Alvar Nautsi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu 12.05.2017 - 09.06.2017 Pärnu arestimajas jalutuskäikude võimaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Alvar Nauts Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Irina Punko
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitis 120 eurot.
2.Jätta menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.03.2021. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Kaebajal on õigus esitada enne kohtuotsuse jõustumist kohtule taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse p 14).
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Kaebaja Alvar Nauts esitas Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) 19.01.2020 alla kirjutatud kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti 21.01.2020 numbriga 2.3-1/82-1 (tl 6). Kaebaja tugines muuhulgas sellele, et talle ei võimaldatud Pärnu arestimajas jalutuskäike värskes õhus.
2.PPA jättis 20.02.2020.a otsusega nr 2.3-1/82-2 (tl 7) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. PPA leidis, et perioodi 12.05.2017 – 09.06.2017 osas ei ole taotlus põhjendatud. Kaebaja ei esitanud arestimajale taotlusi seoses jalutuskäigu võimaldamisega. Kaebaja esitas muid taotlusi ja nende probleemidega vastustaja tegeles. Arestimaja hoone omanik on Riigi Kinnisvara AS. Vastustaja juhtis korduvalt tähelepanu jalutushoovi vajalikkusele. Hoone omanik leidis, et valmimas on uus politseijaoskond ja vanasse hoonesse ei olnud mõistlik sellises mahus
investeeringuid teha. PPA on seisukohal, et kinnipidamistingimused ei ole kaebajale kahju tekitanud.
3.Kaebaja esitas 01.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse 12.05.2017 - 09.06.2017 Pärnu arestimajas jalutuskäikude võimaldamata jätmisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja esitas ka muid nõudeid, kuid nendes nõuetes lõpetas kohus menetluse 10.06.2020.a määrusega ja määrus on jõustunud. Kaebaja leidis, et jalutamise võimaluse puudumine alandas tema väärikust. Kaebaja taotles õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. Seadusest tuleneb kohustus võimaldada jalutamist värskes õhus. Sel juhul ei ole oluline, kas kaebaja esitas taotlusi jalutuskäigu saamiseks. Kaebaja esitas korduvalt suulisi pöördumisi, et tal võimaldataks värskes õhus jalutada või paigutataks ümber teise kinnipidamisasutusse. Arestimaja töötajad kinnitasid talle, et kõik on õiguspärane, kuna jalutusboks puudub.
4.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Kui kohus siiski peab kaebust põhjendatuks, siis piirduda toimingu õigusvastasuse tuvastamisega või mõista mittevaralise kahju katteks mitte rohkem kui 75 eurot (2,5 eurot/päev). Pärnu arestimajas puudub jalutushoov. Seetõttu ei olnud kaebajale tagatud õigus jalutada iga päev värskes õhus. Asjas on keskseks küsimuseks hüvitise väljamõistmise põhjendatus ja suurus. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et ta avaldas korduvalt soovi jalutamiseks. Vastustaja andmetel ei ole kaebaja selliseid taotlusi esitanud. Kuigi kinnipeetu ei pea nõudma iga kord suuliselt või kirjalikult jalutamist, ilmestab kaebuste puudumine riive intensiivsust ja näitab, milliste õiguste realiseerimisest kaebaja tundis tegelikult puudust. Riive vähest intensiivsust näitab ka kaebuse esitamisega viivitamine peaaegu kahe aasta ja üheksa kuu jooksul. Kaebaja viibis arestimajas periooditi, tal oli võimalus kinnipidamistingimustest taastuda. Arestimajja toimetamise ja vanglasse etapeerimise päevadel viibis kaebaja arestimajas osa päevast. Jalutuskäikude puudumist leevendas viibimine menetlustoimingutel ja muudel kokkusaamistel ning asjaolu, et kaebaja viibis enamuse ajast alarahvastatud kambris (täpsemad andmed tl 23-26). Kõne all olev ajavahemik on liiga lühike, et selle aja jooksul saaks tekkida füüsilisi või psüühilisi vaevusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena või õigustaksid kahju hüvitamist. Õiguskantsler on leidnud, et Pärnu arestimaja kinnipidamistingimusi võib lugeda rahuldavaks, kui neis viibitakse mitte kauem kui 30 päeva (tl 28-31). Kohtu seisukoht
5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 ja 2 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib nõuda üksnes juhul, kui haldusakt jäi õigeaegselt andmata või toiming õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku õigusi. RVastS § 7 lg 1 tähendab, et kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1) avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivsete õiguste rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.
6.RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohtu hinnangul on praeguse kohtuasja asjaoludel põhjust rääkida väärikuse alandamisega tekitatud kahjust. Kaebaja ei tugine sellele, et kinnipidamistingimused põhjustasid talle arstlikult kindlaks tehtud haiguse või muu tervisehäire. Muud mittevaralise kahju hüvitamise alused ei ole kohtuasja asjaoludega ühildatavad. Ka kaebaja tugineb sellele, et vastustaja on alandanud tema väärikust.
7.Vangistusseadus (VangS) reguleerib ka vahistatu kinnipidamist arestimajas. VangS § 93 lg 5 kohaselt võimaldatakse vahistatul tema soovil viibida vähemalt üks tund päevas vabas õhus. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal vabas õhus viibimise võimalus puudus, s.t tegemist oli õigusvastaste kinnipidamistingimustega, mis rikkusid kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuivõrd Pärnu arestimajas puudus jalutushoov, siis ei saanud esmaste õiguskaitsevahendite kasutamine kahju tekkimist ära hoida. Vastustaja ei väida süü puudumist. Ka vastustaja oli vastuses kaebusele seisukohal, et keskseks küsimuseks on rahalise hüvitise väljamõistmise põhjendatus ja suurus.
8.RVastS § 9 lg 2 ja § 13 lg 1 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Hüvitise suuruse määramisel arvestatakse kahju tekkimise ettenägematust, objektiivseid takistusi kahju ärahoidmisel, õiguste rikkumise raskust, eraõiguses sätestatud piiranguid seoses kannatanu osaga kahju tekitamisel ja muid asjaolusid, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Väärikuse alandamise puhul ei ole võimalik objektiivselt kindlaks teha, kas ja kui suur kahju on kaebajale tekkinud. Kohus saab lähtuda üksnes väidetavalt kahju põhjustanud teo või tegevusetuse asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Kohtupraktikas on mitmel korral lahendatud hüvitamiskaebusi seoses jalutamise võimaluse puudumisega Pärnu arestimajas (näiteks asjad 3-19-1270, 3-18-1503, 3-19-434, 3-18-562, 320-113). Välja on kujunenud seisukoht, et reeglina tuleb eeldada rahas hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju tekkimist.
9.Pooled on kahju tekkimise ja hüvitise suuruse määramiseks välja toonud järgmised asjaolud.
9.1.Kaebaja viibis Pärnu arestimajas 12.05.2017 - 09.06.2017 ehk järjest 28 päeva. Kohtu hinnangul ei saanud kinnistes ruumides viibimise kahjulik mõju selle aja jooksul oluliselt kuhjuda. Tegemist ei ole ka sedavõrd lühikese ajaga, et mittevaralise kahju tekkimist eitada. Kohtupraktikas on rahaline hüvitis jäetud määramata, kui arestimajas viibimise periood oli kuni 8 päeva (kohtuasjad 3-20-113, 3-19-1270).
9.2.Vastustaja väitel toimetati kaebaja vaidlusalusel ajavahemikul 7 korral Pärnu Maakohtusse ja ühel korral hambapolikliinikusse. Toimiku materjalide (tl 23 pöördel) põhjal viidi kaebaja Pärnu Maakohtusse järgmistel päevadel: 15.05.2017 kell 09:55-12:35 ja 13:55-15:14;
16.05.2017 kell 09:51-12:04 ja 13:53-15:14; 18.05.2017 kell 09:50-13:10 ja 13:50-15:05; 06.06.2017 kell 09:18-09:50. Hambapolikliinikus viibis kaebaja 29.05.2017 kell 16:00-17:00. Iseenesest on õige, et viidatud päevadel ehk kokku viiel päeval sai kaebaja seoses arestimajast väljaviimisega viibida ka värskes õhus ning mingil määral leevendas kohtus ja arsti juures käimine pidevat kinnistes ruumides viibimist. Teiselt poolt ei saa saatmist kohtusse või tervishoiuasutusse siiski pidada seaduses ette nähtud vabas õhus viibimise võimaluse andmiseks. Vabas õhus viibimist asendavana ei saa käsitleda vastustaja välja toodud olukordi, kus kaebaja viibis väljaspool oma kambrit, kuid ei väljunud arestimaja ruumidest (näiteks kohtumised menetleja ja advokaadiga).
9.3.Kaebaja väitel küsis ta jalutamise võimaluse järele ning ametnikud vastasid talle, et jalutushoovi arestimajas ei ole. Kohtu hinnangul on eeltoodu usutav. Samuti on usutav, et kui kaebajale selgitati, et jalutushoovi ei ole, siis ei esitanud ta kirjalikke taotlusi talle arestimajas jalutamist siiski võimaldada. Usutav ei ole kaebaja väide, et ta taotles jalutamise võimaluse puudumise tõttu ümberpaigutamist teise kinnipidamisasutusse. Kaebajale pidi olema arusaadav, et selline taotlus tuleb esitada kirjalikult. Kirjalikku taotlust ümberpaigutamiseks kaebaja esitanud ei ole. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu, et kaebaja tajus oma õiguste riivet, kuid puudujääk kinnipidamistingimustes ei olnud kaebaja jaoks väga intensiivne.
9.4.Vastustaja viitas sellele, et ta on hoone omaniku Riigi Kinnisvara AS-i tähelepanu korduvalt juhtinud jalutushoovi väljaehitamise vajadusele, kuid hoone omanik ei ole seda teinud. Kohtu hinnangul ei anna see alust jätta hüvitis välja mõistmata. Kui vastustaja pidas arestimaja hoones, mis kõiki seadusest tulenevaid nõudeid kinnipidamistingimustele ei täida, siis võttis ta sellega riski, et isikud võivad esitada tema vastu kahju hüvitamise nõudeid.
10.Viimastel aastatel (alates 2019) on arestimajas jalutamise võimaluse puudumise tõttu välja mõistetud hüvitised jäänud vahemikku 2,22 kuni 8,70 eurot ühe päeva eest, neist viimase puhul puudus jalutamise võimalus kahel vastavalt 47 ja 68 päeva pikkusel perioodil.
11.Kokkuvõttes leiab kohus, et vastustaja põhjustas kaebajale väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleb hüvitada rahas, kuid kaebaja kannatused ei olnud intensiivsed ning põhjendatud on hüvitis, mis vastab kohtupraktikas keskmisele määrale. Kohus peab kõiki asjaolusid kogumis arvestades põhjendatuks 120 euro suurust hüvitist. Menetluskulud. Selgitused
12.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 109 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.
Pooled ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohtule menetluskulusid teada ei ole (riigilõivu tasumisest oli kaebaja vabastatud). Menetluskulude väljamõistmine ei ole võimalik. Sel juhul puudub vajadus ka menetluskulude jaotuse määramiseks. Kui pooltel menetluskulusid oli, siis jäävad need poolte endi kanda.
13.Kohus vabastas kaebaja 10.06.2020.a määrusega riigilõivu tasumise kohustusest. Vastustajal HKMS § 104 lg 10 alusel riigilõivu tasuda ei tule. Puudub vajadus lahendada riigilõivu tasumise küsimust täiendavalt käesoleva määrusega.
14.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Kaebajal on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui kaebaja seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.