Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21.12.2020 ettekirjutuse nr 1052237628 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada haldusasja nr 3-20-2602 menetlus.
2.Tagastada käesoleva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisel riigilõiv 15 (viisteist) eurot Law Office Mets & Co OÜ kontole nr C.
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel selles nimetatud isikute nimed ja pangakonto number tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 21. detsembril 2020 Ukraina kodanik Xile ettekirjutuse nr 1052237628 Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 28. detsembril 2020. Ettekirjutuse kohaselt kuulub see sundtäitmisele alates 29. detsembrist 2020. Kuigi ettekirjutuses viidatakse, et isiku suhtes kohaldatakse ka siseriiklikku sissesõidukeeldu, on sissesõidukeelu pikkuseks märgitud 0 aastat ja 0 kuud.
2.Z esitas 28. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule Xi nimel kaebuse PPA 21.12.2020 ettekirjutuse nr 1052237628 tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, mille
3-20-2602
kohus rahuldas 28. detsembri 2020. a määrusega, keelates kaebaja suhtes vaidlusaluse ettekirjutuse täitmise kuni 30. detsembrini 2020.
3.Jurist Y esitas 30. detsembril 2020 kohtule uuesti Xi kaebuse, mis oli allkirjastatud Y poolt. Samal päeval esitas Y kohtule volikirja, mille kohaselt X volitab OÜ-d Law Office Mets & Co ja Ya halduskohtumenetluses end esindama.
4.Kohus tühistas PPA taotluse alusel 31. detsembri 2020. a määrusega varem kohaldatud esialgse õiguskaitse ja jättis Xi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5.PPA edastas 5. jaanuaril 2021 kohtule teate, milles märkis, et kaebaja allkiri kohtule edastatud volitusel erineb PPA vaidlusalusel ettekirjutusel olevast kaebaja allkirjast.
6.Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2021. a määrusega jäeti Xi kaebus käiguta. Kohus märkis määruses, et kuna 30. detsembril 2020 kohtule edastatud volikiri ei ole originaaldokument, siis tuleb kohtule edastada volikirja originaal. Ühtlasi tuli Y-l kohtule teatada, millisel kuupäeval volikiri allkirjastati, kas ta viibis Xi volikirja allkirjastamise juures ja kas ta kinnitab, et volikirja allkirjastas X. Kohtule tuli ka teatada Xi praegune aadress ja sidevahendite andmed.
7.PPA teatas 8. jaanuaril 2021 kohtule, et PPA Ida prefektuur alustas 8. jaanuaril 2021 kriminaalmenetluse nr 21240300001 karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 järgi seoses Tartu Halduskohtu haldusasjades (sh asjas nr 3-20-2602) kohtule võltsitud dokumentide (volikirjad) esitamise kahtluses.
8.Y edastas 8. jaanuaril 2021 kohtule vastuse kaebuse käiguta jätmise määrusele. Vastuse kohaselt ei ole Yal volikirja originaaldokumenti ja vastavasisulise palve on ta esitanud kaebaja tööandja esindajale, kes on kaebaja kontaktisikuks. Kaebaja lepinguline esindaja ei ole veel volikirja originaaldokumenti enda valdusesse saanud, mistõttu ei ole kaebaja lepingulisel esindajal võimalik kohtu määratud tähtajaks kohtunõuet täita. Y kinnitab, et ta ei viibinud volikirja allkirjastamise juures ning ta ei saa kinnitada, et volikiri on allkirjastatud Xi poolt. Allkirjastatud volikiri on edastatud lepingulisele esindajale 30. detsembril 2020. Kaebaja lepingulisel esindajal on teada kaebaja telefoninumber (menetlusdokumendis ka märgitud). Y märgib, et juhul, kui leiab tõendust PPA väide volikirja ehtsuse osas, siis on ka lepingulise esindaja usaldust kuritarvitatud ja esindaja esindusõigus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg 2 järgi on küsitav. Y väitel on kaebaja tööandja kinnitanud, et volitused on allkirjastatud töötajate poolt, seega puudub esindajal põhjus seda mitte uskuda.
9.Tartu Halduskohus jättis 14. jaanuari 2021. a määrusega Xi kaebuse uuesti käiguta. Kohus märkis määruses, et praegusel juhul on kohtule edastatud volikiri, mille ehtsus on seatud kahtluse alla. PPA on kohtule teatanud, et on alustanud kriminaalmenetluse KarS § 345 lg 1 järgi seoses kohtule võltsitud volikirja esitamise kahtlusega ja jurist Y on kohtule kinnitanud, et ei viibinud volikirja allkirjastamise juures. Kohus leidis, et kujunenud olukorras ei ole võimalik lubada Yal menetluses kaebaja esindajana osaleda 30. detsembril 2020 kohtule esitatud volikirja alusel. Kohtule tuli esitada kaebaja notariaalselt kinnitatud volikiri või dokument, millest nähtuks, et kaebaja kiidab eelnevad menetlustoimingud (sh kaebuse esitamise) heaks. Ühtlasi märkis kohus määruses, et kui Y-l ei ole võimalik määrust täita, siis ei saa kohus lubada tal kaebajat esindada. Y-l tuleb sellisel juhul võimaluse korral kaebajat eeltoodust teavitada ja kaebajale selgitada teise esindaja vahendusel või isiklikult kohtumenetluses osalemise võimalust. Lisaks eelnevale tuli kohtule teatada, kas X viibib veel Eestis või on ta Eesti Vabariigist lahkunud. Kohus märkis määruses, et kuna kaebajale ei ole sissesõidukeeldu kohaldatud, siis olukorras, kus kaebaja on Eestist lahkunud, tuleb asuda seisukohale, et vaidlusalune haldusakt on ammendunud ning ei avalda enam kaebaja õigustele mõju.
3-20-2602
Kohus selgitas veel, et kui kaebaja on vaidlusaluse lahkumisettekirjutuse täitnud, siis tuleb kohtule teatada, kas ta soovib vaidlusaluse haldusakti tühistamise nõudelt üle minna selle haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lg 2 p 6). Kui kaebaja seda soovib, siis tuleb see nõue konkreetselt välja tuua ja ühtlasi tuleb kohtule seejuures selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus andis Y-le tähtaja (15 päeva määruse kättesaamisest arvates) oma esindusõiguse tõendamiseks ja kaebuse muude puuduste kõrvaldamiseks.
10.Y edastas 2. veebruaril 2021 kohtule uue volikirja, milles on märgitud, et X volitab OÜ-d Law Office Mets & Co ja Ya halduskohtumenetluses end esindama ja mille kohaselt ta kiidab Y poolt kõik eelnevalt tehtud menetlustoimingud heaks.
11.Tartu Halduskohtu 3. veebruari 2021. a määrusega kohustas kohus kaebaja esindajat kahe (2) tööpäeva jooksul esitama kohtule 2. veebruaril 2021 edastatud volikirja originaali, samuti tõendid ja selgitused volikirja saatmise/üleandmise kohta ja teabe selle kohta, kas kaebaja viibib Eestis või mitte. Ühtlasi tuli teatada kaebaja täpsustatud kontaktandmed.
12.Y teatas 4. veebruaril 2021 kohtule, et ta ootab kaebaja tööandjalt volikirja originaaldokumenti oma postiaadressile ja seetõttu ei saa ta kohtunõuet selles osas täita. Vastuse kohaselt on kaebaja Eesti Vabariigist lahkunud ja viibib Poolas.
KOHTU SEISUKOHT
13.Xi kaebuses on esitatud PPA 21. detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052237628 (dtl 70) tühistamise nõue vastavalt HKMS § 37 lg 2 punktile 1. Vaidlusaluse ettekirjutusega on kohustatud kaebajat Eesti Vabariigist lahkuma (hiljemalt 28. detsembril 2020). Arvestades seda, et sissesõidukeelu kohaldamise osas on ettekirjutuses märgitud, et kohaldatakse siseriiklikku sissesõidukeeldu 0 aastaks ja 0 kuuks, tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kaebajale sissesõidukeeldu kohaldatud ei ole.
14.PPA teatas 8. veebruaril 2021 vastuseks kohtunõudele, et vaatamata korduvatele piiriületuspäringutele puuduvad PPA-l andmed Xi Schengeni liikmesriikide territooriumilt lahkumise kohta. Samuti puuduvad PPA-l andmed tema Eestis viibimise kohta Y on 4. veebruari 2021. a vastuses kohtule teatanud, et kaebaja on praeguseks Eesti Vabariigist lahkunud ja viibib Poola Vabariigis. Y teatele on lisatud Poola äriühingu esindaja inglisekeelne pöördumine (dtl 119). Kohtule ei ole kuupäeva täpsusega teada, millal kaebaja Eesti Vabariigist lahkus, kuid PPA ja Ya esitatud teavet koostoimes arvestades on tema Eestist lahkumine usutav.
15.Kohus leiab, et kuna kaebaja on vaidlusaluse lahkumisettekirjutuse praeguseks täitnud, ei mõjuta PPA 21. detsembri 2020. a ettekirjutus nr 1052237628 enam tema õigusi ning selle ettekirjutuse tühistamise kaebus on muutunud ainetuks. Riigikohtu halduskolleegium on 13. novembri 2014. a otsuse nr 3-3-1-44-14 p-s 12 selgitanud, et olukorras, kus tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
3-20-2602
16.Kohus selgitas 14. jaanuari 2021. a määruses, et kui kaebaja on Eesti Vabariigist lahkunud, siis tuleb kohtule teatada, kas kaebaja soovib vaidlusaluse haldusakti tühistamisnõudelt üle minna selle haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemise nõudele (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kui kaebaja seda soovib, siis tuli see nõue konkreetselt välja tuua ja ühtlasi tuli kohtule seejuures selgitada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Y sai nimetatud halduskohtu määruse kätte 18. jaanuaril 2021 ning ei ole määruses antud vastamistähtaja jooksul (15 päeva määruse kättesaamisest) kohut teavitanud kaebaja soovist tühistamisnõudelt tuvastamisnõudele üleminekuks. Samas on aga 4. veebruaril 2021 kohut teavitatud sellest, et kaebaja ei viibi enam Eesti Vabariigis.
17.Kohus leiab, et olukorras, kus PPA 21. detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052237628 tühistamise nõue on muutunud ainetuks ja selle haldusakti õigusvastasuse tuvastamise nõudele ülemineku soovi ei ole avaldatud, tuleb menetlus lõpetada HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Kohtul ei ole võimalik kaebaja vastava taotluse olemasoluta kaebust muuta ja minna tühistamisnõudelt üle tuvastamisnõudele. Ühtlasi leiab kohus, et PPA 21. detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052237628 õigusvastasuse tuvastamine ei annaks kaebajale õiguslikku kasu, mistõttu ei oleks sellise nõude menetlemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik ning kohus ei pea tõenäoliseks, et isegi sellise taotluse olemasolul rahuldaks tuvastamisnõudele ülemineku taotluse. Nimetatud ettekirjutus ei takista kaebajal Eesti Vabariiki saabuda, kui tal peaks selline soov olema.
18.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus käesoleva asja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral sama nõudega samal alusel halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. Menetluskulud
19.HKMS § 104 lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lõike 1 p 4 alusel. Kuna kohus lõpetab praeguse asja menetluse eelviidatud sätte alusel, tuleb tasutud riigilõiv tagastada. Praeguses asjas on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 30 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg-d 1 ja 6). Kohus peab põhjendatuks tagastada kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu (15 eurot). Kohus selgitas 28. detsembri 2020. a määruses (p 7), et käsitab koos esialgse kaebusega tasutud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse riigilõivuna. Seega tagastab kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu Law Office Mets & Co OÜ pangakontole, millelt see on tasutud. Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu (15 eurot) ei pea kohus põhjendatuks tagastada. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud sisuliselt. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata ning sisuliselt läbi vaadatud kaebuse või taotluse eest tasutud riigilõivu ei tagastata (Riigikohtu 25. jaanuari 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p-d 11 ja 12; määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10).
20.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud menetluse lõpetamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. HKMS § 108 lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kohus märgib, et praegusel juhul ei ole toimunud vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamist, vaid see haldusakt on ammendunud, sest kaebaja täitis haldusaktiga pandud kohustuse. Seega ei
3-20-2602
ole tegemist olukorraga, kus haldusorgan oleks ise tunnistanud vaidlusaluse haldusakti kehtetuks ja oleks seetõttu kohustatud hüvitama kaebaja menetluskulud. Seega jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kuna vastustajaks on haldusorgan, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika1 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
21.Kohtulahendi avaldamisel tuleb selles sisalduvate isikute nimed ja pangakonto number asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Nt Riigikohtu 20. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-16-2267( p 21), 28. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.