XXi kaebus sihtasutuse Eesti Teadusagentuur 09.01.2020.a käskkirja nr 1.1-4/20/7 osalise tühistamise, asja uueks otsustamiseks kohustamise ja 27.02.2020.a vaideotsuse nr 1.1-4/20/25 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja XX Vastustaja sihtasutus Eesti Teadusagentuur, esindaja Kati Uusmaa
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 22.03.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 19).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja XX esitas sihtasutusele Eesti Teadusagentuur personaalse uurimistoetuse rühmagrandi taotluse „XXX”. Taotluse numbriks sai XXX. Haldusmenetluse käigus edastas vastustaja 31.10.2019 kaebajale esialgse ettepaneku taotluse XXX rahuldamata jätmiseks (tl 4). Kaebaja esitas 18.11.2019 koos vastuvõtva asutuse Tallinna Tehnikaülikooliga oma arvamuse ja vastuväited (tl 5-7). Vastustaja esitas sellele vastuskirja
02.01.2020 (tl 9).
2.Sihtasutus Eesti Teadusagentuur jättis juhatuse 09.01.2020.a käskkirjaga nr 1.1-4/20/7 (tl 11, edaspidi kaebajat puudutavas osas vaidlustatud otsus) rahuldamata käskkirja lisas loetletud personaalse uurimistoetuse taotlused, sealhulgas kaebaja taotluse nr XXX.
3.Kaebaja esitas 06.02.2020 vastustajale vaide (tl 12-13). Vastustaja tegi juhatuse 27.02.2020.a käskkirjaga nr 1.1-4/20/25 (tl 15-16, edaspidi vaideotsus) otsuse jätta vaie rahuldamata. Kaebaja sai vaideotsuse kätte 28.02.2020 (tl 18).
4.Kaebaja esitas 30.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes tühistada vastustaja 09.01.2020.a käskkiri nr 1.1-4/20/7 kaebaja personaalse uurimistoetuse taotluse rahuldamata jätmise osas, kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama ja tühistada 27.02.2020.a vaideotsus nr 1.1-4/20/25. Kaebaja leidis, et vastustaja rikkus personaalse uurimistoetuse rühmagrandi taotlemise tingimuste ja korra punkti 12.7, mille kohaselt hindamisnõukogu annab igale taotlusele lõpphinnangu ja -hinde. Hindamisnõukogu ei ole taotlusele XXX lõpphinnangut andnud, vaid on kinnitanud üksnes hinde. Hindamisnõukogu ei kinnitanud ka taotluste pingerida. Hindamisnõukogu otsustas kaebaja taotluse hindeid ja hinnanguid mitte muuta olukorras, kus ekspertkomisjoni liikmelt ei olnud koosoleku toimumise ajaks vastuväite kohta arvamust laekunud. Kuna kaebaja taotluse hindamine ei ole toimunud vastavuses kinnitatud korrale, siis tuleb see uuesti läbi vaadata ja teha asjas uus otsus. Vaideotsuse puhul leidis kaebaja, et selle oleks pidanud lahendama Eesti Teadusagentuuri nõukogu kui sihtasutuse tegevuse üle järelevalvet teostav organ. Juhatus ei olnud pädev vaiet lahendama ning vaideotsus on seetõttu tühine.
5.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja arvates on kaebaja taotlust menetledes järgitud õigusnorme ja menetlusreegleid ning taotluse suhtes langetatud otsus on õiguspärane. Samuti on korrektselt menetletud kaebaja vaiet. Keskkond, milles taotlusi menetletakse, on Eesti Teadusinfosüsteem (ETIS). Sinna sisestavad vastutavad hindamisnõukogu liikmed ka taotlustele antavad lõpphinnangud ja -hinded. Koos lõpphinnete kinnitamisega loetakse kinnitatuks ka lõpphinnangud, mis on hinnetega lahutamatult seotud. Hindamisnõukogu 31.10-01.11.2019.a koosoleku nr 98 protokolli punktis 3.13 on selgelt otsustatud kinnitada rühmagrandi loodusteaduste valdkonna taotluste hinded. Pingerida moodustatakse etteantud kriteeriumide alusel ning seal puudub kaalutlusruum. Tegemist oli esialgse otsusega, lõplik pingerida kinnitati hindamisnõukogu 19.12.2019.a koosolekul nr 101. Lisaks jäi kaebaja taotlus kahes hindamiskriteeriumis alla hindamisjuhendis kehtestatud lävendi ja ei kvalifitseerunud rahastamisele, seega seda pingeritta paigutama ei pidanudki. Kaebaja sai 28.11.2019.a koosoleku protokolli nr 99 punkti 3 sõnastusest valesti aru. Hindamisnõukogu esmalt arvas, et vastutavalt eksperdilt pole hinnangut laekunud. Kohe aga selgus, et hinnang oli laekunud, aga ekspert oli selle ekslikult saatnud ainult hindamisnõukogu vastava valdkonna liikmele, mitte koordinaatorile. Sellele eksperthinnangule tuginedes otsustas hindamisnõukogu esialgseid hindeid mitte muuta.
Vastustaja on eraõiguslik juriidiline isik (sihtasutus), tegemist ei ole valitsusasutuse ega valitsusasutuse hallatava riigiasutusega. Vastustaja tegevuse üle ei teostata teenistuslikku järelevalvet. Vaide pidi lahendama sama haldusorgan, kes andis vaidlustatud haldusakti.
Kohtu seisukoht
6.Kaebaja etteheited vaidlustatud otsusele põhinevad sellel, et tema taotluse hindamisel rikuti selleks kehtestatud korda. Rikkumine seisneb eelkõige selles, et hindamisnõukogu andis küll kaebaja taotlusele lõpphinde, kuid ei andnud lõpphinnangut.
7.Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) § 121 lg 1 p 1 ja 3 alusel on uurimistoetuste taotluste hindamise korraldamine ja läbiviimine ning uurimistoetuste määramine vastustaja ehk sihtasutuse Eesti Teadusagentuur pädevuses. Sama seaduse § 121 lg 3 kohaselt on Eesti Teadusagentuuril teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev hindamisnõukogu, mis hindab uurimistoetuste taotlusi järjepidevalt, asjatundlikult ja sõltumatult ning lähtub teaduseetika põhimõtetest ja heast teadustavast. Vastustaja juhatus kinnitas 04.03.2019.a käskkirjaga nr 1.1-4/19/15 personaalse uurimistoetuse rühmagrandi taotlemise tingimused ja korra ning personaalse uurimistoetuse rühmagrandi taotluste hindamisjuhendi (tl 35-44, 49-52, edaspidi vastavalt kord ja hindamisjuhend).
8.Hindamisjuhendi punkti 5.1 ja 7.1 järgi hindab taotlusi hindamisnõukogu, võttes arvesse vähemalt kahe sõltumatu retsensendi ja ekspertkomisjoni põhjendatud hinnanguid. Taotluse lõplik punktisumma on hindamisnõukogu poolt kõigis kriteeriumides (1.-8.) antud põhjendatud hinnete koondsumma. Siin esitatakse antud punktide põhjendused ning tuuakse välja olulisemad tugevused ja nõrkused. Korra punktidest 12.2-12.11 ja 13.1 tuleneb, et hindamisnõukogu annab vähemalt kahe sõltumatu retsensendi ning valdkondliku ekspertkomisjoni hinnangute ja hinnete alusel igale taotlusele lõpphinnangu ja -hinde. Need tehakse kättesaadavaks taotlejale ja vastuvõtvale asutusele, kellel on õigus ühiselt esitada oma arvamus ja vastuväited. Hindamisnõukogu esitab lõpphinnangut, ärakuulamise tulemusi ja taotluste paremusjärjestust arvestades teadusagentuuri juhatusele põhjendatud ja erapooletu ettepaneku, kas rahuldada taotlus ja määrata grant, rahuldada taotlus osaliselt ja määrata grant üheks aastaks või mitte rahuldada taotlust.
9.Kaebaja väide, et hindamisnõukogu on andnud tema taotlusele hinde, kuid ei ole andnud hinnangut, ei ole õige. Hindamisnõukogu koosolekute protokollide resolutsioonid ei näita küll hinnangute kinnitamist, kuid otsuse punktis 8 toodust ei tulene hinnangute ja hinnete eraldi kinnitamise nõuet. Hinnang ja hinne on omavahel seotud - antud hinde põhjendusena esitab hindamisnõukogu oma hinnangu.
10.Kaebajale tehti 31.10.2020 kättesaadavaks korra punktis 12.10 nimetatud esialgne rahastamisettepanek, nelja retsensendi retsensioonid ja korra punktis 12.7 nimetatud hindamisnõukogu lõpphinnang (tl 4). Kaebaja esitas sisulisi vastuväiteid nii retsensentide hinnangutele kui ka hindamisnõukogu lõpphinnangule (tl 5-7). See näitab, et hindamisnõukogu hinnang oli olemas ja oli kaebajale kättesaadav. Kaebaja taotlusele antud lõpphinnang ja - hinne on esitatud ka kohtule (tl 53-55, 23 pöördel).
Hindamisnõukogu otsustas pärast kaebaja ärakuulamist ehk 28.11.2019 jätta tema taotlusele antud hinde ja hinnangu muutmata (tl 23). Viimasena otsustas hindamisnõukogu 19.12.2019 pingerea kinnitamise ja lõpliku rahastamisettepaneku tegemise (tl 23 pöördel). Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et hindamisnõukogu on andnud kaebaja taotlusele lõpphinnangu ja -hinde, nii nagu seda näevad ette hindamisjuhend ja kord.
11.Korra punkti 12.3 kohaselt võib vastustaja hindamisjuhendis kehtestada taotluste hindamisel lävendid. Kui taotlus vähemalt ühes hindamiskriteeriumis lävendit ei ületa, siis jäetakse taotlus rahuldamata. Hindamisjuhendi punkti 6.3 alusel on 1. ja 2. kriteeriumi rahastuslävendiks 3 punkti. Kui taotlus saab vähemalt ühes kriteeriumis lävendist madalamad punktid, ei kvalifitseeru see rahastamisele. Hindamisnõukogu antud hinne kaebaja taotlusele (tl 23 pöördel) oli 1. kriteeriumi (uurimisprojekti põhjendus) puhul 2,5 ja 2. kriteeriumi (uurimisprojekti teostatavus) puhul 2. Seega jäid kaebaja taotlusele antud hinded nendes kahes kriteeriumis alla lävendi. Hindamisnõukogu on nii 31.10.2019 lõpphinde kinnitamisel kui ka 19.12.2019 pingerea kinnitamisel märkinud kaebaja taotluse kohta „alla lävendi“. Kaebajale eelotsuse edastamisel ja kaebaja vastuväidetele vastamisel (tl 4, 9) on vastustaja märkinud, et taotlus ei kvalifitseeru sel põhjusel rahastamisele. Eeltoodut arvestades ei riku kaebaja õigusi see, kas taotluste pingerea moodustas hindamisnõukogu oma koosolekul või tegi seda hindamisnõukogu antud hinnete alusel uurimistoetuste koordinaator. Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata mitte koha tõttu pingereas, vaid korra punkti 12.3 alusel ehk põhjusel, et taotlus ei ületanud vähemalt ühes hindamiskriteeriumis lävendit. Isegi kui pidada menetlusveaks ehk korra punkti 12.8 rikkumiseks seda, et lõpphinnete andmisel 31.10.2019 hindamisnõukogu ise pingerida ei moodustanud, siis kõrvaldati see rikkumine 19.12.2019.a koosolekul, kus hindamisnõukogu pingerea kinnitas.
12.Kaebaja väitel otsustas hindamisnõukogu jätta tema taotlusele antud hinde ja hinnangu muutmata olukorras, kus ekspertkomisjon ei olnud kaebaja vastuväidete kohta tagasisidet andnud. Vastustaja selgitas, et tegemist on protokolli ebaõnnestunud sõnastusega - tegelikult selgitati koosoleku ajal välja, et ekspertkomisjon on tagasisidet andnud, kuid see ei jõudnud õige isiku kätte. Vastustaja kinnitusel tegi hindamisnõukogu hinde ja hinnangu muutmata jätmise otsuse ekspertkomisjoni tagasisidet teades.
13.Kaebaja esitas haldusmenetluses ka sisulisi vastuväiteid tema taotlusele antud hinnetele ja hinnangutele ning diskuteeris retsensentide ja hindamisnõukogu arvamustega. Kohtule esitatud kaebuses kaebaja neid väiteid enam ei esitanud. Kohus selgitab, et ka selliste väidete esitamise korral ei oleks see kaebuse eduväljavaateid suurendanud. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et retsensentide ja ekspertide kvalitatiivsed hinnangud võivad olla teadusliku dispuudi objektiks, ent ei kuulu taotluste hindamisprotsessi õiguspärasuse kategooriasse. See tähendab, et eristada tuleb teaduslikku ja õigusvaidlust. Vaidlusaluse toetusega rahastatakse teadusliku uurimustöö tegemist ning taotluste hindamine keskendub suuresti erialastele teaduslikele argumentidele. Taotlust hindavad esmalt eksperdid, seejärel valdkondlik ekspertkomisjon. Vastustaja selgituse põhjal kaasatakse ekspertide vastuoluliste arvamuste korral täiendavad eksperdid, nii nagu seda tehti
ka praeguses asjas. Lõpliku hinnangu ja hinde annab teadlastest koosnev hindamisnõukogu, mis moodustatakse haridus- ja teadusministri määruse „Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord“ § 4 lg 2 toodud üksikasjalikke põhimõtteid järgides. Kohus leiab, et eeltoodud viisil kujunenud hinnangute ja hinnete kahtluse alla seadmise aluseks saab olla ainult see, kui vastustaja on ilmselgelt tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega (Riigikohtu 09.12.2020.a otsus asjas 3-18-2099, p 23). Praeguses asjas on tegemist taotlusega, mis põhjustas vastakaid hindeid ja hinnanguid. Kriteeriumis 1 olid retsensentide hinded viiepunktilisel skaalal 3, 1, 4 ja 1,5 ning hindamisnõukogu hinne 2,5. Kriteeriumis 2 olid retsensentide hinded samal skaalal 2, 1, 4 ja 1,5 ning hindamisnõukogu hinne 2. Vastustaja on põhjendatult välja toonud, et kriteeriumis 2 olid lisaks hindamisnõukogu antud hindele ka neljast retsensendist kolme antud hinded lävendist madalamad. Vastuoluliste hinnangute puhul on paratamatu, et ükskõik milline lõplik hinnang põhjustab vaidlusi. Kuid eeltoodut arvestades ei saa kuidagi väita, et taotlusele antud lõplik hinnang või hinne oli meelevaldne või ilmselgelt õigusvastane.
14.Kaebaja etteheide vaideotsusele ei ole põhjendatud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 73 lg 1 ja 2 ja sätestavad, et vaide lahendab haldusorgan, kes teostab haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet. Kui teenistuslikku järelevalvet teostavat organit ei ole, lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan. HMS § 8 lg 1 alusel on haldusorgan seadusega, selle alusel antud määrusega või halduslepinguga avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud asutus, kogu või isik. Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 93 lg 1 kohaselt korraldatakse valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks teenistuslikku järelevalvet.
15.Sihtasutus Eesti Teadusagentuur on eraõiguslik juriidiline isik, kellele on TAKS § 121 lõikega 1 pandud avalikud ülesanded. See tähendab, et tegemist on haldusorganiga. Sihtasutus on üks terviklik haldusorgan. Sihtasutuse nõukogu ja juhatust ei saa käsitleda eraldi haldusorganitena, kellest esimene teostab teise üle teenistuslikku järelevalvet HMS § 73 lg 1 tähenduses. See tähendab, et vaiet oli HMS § 73 lg 2 alusel pädev lahendama juriidiline isik - sihtasutus Eesti Teadusagentuur. Juriidilise isiku nimel tegutseb reeglina juhatus. Sihtasutuste seadus või Eesti Teadusagentuuri põhikiri ei näe ette, et vaide lahendamine on nõukogu pädevuses või et juhatusel on selleks vaja nõukogu nõusolekut.
16.Kohus selgitab, et mõistet „järelevalve“ kasutatakse õigusaktides erinevate olukordade ja tegevuste kirjeldamiseks. Avalikus õiguses tuntakse riiklikku, haldus- ja teenistuslikku järelevalvet. Eraõiguses on mitmetele juriidilistele isikutele, sh sihtasutusele ette nähtud juriidilise isiku sisest järelevalvet teostav nõukogu. Pädeva vaideorgani määramisel on oluline, et tegemist oleks ühe haldusorgani üle teenistuslikku järelevalvet teostava teise haldusorganiga. Kui sihtasutus ei ole valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus, siis ei ole teenistuslik järelevalve tema üle üldse võimalik.
17.Kokkuvõttes on vaidlustatud otsus ja vaideotsus õiguspärased ning kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Kui vaidlustatud otsus jääb kehtima, siis ei ole kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks alust. Kohus jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
Menetluskulud. Selgitused
18.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
19.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.