XXi kaebus tühistada Lennuameti 19.06.2020 otsus nr 1.111/20/108 "Tunnustamata jätmine"
Menetlusosalised
Kaebaja – XXi, volitatud esindaja Paavo Paal Vastustaja – Transpordiamet (Lennuameti õigusjärglane), volitatud esindaja Anastasia Levin
Asja läbivaatamine
13.01.2021 istungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2021 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.AS G4S Eesti esitas 03.06.2020 taotluse nr 2-7/3897 koos koolitusprotokolliga julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldava isiku XXi (isikukood xxxxxxxxxxx) tunnustamiseks.
2.Lennuameti peadirektori 19.06.2020 otsusega nr 1.1-11/20/108 jättis Lennuamet tunnustamata XXi iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldava isikuna. Viidatud otsuses oli asutud seisukohale, et XXi suhtes esinevad lennundusseaduse (LennS) § 469 lg-s 5 sätestatud asjaolud.
3.AS G4S Eesti esitas XXi nimel 08.07.2020 vaide nr 1-7/4036-1 Lennuameti peadirektori 19.06.2020 otsusele nr 1.1-11/20/108, millega taotles nimetatud otsuse tühistamist ja XXi tunnustamist iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldava isikuna. Lennuamet jättis 21.08.2020 vaideotsusega nr 4.8-13/20/2346-9 vaide rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 21.09.2020 XXi kaebus nõudega tühistada Lennuameti 19.06.2020 otsus nr 1.1-11/20/108 "Tunnustamata jätmine".
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) XXi suhtes tehtud Lennuameti peadirektori otsus on materiaalselt ja formaalselt õigusvastane. See otsus tugineb asjaolule, justkui esineks XXi suhtes LennS 469 lg 5 p-s 4 sätestatud asjaolu. Haldusorgan ei ole tuvastanud otsustamisel tähendust omavaid asjaolusid, täpsemalt ei ole tuvastanud tahtlikku valeandmete esitamist XXi poolt. XXi on taustakontrolli käigus täitnud 12.02.2020 ankeedi, milles on märkinud, et teda ei ole karistatud väärteokorras. Samas on tuvastatud, et XXile on määratud viiel korral väärteokorras rahatrahv ja ühel korral on tema suhtes tehtud suuline hoiatus. XXi suhtes tehtud väärteokaristused on kustunud, välja arvatud talle kiirmenetluse korras määratud rahatrahv kiiruse ületamise eest. Viimane kustunud karistus oli talle määratud 2012. aastal. Taustakontrolli ankeedi andmete sellise täitmise tingis inimlik unustamine ja arusaam, et kustunud andmete esitamiseks puudub vajadus. XXi selgitustega andmete esitamise osas oleks tulnud arvestada, mida vastustaja oma otsuses aga teinud ei ole. Vastustaja on jätnud õigusvastaselt teostamata diskretsiooni ja on ekslikult lähtunud sellest, et ebatäpsete andmete esitamise korral peab vastustaja tegema tunnustamisest keeldumise otsuse. Kaalutlusõiguse mitteteostamine haldusakti andmisel tingib haldusakti õigusvastasuse ja selle tühistamise. 2) Vastustaja tugineb taustakontrolli teostaja ‒ Kaitsepolitseiameti ‒ seisukohale, justkui esineks kaebaja osas LennS 469 lg-s 5 sätestatud asjaolud. Samas on vastustaja asunud vaidemenetluses välja selgitama, mis asjaoludel on XXi jätnud märkimata väärteokaristused. Vastustaja on jätnud täielikult tähelepanuta asjaolu, et XXi osas on tehtud üks väärteootsus 2020. aastal, kuid teised väärteokaristused on määratud 2012. aastal ja varem ning seega ei ole välistatud tõepoolest isiku poolt inimlik eksimus. Vaidlustatavat haldusakti on vastustaja motiveerinud üksnes Kaitsepolitseiameti kirjas väljendatud seisukohaga. Täiendav motivatsioon on tekkinud hiljem, vaidemenetluse käigus. Selline vastustaja käitumine on lubamatu. XXi ärakuulamine vaidemenetluses viidi läbi tagantjärgi ja vormi täiteks. 3) XXi asus G4S meeskonnas Tallinna Lennujaamas tööle 28.02.2017, enne mida läbis ta julgeolekukontrolli. XXi on läbinud 19.-21.06.2020 koolituse, millele järgnevalt viidi tema suhtes uuesti läbi taustakontroll ning isikut tunnustati uues taotluses märgitud valdkondades kui sobivat isikut lennuturvalisuse alal. Seega on asjakohatud vastustaja selgitused, justkui oleks isiku poolt väärteokaristuste märkimata jätmine määrava tähendusega isiku lennuturvalisuse valdkonnas sobivuse määratlemisel.
6.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Arvestades julgestusmeetmeid kohaldava isiku tööülesandeid ja nende tähtsust julgestusmeemete rakendamisel ning sellega kaasnevat usaldust isiku vastu, peab nimetatud isiku taust olema enne vastavate õiguste andmist kontrollitud ning see peab olema laitmatu. Vastustajal peab tekkima usaldus isiku vastu. Kaalutlusõiguse teostamisel tugineb vastustaja lisaks LennS-s kehtestatud nõuetele ka võimalikule mõjule lennundusjulgestusele ja menetluses kogutud tõenditele. Antud juhul siis Kaitsepolitseiameti taustakontrolli tulemusele, mida kajastab vaidlustatud otsus. Kaebaja tausta kontrollimisel tuvastas Kaitsepolitseiamet LennS § 469 lg 5 p-s 4 sätestatud asjaolu, mis viitab tahtlikule andmete varjamisele, valeteabe esitamisele või andmete võltsimisele. Arvestades, et isik oli viimase rikkumise toime pannud vahetult enne ankeedi täitmist, ei loonud LennS § 469 lg 5 p-s 4 sätestatud asjaolu, viimase teo toimumise aeg ja ankeedi täitmise aeg vastustajale usaldust isiku suhtes, kelle tööülesandeks on iseseisevalt julgestusmeetmete rakendamine lennujaama julgestuskontrolli punktides. Julgestusmeetmeid kohaldatakse tunnustatud julgestustöötajate poolt eesmärgiga tuvastada võimalike keelatud esemeid ning keelduda nende lubamist lennuvälja esmatähtsa riskiga aladele, tõkestada volitusteta juurdepääsu ja tuvastada ka muid rikkumisi, hoides seeläbi ära võimalikku ebaseaduslikku sekkumist lennutegevusse.
2) Lennuametil ei ole põhjust kahelda teise haldusorgani menetluse õiguspärasuses ega seada kahtluse alla teise haldusorgani poolt tuvastatud ja dokumenteeritud asjaolusid. Kaitsepolitseiameti vastusest Lennuameti järelpärimisele selgus, et kaebaja suhtes esineb LennS § 469 lg 5 p-s 4 toodud asjaolu. Kaitsepolitseiameti vastusest päringule ei selgunud aga, mida täpselt tuvastas Kaitsepolitseiamet kontrollitava suhtes. Uurimispõhimõtet järgides palus vastustaja Kaitsepolitseiametil täpsustada isiku suhtes tuvastatud asjaolu. Kaitsepolitseiamet täpsustas, et kontrollitav isik ei esitanud ankeedis andmed karistuste kohta vaatamata sellele, et viimane neist oli pandud toime neli päeva enne ankeedi täitmist. Kaitsepolitseiameti menetluse tulemuse pinnalt ei tekkinud Lennuametil veendumust, et pidada isiku tausta laitmatuks ja tunnustada kaebajat iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldatava isikuna. Vaidlustatud otsuses fikseeris Lennuamet tunnustamismenetluses kogutud tõendid ja nende mõju Lennuameti otsusele. Täiendavalt uuris Lennuamet vaidemenetluses, kas menetluses juba kogutud tõendite ja muude asjaolude puudulik väljaselgitamine, sh isiku ära kuulamata jätmine, võis mõjutada menetluse lõpptulemust või mitte. Vastustaja jõudis järeldusele, et ei mõjutanud. 3) Kaebaja kirjutab kaebuse p-s 6, et haldusorgan ei ole tuvastanud otsustamisel tähendust omavaid asjaolusid, täpsemalt ei ole tuvastanud tahtlikku valeandmete esitamist XXi poolt. Vastustajale jääb selgusetuks selle väite adressaat, kuivõrd vastustaja selgitas vaidemenetluses ka vaideotsuses kaebajale Lennuameti tunnustamismenetlust ja selles menetluses nõutud teise ametiasutuse dokumendi tähtsust. Kaebaja esitas enda selgitused vaidemenetluses, samas menetluses selgitas vastustaja (tuginedes jällegi uurimispõhimõttele) täiendavalt välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja kogus selleks tõendeid oma algatusel (isiku ärakuulamine, täiendav pöördumine Kaitsepolitseiametisse). Antud kaasuses on aga vastandatud kontrollitava poolt isikuandmete ankeedis kinnitatud andmed ja Kaitsepolitseiameti poolt tuvastatud isiku poolt kinnitatud andmete erinevus. Menetlusosalise ärakuulamine ei korvanud antud vastuolu. Veelgi enam kinnitavad nii vaidemenetluses toimunud XXi ärakuulamisel kogutud andmed isiku poolt toime pandud rikkumiste kohta kui ka Kaitsepolitseiameti andmete täpsustus taotluse menetluses kogutud dokumentaalsete tõendite piisavust. Eluliselt võib olla usutav, et kaebaja ei mäleta aastate taguseid karistusi, kuid nelja päeva taguse sündmuse mittemäletamine ei ole tõendatud. Arvestades, et kaebaja ärakuulamisel mäletas kaebaja rääkida aastate tagust juhtumit ja seda enam, et kaebaja oli ankeedi täitmise ajaks tasunud temale määratud rahalise karistuse, ei ole karistusandmete esitamata jätmisel tegemist hooletuse või mittemäletamisega. Kui see nii ka on, ei pea vastustaja võimalikuks tunnustada iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldatavaks isikuks isikut, kes ei mäletada päevataguseid dokumentaalselt fikseeritud tema poolt toime pandud tegusid, kuivõrd isiku suhtumine enda tegevustesse ei loo vastustajale usaldust ja veendumust, et isik täidab tööülesandeid hoolsasti ja on seeläbi võimeline tagama julgestusmeetmete kohaldamise viisil ja moel, mis hoiab ära võimalikku ebaseaduslikku sekkumist lennutegevusse.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Transpordiamet loodi 01.01.2021 seniste Lennu-, Maantee- ja Veeteede Ameti ühendamisega ning on nimetatud asutuste õigusjärglane. Seega tuleb alates 01.01.2021 käsitleda vastustajana Transpordiametit.
8.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Täidetud on haldusakti õiguspärasuse eeldused. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
9.Vaidlustatud otsuses oli õigusliku alusena viidatud LennS § 4618 lg-le 6 ja § 469 lg 5 p-le 4. LennS § 4618 lg 6 kohaselt võib Transpordiamet keelduda julgestusmeetmeid kohaldava isiku tunnustuse andmisest ja tunnustuse kehtivuse pikendamisest, kui taotleja suhtes esineb LennS § 469 lg-s 5 sätestatud asjaolu. LennS § 469 lg 5 p 4 kohaselt võib kontrolli tulemusena
kohaldada LennS § 469 lg-s 3 sätestatud meetmeid (mh LennS alusel antava loa või tunnustuse andmisest keeldumist või kehtetuks tunnistamist), kui kontrollitav on isikuandmete ankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid.
10.Vaidlust ei ole selles, et kaebaja jättis Siseministri 30.10.2018 määrusega nr 1-1/24 kehtestatud LennS alusel tehtava taustakontrolli isikuandmete ankeedi vormil kajastamata kõik talle määratud väärteokaristused. Nimetatud vormi p 19 all pidi ankeedi täitja vastama küsimusele „Kas Teid on kunagi väärteo korras karistatud?“. Vastusevariantidena olid antud „Jah“ ja „Ei“. Kaebaja oli teinud linnukese lahtrisse „Ei“ (vt kaebaja täidetud vormi väljavõte dtl 81‒82). Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt (Kaitsepolitseiameti 24.07.2020 vastus järelepärimisele, dtl 35) on kaebajat väärteo korras karistatud kokku viiel korral rahatrahviga ja ühel korral suulise hoiatusega liiklusseaduse (LS) rikkumise eest järgmiselt: 2006. a LS § 7436 lg 1 alusel, 2009. a LS § 7422 lg 2 alusel, 2010. a LS § 7419 lg 2 alusel, 2011. a LS § 7435 lg 1 alusel ja LS § 7422 lg 2 alusel ning 2020. a LS § 227 lg 2 alusel. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on kaebajal 11.01.2021 seisuga 1 kehtiv ja 3 arhiveeritud väärteokaristust (karistusregistri väljavõte, dtl 105‒106). Seetõttu on tõendatud ja ka poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajaga esitas isikuandmete ankeedis valeandmeid enda väärteokaristuste kohta.
11.Järgnevalt tuleb hinnata seda, kas vastustaja on kaalutlusreeglitest kinni pidanud ning järginud ka menetlusreegleid. LennS taustakontrolli sätestava seaduse (välismaalaste seaduse, riigilõivuseaduse ja lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu ‒ 901 SE, Riigikogu XII koosseis) teise lugemise seletuskirja lk-l 3 on välja toodud: „Eelnõu kohaselt viib taustakontrolli läbi Kaitsepolitseiamet. Samas ei langeta Kaitsepolitseiamet isiku taustakontrolli läbimise või mitteläbimise kohta lõplikku otsust, vaid edastab taustakontrolli tulemused Lennuametile /.../, kellele on isik, kelle suhtes kontrolli tehakse nõutud dokumendid esitanud. Lõpliku otsuse tegemisel lähtutakse Kaitsepolitseiameti taustakontrolli tulemustest. Kui tulemustes ilmneb vähemalt üks eelnõu lõikes 4 toodud asjaoludest, loetakse taustakontrolli läbimine negatiivseks, kui aga esineb lõikes 5 toodud asjaolusid, on Lennuametil /.../ kaalutlusõigus, otsustamaks, kas lugeda taustakontrolli läbimine negatiivseks või positiivseks.“ Seletuskirja lk-l 5 on välja toodud: „Kaalutlusõigus on vajalik valeandmete esitamise asjaolude (põhjuste) hindamiseks kuivõrd toimepandud teo (andmete varjamine, valeinformatsiooni esitamine) raskust tuleb igakordselt eraldi hinnata.“ Seega LennS § 469 lg 5 puhul on lõpliku otsuse tegijaks vastustaja, otsuse tegemisel lähtutakse aga taustakontrolli tulemustest. Järeldada saab sedagi, et mistahes vead andmete esitamisel ei too kaasa automaatselt tunnustamisest keeldumist.
12.Vaidlustatud otsuses viitas vastustaja Kaitsepolitseiameti poolt 17.06.2020 edastatud kirjale nr 4662-2, millest nähtuvalt esinevad kaebaja suhtes LennS § 469 lg 5 p-s 4 toodud asjaolud ehk kontrollitav on isikuandmete ankeedis või sellele lisatud dokumentides tahtlikult varjanud andmeid, esitanud valeteavet või võltsitud andmeid. Vastustaja tõi vaidlustatud otsuses välja, et: „Arvestades isikule taotletavaid õiguste sisu ja taotluse menetluses Kaitsepolitseiameti poolt tuvastatud asjaolu ei pea Lennuamet võimalikuks tunnistada isikut iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldavaks isikuks.“ Kaitsepolitseiameti 17.06.2020 kirjast nr 4662-2 (dtl 23) nähtuvalt esineb XXi osas LennS § 469 lg 5 p-s 4 toodud asjaolu. Vastustaja pöördus 17.06.2020 (st enne vaidlustatud otsuse tegemist) Kaitsepolitseiameti poole palvega avada nimetatud asjaolude sisu (dtl 24‒25). Kaitsepolitsei esindaja vastas 18.06.2020 (dtl 24), tuues välja, et kaebaja jättis märkimata 6 väärteokaristust, sh 1 kehtiva karistuse. Selgitustes oli välja toodud, et isik oli 4 päeva enne ankeedi täitmist uuesti karistatud rahatrahviga LS-s ettenähtud rikkumiste eest, kuid ka seda ei olnud isik ankeeti märkinud. Kirjas sisaldus ka lõik: „Kuna märkimata jäänud väärteokaristuste arv oli ebamõistlikult suur, siis tuli KAPO poolt ka negatiivne sisend. Tegemist ei saanud olla tähelepanematusega või hooletusega.“ Kuigi vaidlustatud haldusaktis on vastustaja piirdunud üsna üldise põhjendusega, ei saa sellest veel
järeldada, et tegemist oleks läbikaalumata otsusega. Esiteks on otsuses viidatud Kaitsepolitseiameti 17.06.2020 kirjale. HMS § 56 lg 1 ls 2 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele haldusaktis on viidatud. Seega tuginemine Kaitsepolitseiameti kirjale ei ole lubamatu. Vastavat järeldust toetab ka taustakontrolli regulatsioon ja LennS seletuskiri. Nagu nähtub haldusasjas esitatud tõenditest, on vastustaja pöördunud asjaolude täpsustamiseks Kaitsepolitseiameti poole ning sai laekunud vastust ning Kaitsepolitseiameti esindaja antud täiendavat selgitust otsuse tegemisel arvesse võtta. See, et vastustaja on nõustunud Kaitsepolitseiameti hinnanguga, seda vaidlustatud otsuses taasesitamata, ei tähenda veel, et vastustaja on jätnud diskretsiooni teostamata. Samas tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsuses tulnuks vastustajal enda motivatsiooni põhjalikumalt avada.
13.Haldusorgani ebapiisavad põhjendused on siiski võimalik korvata vaidemenetluses, kui see on nõuetekohaselt läbi viidud. Käesoleval juhul on vastustaja vaidemenetluses kontrollinud langetatud otsuse õiguspärasust. Sealjuures on toimunud kaebaja ärakuulamine. Asjaolu, et kaebaja ei ole vaideotsust kohtus vaidlustanud, ei tähenda, et vaidemenetluses toodud seisukohti ja esitatud tõendeid ei tule vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel arvesse võtta. HMS § 58 kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Seega tuleb antud asjas hinnata ka vaidemenetluses esitatud seisukohti ja tõendeid. Kaebus ja vaie sisaldavad sarnaseid väiteid.
14.Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaalutlusreegleid rikkunud.
15.Kaebaja heidab ette, et vastustaja ei ole välja selgitanud valeandmete esitamise asjaolusid. Kohus sellega ei nõustu. Kaebaja on valeandmete esitamist selgitanud 07.07.2020 dokumendis „Selgitused“ (dtl 26) ning enda ärakuulamisel (19.08.2020 protokoll nr 4.8-13/20/2346-8, dtl 36‒37). Hiljem veel kaebuse p-s 6 ja 13.01.2021 kohtuistungil (14:30:56 jj). „Selgitustes“ tõi kaebaja välja: „Arvan, et taustakontrolli andkeedis jätsin märkimata väärtegude „jah“ lahtri, kuna arvestasin aega eelmisest taustakontrolli ankeedist alates ja kiirustades unustasin, et just alles oli kiiruse ületamine 08.02.2020“. Ärakuulamisel selgitas kaebaja, et väärteomenetlused (kiiruse ületamine nt) ei tulnud tol hetkel üldse meelde. Ankeedis oli kaebaja mälu järgi küsitud teavet viimase viie aasta rikkumiste osas. Kaebuse p-s 6 viitab kaebaja inimlikule unustamisele ja arusaamale, et kustunud andmete esitamiseks puudus vajadus. Kohtuistungil vastas kaebaja vastusena kohtu küsimusele, et talle ei tulnud kõik karistused meelde ning ei teagi, miks ta kirjutas, et ei ole. Kaebaja selgitas veel: „Enne kui läksin seda täitma, vaatasin karistusregistrit ja sealt tuli välja vaid info, et mul ei ole kehtivat karistust.“
16.Tuleb möönda, et kaebaja on esitanud ankeedi täitmisega seonduvalt mõneti vastuolulisi selgitusi. Juhul, kui isik karistusregistriga tutvus, pidid seal siiski nähtuma kehtiv karistus ja arhiveeritud karistused (vastav väljatrükk on kohtule ka esitatud). Kohtu arvates on vastustaja vaideotsuse p-s 2.8 õigesti leidnud, et inimlik unustamine ei välista LennS § 469 lg 5 p 4 kohaldamist. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et eluliselt ei ole usutav, et äsja saadud ja kantud karistus kohe ära ununeb. Arvestades kaebajale määratud karistuste arvu (6), pole usutav, et ükski neist ankeedi täitmisel ei meenunud. Ka selgitus, et kaebaja sai ankeedi küsimusest valesti aru (eeldas, et kustunud karistusi ei tulnud kajastada), ei kõla usutavalt, arvestades et ankeedi küsimus on sõnastatud konkreetselt „Kas Teid on kunagi väärteo korras karistatud?“) ning ei jäta ruumi erinevateks tõlgendusteks. Ka ei kõla usutavalt selgitus, et taustakontrolli ankeedi täitmise näol on tegemist niivõrd pingelise olukorraga, mille käigus inimesel ununevad elusündmused, mh paar päeva varem toimunud. Põhjendatult on vastustaja välja toonud, et kui unustamise väide ka tõele vastab, ei pea vastustaja tunnustama iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldatavaks isikuks isikut, kes ei mäletada päevataguseid dokumentaalselt fikseeritud tema poolt toime pandud tegusid, kuivõrd isiku suhtumine enda
tegevustesse ei loo usaldust ja veendumust, et isik täidab tööülesandeid hoolsasti ja on seeläbi võimeline tagama julgestusmeetmete kohaldamise viisil ja moel, mis hoiab ära võimalikku ebaseaduslikku sekkumist lennutegevusse. Iseseisvalt julgestusmeetmeid kohaldav isik täidab tööülesandeid alati nn pinge olukorras ja peab olema valmis reageerima julgestusnõuete rikkumistele kooskõlas kehtestatud nõuetega.
17.LennS § 469 lg 5 p 4 viitab tahtlikule andmete varjamisele ning valeandmete esitamisele. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole tuvastanud tahtlikku valeandmete esitamist. Kohus seda kaebaja seisukohta ei jaga. LennS ei defineeri tahtluse mõistet. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega ning tähendab teadlikkust oma käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimist. Tahtlikult käituv isik peab mõistma, et ta on eiranud seaduses toodud kohustusi. Kuna kaebaja pidi taustakontrolli teostamiseks täidetud isikuandmete ankeedis omakäeliselt allkirjaga kinnitama ankeedis esitatud andmete õigsust ja teadlikkust, et Kaitsepolitseiamet kontrollib esitatud andmete õigsust ja töötleb neid LennS § 469 lõigetes 4 ja 5 nimetatud asjaolude väljaselgitamiseks, pidi ta olema teadlik ka sellest, et ebaõigete andmete esitamisel võivad tema jaoks olla negatiivsed tagajärjed. Kuna isikuandmete ankeedi küsimus nr 19 oli sõnastatud selgelt ning eluliselt ei ole usutav, et isik kõik talle määratud väärteokaristused ära unustas, pole vale vastustaja järeldus, et valeandmete esitamine pidi toimuma tahtlikult. Vaidemenetluses ega kohtumenetluses kogutud andmed pole selle järelduse paikapidavust kohtu arvates kummutanud. Kohtu arvates pole usutav, et „ei“ ning „jah“ vastusevariandiga konkreetsele faktiküsimusele saab vastata valesti hooletusest, arvestades mh väärteoepisoodide arvu ja seda, et viimane karistus täideti mõned päevad enne ankeedi esitamist.
18.Kuna menetluslikke minetusi saab korvata vaidemenetluses, ei ole põhjendatud kaebuse rahuldamine ja uue hindamise käivitamine seetõttu, et kaebajat ei kuulatud algse otsuse tegemisel ära. Kohus ei nõustu kaebajaga, et tema ärakuulamine vaidemenetluses on tehtud vaid vormi täiteks. Kohtule nähtuvalt on põhjalikult motiveeritud nii vaie kui ka vaideotsus. Ka on haldusorgan ärakuulamise käigus põhjalikult välja selgitanud valeandmete esitamise asjaolud. Ka kaebuses pole võrreldes vaidega uusi asjaolusid esitatud. See, et vastustaja esialgset otsust ei muutnud, ei tähenda, et ärakuulamine oli vaid formaalne. Kohtu arvates ei ole vastustaja õigusvastaselt jätnud teostamata diskretsiooni. Vastustajal ei olnud kohustust lugeda XXi antud selgitusi piisavaks ning esialgne otsus tühistada. Käesolevas asjas ei tulnud vastustajal hinnata seda, kas kaebaja sooritatud väärteod välistaksid põhimõtteliselt tema tunnustamise LennS § 469 lg 5 p 3 alusel (kontrollitaval on mitu väärteokaristust ja neid karistusandmeid ei ole karistusregistrist kustutatud). Vastustaja on keeldumisel viidanud üksnes LennS § 469 lg 5 p-le 4 ja sellele alusele tuligi keskenduda. Tähtsust ei oma ka see, kas valeandmete esitamine toimus kehtivate või kustunud karistuste kohta.
19.Vaidlustatud otsuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust asjaolu, et kaebajat oli varasemalt tunnustatud julgestusmeetmeid iseseisvalt kohaldava isikuna. Samuti see, et ta on AS Tallinna Lennujaama poolt läbi viidud teises menetluses taustakontrolli edukalt läbinud ning talle on väljastatud lennujaama läbipääsuluba. Vastustajal ei ole kohustust välja selgitada seda, kas isik on varasemates või paralleelselt toimuvates menetlustes esitanud õigeid andmeid ning kui see nii ka on, siis ei tee see rikkumist konkreetses menetluses olematuks. Kui teistes menetlustes ei ole rikkumist peetud samavõrra tõsiseks, ei tule sellest vastustajale kohustust hinnata valeandmete esitamise asjaolusid enda poolt läbiviidavas menetluses samal moel.
20.Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus jätta rahuldamata.
21.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja pole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.