X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.11.2020 lahkumisettekirjutuse nr 1052236775 tühistamiseks, alternatiivselt ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Tagastada tasutud riigilõiv summas 15 eurot Law Office Mets & Co OÜ kontole nr EE.
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi ja pangakonto number tähemärgiga. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kätte Yle ja vastustaja volitatud esindajale.
Tartu Halduskohtu menetluses on X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.11.2020 lahkumisettekirjutuse nr 1052236775 tühistamiseks, alternatiivselt ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks.
2.PPA teatas 15.01.2021 kohtule, et Tartu Halduskohtu menetluses olevate haldusasjade nr 3-202397, 3-20-2396, 3-20-2395, 3-20-2422 ja 3-20-2427 juurde esitatud volikirjade näol võib olla tegemist võltsingutega, st volikirjadel olevad allkirjad ei vasta isikute poolt illegaalimenetluses antud ning ka isikute reisidokumendis olevatele allkirjadele. PPA esitas 15.01.2021 kohtule taotluse menetluse peatamiseks kuni kriminaalmenetluse lõppemiseni, kuivõrd võltsingukahtlus seab omakorda kahtluse alla, kas lahkumisettekirjutuste vaidlustamine on kaebajate tegelik tahe.
3.Kohus andis 19.01.2021. a määrusega kaebuse esitanud Y tähtaja oma esindusõiguse tõendamiseks. Kohus kohustas Ya esitama notariaalselt kinnitatud volikiri või dokument, millest nähtuks, et X kiidab eelnevad Ya poolt tehtud menetlustoimingud haldusasjas nr 3-20-2397 (sh kaebuse esitamise) heaks.
Kohtu seisukoht
4.Haldusasjas nr 3-20-2397 esitas kaebuse ja kõik edasised menetlusdokumendid Y, väites, et ta on kaebaja lepinguline esindaja. Kaebuse lisana 2 esitati kohtule volikiri, millega X volitas Ya esindama end tsiviil-, kriminaal-, haldus- ja muudes asjades kõigis kohtu ja ametiasutustes kõigi õigustega, mis seaduses on ette nähtud hagejale, kostjale, kolmandale isikule ja kahjukannatajale, sh sõlmima ettevõtte nimel kokkuleppeid menetluste lõpetamiseks kohtuväliselt. Volikirja kehtivuseks oli märgitud 1. detsember 2020 kuni volituse tagasivõtmiseni ja antud edasivolitamise õiguseta.
5.Kuna PPA-l ja kohtul tekkis kahtlus, et kaebuse lisana 2 kohtule esitatud volitusele ei ole alla kirjutanud X, siis esines vajadus Ya esindusõigust kontrollida.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 39 lg 1 p 5 sätestab, et kaebusele tuleb lisada volikiri, kui kaebusele on alla kirjutanud kaebaja volitatud esindaja, välja arvatud advokaat. Y on esitanud kohtule haridust tõendavad dokumendid ning kohus on lubanud olla tal seni volitatud esindajaks HKMS § 32 lg 1 p 2 alusel.
7.PPA on kohtule teatanud, et 15.01.2021 alustati kriminaalmenetlust KarS § 345 lg 1 järgi seoses kohtule võltsitud volikirja esitamise kahtlusega.
8.Kohus asus 19.01.2021. määruses seisukohale, et kujunenud olukorras ei ole võimalik lubada Y menetluses kaebaja esindajana osaleda 01.12.2020 kohtule esitatud volikirja alusel.
9.HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. Kui kohtul tekib kahtlus isiku esindusõiguses, peab ta andma isikule tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või kaebajalt heakskiidu saamiseks ja esitamiseks.1 HKMS § 35 lg-s 1 sätestatu eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas (Riigikohtu 02.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 10). Nii kohtule kui menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks.
10.Kohus andis 19.01.2021. a määrusega 15-päevase tähtaja Yle esitada kohtule uus notariaalselt kinnitatud volikiri või dokument, millest nähtuks, et X kiidab eelnevad Ya poolt tehtud menetlustoimingud haldusasjas nr 3-20-2397 heaks. Samuti tuli Y kohtule teatada kaebaja sidevahendite andmed.
11.Y teatas 04.02.2021 e-kirjaga, et tal ei ole õnnestunud saada klientidega kontakti, et kohtunõudele vastata.
12.Eelnevat arvestades ei ole Ya esindusõigus tõendamist leidnud. Määratud tähtajaks ei ole kohtule esitatud heakskiitu, millest nähtuks kaebaja tegelik tahe, ega ka uut volikirja, mille usaldusväärsuses ei peaks kohus kahtlema.
Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 434.
13.Kaebaja X on lahkunud vabatahtlikult Eestist, sh Schengeni alalt Ukrainasse Poola Vabariigi kaudu juba 01.12.2020. Kaebaja tegelik tahe esitada Tartu Halduskohtule kaebus PPA 25.11.2020. a ettekirjutuse peale on kaheldav lisaks veel ka seetõttu, et kaebaja märkis 25.11.2020. a seletuskirjas Eesti Vabariigis seadusliku aluseta viibimise kohta, et ta soovib Eestist lahkuda seitse päeva jooksul. Kaebaja nimel kaebuse kohtule esitanud Y taotles kohtult samas esialgset õiguskaitset lahkumiskohustuse edasi lükkamiseks kohtumenetluse ajaks ning jättis kohtule teatamata, et kaebaja on tegelikult Eestist vabatahtlikult lahkunud. Kaebaja esindajana kohtus esinenud isik on seega esinenud vähemalt pahatahtlikuna kohtu ja vastustaja suhtes.
14.Olukorras, kus PPA-l ja kohtul on tekkinud põhjendatud kahtlus X tegelikus tahtes kohtumenetluses osaleda ja kaebust PPA 25.11.2020. a ettekirjutuse peale esitada, kohtule 01.12.2020 esitatud volikiri on võltsingu tunnustega ja 15.01.2021 on alustatud kriminaalmenetlust KarS § 345 lg 1 järgi seoses kohtule võltsitud volikirja esitamise kahtlusega ning Y ei ole suutnud ise käesolevaks ajaks Xga kontakti saada ega uut volikirja või heakskiitu senistele menetlustoimingutele kohtule esitada, ei pea kohus võimalikuks menetluse jätkamist.
15.Kohtule ja menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks. Kohus leiab, et praegu on kinnitust leidnud, et Y puudub esindusõigus X esindamiseks halduskohtumenetluses asjas nr 3-20-2397 ning kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaebaja kiidab heaks kõik eelnevad menetlustoimingud käesolevas asjas.
16.Kohus leiab, et esinevad HKMS § 121 lg 1 p-s 5 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 5 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.
17.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 25.11.2020 lahkumisettekirjutuse nr 1052236775 tühistamiseks, alternatiivselt ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu tühistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 alusel koostoimes HKMS § 121 lg 1 p-ga 5.
18.Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kaebaja kohta on nüüdseks teada, et ta on lahkumisettekirjutuses pandud kohutuse täitnud, ei ole enam asjakohane lahkumisettekirjutuse tühistamise nõue ning kohtul oleks võimalik kaebaja vastava tahte olemasolul üksnes kaaluda tuvastamisnõude lubatavust. Vaidlustatud ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeluga seonduvalt märgib kohus, et erandlikel asjaoludel näeb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ette vastavate eelduste täidetuse korral võimaluse sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks (VSS § 32) või peatamiseks (VSS § 321). Kohus selgitab, et kaebuse läbi vaatamata jätmisel on kaebajal iseenesest võimalik pöörduda uuesti kohtu poole vastavalt HKMS § 43 lg-le 2. Uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada kohtusse pöördumise tähtaegu (HKMS § 46 lg 6; VSS § 13 lg 3) ja vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist (HKMS § 38 lg 5).
19.Kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel on riigilõivu tasutud seaduse kohaselt summas 15 eurot + 15 eurot, kokku 30 eurot. Kaebaja nimel on riigilõivud 01.12.2020 ja 07.12.2020 tasunud Law Office Mets Co OÜ. Tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata vastavalt HKMS § 104 lg 5 p-le 3. Kohus peab põhjendatuks tagastada kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu (15 eurot). Kohus tagastab kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu Law Office Mets & Co OÜ pangakontole, millelt see on tasutud.
20.Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu (15 eurot) ei pea kohus põhjendatuks tagastada. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud sisuliselt. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata ning sisuliselt läbi vaadatud kaebuse või taotluse eest tasutud riigilõivu ei tagastata (Riigikohtu 25.01.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-199-10, p-d 11 ja 12; määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10).
21.Kuna vastustajaks on haldusorgan, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika2 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
22.Kohtulahendi avaldamisel asendatakse kaebaja nimi määruses tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Nt Riigikohtu 20.02.2020. a otsus asjas nr 3-16-2267 (p 21), 28.06.2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika).
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.