Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
02.02.2021, Tartu 3-20-1187
Haldusasi
MTÜ Ühinenud Emajõe Veeteed kaebus Tartu Linnavalitsuse 16.06.2020. a korralduse nr 635 ja pakkumismenetluse läbiviimiseks moodustatud komisjoni 04.06.2020. a otsuse tühistamiseks Tartu Halduskohtu 30.10.2021. a määrus MTÜ Ühinenud Emajõe Veeteed määruskaebus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja – MTÜ Ühinenud Emajõe Veeteed Volitatud esindaja v.adv. Siret Saks Vastustaja – Tartu linn Kolmas isik – MTÜ Emajõe Lodjaselts Seaduslik esindaja Priit Jagomägi
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebuse esitaja määruskaebus Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a määruse resolutsiooni p 2 peale menetlusse.
2.Jätta määruskaebuse esitaja määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
Tartu Halduskohtu menetluses on määruskaebuse esitaja kaebus Tartu Linnavalitsuse 16.06.2020. a korralduse nr 635 ja pakkumismenetluse läbiviimiseks moodustatud komisjoni 04.06.2020. a otsuse tühistamiseks. Pakkumismenetluse läbiviimiseks moodustatud komisjon otsustas tunnistada läbirääkimistega pakkumise korras Tartus, Ujula 98 kinnistule ehitatavale Lodjakojale kasutaja leidmiseks korraldatud pakkumise võitjaks kolmanda isiku ning esitada Tartu Linnavalitsusele korralduse eelnõu pakkumismenetluse tulemuste kinnitamiseks. Tartu
Linnavalitsus otsustas 16.06.2020. a korraldusega jätta määruskaebuse esitaja vaide Ujula tn 98 kinnistule rajatavale Lodjakoja läbirääkimistega pakkumismenetluse korraldamise komisjoni 04.06.2020. a otsuse peale rahuldamata ning mitte väljastada määruskaebuse esitajale konkreetse komisjoni liikmete poolt pakkumistele antud põhjendusi ja hindeid, kuna otsustav on komisjoni koondhinne; sõlmida kolmanda isikuga üürileping Ujula tn 98 kinnistul paikneva Lodjakoja kasutamiseks tähtajaga kümme aastat, üüriga 1200 eurot aastas, millele lisandub käibemaks.
2.Tartu Halduskohus esitas 28.09.2020 vastustajale kohtunõude, milles palus vastustajal esitada halduskohtule pakkumismenetluses esitatud pakkumused toimiku materjalide juurde lisamiseks. Halduskohus selgitas, et peab asja lahendamiseks vajalikuks tutvuda mõlema esitatud pakkumusega.
3.Vastustaja esitas 28.09.2020 halduskohtule määruskaebuse esitaja pakkumuse ja kuludetulude tabeli ning kolmanda isiku pakkumuse. Vastustaja märkis, et kolmas isik peab oma pakkumust ärisaladuseks ega soovi seda avaldada kaebusega kohtu poole pöördunud konkurendile enne kohtuvaidluse lõppu.
4.Tartu Halduskohus esitas 29.09.2020 kohtunõude, milles palus määruskaebuse esitajal ja kolmandal isikul selgitada, kas nad peavad vajalikuks piirata teise poole õigust tutvuda pakkumusega ja juhul, kui menetlusosaline leiab, et pakkumus sisaldab ärisaladust, seda halduskohtule põhjendada.
5.Määruskaebuse esitaja teatas 06.10.2020. a vastuses kohtunõudele, et ei pea vajalikuks piirata teise poole õigust tutvuda määruskaebuse esitaja pakkumusega ning nõustub selle avaldamisega kohtumenetluses kohtumenetluse poolele. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei sisalda ka kolmanda isiku pakkumus ärisaladust ning puudub alus selles osas menetluse kinniseks kuulutamiseks. Halduskohtu määrus
6.Tartu Halduskohus kuulutas 30.10.2020. a määrusega haldusasja menetluse kinniseks kolmanda isiku pakkumuse osas (resolutsiooni p 1) ja piiras määruskaebuse esitaja õigust tutvuda resolutsiooni p-s 1 nimetatud dokumentidega ning saada nendest ärakirju (resolutsiooni p 2).
7.Halduskohus tugines määruse tegemisel muu hulgas kolmanda isiku põhjendustele ärisaladuse osas, mille kolmas isik esitas 01.07.2020 vastustajale. Kolmas isik leidis, et nende pakkumise ja kulude/tulude info puhul on tegemist ärisaladusega. Kolmas isik on Lodjakoja kontseptsiooni väljatöötamiseks kulutanud 500 000 Eesti krooni ning tegelenud Lodjakoja kontseptsioonis kavandatud tegevuste testimise ja arendamisega üle 15 aasta. Kolmas isik ei pea põhjendatuks oma äriplaani loovutamist konkurendile, kes alles alustab samas valdkonnas tegutsemist ja kel pole veel välja kujunenud oma ärimudelit, mistõttu eelnimetatud äriplaan võib saada neile heaks juhiseks. Kohtuvaidluse lõpuni eksisteerib võimalus kolmanda isiku ja Tartu linna vahel sõlmitud Lodjakoja üürilepingu peatamiseks või lõpetamiseks, mis annaks määruskaebuse esitajale võimaluse alustada samade plaanide ja ideede elluviimisega kas Lodjakojas või juba enne kohtuvaidluse lõppu nende käsutuses olevates jõeäärsetes tegevuskohtades (nt Karlova Sadamas). Peale kohtuvaidluse lõppu on kolmas isik kõigi rendikonkursi materjalide avalikustamisega konkurendile nõus juhul, kui vastuseks edastatakse ka kõik määruskaebuse esitaja esitatud rendipakkumise materjalid.
8.Halduskohus leidis, et haldusasja menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine on põhjendatud ja vajalik kolmanda isiku ärisaladuse hoidmiseks ning huvi kolmanda isiku saladuse kaitse vastu on suurem huvist asja avaliku arutelu vastu. Halduskohus pidas põhjendatuks lugeda kolmanda isiku pakkumus kolmanda isiku ärisaladuseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 79 lg 1 p 5 ja ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 tähenduses. Tegemist on teabega, mis ei ole avalikult kättesaadav ning millel võib olla kaubanduslik väärtus. Ühtlasi ei nähtu, et kõnealune teave oleks vaidluse eset arvestades määruskaebuse esitajale enda õiguste kaitsmiseks vältimatult vajalik. Halduskohtu hinnangul võib enne kohtumenetluse lõppu määruskaebuse esitajale kolmanda isiku kontseptsiooni avaldamine Lodjakoja osas kahjustada kolmanda isiku huve. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei ole kolmanda isikuga samas valdkonnas tegev olnud, vaid alles alustab sarnast äritegevust, siis kolmanda isiku kontseptsiooni avaldamine võib anda määruskaebuse esitajale head juhised äritegevuse alustamiseks mujal kui lodjakojas. Kolmanda isiku pakkumusega tutvumisel oleks määruskaebuse esitajal olemas teave nt kulude hindamise metoodika, teenuste mahtude, turuosade, klientide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Halduskohus leidis, et ka nt teave kolmanda isiku keskmise püsikulu kohta võimaldab määruskaebuse esitajal kalkuleerida oma minimaalse kulu, millega konkurentsis peale jääda ning seega on vajalik äri- ja muud sellesarnast saladust hoida.
9.Halduskohus leidis, et on põhjendatud piirata HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud määruskaebuse esitaja õigust kolmanda isiku pakkumisdokumentidega tutvuda ja saada neist koopiaid samadel põhjustel, miks on põhjendatud menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine samas määruses. Halduskohtu hinnangul ei riivata määruskaebuse esitaja õigusi ebaproportsionaalselt, kuivõrd kõigi tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamise tagab halduskohus. Seega on kolmanda isiku huvi ärisaladuse saladuses hoidmiseks kaalukam määruskaebuse esitaja õigusest teabega tutvuda. Määruskaebus
10.Määruskaebuse esitaja esitas 16.11.2020 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a määrus.
11.Määruskaebuse esitaja leidis, et halduskohtul puudus alus menetluse kinniseks kuulutamiseks, mistõttu tuleb tühistada kohtumäärus nii resolutsiooni p 1 kui ka p 2 osas. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei sisalda kolmanda isiku pakkumine ärisaladust, sest kolmanda isiku tegevus on avalik, info Lodjakoja tegevuse kohta on kättesaadav Lodjakoja veebilehel, kolmanda isiku 2018. aasta majandusaasta aruandest nähtuvad kolmanda isiku peamised toetajad ja kliendid. Kolmanda isiku selgituste kohaselt on ta tegelenud Lodjakoja kontseptsioonis kavandatud tegevuste testimise ja arendamisega üle 15 aasta, mistõttu on määruskaebuse esitaja hinnangul kolmanda isiku äriplaan juba 15 aasta jooksul realiseeritud ehk tänaseks läbi tegevuse avalik, välistades ärisaladuse võimalikkuse.
12.Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et kuna pakkumismenetluse tulemusena sõlmitud üürilepingut finantseeritakse avalikest vahenditest, siis avaliku raha kasutamine peab olema läbipaistev ja kontrollitav ka avalikkusele ja kolmandatele isikutele. Määruskaebuse esitaja leidis, et kolmanda isiku pakkumus tuleb teha määruskaebuse esitajale nähtavaks selleks, et määruskaebuse esitaja saaks esitada omapoolseid seisukohti pakkumuse vastavuse kohta kehtestatud tingimustele ning välistada mistahes võimalikust seotusest tulenev eelisseisuse loomine ühele pakkujale.
13.Määruskaebuse esitaja viitas poolte võrdsuse põhimõttele kohtumenetluses ja sellega seoses Euroopa Kohtu lahenditele.
14.Lisaks märkis määruskaebuse esitaja, et ta ei ole vaatamata esmaregistreerimisele 08.04.2020 sektoris alustav ettevõte. Määruskaebuse esitaja on moodustatud kahe Emajõel laevasõite korraldava ettevõtte koostööl, kes omavad pikaajalist kogemust laevareiside korraldamisel Emajõe ja Peipsi järve vesikonnas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.HKMS § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
16.Määruskaebuse esitaja palus määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a määrus. Määruskaebuse esitaja leidis, et halduskohtul puudus alus menetluse kinniseks kuulutamiseks, mistõttu tuleb tühistada kohtumäärus nii resolutsiooni p 1 kui ka p 2 osas. Samas on määruskaebuse esitaja märkinud, et seadus ei võimalda määruse resolutsiooni p 1 vaidlustada. HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja taotleb Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a määruse resolutsiooni p 2 tühistamist, millega halduskohus piiras määruskaebuse esitaja õigust tutvuda kolmanda isiku pakkumisdokumentidega ning saada neist ärakirju.
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse.
18.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat.
19.Ringkonnakohus tõlgendab HKMS § 2 lg 4 ls-st 2 lähtudes määruskaebuse esitaja tahet selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib saada juurdepääsu kolmanda isiku pakkumismenetluses esitatud dokumentidele. Seejuures on määruskaebuse esitaja põhiliseks argumendiks, et kolmanda isiku pakkumus ja selle juurde kuuluvad dokumendid ei ole ärisaladus ja on avalik teave. Määruskaebuse esitaja väitel on tal juurdepääs kolmanda isiku pakkumuses sisalduvale informatsioonile nii avaliku veebilehe kaudu kui äriregistrist kättesaadavate varasemate majandusaastate aruannete vahendusel. Määruskaebuse esitaja seisukohtades sisaldub ringkonnakohtu hinnangul vastuolu – ühelt poolt vaidlustab määruskaebuse esitaja kolmanda isiku pakkumusele kohtumenetluse ajaks juurdepääsupiirangu kehtestamist, teisalt väidab määruskaebuse esitaja, et tal on nimetatud materjalidele juurdepääs olemas. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kolmanda isiku
pakkumisdokumendid sisaldavad sellist informatsiooni, mis vastavad EKTÄKS § 5 lg 2 tingimustele ning on kaitstavad ärisaladusena.
20.Kolmanda isiku ärisaladuse avaldamine määruskaebuse esitajale kahjustaks nendevahelist konkurentsi, mida pakkumismenetluses osalemine paratamatult tähendab. Pakkumismenetluses osalejatel peab olema võimalus esitada oma pakkumused ja dokumendid kartmata, et nende ärisaladus saaks enneaegselt teatavaks konkurentidele. Kui vaidlus on jõudnud kohtusse, tuleb arvestada võimalusega, et asja lahendaval kohtul võib olla vajadus tugineda tõenditele, millega konkurendid tutvuda ei saa. Juurdepääsu piiramist kolmanda isiku materjalidele tasakaalustab halduskohtumenetluses kehtiv uurimispõhimõte. HKMS § 88 lg 3 ls 1 näeb ette, et menetlusosalisel võimaldatakse toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate menetlusdokumentidega tutvuda maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata võimalik. Sellest tulenevalt tuleb igal konkreetsel juhul kaaluda, kas dokumenti, mida ei saa teisele menetlusosalisele tervikuna esitada, saab talle esitada osaliselt, nt teatud andmete osas kinnikaetuna. Käesoleval juhul kehtestas halduskohus juurdepääsupiirangu kolmanda isiku pakkumismenetluse dokumentidele. Ringkonnakohtu hinnangul on see antud asjas õigustatud ning halduskohus ei pidanud hakkama juurdepääsupiirangut kohaldama detailsemalt. Võttes arvesse, et osa pakkumuses sisalduvast infost on mh ka määruskaebuse esitaja kinnituse kohaselt avalikult kättesaadav, ei oleks ajakulu arvestades otstarbekas katta kolmanda isiku pakkumisdokumentides osa teabest kinni, sest määruskaebuse esitaja huvi avalikult kättesaadava teabega tutvumiseks kohtutoimiku kaudu tuleb pidada pigem väheusutavaks. Ringkonnakohus lisab, et Tallinna Halduskohus piiras 09.11.2020. a otsuses haldusasjas nr 3-20-2 samuti MTÜ-dest menetlusosaliste ligipääsu teise menetlusosalise pakkumusele, mis sisaldas esitatud tegevus- ja investeeringutekava, sest tegemist oli teabega, mis ei olnud avalikult kättesaadav ning millel võis olla kaubanduslik väärtus, ning mille osas oli üks pooltest ka ise arvamusel, et tegemist on ärisaladusega. Viidatud otsuse asjaolud sarnanevad käesoleva juhtumi asjaoludele. Nimetatud otsus jõustus 10.12.2020.
21.Kokkuvõttes asub ringkonnakohus seisukohale, et kolmanda isiku pakkumuse osas juurdepääsupiirangu kehtestamine on õiguspärane, kuivõrd kolmanda isiku huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam määruskaebuse esitaja õigusest tutvuda pakkumusega.
22.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.10.2020. a määruse resolutsiooni p 2 muutmata.
23.Määruskaebuse esitaja on määruskaebusele lisanud kolmanda isiku põhikirja ja 2018. a majandusaasta aruande. Kuna nimetatud dokumendid on avalikult kättesaadavad, siis puudus vajadus nende esitamiseks kohtule ja ringkonnakohus tagastab need määruskaebuse esitajale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.