Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming
Tallinna Halduskohus Tristan Ploom 16.02.2021, Tallinn 3-21-275 XX esialgse õiguskaitse taotlus Taotluse esitaja: XX Vastustaja: Tallinna Vangla Menetlusabi taotluse ja esialgse lahendamine
õiguskaitse
taotluse
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada menetlusabi taotlus ning vabastada XX riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Võtta asja materjalide juurde XX vanglasisese isikuarve väljavõte.
3.Jätta XX esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4.Toimetada määruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.
KAEBUSE SISU JA EELNEV MENETLUS
1.Tallinna Vangla kohaldas 04.01.2021 käskkirjaga nr 1-21/1-2/1 kinnipeetava XX (edaspidi taotluse esitaja) suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid järgnevalt: -
eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni;
vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni;
-
kehakultuuriga tegelemise keelamine, mis kehtib kuni asjaolude äralangemiseni.
Teabe- ja uurimisosakonnal või neljanda üksusel tuleb teha ettepanek kinnipeetava suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekusest hiljemalt kolme kuu möödudes või asjaolude ära langemisel.
2.Käskkirja kohaselt oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks asjaolu, et taotluse esitaja lõhkus sihilikult vangla vara – viskas koristaja tööriistad ja kaks kinnipeetavatele istumiseks mõeldud pinki teiselt korruselt alla esimesele korrusele.
3.Taotluse esitaja esitas 04.01.2021 käskkirjale vaide 05.02.2021.
4.Tallinna Halduskohtule (edaspidi kohus) saabus 08.02.2021 taotluse esitaja esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotlus, milles taotluse esitaja palub EÕK korras käskkirjaga nr 1-21/1-2/1 kohaldatud julgeolekuabinõude tühistamist kohtumenetluse ajaks. Taotluse esitaja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest maksejõuetuse tõttu.
5.Kohus esitas vastustajale 09.02.2021 ja 12.02.2021 kohtunõude, milles palus vastustajal esitada asjakohased dokumendid ning seisukoha EÕK taotluse osas. Vastustaja edastas vastused kohtunõudele 11.02.2021 ja 16.02.2021.
KOHTU PÕHJENDUSED
Menetlusabi taotluse lahendamine
6.Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot (riigilõivu seaduse § 60 lg 6). Taotluse esitaja on esitanud menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
7.HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest.
8.HKMS § 111 lg 1 sätestab, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
9.HKMS § 112 lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Kohtupraktikas on kinnipeetavate puhul mahaarvamistena tunnustatud elektrienergia kasutamise tasu ning kinnipidamisi vabanemis- ja nõuete fondi. Samuti tuleb vastavalt Riigikohtu 12.04.2016 otsusele nr 3-3-1-35-15 lugeda kinnipeetavate puhul vältimatuteks kulutusi, mis ulatuvad ligikaudu 5%-ni töötasu alammäärast ühes kuus (p 51).
10.Võttes aluseks taotluse esitaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed perioodi 07.10.2020 06.02.2021 kohta, on taotluse esitaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 317,17 eurot. Konto lõppjääk on 5,11 eurot. Nimetatud summast on VangS § 44 lg 2 alusel tehtud makseid 211,52 euro ulatuses. Taotluse esitaja on elektrienergia teenuse eest teinud makseid summas 13,65 eurot. Arvestades mh ka vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinnipeetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (arvestades töötasu alammäära 584 eurot on see 29,20 eurot kuus, so kokku 116,80 euro ulatuses). Järelikult taotluse esitajal puudub võimalus 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. EÕK taotlust ei
saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, mistõttu kohus vabastab taotluse esitaja riigilõivu tasumisest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
11.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
12.Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Taotluse esitaja on Tallinna Vangla 04.01.2021 käskkirjale esitanud vaide. Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (HKMS § 249 lg 4).
13.Taotluse esitaja palub halduskohtul rakendada EÕK-d ning põhjendab oma taotlust alljärgnevalt.
13.2.Taotluse esitajat provotseeriti 04.01.2021. Taotluse esitajaga suhelnud ametniku kehakeel ja kõne intonatsioon oli alandav ning see mõjutas taotluse esitajat psühholoogiliselt sedavõrd, et kõik läbielatud pinged tõusid pinnale.
13.3.Kõnealune intsident toimus pärast õhtust loendust ning teised kinnipeetavad seda näha ei saanud, kuivõrd taotluse esitaja oli koridoris üksinda. Seega ei saanud taotluse esitaja käitumine teistele halba eeskuju näidata.
13.4.Asjas puudub avalik huvi, kuid edasine viibimine lukustatud kambris mõjutab taotluse esitajat psühholoogiliselt veelgi enam, kuivõrd puudub suhtlus teiste kinnipeetavatega. Piiratud on ka muud võimalused suhtlemiseks.
14.Vastustaja hinnangul tuleb EÕK taotlus rahuldamata jätta, sest EÕK kohaldamine ei ole põhjendatud.
14.1.04.01.2021 käskkirja nr 1-21/1/2-1 andmise vajadus oli tingitud kinnipeetava poolsest tahtlikust vangla vara kahjustamisest, mis oli toime pandud viisil, mis ohustas tõsiselt vangla üldist julgeolekut. Nähtuvalt 04.01.2021 käskkirja nr 1-21/1-2/1 aluseks olevast 04.01.2021 ettekandest nr 1-21-45 viskas XX samal õhtul kella 21.23 paiku, täites abitöölisena IV üksuse sektsioonis P3 koristaja ülesandeid, sihilikult erinevaid asju (pingid, veeämber ja praht) II korruselt I korrusele.
14.2.Videosalvestiselt nähtuvalt võtab vanglaametnik 04.01.2021 kella 21.09 paiku XX kambrist välja ning lahkub seejärel koridorist. XX jääb II korruse koridori üksi ning liigub kella 21.10 paiku I korrusele, kus võtab koridori lõpus asuvast ruumist mopi ja veeämbri ning suundub seejärel tagasi II korrusele. Kinnipeetava kehakeelest ei nähtu mingit frustratsiooni või ängi, kui ta kella 21.12. paiku II korrusel põrandat pesema asub. Pigem näitab XX üles huvi kella 12.14 paiku II korrusel tööülesandeid täitma tulnud vanglaametniku ja meditsiinitöötaja tegevuse vastu ning kui nimetatud isikud I korrusele liiguvad, jälgib/kuulab nende suhtlust I korruse kambris nr 8 viibinud isikutega. Kella 21.18 paiku lahkuvad vanglaametnik ja meditsiinitöötaja I korruse koridorist ning paar minut
hiljem katkestab XX II korrusel põrandapesemise ja liigub I korrusele, kus jalutab koridori lõpus oleva ruumi juurde ning suundub seejärel tagasi II korrusele. II korrusele jõudes viskab XX kella 21.21 paiku pingil olnud kolm eset ükshaaval korrusevahelisest trepist alla ning jätkab seejärel põrandapesu. Kella 21.22 katkestab XX taas põrandapesu ning viskab trepist alla mopi, seejärel vett täis ämbri ning üksteise järel kolm pinki, sealjuures viimase pingi, millelt ta eelnevalt seal olnud esemed maha tõstab, viskab XX alla juba ametniku juuresolekul.
14.3.Kuna igasuguste esemete, seda enam raskete pinkide loopimine ohustab kahtlemata vangla üldist julgeolekut, oli vajalik XX suhtes julgeoleku tagamiseks ning raskete õigusrikkumiste toimepanemise edasiseks ärahoidmiseks kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid.
14.4.Vaidlusalune käskkiri vastab pädevus- ja vorminõuetele, samuti on käskkiri antud kehtiva siseriikliku õigusega kooskõlas. Käskkirjast nähtuvad juhtumi asjaolud, piirangute kohaldamise õiguslik alus ning põhjendused, miks piirangu viivitamatu kohaldamine on vajalik ja proportsionaalne meede arvestades õigusrikkumise asjaolusid. XX poolt toime pandud tegu ei ole ühelgi juhul aktsepteeritav käitumine. Käesolevalt ei saa vaidlust olla selles, et pinkide ülemiselt korruselt alumisele viskamine seab kahtlemata ohtu ümbritsevaid isikuid – XX ei olnud üksuses ainuke isik ning on õnnelik juhus, et pinkide valimatu loopimise ajal alumisel korrusel ühtegi isikut ei liikunud, kuivõrd vastasel korral oleks XX tegevusega võinud väga tõsised tagajärjed kaasneda.
14.5.Vangla hindab igakuiselt vangistusseaduse (VangS) § 69 kohaldamise aluseid. XX pani toime raske rikkumise, s.o lõhkus vangla vara ning mh loopis kõrgelt alla suuri pinke ja ohustas sellega tõsiselt vangla julgeolekut. Sellise rikkumise puhul ei ole vangla veendunud, et julgeolekuoht on ühe kuu jooksul möödunud, vaid kinnipeetava käitumist tuleb jälgida pikemalt, et § 69 kohaldamise lõpetamisel oleks vangla veendunud, et vanglas viibivate isikute turvalisus ei ole ohus.
14.6.Isiku huvid ei kaalu üles avalikkuse huve. Avalikkusel on huvi, et vanglas on tagatud üldine julgeolek, ohud teiste kinnipeetavate ja vanglaametnike tervisele ja elule on minimiseeritud. Avalikku huvi arvestades on kinnipeetava võimaluste piiramine õigusrikkumiste toimepanemise takistamisel ja isiku suunamisel õiguskuulekale teele kaalukam, kui kinnipeetava õigus viibida temale meeldivas eluosakonnas ning võimalus panna toime uusi rikkumisi.
15.Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata.
15.1.VangS §-s 69 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine piirab taotluse esitaja vanglasisest liikumist, suhtlemist nii lähedaste kui ka teiste kinnipeetavatega ja seab piirangud kehalisele aktiivsusele. Seega põhjustab täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine taotluse esitaja subjektiivsete õiguste riive, arvestades niigi piiratud elutingimusi vanglas viibides. Järelikult on kaebajal olemas esialgse õiguskaitse vajadus.
15.2.Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada, kui kinnipeetav süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks (VangS § 69 lg 1). Täiendavad julgeolekuabinõud on erakorralised meetmed, mille kohaldamine on VangS § 69 lg 1 järgi lubatud üksnes ohuolukorras ja mis tuleb ohuolukorra möödudes viivitamatult lõpetada (VangS § 69 lg 3). Vangistusseaduse teises peatükis ei ole vangistuse täideviimise eraldi režiimina üksikvangistust. Seetõttu saab eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist kohaldada üksnes ajutiselt olukorras, kus VangS § 69 lg 1 järgi nõutav ohulävend on ületatud. Vangistusseaduses ei ole sätestatud kriteeriume, mille alusel otsustada, kas isikuga seonduvad asjaolud kogumis ületavad ohu lävendi VangS § 69 lg 1 mõttes (Tartu Ringkonnakohtu 06.08.2020 määrus nr 3-20-1314).
Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (vt nt 20.04.2011 otsus asjas nr 3-3-1-94-10, p 12 ja 06.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-8814, p 15). Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline ning julgeolekuabinõude kohaldamiseks ei pea olema tõsikindlaid tõendeid (vt nt 13.11.2009 otsus asjas nr 3-3-1-63-09, p 16 ja 06.05.2015 otsus asjas nr 3-3-1-88-14, p 16). Otsus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid on kaalutlusotsus. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel on vanglal väga suur kaalutlusruum. Tegemist on ühe olulisema abinõuga, mida vangla saab kasutada julgeoleku tagamiseks ning kinnipeetavate ja vanglaametnike elu ja tervise kaitseks. Kohtu sekkumine täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisse on õigustatud eelkõige olukorras, kus kahtlus ohu esinemise osas on selgelt põhjendamatu või abinõude kohaldamine või jätkuv kohaldamine on ilmselt ebaproportsionaalne. Arvestada tuleb muuhulgas sellega, et vangla peab julgeolekuohu ilmnemisel otsustama täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise kiiresti ja piiratud teabe põhjal (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-133-10, p 13).
15.3.Vangla on julgeolekuabinõude rakendamist põhjendanud asjaoluga, et taotluse esitaja viskas kordioris viibides ning koristusülesandeid täites teiselt korruselt esimesele korrusele pingil olnud kolm eset, seejärel mopi, vett täis ämbri ning üksteise järel kolm pinki, seades sellega ohtu üksuses viibivad isikud ning vangla julgeoleku. Kohus nõustub vangla seisukohaga, et asjade viskamine kõrgelt alumisele korrusele ei ole ei vangla tingimustes ega ka üldiselt aktsepteeritav käitumine. Taotluse esitaja on selgitanud, et tegi seda tingituna ärritatuse ja pinge seisundist. Sellest hoolimata leiab kohus, et vangla hinnang taotluse esitaja käitumise ohtlikkusele ei ole põhjendamatu. Taotluse esitaja käitus impulsiivselt ja äkiliselt ning tekitas sellega olukorra, kus esines potentsiaalne oht nii vangla koridorides liikuvatele inimestele kui ka ühtlasi vangla varale. Kui kinnipeetav on põhjustanud olukorra, kus temast lähtub oht ümbritsevatele isikutele, ei pea vangla ootama, et see oht realiseeruks õigushüve kahjustumise kaudu. Seega ei ole käesoleval juhul oluline, kas keegi sai vigastada sai või kas keegi nägi intsidenti pealt. Vangla on leidnud, et taotluse esitajast lähtuv ohtlikkus ei ole välistatud ning vajab edasist hindamist, rakendades seni võimaliku ohu vältimiseks täiendavaid julgeolekuabinõusid. Õige on vangla märkus, et avalik huvi seisneb vangla julgeoleku, vangla töötajate ning teiste kinnipeetavate ohutus tagamises. Kohtu hinnangul ei ole põhjendamatu vangla seisukoht, et taotluse esitaja käitumist ning sellest potentsiaalselt lähtuvat ohtulikkust on vajalik hinnata pikema perioodi jooksul. Käskkirja kohaselt antakse uus hinnang täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajalikkuse kohta hiljemalt 3 kuu möödumisel või asjaolude ära langemisel. Kohus on seisukohal, et see ei ole ebamõistlikult pikk periood ning taotluse esitajal on võimalik eeskujuliku käitumise kaudu näidata, et täiendavate julgeolekuabinõude jätkuv kohaldamine ei ole vajalik. Seega leiab kohus, et avalik huvi täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks kaalub üles kaebaja subjektiivsete õiguste riive ning jätab EÕK taotluse rahuldamata.
15.4.Kohus märgib lisaks, et VangS § 69 lg 3 sätestab, et VangS § 69 lg-s 1 nimetatud asjaolude äralangemisel täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine lõpetatakse. Seetõttu ei lõpe täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise otsustamisega vangla kohustus kaaluda, kas meetme kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud. Uute asjaolude ilmnemisel tuleb vanglal diskretsiooni alusel otsustada, kas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on jätkuvalt põhjendatud (RKHK otsus nr 3-3-1-33-10, p 15).
(allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.