XX kaebus Sotsiaalkindlustusameti 17.09.2020 otsuse nr P26-2020-105012 tühistamiseks, Sotsiaalkindlustusameti kohustamiseks vaadata kaebaja 18.08.2020 esitatud puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, esindaja Madis Kotsar
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Jätta kaebus rahuldamata. Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 22.03.2021.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (endise nimega YY) esitas 18.08.2020 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) ühistaotluse töövõime hindamiseks ja tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.
2.Eesti Töötukassa tuvastas, et kaebajal ei ole töövõime vähenenud.
SKA tegi 17.09.2020 otsuse nr P26-2020-105012, millega ei tuvastanud XX puude raskusastet.
4.XX esitas 19.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse SKA 17.09.2020 otsuse nr P26-2020105012 tühistamiseks, uue kohtuotsuse tegemiseks, millega määrata kaebajale puudeastmeks vähemalt 50%, Prokuratuurile esildise tegemiseks kriminaalmenetluse alustamiseks SKA suhtes ja SKA-lt kaebaja kasuks hüvitise summas 5000 eurot väljamõistmiseks kaebajale põhjustatud mittevaralise kahju eest.
5.Kohus tegi 25.09.2020 kaebuse käiguta jätmise määruse, milles tõlgendas kaebuse nõudeid selliselt, et kaebaja nõuab SKA 17.09.2020 otsuse nr P26-2020-105012 tühistamist, SKA 1(6)
kohustamist vaadata kaebaja 18.08.2020 esitatud puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi ja SKA poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 5000 eurot.
6.Kohus jättis 08.10.2020 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata ja andis kaebajale tähtaja, et tasuda kahju hüvitamise nõudelt riigilõiv 150 eurot.
7.Kohus tegi 01.12.2020 määruse, millega tagastas kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 alusel. Kohus võttis menetlusse kaebuse SKA 17.09.2020 otsuse nr P26-2020-105012 tühistamiseks ja SKA kohustamiseks vaadata kaebaja 18.08.2020 esitatud puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi.
8.Kohus määras 18.12.2020 määrusega kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
9.Kaebaja selgitab, et põdes 2016. aastal läbi ägeda müokardi infarkti. Infarkti tagajärjel lakkas kaebajal töötamast ca 1/3 südamest. Kaebajal ilmnesid samuti tahhükardia ja isheemiatõbi, kõrgvererõhutõbi, piiratud liikumisvõimest tulenevad dorsopaatiad ning kahanes oluliselt võime teha vaiksemaidki füüsilisi pingutusi. Eesti Töötukassa määras 19.09.2019 kaebajale töövõimekaotuse toetuse 50% ulatuses kestusega 12 kuud. Kaebaja tervislik seisund on ajavahemikul 2019-2020 halvenenud. Vastustaja keeldus 17.09.2020 kaebajale puudeastme määramisest.
10.Kaebaja leiab, et vastustaja otsus on õigustühine ning kuulub tühistamisele. Kaebaja leiab, et vastustaja otsus on põhjendamatu ja ei vasta kaasaegse meditsiiniteaduse ja -praktika tasemele. Kaebaja leiab, et vastustaja on käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt, jättes kaebaja abitusse seisundisse.
11.Eesti Vabariigi Põhiseadus sätestab igale Eesti Vabariigi kodanikule õiguse oma elu ja tervise kaitsele, kaitsele ametkondade omavoli eest ning keelab ükskõik kelle alavääristava ja/või diskrimineeriva kohtlemise. Haldusmenetluse seadus sätestab õigusakti tühisuse, kui sellega kaasneb õigusvastane tegu. Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste Kaitse Konventsioon sätestab absoluutse keelu ükskõik kelle alandavale ja/või julmale kohtlemisele ning diskrimineerimisele olenemata selle alusest. Vastustaja seisukohad
12.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et 17.09.2020 otsus nr P26-2020-105012 on õiguspärane ning vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu.
13.Kaebuse õigesti menetlusse võtmise osas viitab vastustaja Tallinna Halduskohtu kohtuotsusele nr 3-19-1452, milles kohus leidis, et kui kaebaja ei ole läbinud puude raskusastme tuvastamise otsuse vaidlustamiseks kohustuslikku kohtueelset menetlust (PISTS § 23, SÜS § 36), siis tuleks menetlus HKMS § 152 lõige 1 punkt 4 alusel lõpetada.
14.Antud juhul esitas kaebaja taotluse puude raskusastme tuvastamiseks samaaegselt töövõime hindamisega, seega kasutas vastustaja puude raskusastme mittetuvastamisel töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust. Otsuses nr P26-2020-105012 on märgitud, et otsuse tegemisel on arvesse võetud kaebaja taotluses sisalduvad andmed, töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja Töötukassa töövõime hindamise otsust.
15.Vastavalt sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ § 6 lõike 6 punktile 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine (keskmise puude raskusastme tuvastamiseks peab valdkonnas piirangu aritmeetiline keskmine olema vahemikus 2–2,75). Tuginedes Eesti Töötukassa eksperdiarvamusele 2(6)
on kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
16.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Aale Kallus ei tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkondade võtmetegevustes: käeline tegevus, suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine); teadvusel püsimine ja enesehooldus; õppimine ja tegevuste elluviimine; muutustega kohanemine ja ohu tajumine; inimestevaheline lävimine ja suhted.
17.SKA 17.09.2020 otsusest nr P26-2020-105012 nähtub, et see põhineb Eesti Töötukassa ekspertarsti hinnangule ning kaebaja terviseandmete kohaselt ei esine tal raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises määral, mis on aluseks puude raskusastme tuvastamiseks. Otsusest on seega arusaadav, et otsus tugineb eksperdiarvamusel ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei leidnud tervise infosüsteemi kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust. SKA-l puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. PISTS § 23 lg 7 sätestab sõnaselgelt, et kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust.
18.Eesti Töötukassale ekspertarvamuse andnud arst on seega tutvunud kõigi isiku kohta käivate terviseandmetega terviseinfosüsteemis ning andnud kõigile esinevatele piirangutele arvväärtused, mille SKA on oma puude raskusastme hindamisel aluseks võtnud ning antud metoodikast tulenevalt ei ole arvväärtused olnud piisavad puude raskusastme tuvastamiseks.
19.Riigikohus on asjas nr 3-17-1110 otsuse punktis 21 leidnud, et töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise menetluses ei piisa sellest, kui taotleja esitab eksperdiarvamuse kohta üldsõnalise vastuväite. Selleks, et haldusorganil tekiks kõrgendatud uurimiskohustus, peab taotleja vastustajale ära näitama, millise valdkonna või võtmetegevuse puhul on eksperdiarvamuse andja eksinud. Antud juhul pole kaebaja pöördunud vaidega vastustaja poole, et esitada oma vastuväited selle kohta, millise osaga Eesti Töötukassa ekspertarvamusest kaebaja rahul pole vaid on pöördunud pärast puude raskusastme mittetuvastamise otsuse saamist kohtusse.
20.Kaebuses esitatud vastuväited seisnevad selles, et kaebajal on olnud infarkt ja erinevad haigused, aga kaebaja ei ole välja toonud, millise valdkonna piirangud on Eesti Töötukassa ekspertarst valesti hinnanud. Vastustaja saaks käesoleva kohtuasja raames küsida vajadusel ka täiendava eksperdiarvamuse arstiõppe läbinud isikult kaebaja puude raskusastme esinemise või mitteesinemise kohta, kuid selleks, et vastavat ekspertarvamust saaks küsida, on vajalik, et kaebaja tooks konkreetsemalt välja, milliste hinnangutega ta Eesti Töötukassa ekspertiisis rahul pole.
21.Vastustaja selgitab, et haiguste esinemine ei ole puude raskusastme tuvastamise aluseks. Puude raskusastme tuvastamiseks peab haigus põhjustama piiranguid, millest tulenevalt on raskendatud inimese igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine (vähemalt keskmine puude raskusastme tuvastamiseks). Samuti tuleb silmas pidada, et puude raskusaste ja puue ei ole sünonüümid. Iga puude raskusaste on puue, aga iga puue pole tingimata puude raskusaste. Kõik seisundid, mis jäävad alla keskmise puude raskusastme lävendi on ka puuded, aga neid PISTS-i järgi ei tuvastata. Kui piirangud igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises jäävad allapoole keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajalikku lävendit, siis on tegemist „kerge puudega“ ning kuna sellist puuet PISTS-i järgi ei tuvastata, siis tehaksegi puude raskusastme mittetuvastamise otsus.
22.Vastustaja toob ka välja, et 25.09.2017 on vastustaja otsusega nr P26-2017-121415 teinud kaebaja suhtes puude raskusastme mittetuvastamise otsuse. 23.10.2019 on vastustaja teinud kaebaja suhtes otsuse nr P26-2019-202843, millega taaskord kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud. On märkimist väärt, et kaebajal on varasemalt Eesti Töötukassa ekspertiisiga tuvastatud osaline 3(6)
töövõime, kuid käesoleval juhul on Eesti Töötukassa tunnistanud kaebaja täiesti töövõimeliseks. Ei ole ka kinnitust leidnud, et kaebaja seisund oleks 2019-2020 perioodil halvenenud.
23.Terviseseisundist tulenevalt ei esine kaebajal igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises piiranguid sellisel määral, et see tekitaks vähemalt raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises, mis on aluseks keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
24.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
25.Kaebaja nõuab SKA 17.09.2020 otsuse nr P26-2020-105012 tühistamist ja SKA kohustamist vaadata kaebaja 18.08.2020 esitatud puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi.
26.Esmalt lahendab kohus vastustaja 14.12.2020 vastuses esitatud taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kohus saab taotlusest aru selliselt, et vastustaja on taotlenud kaebuse läbi vaatamata jätmist HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel, sest pärast menetlusse võtmist on ilmnenud HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud asjaolu, milleks on vastustaja hinnangul kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine. Kohustusliku kohtueelse menetluse õigusliku alusena on vastustaja viidanud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) §-le 23 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) §-le 36. PISTS § 23 sätestab, et kui isik ei nõustu SKA poolt PISTS-i alusel tehtud otsusega, on tal õigus esitada vaie SKA-le SÜS-s sätestatud korras. SÜS § 36 lg 1 sätestab, et vaie sotsiaalkaitse korraldamisel tehtud otsuse või toimingu peale esitatakse otsuse teinud või toimingu sooritanud haldusorganile, kui seadus ei sätesta teisiti. Lõige 2 sätestab, et vaie lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile, kui seadus ei sätesta pikemat tähtaega. Vaide läbivaatamise tähtaega võib pikendada haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Nimetatud sätetest ei tulene kohustust esitada enne kohtusse pöördumist vaie SKA-le ja läbida vaidemenetlus. Vastustaja on oma seisukoha toetamiseks viidanud Tallinna Halduskohtu kohtuotsusele nr 3-191452, mis on kohtute infosüsteemi andmetel tehtud kinniseks kuulutatud menetluses. Kohus leiab, et praegusel juhul ei oma tähtsust, mis seisukohale Tallinna Halduskohus teises haldusasjas asus, sest kohtu jaoks on kohustuslikud üksnes kõrgema kohtu seisukohad sama asja uuel läbivaatamisel (HKMS § 202 lg 2, § 233 lg 1). Kohus asub praeguses asjas seisukohale, et ühestki õigusaktist ei tulene kohustust läbida kohustuslik kohtueelne menetlus selleks, et isik saaks SKA tehtud puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise otsust kohtus vaidlustada. Seega ei esine alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja vastustaja taotlus jääb rahuldamata.
27.Järgnevalt vaatab kohus kaebuse läbi.
28.Kaebaja leiab, et SKA 17.09.2020 otsus nr P26-2020-105012 on õigusvastane, ei vasta kaasaegse meditsiiniteaduse ja -praktika tasemele ning kaebaja on jäetud abitusse seisundisse.
29.Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seaduse § 54).
30.Pooled ei vaidle selle üle, et SKA-l on puude raskusastme tuvastamise pädevus. Pooled ei vaidle ka selle üle, et SKA otsus on tehtud Eesti Töötukassas toimunud töövõime hindamise ekspertiisi põhjal, sest kaebaja esitas ühistaotluse nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme tuvastamiseks.
31.PISTS § 2 lg 1 kohaselt on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 p 3 kohaselt on keskmine puue inimesel, kellel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises esineb 4(6)
raskusi. PISTS § 23 lg 1 sätestab, et puude raskusastme tuvastab SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse järgmist: terviseseisund; tegevusvõime; kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; elukeskkond; rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused.
32.Sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (edaspidi määrus nr 18) § 4 lg 1 sätestab, et SKA edastab arstiõppe läbinud isikule andmed kõigi puude raskusastme tuvastamiseks vajalike dokumentidega, välja arvatud juhul, kui tööealine inimene taotleb puude raskusastme tuvastamist samaaegselt töövõime hindamisega või kui tööealise inimese töövõimet on hinnatud puude raskusastme tuvastamise taotlemisele eelneva kuue kuu jooksul ning tal ei ole tuvastatud töövõimet välistavat seisundit.
33.Määruse nr 18 § 4 lg-s 5 on sätestatud, et tööealise inimese puhul annab arstiõppe läbinud isik arvamuse isikul piirangute esinemise või puudumise kohta järgmiste valdkondade võtmetegevustes: liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, teadvusel püsimine ja enesehooldus, õppimine ja tegevuste elluviimine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, inimestevaheline lävimine ja suhted. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse arvväärtustega 0-4 (määrus nr 18 § 4 lg 6). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse määruse nr 18 § 4 lõike 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud iga valdkonna kohta võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine (määruse nr 18 § 6 lg 3).
34.Määruse nr 18 § 6 lg 6 p 1 sätestab, et puude raskusaste tuvastatakse § 4 lg 5 p-s 1-3 ja 5-7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine või määruse nr 18 § 4 lg 5 p-s 3 nimetatud valdkonnas (suhtlemine) on vähemalt ühe võtmetegevuse sooritamisel esineva piirangu raskusastme arvväärtus 2–2,75, esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ja tal tuvastatakse keskmine puude raskusaste. Nagu vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, hindas tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst dr Aale Kallus kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,67. Kuna liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine oli 0,67, mis on alla arvväärtuse 2, puudus alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas. Kaebajal ei tuvastatud piiranguid üheski muus valdkonnas. Seega puudub kohtul alus arvata, et puude raskusastme tuvastamata jätmine oli õigusvastane.
35.Kohtul puudub alus arvata, et SKA otsus ei vasta kaasaegse meditsiiniteaduse ja -praktika tasemele, sest see tugineb arsti poolt koostatud eksperdiarvamusele (vastustaja 14.12.2020 vastus kaebusele, lisa 4). Kuna kohtul puuduvad meditsiiniteadmised, ei saa kohus arsti seisukohti sisuliselt ümber hinnata. Lisaks on kaebaja esitatud väide üldsõnaline ega võimalda aru saada, mille poolest ei vasta SKA otsus kaasaegse meditsiini tasemele. Kaebaja on väitnud, et tema tervislik seisund on ajavahemikul 2019-2020 halvenenud, kuid ei ole seda täpsustanud. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi selgitust selle kohta, kuidas tema igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on vaatamata arsti hinnangule raskendatud. Tegemist on asjaoludega, mida üksnes kaebaja teab ja mida ta peab oma sõnadega põhjendama. Kuna kaebaja ei ole seda teinud, puudub kohtul alus arvata, et SKA on jätnud mõne olulise asjaolu hindamata või on lähtunud valedest asjaoludest.
36.Kuna kaebaja ei ole menetluses aktiivselt osalenud, ei pea kohus usutavaks, et kaebajal on SKA otsusele konkreetsemaid vastuväiteid esitada. Kohus andis kaebajale 18.12.2020 määruses tähtaja, et esitada soovi korral täiendavaid seisukohti. Kaebajale tuli määrus pärast kaht ebaõnnestunud 5(6)
kättetoimetamise katset postkasti jätta. Ka varasemalt kulus kaebajal menetlusdokumentide vastuvõtmiseks palju aega. Kaebaja sai 08.10.2020 kohtumääruse avaliku e-toimiku kaudu kätte alles 04.11.2020. Kohtu 01.12.2020 määruse kättesaamist kaebaja ei kinnitanud ja see jäeti postkasti pärast kaht ebaõnnestunud kättetoimetamise katset.
37.Dr Aale Kalluse koostatud eksperdiarvamusest nähtub, et arst oli kursis kõigi terviseprobleemidega, mida kaebaja on kaebuses nimetanud. Eksperdiarvamuses on ära märgitud varasem müokardiinfarkt, südame isheemiatõved ja kõrgvererõhkhaigused. Ekspertarsti kokkuvõtlik hinnang kaebaja tegevusvõimele on see, et taotlejal võib olla piiratud pikemate vahemaade käimine, eri tasapindadel liikumine ning staatilistes asendites olemine. Põhjuseks on kerge koormustaluvuse langus südame-veresoonkonna haiguse tõttu ning hootine koormuspuhune valusündroom lülisamba-ja liigeshaiguse tõttu. Eksperdiarvamus oli koostatud küll töövõime hindamise menetluse raames, kuid arvestades kaebuse põhjenduste üldsõnalisust, on väheusutav, et esines vajadus kaasata SKA menetlusse eraldi arstiõppe läbinud isik. Sealjuures leiti töövõime hindamise menetluses, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Vastustaja 14.12.2020 vastuse lisast 2 nähtub, et töövõime hindamise otsus tehti 16.09.2020 ja selle kohaselt ei ole kaebaja töövõime vähenenud.
38.Kohus eeldab, et kaebaja on abitusse seisundisse jätmise all silmas pidanud seda, et ta on puude raskusastme mittetuvastamise tõttu jäänud ilma võimalusest saada puuetega inimeste sotsiaaltoetusi. PISTS § 3 lg 1 sätestab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral. Kui puude raskusastet pole tuvastatud, ei saa ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksta.
39.Ükski asjaolu ei viita sellele, et kaebajat oleks diskrimineeritud rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Üksnes endale mittesobiva otsuse saamine ei kujuta endast diskrimineerimist. Seega puudub alus arvata, et vastustaja on rikkunud kaebaja põhiseaduse §-st 12 tulenevat õigust võrdsele kohtlemisele.
40.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et SKA 17.09.2020 otsus nr P26-2020-105012 on õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna tehtud otsus on õiguspärane, puudub alus ka SKA kohustamiseks vaadata puude raskusastme tuvastamise taotlus uuesti läbi. Kaebus jääb rahuldamata.
41.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebuse esitajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.
42.HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohus asendab omal algatusel avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nime initsiaalidega, sest kohtuotsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.