Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse teatavakstegemine Haldusasja number
Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur 9. veebruar 2021, Tallinn 3-20-2412
Haldusasi
Tallinn, L. Koidula tn 13 korteriühistu kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 25. juunil 2020 antud ehitusloa nr 2012271/18371 ning Tallinna Linnavalitsuse 4. novembri 2020 korralduse nr 1212 (vaideotsus) tühistamise nõudes.
Menetlusosalised
Kaebaja: Tallinn, L. Koidula tn 13 korteriühistu Esindaja: juh. liige Madis Ausman Vastustaja: Tallinna linn Esindajad: Eva Vanamb ja Kenneth Rivis Kolmas isik: OÜ TricTrac Esindaja: Aleksei Smelov
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinn, L. Koidula tn 13 korteriühistu kaebus rahuldamata.
2.Mõista Tallinn, L. Koidula tn 13 korteriühistult OÜ TricTrac kasuks välja menetluskulu 90 (üheksakümmend) eurot, ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord: Menetlusosalistel on õigus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 11. märtsil 2021 (HkMS § 180, § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HkMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HkMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HkMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HkMS § 116 lg 6).
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis 25. juunil 2020 ehitusloa nr 2012271/18371 Tallinnas L. Koidula tn 13a hoone laiendamiseks ja ümberehitamiseks (edaspidi „vaidlustatud ehitusluba“). Kaebaja, kes on L. Koidula tn 13a kõrval asuva L. Koidula tn 13 kinnistu korteriomanikke ühendav korteriühistu esitas vaidlustatud ehitusloa peale vaide, mille Tallinna Linnavalitsus 4. novembri 2020 korraldusega nr 1212 rahuldamata jättis (edaspidi „vaideotsus“).
-1-
2.Kaebaja esitas 3. detsembril 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täiendas 19. jaanuaril 2021 ning millega taotleb vaidlustatud ehitusloa ja vaideotsuse tühistamist. Kaebaja leiab, et ehitusluba on antud lähtudes ehitusloa taotlusele lisatud ekslikust asendiplaanist, millel kajastatud krundi piir asetseb L. Koidula tn 13 kinnistul ehk on umbes 1 meetri võrra L. Koidula tn 13a ja L. Koidula tn 13 kinnistute tegeliku piiriga võrreldes nihkes. Kaebaja rõhutab, et tal puudub L. Koidula tn 13a kinnistu omanikuga mistahes kokkulepe kinnistute vahelise piiri muutmiseks. Kaebaja hinnangul on sisuliselt ehitusloa andmise käigus tehtud maakorraldustoiming ilma, et asjassepuutuvate kinnisasjade omanike vahel selles osas mistahes kokkulepet oleks olnud. Kaebaja heidab vastustajale ette ka ärakuulamisõiguse rikkumist, märkides et on korduvalt juhtinud vastustaja tähelepanu asendiplaani ekslikkusele, ent viimane ei ole seda ehitusloa andmisel arvesse võtnud. Kaebaja rõhutab, et ehitusloa andmisele eelnev kontroll peab muuhulgas tagama ehitisega külgnevate kinnisasjade omanike õiguste kaitse. Kaebaja leiab samuti, et ehitusloa andmisel ei ole üldse kontrollitud seda, kuidas on korraldatud jäätmekäitlus. Seejuures osutab kaebaja sellele, et praegu paiknevad prügikonteinerid kaebaja kinnistul ilma sellekohase kokkuleppeta ning tõsiseltvõetav ei ole kolmanda isiku väide konteinerite vedamisest L. Koidula tn 11 kinnistule, mis on liiati aia ja lukustatud väravaga eraldatud. Kaebaja hinnangul oleks ehitusloa andmisest tulnud keelduda ehitusseadustiku § 44 punkti 4 ja/või punkti 12 alusel.
3.Vastustaja palub kaebuse rahuldamata jätta, kuna vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi. Vastustaja selgitab, et projekti asendiplaanil kajastatud katastriüksuse andmed on informatiivsed ning ei muuda ega kinnita piiri asukohta. Vastustaja hinnangul kulgeb L. Koidula tn 13 ja 13a vaheline piir seal paiknevate hoonete vahelisel seinal ja piir läbi täiendavate rajatiste ei kulge. Vastustaja rõhutab, et looduses tähistatud katastriüksuse piiride ja piiritähiste tegeliku asukoha määrab vajadusel maamõõtja, kes tuvastab piiride kulgemise vastavalt registreeritud katastriüksuse algandmetele. Vastustaja märgib, et ehitusloa andmine ei ole maakorraldustoiming. Vastustaja peab põhjendamatuks ärakuulamisõiguse rikkumist puudutavat etteheidet ning selgitab, et kaebaja kaasati ehitusloa menetlusse, ta sai esitada oma seisukoha ning vastustaja esitas kaebajale ka põhjendused kaebaja vastuväidete arvestamata jätmise kohta, samas võttis vastustaja arvesse kaebaja märkust parkimiskorralduse kohta. Prügiveo osas selgitab vastustaja, et tegemist ei ole ehitusloa reguleerimisalasse kuuluva küsimusega ning ehitusloa vaidlustamiseks ei anna alust kaebaja rahulolematus prügiveo praeguse korraldusega. Vastustaja viitab ehitusprojekti seletuskirja punktile 2.2, kus on märgitud, et L. Koidula tn 13 hoones on prügikonteinerite asupaigaks määratud keldrikorrusel asuv ruum. Täiendavas seisukohas osutab vastustaja sellele, et ehitusloa esemeks on juba olemasoleva hoone ümber ehitamine ja juba umbes 20 aastat tagasi valmis ehitatud laienduse seadustamine, ent ehitusloa alusel faktiliselt hoone laiendamist ei toimu.
4.Kolmas isik palub kaebuse rahuldamata jätta, nõustudes sisuliselt vastustaja seisukohtadega ning selgitades samuti, et ehitusloaga kinnistute piire ei muudeta ja L. Koidula tn 13a kinnistul tekkivate jäätmete käsitluse korraldus ei saa kaebaja õigusi rikkuda.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Vaadanud läbi poolte argumendid ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian et kaebus tuleb rahuldamata jätta, kuna vaidlustatud ehitusluba ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega ka selliseid L. Koidula tn. 13 korteriomanike õigusi, mida viimased teostavad korteriühistu kaudu ja mille osas saab korteriühistu esitada kaebuse enda nimel.
6.Esiteks väidab kaebaja sisuliselt, et ehitusloa saanud projekt hõlmab ehitamist osaliselt L. Koidula tn 13 kinnistule. Mis puudutab seda, kas ehitusloa saanud projekti asendiplaanil on L. Koidula tn 13 ja 13a kinnistute vaheline piir märgitud õigesse kohta või mitte, siis tuleb esmalt silmas pidada, et ehitusluba ei määra mingil moel ära kinnisasja ulatust ega piire. See tähendab, et isegi juhul kui projekti asendiplaanil on kinnistute vaheline piir märgitud valesti, ei ole projektile ehitusloa andmise näol tegemist kinnistute vahelise piiri kindlaks määramise ega selle muutmisega. Kinnistu piir asub endiselt seal, kuhu see katastriüksuse moodustamisel paigutati. Vastustaja on õigesti selgitanud, et juhul kui piirinaabritel on erimeelsus selles osas, kust piir looduses kulgeb, tuleb selleks pöörduda tegevusluba omava maamõõtja poole, kes teostab vajalikud tööd, tähistab piiri looduses ning näitab selle asukoha piirinaabritele kätte. Selles osas ei muuda ehitusloa andmine mitte midagi.
-2-
7.Samuti on oluline, et ehitusluba, sõltumata sellest, milline on ehitusloa andmise aluseks olev ehitusprojekt, ei anna ehitusloa adressaadile õigust ehitada võõrale kinnisasjale ega nõuda teise kinnisasja omanikult ehitusloale või selle aluseks olevale projektile tuginedes üle naaberkinnistu piiri ulatuva ehitise talumist, juurdepääsuõigust läbi naaberkinnisasja või muul moel õigust naaberkinnisasja kasutamiseks. Ehitusluba ei reguleeri ehitaja ning ehitamise kohaks oleva kinnistu omaniku või naaberkinnistu omaniku eraõiguslikke suhteid. Sõltumata ehitusprojektist ja ehitusloa olemasolust ei ole kolmandal isikul õigust toimetada L. Koidula tn 13 kinnistul või ehitada oma kinnistule hoonet, mille osad ulatuvad üle piiri L. Koidula tn 13 kinnistule. Vastav talumis- või lubamiskohustus võib tekkida asjaõigusseaduse normide alusel, ent selles osas ei ole mistahes tähtsust käesolevas asjas vaidluse all oleval ehitusloal. Kokkuvõttes ei tekita vaidlusalune ehitusluba kaebajale kohustusi kolmanda isiku ees ega aseta kuidagi ka kolmandat isikut kaebajaga võrreldes paremasse olukorda võimalikes edaspidistes vaidlustes piiride kulgemise või L. Koidula tn 13 kinnistu osalise kasutamise õiguse saamise üle. Kaebaja leiab niisiis ekslikult, et ehitusloa andmisega on sisuliselt muudetud kinnisasja piire. Kinnisasja piiride muutmiseks tuleb läbi viia vastav maakorraldustoiming, ehitusloa andmine ei ole selliseks maakorraldustoiminguks. Juhul kui hiljem leiabki tuvastamist, et L. Koidula tn 13a hoone ulatub osaliselt L. Koidula tn 13 kinnistule, ei saa kolmas isik seda kuidagi kaebaja ees hakata õigustama vaidlustatud ehitusloa olemasoluga.
8.Ehitusloa andmise menetluses ei pea kohalik omavalitsus ise korraldama kinnistute vahelise piiri kindlaks määramise maakorraldustoiminguid ega nõudma nende toimingute korraldamist ehitusloa taotlejalt. Käesoleval juhul on vastustaja liiati projekti osaks oleva asendiplaani nõuetekohasust mõistlikul ja vajalikul määral kontrollinud. Kolmas isik on vastustajale esitanud asendiplaani koostamisel aluseks võetud Guvana Disain OÜ geodeedi poolt Maa-ametist saadud andmete alusel koostatud L. Koidula tn 13a maa-ala plaani (vastustaja vastuse lisa 11), millel kajastatud piir vastab ehitusprojekti asendiplaanil kajastatud piirile. Vastustaja ei pidanud geodeedi koostatud plaani õigsust kahtluse alla seadma, pidades silmas ühelt poolt seda, et ehitusluba ei määra õiguslikult kindlaks piiri asukohta ega anna projekti järgi ehitavale isikule õigust ehitada võõrale maale ilma sellekohase kokkuleppeta, ning teiselt poolt seda, et konkreetsel juhul ei taotletud ehitusluba uue hoone püstitamiseks, vaid L. Koidula tn 13a kinnistul reaalselt juba pikemat aega olemas oleva ehitise ümberehitamiseks ja sealhulgas samuti juba pikemat aega olemas oleva juurdeehitise seadustamiseks. Projekti seletuskirjast ei nähtu, et L. Koidula tn 13a asuvat hoonet L. Koidula tn 13 kinnistu poole reaalselt laiendataks. See tähendab, et tegelik olukord L. Koidula tn 13a hoone paiknemise ja suuruse osas ei muutu. Iseäranis selles olukorras ei olnud vastustajal põhjust asendiplaani ja selle aluseks olnud geodeedi poolt koostatud plaani õigsust kahtluse alla seada.
9.Põhimõtteliselt on võimalik, et geodeet on plaani koostamisel eksinud, samuti on võimalik, et Maa-ameti andmekogus, mille alusel geodeet plaani koostas, on mingisugused vead, ent nende vigade olemasolu ei pidanud vastustaja tuvastama ehitusloa andmise menetluses. Ehitusloa andmisest keeldumine oleks võinud kõne alla tulla juhul kui näiteks uue hoone püstitamiseks taotletava hoone projekti asendiplaanil oleks krundi piirid märgitud ilmselgelt valesti. Käesolev olukord on teistsugune. Esiteks ei saa väita, et projekti asendiplaanil on piirid märgitud ilmselgelt valesti (kuna ka erialaspetsialisti poolt ja vähemalt tema väitel Maa-ameti katastriandmete alusel koostatud plaanil kajastuvad piirid samamoodi). Teiseks ei olnud hoone paiknemine käesoleval juhul oluline ka seetõttu, et ehitusloa aluseks olev projekt näeb ette ehitise ümber ehitamise nii, et selle välispiire ei muudeta. Eeltoodust tuleneb, et kui kaebaja leiab, et L. Koidula tn 13a olev ehitis ulatub üle kinnistu piiri, on tal võimalik kasutada eraõiguses ette nähtud õiguskaitsevahendeid, mille kasutamise võimalusi ei pärsi kolmandale isikule ehitusloa andmine mitte kuidagi. Reaalselt olemasoleva ehitise seadustamiseks antud ehitusluba ei anna ehitise omanikule õigust kasutada naaberkinnisasja ega pane naaberkinnisasja omanikule varasemaga võrreldes mingisugust täiendavat kohustust teise isiku ehitist oma kinnistul taluda.
10.Eeltoodust tulenevalt ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et ehitusloa andmisest oleks tulnud keelduda ehitusseadustiku (edaspidi „EhS“) § 44 p 4 alusel. Nimetatud sättest tulenevalt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, „kui ehitise või ehitamisega kaasneb [...] kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada“. Kuna ehitusluba ei reguleeri ehitaja ja ehitamise kohaks oleva kinnisasja omaniku või naaberkinnisasja omaniku suhteid ega anna õigust ehitada võõrale kinnistule ilma vastavasisulise kokkuleppeta siis ei saa vastava kokkuleppe puudumine olla ka ehitusloa andmisest
-3-
keeldumise aluseks. Viidatud sätte alusel tuleb ehitusluba andmata jätta juhul kui ehitamisest, ehitamise tulemusena valmivast ehitisest või selle eesmärgipärasest kasutamisest lähtuvad sedavõrd suured mõjutused, mille talumist ei saa naaberkinnisasja omanikult nõuda ka mistahes kompenseerivate meetmete võtmisel. Näiteks tuleb ehitusluba andmata jätta, kui projekti järgne ehitamine võib kaasa tuua naaberkinnistul oleva ehitise konstruktsioonide kahjustamise näiteks maapinna liikumise tõttu, samuti näiteks juhul kui valmiv ehitis hakkaks varjama naaberkinnistul olevat ehitist nii, et selles paiknevatesse ruumidesse ei jõua enam mõistlikul hulgal päikesevalgust. Ehitusloa andmisest keeldumise põhjuseks võib olla ka see, et projekti realiseerimisel kaoks igasugune mõistlik võimalus juurdepääsuks naaberkinnisasjale vms. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus ehitis, mille ümberehitamiseks ja seadustamiseks ehitusluba anti, valmis juba aastaid tagasi – vastustaja täiendavas seisukohas esitatud aerofotode pinnalt on usutav, et vähemalt 20 aastat tagasi. Isegi juhul kui L. Koidula tn 13a hoovipoolne juurdeehitis ulatub üle L. Koidula tn 13 kinnistu piiri, on see niimoodi olnud juba pikemat aega ning seega pole ühelgi juhul tegemist L. Koidula tn 13 omanike seisukohast sellise mõjuga, mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Isegi kui kinnisasjade piiri kindlaks määramisel ilmneb, et hoone ulatub üle piiri, on võimalik selle mõju kaebajale kompenseerida. Kuna vaidlustatud ehitusloa aluseks olev projekt ei näe ette L. Koidula tn 13a olemasoleva hoone laiendamist L. Koidula tn 13 kinnistu poole, ei saa ehitusloa realiseerimine kaasa tuua mingisugust täiendavat mõju kaebajale. Kui kolmas isik kaebaja omandiõigust rikkunud on, saab kaebaja esitada kolmanda isiku vastu asjaõigusest tuleneva nõude pärast ehitusloa andmist täpselt samamoodi nagu ta sai seda teha enne seda.
11.Ehitusloa andmisest ei oleks vastustaja saanud keelduda ka EhS § 44 punkti 12 alusel. Selle sätte kohaselt ei anta ehitusluba kui „ehitusloa taotlemisel on esitatud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad ehitusloa andmise otsustamist“. Kuna ehitusloa andmise menetluses ei tule kohalikul omavalitsusel kinnistute vahelist piiri kindlaks määrata, tellida selle looduses maha märkimise töid ega nõuda seda ehitusloa taotlejalt, ei ole tegelikult see, kas kinnistu piir on seal, kus projektis näidatud, selline asjaolu, mis saaks mõjutada ehitusloa andmise otsustamist. Selle sätte alusel saaks ehitusloa andmisest keelduda, kui asendiplaan oleks ilmselgelt vale, käesoleval juhul see nii ei olnud, kuna see vastas geodeedi poolt koostatud ja viimase väitel Maa-ametist saadud andmete alusel koostatud plaanil kajastatud piirile.
12.Teine väide puudutab jäätmekäitluse korraldust ehitusloa esemeks olevas ehitises ehk sisuliselt leiab kaebaja, et ehitusprojektis ei ole seda küsimust piisavalt ja arusaadavalt käsitletud. Selles osas ei riku ehitusluba kaebaja õigusi, kuna ehitusluba iseenesest ei anna L. Koidula tn 13a omanikule mistahes õigust paigutada oma prügikonteinereid L. Koidula tn 13 kinnistule või kasutada viimatinimetatud kinnistut mistahes muul moel. Selline kasutusõigus tuleb naabrite vahel kokku leppida või kokkuleppe mittesaavutamise korral pöörduda vajalike juurdepääsuõiguste kindlaks määramiseks maakohtu poole, misjärel asendab kohtuotsus naabrite vahelist kokkulepet. Vastustaja on õigesti viidanud sellele, et ehitusprojekti seletuskirja (kaebuse lisa nr 9) punktis 2.2. sõnaselgelt märgitud, et prügikonteinerid paigutatakse Koidula 13a keldrikorrusel olevasse ruumi. See, kuidas toimub konteinerite tühjendamine, sh kas tagatakse prügiveoki juurdepääs L. Koidula tn 13a hoone tagaküljele või saab kolmas isik loa vedada oma konteinerid üle kaebaja kinnistu L. Koidula 11 kinnistule, on tulevase kokkuleppe küsimus ning seda ei pidanud ehitusloaga reguleerima. Esitatud tõendeid ja avalikest kaardirakendustest kättesaadavaid andmeid jms silmas pidades on usutav, et L. Koidula tn 13a kinnistu majandamiseks vajalike prügikonteinerite tühjendamiseks on vaja kasutada vähemalt mingil määral L. Koidula 13 kinnistut, kuna L. Koidula tn 13a olemasoleval ehitisel ei ole selliseid tänavale avanevaid juurdepääsuteid mida mööda oleks võimalik vedada kas prügikonteinereid või mida mööda saaks prügiauto L. Koidula tn 13 a hoovi. Kolmas isik on selgitanud, et prügivedu kavatsetakse korraldada selliselt, et konteinerid veetakse hommikul enne äravedu L. Koidula tn 11 kinnistule. Selline tegevus eeldab L. Koidula 13 kinnistu läbimist, milleks on vajalik saavutada kokkuleppe, ent isegi kui sellist kokkulepet hetkel ei ole, ei takista see ehitusloa väljastamist. Kaebaja argumenti tulnuks ehitusloa andmise otsustamisel tõsisemalt kaaluda juhul kui kolmas isik sooviks ehitada uue hoone, mille funktsionaalne kasutamine on kaebaja kinnistut kasutamata võimatu. Käesoleval juhul jäävad aga prügiveoga seotud võimalused samaks ega muutu ehitusloa aluseks oleva projekti realiseerimisel kaebaja seisukohast ebasoodsamaks. Isegi kui eeldada, et hotelli käitamisel tekib prügi rohkem kui L. Koidula tn 13a ehitise varasema kasutusotstarbe (büroohoone) juures, ei ole usutav, et see erinevus saaks kaebaja huve märkimisväärselt kahjustada.
-4-
13.Kolmandaks heidab kaebaja vastustajale ette ärakuulamisõiguse rikkumist. Ka selle etteheitega ei saa nõustuda. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja kaasati ehitusloa menetlusse, tal oli võimalik tutvuda enne ehitusloa andmist ehitusloa taotlusega ning esitada oma seisukohad, mida ta ka tegi. Vastustaja on kaebaja vastuväidetele vastanud 21. augustil 2020 kirjas nr 4-3/3813-12 (vastustaja vastuse lisa 7). On tõsi, et asendiplaani ja seal kajastatud kinnistute vahelist piiri puudutavat oleks vastustaja võinud selgitada täpsemalt, märkides ära, kuidas ja mille alusel selle piiri õigesti märkimist kontrollis. See aga ei anna alust ehitusloa tühistamiseks, kuna juba eelpool toodud põhjustel ei pidanud vastustaja ehitusloa andmise eeldusena tellima kinnisasjade piiri kindlaks määramist, vaid võis lähtuda kolmanda isiku poolt esitatud asendiplaanist ja selle koostamisel aluseks võetud geodeedi poolt Maa-ameti andmetest lähtudes koostatud plaanist. Menetlusnormide, sh. ärakuulamisõiguse rikkumist puudutavad väited on ainetud seni, kuni kaebaja ei ole suutnud ära näidata, millise tema subjektiivsete õiguste rikkumise vastav menetlusnormide rikkumine lõppkokkuvõttes kaasa tõi. Antud juhul ei riku ehitusluba kaebaja subjektiivseid õigusi ning seega ei saa võimalikel menetlusnormide rikkumisel olla eraldivõetuna tähtsust.
14.Kaebaja on vaidlustanud ka vaideotsuse. Vaideotsus ehitusloast sõltumatult kaebaja õigusi aga rikkuda ei saa. Vaideotsuse tühistamine tuleks kõne alla õigusselguse huvides juhul kui tühistamisele kuuluks ehitusluba. Kuna ehitusloa tühistamiseks ei ole alust ja ehitusloast sõltumatult vaideotsus kaebajale ühtki kohustust ei pane ega tema õigusi kuidagi ei piira, ei ole vaideotsuse tühistamiseks alust.
15.Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi „HkMS“) § 108 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõikes 8 on sätestatud, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. HkMS § 109 lõigetest 1 ja 6 tulenevalt mõistetakse kaotanud poolelt menetluskulud välja esitatud kuludokumentide alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastustaja ei ole enda kasuks menetluskulude välja mõistmist taotlenud. Kolmas isik, vaieldes kaebusele vastu, osales seega vastustaja poolel ning on esitanud taotluse mõista kaebajalt välja 90 euro suurune menetluskulu. Menetluskulu on tõendatud arve ja maksekorraldusega, menetluskulu ei ole ebamõistlikult suur ja seega tuleb vastavas osas kulu kaebajalt välja mõista.
/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur
-5-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.