MTÜ Rapla Lennuklubi kaebus Rapla Vallavolikogu 30.04.2020 otsuse nr 29 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – MTÜ Rapla Lennuklubi, volitatud esindaja vandeadvokaat Marko Tamman Vastustaja – Rapla vald, volitatud esindaja vandeadvokaat Sandor Elias Kolmas isik – Kuusiku Energia OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Piret Blankin
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada MTÜ Rapla Lennuklubi kaebus ja tühistada Rapla Vallavolikogu 30.04.2020 otsus nr 29.
2.Mõista Rapla vallalt MTÜ Rapla Lennuklubi kasuks välja menetluskulu summas 2910 (kaks tuhat üheksasada kümme) eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.03.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).
Rapla Vallavalitsus kuulutas 03.12.2019 välja konkursi1 Iira külas Kuusiku lennuvälja kinnistul asuva lennuvälja arendamiseks koostööpartneri leidmiseks 25 aastaks. Eesmärk on leida partner, kellel on huvi hoida väikelennuvälja avalikus kasutuses, et seal saaksid ka edaspidi toimetada hobilendurid ja lennuspordi erinevad huvigrupid. Lennuväli vajab toetavaid
Vastustaja 15.06.2020 vastuse lisa 2.
3-20-919
funktsioone haldamisel, milleks võiks olla lennundusega otseselt või kaudsemalt seotud ettevõtlus, ka turism. Lennuväli peaks olema avalik rajatis ja avatud kõigile huvilistele. Maaala tuleks korrektselt hooldada ja taristu korras hoia. Pakkujal tuleb esitada arengu ja haldamise põhimõtete kirjeldus ja tegevuskava, sh rahavoo ja teenuste hindade prognoos. Lisaks tuleb esitada investeeringute kava haldamise perioodiks.
2.Pakkumiste esitamise tähtpäevaks 16.01.2020 esitasid oma pakkumised Diamond Sky OÜ2, MTÜ Rapla Lennuklubi3 (kaebaja) ja Kuusiku Energia OÜ4 (kolmas isik).
3.Konkursi komisjon tegi 26.03.2020 koosolekul5 vastavalt hindamistulemustele6 Rapla Vallavolikogule ettepaneku kinnitada konkursi võitjaks kolmas isik, teiseks Diamond Sky OÜ ja kolmandaks kaebaja ning sõlmida haldusleping Rapla lennuvälja haldamiseks kolmanda isikuga.
4.Rapla Vallavolikogu kinnitas 30.04.20207 otsusega nr 298 Rapla lennuvälja arendamise koostööpartneri leidmise konkursi võitjaks kolmanda isiku. Volikogu kohustas vallavalitsust korraldama kolmandaga isikuga Kuusiku lennuvälja kinnistu kasutuslepingu sõlmimise 25 aastaks investeeringukohustuse seadmisega vastavalt konkursi tingimustele ning kolmanda isiku esitatud pakkumisele ja täiendavale garantiikirjale.
5.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Rapla Vallavolikogu 30.04.2020 otsuse tühistamiseks. Vaidlusalune otsus ei ole õiguspärane, sest komisjoni hindamine ei vastanud konkursitingimustele. Kolmanda isiku pakkumist on hinnatud põhjendamatult kõrgete hindepunktidega ja kaebaja pakkumist põhjendamatult madalate hindepunktidega. Kolmas isik kavatseb rajada 80 ha lennujaama maa-alale päikeseelektrijaama, mis on vastuolus konkursi eesmärgi ja tingimustega. Kaebaja esitatud ekspertarvamused kinnitavad, et langevarjuhüpped jm lennusport muutuvad sisuliselt võimatuks, kui lennuväljale tekib olulisel määral päikesepark või ka muud rajatised ja tänaseid lennuradasid kärbitakse. Erinevalt kolmandast isikust, kelle taga seisvad 2 ärihuvidega eraisikut, koondab kaebaja Rapla lennuväljal pidevalt tegutsevast 10 organisatsioonist 7, st enamikku. Seega ei ole kolmas isik ja kaebaja omavahel võrreldavad. Kolmanda isiku juhatuse 3 liikmest omab ainult üks lennundusvaldkonna tausta, kusjuures ükski osanikest ei oma lennundusvaldkonna tausta. Kolmanda isiku pakkumusest ei selgu mitte ühtegi projekti või lennunduse alast üritust, mida nad oleksid läbi viinud. Äriregistrist nähtub, et kolmanda isiku tegevusalaks on muu elektrienergia tootmine, mis ei haaku konkursi eesmärgiga ega haldajale pandud ülesannetega. Samas kaebaja kõik 7 juriidilisest isikust liiget omavad lennuvahendeid ja pikaajalist tegutsemise kogemust lennunduse valdkonnas, sh ürituste korraldamisel. Kolmandal isikul ei olnud pakkumise esitamise hetkel avalike andmete kohaselt mingit vara ega tulubaasi. Samuti ei ole ta selle olemasolu ja reaalse investeerimisvõimekuse kohta esitanud mingeid tõendeid. Ei saa nõustuda, et kolmanda isiku nägemus haldamisest eviks olulist mõju Rapla vallale. Kolmanda isiku äriplaan aitab kaasa üksnes isikliku kasumi teenimisele. Vald ei teeni renditulu, ei teki töökohti ning suretatakse välja enamus hobilennundust ja sellega seotud positiivseid tegevusi valla elanikele. Kaebaja pakkumisel on üle-eestiline dimensioon nii võistluste kui ka harrastajate osas. Samuti on investeeringud plaanitud väga etteulatuva plaaniga, mitte lühiajalise mõjuga.
Vastustaja 15.06.2020 vastuse lisa 3.2. Vastustaja 15.06.2020 vastuse lisa 3.3.
Vastustaja 15.06.2020 vastuse lisa 3.1.
Vt koosoleku 26.03.2020 protokolli nr 3 (nr 2-5/16) – vastustaja 15.06.2020 vastuse lisa 11.
23.03.2020 hindamislehed on konkursi komisjoni 26.03.2020 protokolli lisad.
Otsus on allkirjastatud 04.05.2020.
Vastustaja 15.06.2020 vastuse lisa 12.
2(7)
3-20-919
Kaebaja palus kohtul kontrollida, kas vastustaja ei ole konkursi läbiviimisega läinud mööda riigihangete seadusest (RHS). 25 aasta perspektiivis on Rapla lennuvälja kinnistu, mida on lubatud konkursitingimuste kohaselt piiramatult äriliselt kasutada, rahaline või äriline kasutusväärtus oluliselt suurem kui RHS alla piirmäära ette näeb. Vastustaja lisas vastusele mitmeid tõendeid, mida kaebaja on juba esitanud. Sellist tõendite dubleerimist ja kohtutoimiku põhjendatut koormamist tuleb taunida ning kõik vastustaja poolt dubleeritud tõendid tuleks talle tagastada.
6.Rapla vald (vastustaja) palus jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku pakkumine vastas kõigile konkursitingimustele. Päikeseelektrijaama rajamine ei tähenda konkursitingimuste rikkumist. Konkursitingimustes puudub viide, et lennuväljal lisaks lennundusega seotud tegevusele ka muu äritegevusega tegeleda ei võiks. Kolmas isik kinnitas pakkumises, et tagab võimaluse harrastuslennunduse toimimiseks lennuväljal. Kuidas tehniliselt tagada päikeseelektrijaama ja harrastuslennunduse koostoime, on detailplaneeringu lahendada. Kaebaja esitatud ekspertarvamused ei tõenda, et langevarjuhüpped või purilennundus päikeseelektrijaama rajamise korral võimatud oleksid. Kaitseliidu Rapla malevapealik Valjo Tooming on plaanidega tutvudes arvanud, et langevarjuhüpped on ka edaspidi võimalikud. Pealegi ei ole päikesepargiks kavandatav maa-ala lennundustegevuses kasutusel ega lennundustegevuse jätkamiseks hädavajalik, seega ei toimu lennuvälja ala vähendamist. Kolmanda isiku pakkumises olevad meeskonnaliikmed Tiit Soorm (juhatuse liige) ja R. K. täidavad konkursitingimused, sest omavad lennunduses aastakümnete pikkust kogemust. R. K. omab lennundusalaste ürituste läbiviimise kogemust Kuusiku lennuväljal. Nii Tiit Soorm kui ka R. K. on lennundusalaseid projekte läbi viinud. Kolmandal isikul ei pidanud konkursitingimuste kohaselt olema eelnevad kokkulepped klubilise ja väikelennutegevuse jätkamise tagamiseks Rapla lennuväljal tegutsevate organisatsioonide või Eesti Lennuspordi Föderatsiooniga. Samuti ei oma tähendust äriregistri tegevusala. Kaebaja pakkumist hinnati ebaõigesti investeeringute mahu osas. Samas ei mõjutanud see hindamise lõpptulemust ega tingi vaidlusaluse otsuse õigusvastasust. Kaebajal puudub kaebeõigus. Kaebaja sai kolmest pakkujast vähim punkte ja ta pole esitanud arvutuskäiku, mis tõendaks, et väidetavad rikkumised viinuks teisele pakkujate järjestusele. Kaebuses ei ole väidetud Diamond Sky OÜ pakkumise hindamise õigusvastasust. Kaebaja esitas dokumendid allkirjastamata kujul, seetõttu esitas vastustaja kõik asjassepuutuvad dokumendid allkirjastatud kujul. Praktikas on kohtud seda ka nõudnud.
7.Kolmas isik palus jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei saavuta kaebuse rahuldamisel olukorda, kus ta kuulutataks konkursi võitjaks. Kaebaja jäi viimasele kohale ja märgatavalt suure vahega nii esimese kui ka teise koha järel. Kaebaja ei ole pidanud õigusvastaseks Diamond Sky OÜ-le omistatud punkte. Seega oleks pingereas järgmine Diamond Sky OÜ, mitte kaebaja. Kaebaja pakkumist on hinnatud ühe kriteeriumi osas ebaõigesti, kuid ka selle vea parandamisel ei saaks ta juurde piisavalt punkte, mida oleks vaja, et tema pakkumus parimaks tunnistada. Kuna menetlus viidi läbi õiguspäraselt, ei saa kolmanda isiku pakkumise parimaks tunnistamine kaebaja õigusi rikkuda. Vastustaja järgis konkursi korraldamisel kõiki asjakohaseid õigusakte. Rapla valla vara kasutusse andmine on reguleeritud Rapla Vallavolikogu 26.06.2003 määrusega nr 31 „Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kinnitamine“9 (määrus nr 31), mille p 14.3 näeb ette vallavara kasutusse andmise mh konkursi korras. Konkurss kuulutati välja Rapla valla veebilehel 03.12.2019. Pakkumiste esitamiseks määrati mõistlik tähtaeg – 16.01.2020. Seega said pakkumismenetluses osaleda kõik ettevõtjad, kes olid suutelised esitama konkursitingimustele vastava pakkumise. Seega
Vastustaja 15.06.2020 esitatud vastuse lisa 16.
3(7)
3-20-919
toimus kogu menetlus avalikult, läbipaistvalt, proportsionaalselt ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgides. Pakkumiste hindamine toimus õiguspäraselt. Etteheited kaalutlusõiguse rikkumisele või ebaausale hindamisele on põhjendamatud. Ainuüksi asjaolu, et kaebajale ei meeldi tema pakkumisele omistatud punktid, ei tähenda, et punktide andmisel oleks tehtud kaalutlusvigu. On mõistetav, et komisjoni liikmed on pidanud kolmanda isiku võimekust viia ellu tegevuskavas lubatu usaldusväärsemaks. Kolmas isik on tegevuskavas ette näinud kindlad tuluallikad, millest katta investeeringud lennuvälja arendusse. Kaebaja on püsituludena nimetatud PRIA toetusi ja liikmete rahalist panust. Toetusi ei saa pidada püsituluks. Kolmanda isiku puhul on lennundusalane kogemus 2 juhatuse liikmel – vastav tegutsemiskogemus on ka H. A.l, kes on aastaid olnud harrastuslendur. Juhatuse liige Tiit Soorm on aastaid töötanud Lennuameti peadirektori asetäitjana ja töötab tänaseni Nordic Aviation Academy lennuõpetajana. Tegemist on ametikohtadega, mille tööülesannete üks osa on ka lennundusega seonduvate ürituste, koolituste ja projektide läbiviimine. Lennuametis oli Tiit Soorm otseselt vastutav Eestis toimunud rahvusvahelise mastaabiga lennundusürituste korraldamise eest. Lisaks on ta korraldanud harrastuslennunduse messi Eesti Näituste messikeskuses (1990) ning korraldanud ja osalenud üle 10 aasta mitmesuguse tasemega purilennunduse võistlustel Eestis. Rapla lennuväljal on võimalik harrastusspordiga jätkata ka juhul, kui vastustaja sõlmib kasutuslepingu kolmanda isikuga. Kolmanda isiku juhatuse liikmed tegelevad ka ise harrastuslennundusega, mistõttu on põhjendamatu arvata, et nad seda kuidagi kahjustada soovivad. Päikesepark on planeeritud rajada ala nr 2 osasse, mis ei ole hetkel kaponiiride, kaevikute ja puude tõttu kasutatav. Rajatava päikesepargi täpne ulatus ja mõju hetkel kasutatavale maandumisalale täpsustatakse detailplaneeringuga, mille koostamisel võetakse arvesse nii langevarjurite soove kui ka seda, et tagatud oleksid vajalikud ohutusnõuded. Kaebaja eksperdid on erapoolikud ja nende arvamused pealiskaudsed.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Vastustaja konkursiteatest nähtuvalt oli konkursi eesmärgiks leida Raplas asuvale Kuusiku lennuväljale haldaja, kes hoiaks lennuvälja korras ja investeeriks selle arendamisse. Lennuväli tuli hoida avalikus kasutuses, et seal saaksid edaspidi toimetada hobilendurid ja lennuspordi erinevad huvigrupid.
9.Kinnistusraamatu andmetel kuulub Rapla maakonnas Rapla vallas Iira külas asuv kinnistu Kuusiku lennuväli (kinnistusregistri nr 1840637, katastritunnus 66902:001:0005, suurus 177,35 ha, 100% transpordimaa) Rapla vallale, seega on tegemist vallavaraga ehk munitsipaalomandiga kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 34 lg 1 tähenduses. KOKS § 22 lg 1 p 6 järgi kuulub volikogu ainupädevusse valla- või linnavara valitsemise korra kehtestamine. Selle alusel on Rapla Vallavolikogu võtnud vastu määruse nr 31. Vastustaja 30.04.2020 otsusest nähtub, et selle andmisel tugineti määruse nr 31 p-dele 16.1 ja 16.1.2, mille järgi võib vara anda kasutusse konkursi korras.
10.Vastustaja poolt konkursi korraldamine on kooskõlas määrusega nr 31, kuid ei ole kooskõlas RHS-iga. Kohtu hinnangul on munitsipaalomandil asuva avaliku lennuvälja kasutada andmine sisuliselt kontsessioonileping RHS § 4 p 13 ja § 131 lg 2 tähenduses. RHS § 4 p 13 järgi on kontsessioonileping ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile. RHS § 131 lg 2 järgi on teenuste kontsessioonileping hankeleping, mille puhul tasu teenuste osutamise või korraldamise eest seisneb kas ainult õiguses teenuseid osutada või korraldada või 4(7)
3-20-919
selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile.
11.Ka praegusel juhul sooviti anda konkursi võitjale üle õigus hallata avalikku lennuvälja ja teenida seekaudu tulu (lennuvälja kasutustasude, liikmemaksude jms näol). Konkursitingimustest järeldub, et vastustaja ei maksa haldajale lennuvälja haldamisel tasu, vaid haldaja peab saama oma sissetuleku haldamise teenuse osutamise kaudu. Samuti peab ta selle sissetuleku arvelt katma lennuvälja investeerimiskulud. See tähendab, et lennuvälja haldamisega seotud äririsk läheb üle haldajale (RHS § 131 lg-d 2 ja 4) ja tegemist on kontsessiooniga. Riigikohus on 15.12.2005 otsuses asjas nr 3-3-1-59-05 (p 16) lugenud kontsessioonilepingu tunnustele vastavaks lepingu, kus kohaliku omavalitsuse üksus annab eraõigusliku isiku kasutusse olulise avaliku ressursi (tänavad või tänavaga piirnevad maa-alad), lubades sinna paigaldada rajatisi, mida kasutatakse tasu eest või tasuta nii avalikes kui ka erahuvides. Samuti on Riigikohus lugenud kontsessioonilepingu tunnustele vastavaks kohaliku omavalitsuse üksuse ja ettevõtja vahelise lepingu, millega anti õigus käitada ja kasutada kohaliku omavalitsuse kinnistul asuvat prügilat (27.10.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-66-10). Tallinna Ringkonnakohus on 26.03.2018 otsuses asjas nr 3-17-2768 (p 25) lugenud kontsessiooniks Tallinna vanalinnas lõbusõidurongi teenuse osutamise õiguse andmise. Kohtu arvates ei erine vaidlusalune juhtum viidatud lahendites käsitletud juhtumitest. Kuna ka praegusel juhul sooviti anda oluline piiratud avalik ressurss eraõigusliku isiku kasutusse koos äririski kandmise kohustusega, siis on tegemist sisuliselt kontsessiooniga.
12.Vastustaja on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses, kes on kohustatud järgima RHS-is sätestatud korda (RHS § 5 lg 1). Praegusel juhul ei ole tegemist RHS § 132 lg-s 1 sätestatud eranditega, kus ei ole kohustust RHS-is sätestatud korda järgida. Mh ei ole tegemist RHS § 132 lg 1 p-s 2 sätestatud erandiga, sest vastustaja ei andnud konkursi võitjale üle tegevusluba lennutransporditeenuse osutamiseks, vaid harrastuslennunduse lennuvälja haldamiseks. Järelikult puudus vastustajal õigus kalduda kõrvale RHS-i regulatsioonist ja korraldada lennuvälja kasutada andmiseks määruse nr 31 alusel konkurssi.
13.RHS § 16 lg 2 järgi kohaldab avaliku sektori hankija kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS
4.peatükis sätestatud korda, kui kontsessioonilepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Riigihanke piirmäär kontsessioonilepingu puhul on RHS § 14 lg 2 p 3 järgi 300 000 eurot. Kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse määramise reeglid sätestab RHS § 26, mille lg 2 p 2 järgi saab kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse arvestamisel arvesse võtta nt tulu, mida saadakse teenuse osutamisest. Kontsessioonilepingu eeldatava maksumuse arvutamise kohustus oli vastustajal (RHS § 26 lg 1), kes jättis selle tegemata. Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Rapla lennuvälja haldamisega seotud tulusid täpsemalt välja arvutada. Seetõttu lähtub kohus pakkujate esitatud pakkumistest. Kaebaja on oma pakkumises välja toonud, et tema eelduste kohaselt on lennuvälja haldamisel tema tuluks liikmetasudena 17 000 eurot aastas. Diamond Sky OÜ tõi oma pakkumises tuluna välja üüritulu ja lisateenuste tulu kokku 16 000 eurot aastas. Kolmas isik plaanib oma tulud saada päikeseenergia müügist ja veelgi suuremates summades. Arvestades kaebaja ja Diamond Sky OÜ arvestatud hinnangulise tuluga ja lepingu eeldatava kestusega (25 aastat), oleks lepingu eeldatavaks maksumuseks vähemalt 400 000–425 000 eurot. Järelikult ületab see riigihanke piirmäära ja vastustaja oli kohustatud järgima RHS 4. peatükis sätestatud korda.
5(7)
3-20-919
14.RHS 4. peatükk käsitleb kontsessioonilepingute sõlmimist. RHS § 137 lg 1 järgi algab kontsessioonilepingu sõlmimise menetlus, välja arvatud sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud juhul, kontsessiooniteate avaldamisega registris ja lõpeb RHS § 73 lg-s 3 sätestatud juhtudel. Praegune juhtum ei mahu RHS § 137 lg-s 2 toodud erandi alla, seega tulnuks vastustajal avaldada kontsessiooniteade riigihangete registris. Vastustaja vastusest ei nähtu, et ta oleks seda teinud. Kontsessiooniteate avaldamist ei kinnita ka riigihangete register. Vastustaja avaldas konkursiteate oma veebilehel, kuid see ei ole piisav, sest kõik menetluses osalemisest huvitatud ettevõtjad, mh välismaised ettevõtjad, ei pidanud oskama sellist teadet sealt otsida. Järelikult on vastustaja rikkunud mh võrdse kohtlemise põhimõtet ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet (RHS § 3 p-d 2 ja 3). Kui vastustaja oleks avaldanud kontsessiooniteate riigihangete registris, võinuks pakkujate ring olla suurem ja tulemus olla vastustajale, sh avalikele huvidele, soodsam. Seega on vastustaja jätnud õigusvastaselt kontsessiooniteate avaldamata ja seeläbi kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse algatamata.
15.RHS § 141 lg 7 teise lause järgi kohaldatakse kontsessioonilepingutele §-s 121 sätestatut. RHS § 121 lg 1 p 1 järgi on hankeleping tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt RHS-ile lubatud. Praegusel juhul ei olnud hanketeate esitamata jätmine lubatud. Samuti ei esine RHS § 121 lg-s 2 sätestatud erandit, sest vastustaja ei ole esitanud riigihangete registrile ka vabatahtlikku teadet. Järelikult oleks vaidlusaluse otsuse alusel lepingu sõlmimine tühine, st kehtetu algusest peale.
16.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja poolt läbiviidud konkurss Rapla lennuvälja kasutusse andmiseks oli õigusvastane, sest see oli vastuolus RHS-is reguleeritud korraga. Vastustaja pidanuks läbi viima kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse. Selle korraldamata jätmine oli RHS-i järgi oluline rikkumine. Haldusmenetluse seaduse § 103 lg 1 p 2 järgi on haldusleping tühine, kui esinevad asjaolud, mis tingivad tsiviilõigusliku lepingu tühisuse. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 87 järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. RHS-i regulatsiooni eesmärgiks on, et riigihanke läbiviimise kohustuse korral selle läbi viimata jätmine toob kaasa lepingu tühisuse. Kuna konkursi korraldamine oli praegusel juhul õigusvastane, on õigusvastased ka selle menetluse käigus koostatud dokumendid, sh vaidlusalune otsus, millega tunnistati konkursi võitjaks kolmas isik. Vastustaja tehtud viga ei ole võimalik muud moodi kõrvaldada, kui tühistada vaidlusalune otsus. Ilmselt ei oleks ka vastustaja ja kolmanda isiku huvides vaidlusalune otsus kehtima jätta ja selle alusel sõlmida leping, mis oleks tühine. Vastustajal tuleb viia lennuvälja kasutada andmiseks läbi uus nõuetekohane menetlus.
17.Kohus ei pea asja lahendamiseks vajalikuks käsitleda muid menetlusosaliste esitatud väiteid, sest nendest ei sõltu asja lahendus. Vastustaja võimalikud muud vead konkursi läbiviimisel ei mõjuta tulevikus läbiviidava uue menetluse õiguspärasust. Kui menetlusosalised leiavad, et vastustaja on kehtestanud uues läbiviidavas menetluses õigusvastaseid tingimusi, on neil võimalik need tingimused õigusaktides ettenähtud korras vaidlustada.
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse selle põhjendustest sõltumata ja tühistab vastustaja 30.04.2020 otsuse. Kaebuse rahuldamine aitab kaitsta kaebaja õigusi, sest kaebajal on võimalik osaleda vastustaja poolt läbiviidavas uues menetluses ja see võita.
19.Kohus jätab rahuldamata kaebaja taotluse tagastada vastustaja poolt korduvalt esitatud tõendid. Vastustaja selgitas õigesti, et ta esitas korduvalt need tõendid, mille kaebaja oli esitanud ilma allkirjata, st poolikuna. Allkiri on dokumendi oluline osa ja kohtule tuleb esitada tõendid tervikuna, st koos allkirjaga. Seega puudub alus vastustaja esitatud tõendeid tagastada.
6(7)
3-20-919
20.Kaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta vastustaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Kolmas isik osales menetluses vastustaja poole, seetõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 8). Kaebaja tasus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot. See tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kaebaja taotleb õigusabiteenuse kulude väljamõistmist kokku summas 2880 eurot. Menetluskulude tõendamiseks on esitatud Priit Palmiste Advokaadibüroo OÜ 15.05.2020 arve nr 2143 summas 1440 eurot ja 17.12.2020 arve nr 2336 summas 1440 eurot. Arved sisaldavad käibemaksu. Arvetelt järeldub, et õigusabiteenus on osutatud seoses praeguse asjaga. Kohtu hinnangul ei ole õigusabiteenuse kulu asja mahtu ja keerukust arvestades ülemäärane, ebavajalik või põhjendamatu (HKMS § 109 lg 6). Seetõttu tuleb kulu vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.