X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.12.2020 ettekirjutuse nr 1052237932 tühistamiseks, alternatiivselt ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotlus
Menetlusosalised
Kaebaja – X , esindaja Y Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Eve Kikkas
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada tasutud riigilõiv summas 15 eurot Law Office Mets & Co OÜ kontole nr X
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ja pangakonto number tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest.
ASJAOLUD
1.Kaebaja X on Ukraina kodanik. Kaebaja viibib Eestis biomeetrilise Ukraina kodaniku passi alusel viisavabalt. Biomeetrilise Ukraina passi omanikul on Schengeni riikide territooriumil lubatud viisavabalt viibida 90 päeva poole aasta jooksul.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 22. detsembril 2020 Ida-Virumaal Lüganuse vallas päikesepaneelide ehitusobjektil töötavaid välismaalasi teostades järelevalvet. Kontrollimise hetkel viibis tööobjektil Ukraina kodanik X , kes saabus viimati Eestisse 17. detsembril 2020. PPA tuvastas kontrollkäigu raames, et X töötamine Eesti Vabariigis Poola ettevõttes Sun Project ei ole enne tööle asumist PPA-s nõuetekohaselt registreeritud. PPA leidis, et X viibib Eestis seadusliku aluseta rikkudes sellega väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lg 1 sätteid ning tema suhtes ei ole tuvastatud VSS § 9 lg 1 loetletud asjaolusid.
3-20-2621
3.PPA tegi 22. detsembril 2020. a X ile ettekirjutuse nr 1052237932 Eestist lahkumiseks. Otsuse tegemisel juhindus PPA VSS § 7 lg-st 1, § 72 lg-st 11, § 72 lg-st 4, § 73 lg-st 1 ja § 11 lgst 1. PPA kohustas kaebajat lahkuma Eestist 7 päeva jooksul ehk hiljemalt 29. detsembril 2020. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 30. detsembrist 2020. Lahkumisettekirjutuse täitmata jätmise korral saadetakse kaebaja välja Ukrainasse. PPA kohaldas lahkumisettekirjutuses kaebaja suhtes Schengeni sissesõidukeeldu 1 aastaks lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.
4.X sai PPA 22. detsembri 2020. a ettekirjutuse kätte samal kuupäeval, s.o 22. detsembril 2020.
5.X i volitatud esindaja esitas 29. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 22. detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052237932 tühistamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, millega palub keelata kaebaja väljasaatmine alates 30. detsembrist 2020. Alternatiivselt palub kaebaja esialgse õiguskaitse korras keelata PPA-l 30.detsembrist 2020. a otsuse nr 1052237932 (lahkumisettekirjutuse) sunniviisiline täitmine kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni samas haldusasjas ning tagada talle Eestis viibimise õigus kuni põhikaebuse haldusasjas kohtuotsuse jõustumiseni. Kaebaja põhjendas taotlust sellega, et vaidlustatud ettekirjutus on tema hinnangul õigusvastane ja talle tuleks tagada Eestis viibimise õigus seniks, kuni põhikaebuse osas on olemas jõustunud kohtulahend. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saavad kaebaja põhiõigused rikutud ja kaebajale saabuvad negatiivsed tagajärjed, kuna ta on sunnitud töökohalt lahkuma ja lähtuvalt töö iseloomust ei ole võimalik tal distantsilt sama tööd jätkata.
6.PPA esitas 31. detsembril 2020 seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele. PPA-le teadaolevalt on X Eesti Vabariigist lahkunud.
7.Tartu Halduskohtu 31. detsembri 2020 määrusega jäeti kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata ja võeti kaebus menetlusse.
8.PPA esitas 15. jaanuar 2021 taotluse asjas menetluse peatamiseks kriminaalmenetluste läbiviimise ajaks ja 18. jaanuaril 2021 asjas menetluse lõpetamiseks.
9.Tartu Halduskohus tegi 19. jaanuaril 2021 kaebaja esindajale kohtunõude esitada uued esindusõigust tõendavad volikirjad ning avaldused, millistes kaebaja(d) kiidavad seni halduskohtumenetlustes tehtud menetlustoimingud heaks. Volikirjad peavad olema notariaalselt kinnitatud või tõestatud. Lisaks palus kohus teatada, kas käesoleva aja seisuga soovite vaidlustada PPA lahkumisettekirjutusi tervikuna või ainult sissesõidukeeldude kehtestamise osas ning esitada seisukoht PPA poolt esitatud halduskohtumenetluste peatamise või lõpetamise taotluste osas.
10.Kaebaja esindajale toimetati 19.jaanuari 2021 kohtunõue kätte läbi AET-i 19. jaanuaril 2021 kell 11:36. Y ei ole kohtunõuet täitnud.
KOHTU SEISUKOHT
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 39 lg 1 p 5 sätestab, et kaebusele tuleb lisada
3-20-2621 volikiri, kui kaebusele on alla kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, välja arvatud advokaat. Y on esitanud kohtule haridust tõendavad dokumendid ning kohus on lubanud olla tal seni volitatud esindajaks HKMS § 32 lg 1 p 2 alusel.
12.PPA on kohtule 15.01.2021 teatanud, et asjas alustati kriminaalmenetlust KarS § 345 lg 1 järgi seoses kohtule võltsitud volikirja esitamise kahtlusega.
13.Kohus asus 19.01.2021. kohtunõudes seisukohale, et kujunenud olukorras tuleb esitada uued esindusõigust tõendavad volikirjad ning avaldused, millistes kaebaja(d) kiidavad seni halduskohtumenetlustes tehtud menetlustoimingud heaks jj.
14.HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. Kui kohtul tekib kahtlus isiku esindusõiguses, peab ta andma isikule tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või kaebajalt heakskiidu saamiseks ja esitamiseks.1 HKMS § 35 lg-s 1 sätestatu eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas (Riigikohtu 02.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-1716, p 10). Nii kohtule kui menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks.
15.Kohus andis 19.01.2021. a kohtunõudes 15-päevase tähtaja Y ale esitada kohtule uus notariaalselt kinnitatud volikiri või dokument, millest nähtuks, et kaebaja kiidab eelnevad Y a poolt tehtud menetlustoimingud haldusasjas nr 3-20-2621 heaks. Y ei ole kohtunõuet täitnud. Eelnevat arvestades ei ole Y a esindusõigus tõendamist leidnud. Määratud tähtajaks ei ole kohtule esitatud heakskiitu, millest nähtuks kaebaja tegelik tahe, ega ka uut volikirja, mille usaldusväärsuses ei peaks kohus kahtlema.
16.Kohus märkis juba 31.detsembri 2020 esialgse õiguskaitse määruses, et kaebaja on lahkunud vabatahtlikult Eestist, siis puudub tal ka esialgse õiguskaitse vajadus ja kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebaja nimel kaebuse kohtule esitanud Y taotles kohtult samas esialgset õiguskaitset lahkumiskohustuse edasi lükkamiseks kohtumenetluse ajaks ning jättis kohtule teatamata, et kaebaja on tegelikult Eestist vabatahtlikult lahkunud. Kaebaja esindajana kohtus esinenud isik on seega esinenud vähemalt pahatahtlikuna kohtu ja vastustaja suhtes. Olukorras, kus PPA-l ja kohtul on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja tegelikus tahtes kohtumenetluses osaleda ja kaebust Politsei- ja Piirivalveameti 22.12.2020 ettekirjutuse nr 1052237932 peale esitada, kohtule esitatud volikiri on võltsingu tunnustega ja on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 345 lg 1 järgi seoses kohtule võltsitud volikirja esitamise kahtlusega ning Y ei ole suutnud ise käesolevaks ajaks kaebajaga kontakti saada ega uut volikirja või heakskiitu senistele menetlustoimingutele kohtule esitada, ei pea kohus võimalikuks menetluse jätkamist.
17.Kohtule ja menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks. Kohus leiab, et praegu on
Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 434.
3-20-2621 kinnitust leidnud, et Y al puudub esindusõigus kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses asjas nr 3-20-2621 ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja kiidab heaks kõik eelnevad menetlustoimingud käesolevas asjas.
18.Kohus leiab, et esinevad HKMS § 121 lg 1 p-s 5 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 5 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.
19.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 22.12.2020 ettekirjutuse nr 1052237932 tühistamiseks, alternatiivselt ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 1 p-ga 5.
20.Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kaebaja kohta on nüüdseks teada, et ta on lahkumisettekirjutuses pandud kohutuse täitnud, ei ole enam asjakohane lahkumisettekirjutuse tühistamise nõue ning kohtul oleks võimalik kaebaja vastava tahte olemasolul üksnes kaaluda tuvastamisnõude lubatavust. Vaidlustatud ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeluga seonduvalt märgib kohus, et erandlikel asjaoludel näeb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ette vastavate eelduste täidetuse korral võimaluse sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks (VSS § 32) või peatamiseks (VSS § 321). Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmisel on kaebajal iseenesest võimalik pöörduda uuesti kohtu poole vastavalt HKMS § 43 lgle 2. Uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada kohtusse pöördumise tähtaegu (HKMS § 46 lg 6; VSS § 13 lg 3) ja vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist (HKMS § 38 lg 5).
21.Vastustaja on teatanud 18. jaanuaril 2021 kohtule, et Poola Vabariigi ametivõimud teatasid 16.01.2021 vastuseks PPA päringule, et X sünd. 29.08.1993 on Schengeni liikmesriikide territooriumilt lahkunud 13.01.2021 kell 16:23 Poola Vabariigi Hrebenne-Rawa Ruska piiripunkti kaudu. Vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 13 lg 1 ettekirjutus kehtib ettekirjutuse teatavaks tegemise päevast kuni ettekirjutuses välismaalasele pandud kohustuse täitmiseni või Eestis viibimisaluse saamiseni. Seega on PPA ettekirjutus nr 1052237932 täidetud X ’ile pandud kohustuse täitmisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes halduskohtumenetluse seadustiku § 152 lg 4, palub PPA lõpetada X ’i kaebuse menetlus PPA 22.12.2020 ettekirjutuse nr 1052237932 tühistamiseks. Kohus on käesoleva määruse punktides 11-19 põhjendanud miks kohus jätab esitatud kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 1 p-ga 5. Seetõttu jäävad ka vastustaja taotlused tähelepanuta.
22.Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on riigilõivu tasutud seaduse kohaselt summas 15 eurot + 15 eurot, kokku 30 eurot. Kaebaja nimel on riigilõivud 29.12.2020 tasunud Law Office Mets Co OÜ. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3. Kohus peab põhjendatuks tagastada kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu (15 eurot). Kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu Law Office Mets & Co OÜ pangakontole, millelt see on tasutud.
23.Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu (15 eurot) ei pea kohus põhjendatuks tagastada. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud sisuliselt. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui
3-20-2621 avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata ning sisuliselt läbi vaadatud kaebuse või taotluse eest tasutud riigilõivu ei tagastata (Riigikohtu 25.01.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p-d 11 ja 12; määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10).
24.Kuna vastustajaks on haldusorgan, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika2 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
25.Kohtulahendi avaldamisel asendatakse kaebaja nimi määruses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks
Nt Riigikohtu 20.02.2020. a otsus asjas nr 3-16-2267 (p 21), 28.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.