X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21. detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052237673 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada X kaebus.
2.Tagastada käesoleva määruse resolutsiooni p 1 jõustumisel riigilõiv 15 (viisteist) eurot Law Office Mets & Co OÜ kontole nr A.
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
4.Asendada kohtulahendi avaldamisel selles nimetatud isikute nimed ja pangakonto number tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 21. detsembril 2020 Ukraina kodanik Xle ettekirjutuse nr 1052237673 Eesti Vabariigist lahkumiseks 7 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 28. detsembril 2020. Ettekirjutuse kohaselt kuulub see sundtäitmisele alates 29. detsembrist 2020. Sama ettekirjutusega kohaldas PPA X suhtes Schengeni sissesõidukeeldu üheks aastaks isiku lahkumiskohustuse täitmise päevast alates.
2.C esitas 28. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule X nimel kaebuse PPA 21. detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052237673 tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus, mille
3-20-2603
kohus rahuldas, keelates kaebaja suhtes vaidlusaluse ettekirjutuse täitmise kuni 30. detsembrini 2020.
3.Jurist Y esitas 30. detsembril 2020 kohtule uuesti X kaebuse, mis oli allkirjastatud Y poolt. Samal päeval esitas Y kohtule volikirja, mille kohaselt X volitab OÜ-d Law Office Mets & Co ja Y halduskohtumenetluses end esindama.
4.Kohus tühistas PPA taotlusel 31. detsembri 2020. a määrusega varasemalt kohaldatud esialgse õiguskaitse ja jättis X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
5.PPA edastas 5. jaanuaril 2021 kohtule teate, milles märkis, et kaebaja allkiri kohtule edastatud volitusel erineb PPA vaidlusalusel ettekirjutusel olevast kaebaja allkirjast.
6.Tartu Halduskohtu 6. jaanuari 2021. a määrusega jäeti X kaebus käiguta. Kohus märkis määruses, et kuna 30. detsembril 2020 kohtule edastatud volikiri ei ole originaaldokument, siis tuleb kohtule edastada volikirja originaal. Ühtlasi tuli Y-l kohtule teatada, millisel kuupäeval volikiri allkirjastati, kas ta viibis X volikirja allkirjastamise juures ja kas ta kinnitab, et volikirja allkirjastas X. Kohtule tuli ka teatada X praegune aadress ja sidevahendite andmed.
7.PPA teatas 8. jaanuaril 2021 kohtule, et PPA Ida prefektuur alustas 8. jaanuaril 2021 kriminaalmenetluse nr 21240300001 karistusseadustiku (KarS) § 345 lg 1 järgi seoses Tartu Halduskohtu haldusasjades (sh asjas nr 3-20-2603) kohtule võltsitud dokumentide (volikirjad) esitamise kahtluses.
8.Y edastas 8. jaanuaril 2021 kohtule vastuse kaebuse käiguta jätmise määrusele. Vastuse kohaselt ei ole Y-l volikirja originaaldokumenti ja vastavasisulise palve on ta esitanud kaebaja tööandja esindajale, kes on kaebaja kontaktisikuks. Kaebaja lepinguline esindaja ei ole veel volikirja originaaldokumenti enda valdusesse saanud, mistõttu ei ole kaebaja lepingulisel esindajal võimalik kohtu määratud tähtajaks kohtunõuet täita. Y kinnitab, et ta ei viibinud volikirja allkirjastamise juures ning ta ei saa kinnitada, et volikiri on allkirjastatud X poolt. Allkirjastatud volikiri on edastatud lepingulisele esindajale 30. detsembril 2020. Kaebaja lepingulisel esindajal on kaebaja poolt teada tema telefoni number (menetlusdokumendis ka märgitud). Y märgib, et juhul, kui leiab tõendust PPA väide volikirja ehtsuse osas, siis on ka lepingulise esindaja usaldust kuritarvitatud ja esindaja esindusõigus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 221 lg 2 järgi on küsitav. Kaebaja tööandja on kinnitanud, et volitused on allkirjastatud töötajate poolt, seega puudub esindajal põhjendus seda mitte uskuda.
9.Tartu Halduskohus jättis 14. jaanuari 2021. a määrusega X kaebuse uuesti käiguta. Kohus märkis määruses, et praegusel juhul on kohtule edastatud volikiri, mille ehtsus on seatud kahtluse alla. PPA on kohtule teatanud, et on alustanud kriminaalmenetluse KarS § 345 lg 1 järgi seoses kohtule võltsitud volikirja esitamise kahtlusega ja jurist Y on kohtule kinnitanud, et ei viibinud volikirja allkirjastamise juures. Kohus leidis, et kujunenud olukorras ei ole võimalik lubada Y-l menetluses kaebaja esindajana osaleda 30. detsembril 2020 kohtule esitatud volikirja alusel. Kohus andis Y-le tähtaja (15 päeva määruse kättesaamisest arvates) oma esindusõiguse tõendamiseks. Kohtule tuli esitada kaebaja notariaalselt kinnitatud volikiri või dokument, millest nähtuks, et kaebaja kiidab eelnevad menetlustoimingud (sh kaebuse esitamise) heaks. Ühtlasi märkis kohus määruses, et kui Y-l ei ole võimalik määrust täita, siis ei saa kohus lubada tal kaebajat esindada. Y-l tuleb sellisel juhul võimaluse korral kaebajat eeltoodust teavitada ja kaebajale selgitada teise esindaja vahendusel või isiklikult kohtumenetluses osalemise võimalust. Y sai halduskohtu 14. jaanuari 2021. a määruse kätte 18. jaanuaril 2021.
3-20-2603
10.Y teatas 3. veebruaril 2021 kohtule edastatud e-kirjas, et X on Eestist lahkunud ja viibib Ukrainas.
KOHTU SEISUKOHT
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
12.HKMS § 121 lg 1 p 5 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust.
12.1.Kaebaja X nimel on kohtule esitanud kaebuse jurist Y. Kaebuse juurde 30. detsembril 2020 esitatud volikirja, milles X volitab OÜ-d Law Office Mets & Co ja Y halduskohtumenetluses end esindama, ehtsus on seatud kahtluse alla. PPA on kohtule teatanud, et seoses kohtule võltsitud volikirjade esitamise kahtlusega (sh praeguses asjas) on alustatud kriminaalmenetlus KarS § 345 lg 1 järgi. Ka kohus ise on visuaalsel vaatlusel tuvastanud, et kohtule esitatud volikirjal olev kaebaja allkiri ei sarnane kaebaja poolt haldusmenetluses PPA dokumentidele antud allkirjadega ega ka kaebaja isikut tõendaval dokumendil (rahvuspass) olevale allkirjale. Lisaks on Y kohtule kinnitanud, et ta ei viibinud isiklikult selle volikirja allkirjastamise juures ega saa kinnitada, et volikirja on allkirjastanud kaebaja. Eelnevat arvestades ei ole võimalik aktsepteerida Y esindusõigust käesolevas asjas kohtule 30. detsembril 2020 esitatud volikirja alusel. See volikiri ei ole kohtule esitatud ka originaaldokumendina, vaid tegemist on volikirja ülesvõttega (foto või skaneering).
12.2.HKMS § 35 lg 1 sätestab, et kui teise isiku nimel avalduse esitanud isikul puudub esindusõigus, jätab kohus avalduse läbi vaatamata ega lase tal teha kohtus menetlustoiminguid. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui esindusõiguse puudumine selgub menetluse kestel, loetakse, et menetlusosaline ei ole esindusõiguseta esindatud menetluses osalenud, kui menetlusosaline ei kiida esindajana esinenud isiku menetlustoiminguid hiljem heaks. Kui kohtul tekib kahtlus isiku esindusõiguses, peab ta andma isikule tähtaja esindusõiguse tõendamiseks või kaebajalt heakskiidu saamiseks ja esitamiseks.1 Kohtupraktika on seisukohal, et HKMS § 35 lg-s 1 sätestatu eesmärgiks on välistada esindusõiguseta isikul teise inimese nimel menetluses osalemine siis, kui see ei ole esindatava tahtega kooskõlas (Riigikohtu 2. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-17-16, p 10). Nii kohtule kui menetlusosalistele peab olema selge, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku nimel ning tema õiguste ja huvide kaitseks.
12.3.Praegusel juhul andis kohus Y-le 14. jaanuari 2021. a määrusega 15 päeva pikkuse tähtaja oma esindusõiguse tõendamiseks (uue volikirja või kaebaja heakskiitu väljendava dokumendi esitamiseks). Kohus hoiatas viidatud määruses, et kui see puudus jäetakse tähtaegselt kõrvaldamata, võib kohus kaebuse läbivaatamatult tagastada HKMS § 120 lg 1 p 2 või p 5 alusel. Y sai halduskohtu 14. jaanuari 2021. a määruse kätte 18. jaanuaril 2021. Seega tuli tal vastata kohtule hiljemalt 2. veebruaril 2021. Y ei ole kohtule selle tähtaja jooksul vastanud ega ole ka taotlenud tähtaja pikendamist. Ta on esitanud 3. veebruaril 2021 kohtule üksnes teate selle kohta, et kaebaja on Eestist lahkunud ja viibib Ukrainas. Kohus leiab, et kui kaebaja tahe ei ole olnud PPA 21. detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052237673 vaidlustamine, siis on kaebuse tagastamine ainuõige lahendus. Kui kaebaja tahe on siiski olnud jurist Y vahendusel kaebuse esitamine PPA 21. detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052237673 peale, siis oli Y-l piisavalt aega, et seda kohtule usaldusväärsel viisil tõendada. Y ei
Vt K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne, Juura 2013, lk 434.
3-20-2603
ole aga kohtu antud tähtaja jooksul seda teinud ega ole ka teatanud, milliseid jõupingutusi ta on kaebajaga suhtlemiseks ja nõuetekohase volikirja saamiseks teinud. Kohtul ei ole ka endal olnud võimalik mõistlikul viisil kaebaja tahet välja selgitada. Y poolt kohtule teatatud telefoninumbrile 12. jaanuaril 2021 helistades ei olnud võimalik kaebaja endaga ühendust saada. Kohtu kasutada ei ole näiteks kaebaja e-posti aadressi, mille kaudu saaks tema endaga suhelda.
12.4.Kohus leiab, et esitatud kujul ei ole võimalik X kaebust menetlusse võtta, sest kaebus on esitatud juristi poolt, kelle esindusõigus on usaldusväärsel viisil tõendamata. Kui kaebajal oli soov, et jurist Y teda käesolevas asjas esindaks, siis oleks olnud see Y poolt hõlpsasti 14. jaanuari 2021. a määrusega antud tähtaja jooksul tõendatav. Eelnevat arvestades leiab kohus, et X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 21. detsembri 2020. a ettekirjutuse nr 1052237673 tühistamise nõudes tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 5 alusel.
13.Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kaebaja kohta on nüüdseks teada, et ta on lahkumisettekirjutuses pandud kohutuse täitnud, ei ole enam asjakohane lahkumisettekirjutuse tühistamise nõue ning kohtul oleks mõeldav kaebaja vastava tahte olemasolul üksnes kaaluda tuvastamisnõude lubatavust. Vaidlustatud ettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeeluga seonduvalt märgib kohus, et erandlikel asjaoludel näeb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus ette vastavate eelduste täidetuse korral võimaluse sissesõidukeelu kehtivusaja muutmiseks (VSS § 32) või peatamiseks (VSS § 321).
14.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebaja kannab menetluskulud kaebuse tagastamise korral, kui samas paragrahvis ei sätestata teisiti. Praeguses asjas on kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutud riigilõivu kokku 30 eurot (riigilõivu seaduse § 60 lg-d 1 ja 6). HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tulenevalt tagastatakse riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud alusel. Seega peab kohus põhjendatuks tagastada kaebuse esitamise eest tasutud riigilõivu (15 eurot). Kohus selgitas 28. detsembri 2020. a määruses (p 7), et käsitab koos esialgse kaebusega tasutud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse riigilõivuna. Seega tagastab kohus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu Law Office Mets & Co OÜ pangakontole, millelt see on tasutud. Esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu (15 eurot) ei pea kohus põhjendatuks tagastada. Kohus on esialgse õiguskaitse taotluse lahendanud sisuliselt. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et riigilõivu regulatsiooni läbivaks põhimõtteks on lõivu tagastamine, kui avaldus, mille eest lõiv tasuti, jääb sisuliselt lahendamata ning sisuliselt läbi vaadatud kaebuse või taotluse eest tasutud riigilõivu ei tagastata (Riigikohtu 25. jaanuari 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-99-10, p-d 11 ja 12; määrus haldusasjas nr 3-3-1-9-11, p 10). Kuna vastustajaks on haldusorgan, kelle põhitegevusse kuulub käesoleva kohtuvaidluse esemega seonduv tegevus, ei ole tema võimalike menetluskulude väljamõistmine kaebajalt kehtiva kohtupraktika2 kohaselt tõenäoline ning kohus ei pea otstarbekaks anda vastustajale täiendavat tähtaega menetluskulu taotluste ja dokumentide esitamiseks. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
Nt Riigikohtu 20. veebruari 2020. a otsus asjas nr 3-16-2267( p 21), 28. juuni 2017. a otsus asjas nr 3-3-1-73-16 (p 48 ja seal viidatud praktika).
3-20-2603
15.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Uuel kohtusse pöördumisel tuleb aga arvestada kohtusse pöördumise tähtaegu (HKMS § 46 lg 6; VSS § 13 lg 3) ja vajadusel taotleda kaebetähtaja ennistamist (HKMS § 38 lg 5).
16.Kohtulahendi avaldamisel tuleb selles sisalduvate isikute nimed asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.