NationalPark OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/100, 31. mai 2022. a vaideotsuse nr 13-21.2/22/3896-1 ja 16. juuni 2022. a otsuse nr 13-21.2/22/3896-5 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – NationalPark OÜ, esindaja vandeadvokaat Martin Triipan Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja jurist Eva Rückenberg
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine, lahendamine
esialgse
õiguskaitse
taotluse
RESOLUTSIOON
1.Tagastada NationalPark OÜ kaebus.
2.Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Peatada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/100 kehtivus ning keelata Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametil selle otsuse sundtäitmine kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.
3.Tagastada käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisel riigilõiv 20 (kakskümmend) eurot Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ pangakontole nr EE5022002210011454008.
Ülejäänud osas jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest.
3-22-1414
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) tunnistas 30. märtsi 2022. a otsusega nr 13-6/22/100 kehtetuks Lääne Vara OÜ-d (uue nimega NationalPark OÜ) puudutavas osas PRIA
22.oktoobri 2010. a otsuse nr 13-6/1882, millega oli eelnevalt rahuldanud taotluse nr 430010842455 ning määranud Lääne Vara OÜ-le toetuse 297 000 krooni (s.o 18 981,76 eurot). Sama otsusega nõudis PRIA solidaarselt NationalPark OÜ-lt (14791100) ja Gert Kiilaspält (37607105714) tagasi välja makstud toetuse summas 14 667,71 eurot. Otsuses andis PRIA tähtaja tagasinõutava toetusraha tagasimaksmiseks, viidates seejuures tasaarvestamise ning otsuse sundtäitmise võimalustele. NationalPark OÜ esitas eelnimetatud otsuse peale PRIA-le vaide, mille PRIA tagastas 31. mai 2022. a vaideotsusega nr 13-21.2/22/3896-1. Vaide tagastamise põhjuseks oli vaidetähtaja ületamine. PRIA jättis 16. juuni 2022. a otsusega nr 13-21.2/22/3896-5 rahuldamata NationalPark OÜ 7. juuni 2022. a taotluse toetustaotlusega nr 430010842455 seotud haldusmenetluse uuendamiseks või alternatiivselt vaide esitamise tähtaja ennistamiseks.
2.NationalPark OÜ esitas 30. juunil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 30. märtsi 2022. a otsus nr 13-6/22/100 „Toetuse määramise otsuse kehtetuks tunnistamine ja välja makstud toetuse tagasi nõudmine (taotlus nr 430010842455)“, 31. mai 2022. a vaideotsus nr 13-21.2/22/3896-1 ja 16. juuni 2022. a otsus nr 13-21.2/22/3896-5. Kaebuses sisaldub ka esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palus ka esialgse õiguskaitse korras peatada PRIA 30. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/100 kehtivus ja keelata PRIA-l selle otsuse sundtäitmine.
3.PRIA esitas 5. juulil 2022 kohtule seisukoha kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta. PRIA leidis kokkuvõtvalt, et NationalPark OÜ esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ning PRIA hinnangul ei esine aluseid esialgse õiguskaitse kohaldamiseks – kaebaja ei ole põhistanud kahjuliku tagajärje ohtu ega haldusakti tagasitäitmise võimatust ning kaebus on PRIA hinnangul ka perspektiivitu.
4.Kohus jättis 7. juuli 2022. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks (taotluse täiendavaks põhistamiseks ja tõendite esitamiseks).
5.Kaebaja selgitas vastuseks taotluse käiguta jätmise määrusele 13. juuli 2022. a avalduses täiendavalt esialgse õiguskaitse vajadust ja põhjendatust, lisades tema majanduslikku olukorda iseloomustavad tõendid.
KOHTU SEISUKOHT
Kaebuse tagastamine
6.Kaebaja palub esmalt tühistada PRIA otsus, millega on kehtetuks tunnistatud varasem toetuse määramise otsus ja juba väljamakstud toetus tagasi nõutud (30. märtsi 2022. a otsus nr 13-6/22/100). Samuti on ta tühistamisnõudega vaidlustanud PRIA otsuse, millega tema vaie vaidetähtaja ületamise tõttu tagastati (31. mai 2022. a vaideotsus nr 13-21.2/22/3896-1). Veel palub kaebaja tühistada PRIA otsuse, millega vastustaja jättis rahuldamata tema taotluse haldusmenetluse uuendamiseks ja vaidetähtaja ennistamiseks (16. juuni 2022. a otsuse nr 13-21.2/22/3896-5).
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse
3-22-1414 menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmine on kaebuse tagastamise kohustuslik alus (HKMS § 121 lg 1 p 4). Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 110 lg 1 kohaselt tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
8.Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja esitas 25. mail 2022 vaide PRIA 30. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/100 kehtetuks tunnistamiseks, kuid PRIA tagastas selle vaidetähtaja ületamise tõttu. Pooled on erineval seisukohal vaide tähtaegsuse ning vaide tagastamise õiguspärasuse osas. Kaebaja on seisukohal, et tema 25. mail 2022 esitatud vaie PRIA 30. märtsi 2022. a otsuse nr 136/22/100 kehtetuks tunnistamiseks oli tähtaegne ning PRIA on vaide ebaõigesti tagastanud.
9.Kohtupraktikas on järjekindlalt peetud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks ka juhul, kui vastustaja on vaide ebaõigesti tagastanud või läbi vaatamata jätnud (nt Riigikohtu 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10, seal viidatud praktika).
9.1.Praegusel juhul on vastustaja vaide tagastanud vaidetähtaja ületamise tõttu (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3). HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.
9.2.Kohtule esitatud tõenditest ja selgitustest nähtuvalt on vaidlustatud PRIA 30. märtsi 2022. a otsus nr 13-6/22/100 saadetud OÜ-le NationalPark tähtkirjaga aadressil Lossi tn 42 Viljandi linn 71020, mis on ettevõtte registrijärgne asukoht. AS Eesti Post andmetel on nimetatud tähtkirja nr RR668099115EE üritatud OÜ-le NationalPark üle anda 4. aprillil 2022. a. Kuna kirja saaja ei olnud kättesaadav. jäeti 4. aprillil 2022 OÜ-le NationalPark tähtkirja saabumise kohta asukoha aadressile teade ning 21. aprillil 2022 tagastas AS Eesti Post kirja PRIA-le hoiutähtaja möödumise tulemusel (tl 19). Pärast tähtkirja kättetoimetamise ebaõnnestumist edastas PRIA 25. aprillil 2022 kõnealuse otsuse OÜ NationalPark e-posti aadressile [email protected]. Selle asjaolu üle pooled ei vaidle.
9.3.Vastustaja on arvamusel, et kaebaja pidi vaidlustatud otsusest teada saama 4. aprillil 2022, s.t talle tähtkirja kättetoimetamisest ning et kaebajal äriühinguna oli kohustus tagada tema registrijärgsel aadressil saadetud posti (tähtkirjade) kättesaamine. Kaebaja märgib, et sai otsusest teada selle e-postiga saatmisest 25. aprillil 2022 ning et ta on andnud nõusoleku dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks.
9.4.ELÜPS § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu õigusaktides ning ELÜPS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja ELÜPS erisusi. HMS § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. ELÜPS § 10 lg 1 ls 1 näeb ette, et ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise korral tehakse otsus elektrooniliselt ning sama paragrahvi lg-st 2 tulenevalt tehakse HMS § 62 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud juhul otsus teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku. PRIA 30. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/100 adressaat on kohtu hinnangul HMS § 62 lg-s 2 nimetatud isik. Vaidlust ei ole, et ta on nõustunud elektroonilise kättetoimetamisega.
3-22-1414
9.5.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebajal oli kohustus tagada registrijärgsel aadressil kirjade kättesaamine. Seni kehtiv kohtupraktika on olnud järjekindel selles, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt tagama posti vastuvõtmise juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt ning kui posti vastuvõtmine on jäetud korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, (sh haldusaktid), ei jõua temani (nt Riigikohtu 3-3-1-100-10, p 16 ja seal viidatud praktika; Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2018. a määrus asjas nr 3-18-1756, p 9). Samas on ka leitud, et juriidiline isik peab registrijärgsel aadressil tagama dokumentide üleandmise tegeliku võimaluse. Seda kohustust ei välista ka asjaolu, et kaebaja oli andnud PRIA-le nõusoleku dokumentide elektrooniliseks kättetoimetamiseks ega ka see, et PRIA oli varasemas menetluses elektroonilist kättetoimetamist kasutanud (nt kontrolliaruande kättetoimetamisel).
9.6.ELÜPS § 10 lg-st 2 ei tulene kättetoimetamise kohustuslikku korda, vaid võimalus, mida isiku nõusolekul kohaldatakse. Kaebaja ei saanud eeldada, et PRIA (või ka mõni muu haldusorgan) ei saada talle tähtkirju registrijärgsel aadressil ning hoolimata nõustumisest saada PRIA-lt taotlusega nr 430010842455 oli tal hoolsuskohustus tagada tähtsaadetiste kättesaamine. Kohtupraktikas on leitud, et ka valet kättetoimetamise viisi kasutades saadetud dokument tuleb lugeda kaebajale kättetoimetatuks (nt Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2018. a määrus asjas nr 3-18-1756, p 10).
9.7.Eelnevat arvestades leiab kohus, et vaide esitamise tähtaega tuli hakata arvestama tähtkirja kohta teate jätmisest kaebaja registrijärgsel aadressil. Kohtu hinnangul ei ole põhjust kahelda vastavate tõendite ehtsuses ega asjakohasuses. Vastustaja on seega vaide PRIA 30. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/100 kehtetuks tunnistamiseks kohtu hinnangul õigesti tagastanud ning kohtueelne menetlus otsuse vaidlustamiseks on kaebajal seega läbimata. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ka ette heita et ta ei juhtinud elektrooniliselt dokumenti esitades kaebaja tähelepanu varasemale kättetoimetamiskatsele, kuna kaebajal oli kohustus posti kättesaamine tagada. Kaebaja on menetluse uuendamise taotluses vastustajale märkinud, et kaebaja on temaga samas hoones (Lossi tn 42) tegutsevate ettevõtete esindajatelt küsinud, kas neile on Omnivalt tulnud mingisuguseid NationalPark OÜ-le adresseeritud teateid või püütud neile kätte toimetada NationalPark OÜ-le mõeldud saadetist ja saanud eitavaid vastuseid. Kohtu hinnangul ei ole veenvad kaebaja väited selle kohta, et samas hoones tegutses mitu ettevõtet ja postitöötaja võinuks neist mõne töötaja käest teavet küsida. Kohustus sideettevõtte töötajale arusaadavalt posti vastuvõtmine korraldada lasub juriidilisel isikul endal.
9.8.Kaebus tuleb PRIA 30. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/100 tühistamise nõude osas seega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
10.Vaideotsuse vaidlustamiseks eraldiseisvalt PRIA 30. märtsi 2022. a otsusest nr 13-6/22/100 puudub eeltoodut arvestades alus. Kaebus tuleb selles osas tagastada tuginedes HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ja § 45 lg-le 4.
11.Kaebaja on tühistamisnõudega vaidlustanud ka PRIA 16. juuni 2022. a otsuse nr 13 21.2/22/3896-5, millega PRIA jättis rahuldamata kaebaja 7. juuni 2022. a taotluse haldusmenetluse uuendamiseks või alternatiivselt vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus leiab, et ka selle otsuse vaidlustamiseks on kaebajal läbimata kohustuslik vaidemenetlus vastavalt ELÜPS § 110 lg-le 1. Kohtupraktika on pidanud selle tingimusega hõlmatuks kõikide toetustaotluste lahendamisest tulenevate otsuste vaidlustamist (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2016. a määrus asjas nr 3-16-429; Tartu Halduskohtu 12. augusti 2019. a määrus asjas nr 3-19-1260). Kohtu hinnangul ei tulene ELÜPS § 110 lg-st 1 ka praegusel juhul erandeid, mis võimaldaks kohtusse pöörduda ilma kohustuslikku vaidemenetlust läbimata. Ka PRIA 16. juuni 2022. a otsuses esitatud vaidlustamisviide osundab kohustuslikule vaidemenetlusele.
3-22-1414 Kohus on eelnevat kokku võttes seisukohal, et kaebajal on ka 16. juuni 2022. a otsuse nr 13 21.2/22/3896-5 osas kohustuslik vaidemenetlus läbimata ning kaebus tuleb ka selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
12.Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2). Kaebajal on võimalus pöörduda kohtusse 16. juuni 2022. a otsuse nr 13 21.2/22/3896-5 vaidlustamiseks pärast kohustusliku vaidemenetluse läbimist, olles vajadusel taotlenud selleks vaidetähtaja ennistamist (HMS § 77). Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
13.Kaebaja on taotlenud peatada esialgse õiguskaitse korras PRIA 30. märtsi 2022 otsuse nr 136/22/100 kehtivus ja keelata PRIA-l selle otsuse sundtäitmine. Kuna kaebuse tagastamise määrus on määruskaebusega vaidlustatav ning kõrgemad kohtuastmed võivad kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise küsimuses asuda halduskohtust erinevale seisukohale, lahendab halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt.
14.Kaebaja märgib, põhjendades oma esialgse õiguskaitse taotlust kaebuses, et on ilmne, et toetuse tagasinõudmise nõue on aegunud ning selle esitamise võimalikkus kaebajale ebaselge, mistõttu oleks ennatlik asuda vaidlustatud otsust täitma. Kaebaja arvates puudub selgus kas kaebaja üldse saab olla vaidlustatud nõude adressaadiks. Kuna EL määruse nr 2899/95 art 7 osas puudub siseriiklik solidaarset vastutust ette nägev regulatsioon, on kaebaja suhtes tehtud tagasinõude otsus selles osas ebaõige, ning menetlus võib seoses määruse 2899/95 art 7 osas Euroopa Kohtult eelotsuse küsimisega kujuneda kaebaja hinnangul pikaajaliseks.
15.PRIA on vastuses esialgse õiguskaitse taotluses seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotluse põhistused on kõik seotud vaidlustatud haldusakti materiaalõiguslike alustega, st kaebaja püstitatud kahtlustega, kas haldusakt on tervikuna õiguspärane või mitte. Esialgse õiguskaitse vajaduse põhistamisel ei ole aga asjassepuutuv mitte haldusakti või toimingu õigusvastasus, vaid kohtuotsuse täitmise võimatus või raskendatus või ebamõistlike piirangute saabumise oht. PRIA on arvamusel, et kaebaja väide haldusakti täitmise tagajärgede kohta on äärmiselt napp, üldsõnaline ja spekulatiivne, ega võimalda järeldada, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneks NationalPark OÜ majandustegevusele pöördumatuid tagajärgi. Kahtlust ei ole, et PRIA arvestab asjaoluga, et juhul, kui kaebaja kaebus rahuldatakse, kuid sisse nõutav summa on tasutud, tagastab PRIA viivitamatult jõustunud kohtuotsuse alusel kaebajale kõik alusetult kinni peetud summad. Arvestades kohtumenetluseks kuluvat aega võib kohtumenetluse lõppedes olla kujunenud olukord, et kaebajal puudub igasugune vara, mille arvel PRIA nõuet rahuldada. PRIA leiab, et haldusakti täitmine, sh nt varade arestimine võla katteks, ei rikuks ka kaebaja õigusi ning kindlustaks avaliku huvi - toetuste õiguspärane kasutamise – kaitse. Vastustaja arvates on kaebus ka perspektiivitu, kaebus ei ole lubatav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.
16.Vastuses taotluse käiguta jätmise määrusele (13. juuli 2022 avaldus) täiendas kaebaja põhjendusi järgmiselt.
16.1.Kaebaja on väikeettevõtja, kelle põhitegevuseks on puhkemaja pidamine ning puhkemaja hoone koos sinna juurde kuuluva maaga on sisuliselt kaebaja ainsaks varaks.
16.2.Äriregistrist nähtuva teabe pinnalt on ilmne, et jooksvast tulust ei ole kaebajal võimalik toetuse tagasinõuet katta ning ta peaks selleks oma vara müüma. Kaebaja ainsaks varaks talle kuuluv puhkemaja ja maa, mis on ühtlasi ka kaebaja ainsaks tuluallikaks Seega päädiks nõude täitmine sellega, et kaebaja kaotaks igasuguse võimaluse ka tulevikus tulu teenida ja oma majandustegevusega tegeleda ning seaks kahtluse alla kaebaja tegevuse jätkumise võimalikkuse.
3-22-1414
16.4.Tagasinõude täitmise nõudmine kaebajalt vaidluse kestel on selgelt ebaproportsionaalselt koormav ning võib viia selliste negatiivsete tagajärgedeni, mida ei ole peale kohtuotsuse jõustumist enam mõistlikult võimalik kõrvaldada ega heastada. Kaebajal puuduvad käibevahendid, mille arvelt toetuse tagasinõuet täita ja samal ajal on ka teisi olulisi kohustusi, et jätkata puhkemaja väljarentimise teenust.
17.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiivi ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
18.Kuigi kohus tagastab esitatud kaebuse käesoleva määrusega, ei välista kohus olukorras, kus kohtumäärust vaidlustatakse ja kõrgemad kohtuastmed peavad kaebust lubatvaks, selle sisulist perspektiivi. Kohus nõustub ka sellega, et vaidlustatud otsuse alusel toetuse tagasinõudmise otsuse sundtäitmine (hoolimata, et tegemist ei ole äriühingu vaates kuigi suure summaga) omab vaieldamatult mõju kaebaja majandustegevusele ja varalisele olukorrale ning võib osutuda ettevõtlust takistavaks. Ka PRIA praktika varasemates kohtuasjades on sageli pigem toetanud toetuse tagasinõudmise osas sundtäitmise edasilükkamist kuni vaidluse lõpptulemuse selgumiseni. Eelnevat arvestades rahuldab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatab PRIA 30. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/100 kehtivuse ja keelab selle sundtäitmise kuni käesolevas vaidluses kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Tagasinõutava summa suurust arvestades ei ole avalik huvi selle summa tagasinõudmise suhtes ülemääraselt riivatud, kui kohus esialgset õiguskaitset kohaldab. Samuti ei riiva see kolmandate isikute õigusi.
19.Eelnevat arvestades rahuldab kohus esialgse õiguskaitse taotluse. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30. märtsi 2022. a otsuse nr 13-6/22/100 kehtivus tuleb peatada ning keelata PRIA-l selle otsuse sundtäitmine kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. HKMS § 253 lg 1 kohaselt võib kohus menetlusosalise taotluse alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või seda muuta. Menetlusosalised võivad pöörduda kohtu poole vastavate taotlustega igas menetlusetapis.
MENETLUSKULUD
20.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja, kui samast paragrahvist ei tulene teisiti. Kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu (20 eurot) tagastab kohus kaebajale, kuna kaebus tagastatakse valdavas osas HKMS § 121 lg 1 p-s 4 sätestatud alusel (vt HKMS § 104 lg 5 p 2). Riigilõiv tagastatakse pärast käesoleva määruse resolutsiooni p 1 jõustumist selle tasunud advokaadibüroo kontole.
21.Esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) jääb kaebaja kanda. Senisest kohtupraktikast tulenevalt tagastatakse tasutud riigilõiv seaduses ette nähtud juhtudel kaebuse (taotluse) tagastamise või läbi vaatamata jätmise korral, kuid riigilõiv jääb taotluse esitaja kanda, kui kohus on esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt lahendanud, kuid jätnud selle rahuldamata (nt Riigikohtu 28. jaanuari 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-99-10, p 11; Riigikohtu 21. märtsi 2011. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10; Tartu Halduskohtu 8. veebruari 2021. a määrus asjas nr 3-20-2602, p 19).
3-22-1414
22.Kuna vastustajaks on haldusorgan, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika1 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Nt Riigikohtu 20. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-16-2267( p 21), 28. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.