastustajate ja kolmanda isiku seisukoht, mille kohaselt justkui piiraks ÜTS § 21 lg-st 4 tulenev otselepingu sõlmimise võimalus RVS kohaldamist ja Vabariigi Valitsuse õigust seada riigivara kasutusse andmisele lisatingimusi. ÜTS reguleerib nii tee-, raudtee-, vee- ja lennuliikluse korraldamise eelduseid, millistel juhtudel sõlmitakse avaliku teenindamise lepingud. Oluline on, et avaliku teenindamise leping saab toimida nii teenindaja enda vara kui ka riigivara kasutades. Viimasel juhul on aga kohustuslik järgida riigivara kasutusse andmisel RVS regulatsiooni. RVS alusel otsustab Vabariigi Valitsus, kas riigivara on võimalik anda kasutusse otsustuskorras, sh määrab kasutusse andmise tingimused ja tähtaja, seades eesmärgiks riigi vahenditele säästvaima lahenduse leidmise. Sellised tingimused on riigivara valitsejale täitmiseks kohustuslikud. Otselepingu sõlmimine ei ole ÜTS kohaselt kohustus, vaid õigus, mille rakendamise piiramine võib seega kaasneda RVS regulatsiooniga. 14) RVS-s sätestatud nõuete rikkumise tõttu on tühine 30.10.2020 leping. Kaebaja hinnangul on lepingu sõlmimine vastuolus seadusest tuleneva keeluga, milline tehing on TsÜS § 87 järgi tühine (HMS § 103 lg 1 p-d 1 ja 2). MKM on andnud Veeteede Ametile loa sõlmida Tuule Liinid OÜ-ga leping, millega on rikutud RVS §-des 17 ja 19 ja VV korralduses nr 71 sätestatud nõudeid. Enda nõusoleku on Vabariigi Valitsus korralduses nr 71 sidunud kohustusega viia läbi reisilaeva kasutaja leidmiseks avalik konkurss. Riigivara kasutusse andmise lepingu sõlmimine selleks kohast avalikku konkurssi läbi viimata on toonud kaasa turuosaliste ebavõrdse kohtlemise ning riigivara ebaeesmärgipärase ja mitteheaperemeheliku käsutamise. Sellise tagajärje saabumise keelamine ongi sätete eesmärgiks ning vastustaja on oma tegevusega seadusandja keelde rikkunud. Seega kuna MKM käskkiri nr 213 on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, tuleb tuvastada ka selle alusel 30.10.2020 sõlmitud lepingu tühisus TsÜS § 87 järgi, kuna see sõlmiti vastuolus seadusest tuleneva keeluga anda riigivara kasutusse ilma avalikku konkurssi läbi viimata.

6(14)

7(14)

leping ennetähtaegselt lõpetada ja leida juba piisava ajavaruga muud võimalused Prangli saarega laevaühenduse jätkamiseks. 6) Vaidlust ei ole, et Viimsi Vallavalitsus viis vedaja leidmiseks läbi riigihanke, mis paraku luhtus. Seejärel kasutas Viimsi Vallavalitsus määruse nr 1370/2007 art 5 lg-ga 4 ja ÜTS § 21 lg-ga 4 antud võimalusi ning sõlmis Tuule Liinid OÜ-ga veoteenuse lepingu. Seega on Viimsi Vallavalitsus korrektselt läbi viinud menetluse avaliku teenindamise lepingu sõlmimiseks. 7) Viimsi vald algatas riigihanke viitenumbriga 222907 juba pikka aega enne kehtiva liiniveolepingu lõppemist, kuna eelmise hanke käigus oli Kihnu Veeteed AS kaks korda hanke vaidlustanud (haldusasjad nr 3-18-1996 ja 3-18-2311), mis tingis ka Tuule Liinid OÜ-ga 11.12.2018 avaliku teenindamise lepingu sõlmimise veoteenuse osutamiseks parvlaevaga WRANGÖ Kelnase – Leppneeme laevaliinil ajavahemikus 18.12.2018 kuni 31.10.2020, et hoida ära laevaühenduse katkemist mandri ja Prangli saare vahel. Lähtudes asja materjalidest võib öelda, et ka praeguse veoteenuse lepingu sõlmimise tingis kaebaja enda tegevus läbiviidud riigihanke käigus.

8(14)

Kaebaja seisukohast võib järeldada, et MKM oleks pidanud Vabariigi Valitsuselt taotlema uue nõusoleku riigivara kasutusse andmiseks. Vabariigi Valitsus on korraldusega nr 71 juba andnud nõusoleku WRANGÖ kasutamiseks korralduses toodud tingimustel. Uue samasisulise nõusoleku andmine on vastuolus HMS põhimõttega eesmärgipärasest ja efektiivsest ning lihtsast ja kiirest menetlusest olukorras, kus VV korraldus nr 71 on õiguspärane ja kehtiv. 3) VV korralduses nr 71 seatud kehtivuspiirangust tulenevalt on MKM andnud riigivara kasutusse nõusoleku kehtivuse raamides. Vabariigi Valitsusel on võimalik kuni kehtiva nõusoleku lõppemiseni oma nõusolekut pikendada või anda riigivara kasutamiseks uue nõusoleku, mistõttu on hetkel alusetu tugineda MKM käskkirjas nr 213 Vabariigi Valitsuse seatud tingimuste rikkumisele. Kuna VV korraldus nr 71 on õiguspärane ja kehtiv, on MKM käskkiri nr 213 samamoodi õiguspärane ja kehtiv. 4) MKM ei nõustu kaebaja järeldusega, et VV korralduse nr 71 alusel lepingu sõlmimise eelduseks oli Viimsi Vallavalitsuse poolt avaliku konkursi läbiviimine. VV korraldus nr 71 avaliku konkursi läbiviimise tingimust ei sisalda (vt korralduse punkt 1). Seega on kehtivas õiguses märgitud „avaliku teenindamise leping“, mitte „avalik konkurss“ nagu leiab kaebaja. Avaliku teenindamise leping hõlmab endas ka avaliku teenindamise otselepingut, mille sõlmimise võimaluse ÜTS on ette näinud. Tegemist on avaliku teenindamise lepinguga, mis on sõlmitud ÜTS-is sätestatud alustel ilma riigihangete seadust järgimata. Seega hõlmab VV korraldus nr 71 nii riigihanke tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepinguid kui ka avaliku teenindamise otselepinguid, mis tuleneb nii korralduse nr 71 sõnastusest kui ka selle mõttest. Ka avaliku teenindamise otseleping on leping, mille alusel eraõiguslik isik täidab avalikku ülesannet. 5) Määruse nr 1370/2007 art 5 lg 1 järgi sõlmitakse avaliku teenindamise lepingud reisijateveo kohta vastavalt määrusega sätestatud eeskirjadele. Sama artikli neljas lõige sätestab, et kui see ei ole siseriikliku õigusega keelatud, võivad pädevad asutused otsustada sõlmida avaliku teenindamise otselepingud kas siis, kui nende lepingute hinnanguline keskmine aastane maksumus on väiksem kui üks miljon eurot, või kui need käsitlevad avaliku reisijateveoteenuse osutamist aastas vähem kui 300 000 kilomeetri ulatuses. Eesti õiguses on nimetatud sätte kohase otselepingu sõlmimine lubatud ÜTS § 21 lg-ga 4. Otselepingute sõlmimise menetluse osas sätestab määruse nr 1370/2007 art 5 lg 3, et avaliku teenindamise lepingud peab sõlmima võistleva pakkumismenetluse alusel, välja arvatud lõigetega 4, 5 ja 6 sätestatud juhtudel. Kuivõrd ÜTS § 21 lg 4 on kehtestatud määruse artikkel 5 lg-st 4 lähtuvalt, siis ei ole otselepingu puhul ette nähtud võistleva pakkumismenetluse läbiviimise kohustust. 6) Kuivõrd kõnealune avaliku teenindamise leping hõlmab liiniveo teenuse osutamist riigivaraga, kohaldub täiendavalt ka RVS regulatsioon. RVS § 17 lg 1 näeb riigivara kasutamiseks andmise võimalustena ette avaliku enampakkumise, valikpakkumise ja otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist korraldamata. Seejuures sätestab RVS § 19 lg 2 p 1 piirangu, et otsustuskorras võib kinnisasja kasutamiseks anda üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Vabariigi Valitsus ei saa seada ÜTS kohaselt liiniveo korraldamiseks pädevale asutusele avaliku konkursi läbiviimise kohustust. Kaebaja selline seisukoht on meelevaldne ning ka ebaloogiline. Nimelt, kui Vabariigi Valitsus võiks näha või näeks oma nõusolekus sellise kohustuse ette, ei oleks riigivara kasutusse andmiseks Vabariigi Valitsuse nõusolekut vajagi, kuna sellisel juhul tuleks riigivara kasutamiseks andmise alus otseselt RVS § 17 lg 1 p-st 1. RVS § 19 lg 2 p 1 ei näe Vabariigi Valitsusele ette ka tingimusliku nõusoleku andmise võimalust.

9(14)

KOHTU PÕHJENDUSED

10(14)

I

tegemist üldkorraldusega HMS § 51 lg 2 mõttes. Üldkorraldus on halduse üksikakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele (HMS § 51 lg 2).

Seega, korralduse sõnastusest lähtudes pole Vabariigi Valitsus näinud ette avaliku konkursi nõuet ning seda ei saa tuletada korralduse eelnõu seletuskirjast, mis pole õigusakt.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0329(01)

12(14)

13(14)

(allkirjastatud digitaalselt)

14(14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.