lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-20-912/16

Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 29.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-20-912/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
29.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4000
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. jaanuar 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-912 XX kaebus Eesti Töötukassa 9. märtsi 2020. a otsuse nr TVH/20/009791 ja 21. aprilli 2020. a vaideotsuse nr 804 tühistamiseks ja Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata XX töövõime hindamise taotlus uuesti läbi Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2020. a otsus Kaebaja – XX, esindaja Vladimir Makarov Vastustaja – Eesti Töötukassa, esindajad Maarika Nüganen, Lembi Aug, Raido Rink ja Kristiina Külmallik

Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

11. jaanuar 2021

RESOLUTSIOON

1.Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 28. septembri 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-912 muutmata.

Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. märtsil 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).

Sarnased lahendid

Sotsiaalõigus
  • 02.07.20263-22-2592/52Riigikohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-25-2311/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1342/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-25-3252/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1261/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 25.06.20263-26-1450/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-20-912

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas 07.02.2020 Eesti Töötukassale (töötukassa) töövõime hindamise taotluse.

2.Töötukassa tuvastas 09.03.2020 otsusega nr TVH/20/009791, et taotleja töövõime ei ole vähenenud. Otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja Tartu Arstiabi Keskus OÜ ekspertarst Anne Kork, kes kutsus taotluse esitaja 27.02.2020 enda juurde visiidile, et hinnata taotleja tegelus- ja osalusvõimet vaatluse ja taotleja selgituste abil. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on sisekõrva- ja kõrgvererõhkhaigus ning dorsopaatia. TTO ekspertarst tuvastas, et taotlejal on piiratud raskete esemete tõstmine ja kandmine, pikkade vahemaade käimine ja muul viisil liikumine lülisamba struktuurimuutustest põhjustatud seljavalu ja tasakaaluhäirete tõttu. Piirangud ei ole igapäevased ja on erineva intensiivsusega. Valude korral kasutab taotleja valuvaigisteid ja puhkab. Liikumisel ta abivahendeid ei kasuta ega kõrvalabi ei vaja. Vererõhuravimeid kasutab taotleja ebaregulaarselt, mistõttu vererõhk on kõikuv. Kõndimine on korras, taotleja liigub treppidel, abivahendeid ei kasuta. Tasakaal on hea. Ette painutamisel visualiseerub parem roideküür, valu ei olnud ettepainutamisel. Jalgade jõud on hea. Tekkiva kaelavalu ja piiratud liikuvuse tõttu on raskendatud käte sirutamine õlavöötmest kõrgemale, esemete kandmine, liigutamine ja käsitsemine. Taotlejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisundid, dorsopaatia. Taotleja kirjeldatud piirangud suhtlemise (nägemine, kuulmine, kõnelemine) valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Visiidil tuvastati, et ärevushoogusid taotleja ei kaevanud, küll oli märgata kõnes mõned korrad lühiajalisi kokutamise episoode. Taotleja kõne on kohati kogelev, eriti kui on pingeline keskkond. Taotleja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kuigi taotlejal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need taotleja töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.XX esitas Töötukassale vaide, milles taotles 09.03.2020 otsuse nr TVH/20/009791 kehtetuks tunnistamist ja töövõime hindamise taotluse uuesti läbi vaatamist.

Töötukassa jättis 21.04.2020 vaideotsusega nr 804 vaide rahuldamata.

Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka TIS terviseandmed. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Vaide esitajal tuvastati valdkondade võtmetegevuste piirangud järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 2; asjade ülestõstmine ja liigutamine – arvväärtusega 0; käteosavus – arvväärtusega 0; käelise tegevusega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0; 3) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

2(10)

3-20-912 Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 6 kohaselt summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused, v.a arvväärtused 0 ja 1. Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst analüüsis veel kord visiidil tuvastatud andmeid ja TIS terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ja jäi esialgse seisukoha juurde. Ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Siiri Oro analüüsis vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, visiidil tuvastatut, TIS terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele ja eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta. Tasakaaluhäireid ei ole kirjeldatud sellisel määral, mis segaksid igapäevategevusi. Diagnoositud on vererõhuhaigust, vererõhu kõikumistel võib esineda mõnikord tasakaaluhäireid. Valu liikumisel ei ole igapäevane, valu korral aitavad valuvaigistid. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Tööprotsessi käigus peaks olema võimalus kehaasendite vahetamiseks ja lõdvestamisharjutuste tegemiseks. Samuti ei sobi töö sundasendis. Vaide esitaja töövõimet toetab taastusravi, liikumisravi alustamine ja füsioteraapia, samuti valuravi ja kaasuvate haiguste ravi.

5.XX esitas 14.05.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti Töötukassa 09.03.2020 otsuse nr TVH/20/009791 ja 21.04.2020 vaideotsuse nr 804 tühistamise nõudes ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata uuesti läbi XXi 07.02.2020 töövõime hindamise taotlus. Osaline töövõime on isikul, kes ei ole võimeline keskmise raskusega pingutuseks, pidevaks täpsust ja keskendumist nõudvaks tegevuseks, vajab sagedaid puhkepause, puhkepäevi, pikaajaline seismine või kõndimine põhjustab vaevusi või ravimite ära jätmine üheks ööpäevaks võib põhjustada funktsioonihäire süvenemist (TVTS § 5 lg 3 p 2). Kaebaja puue pärineb lapseeast ja tekkis lülisamba niverduse tagajärjel, mistõttu on tal tekkinud püsivad kaelavalud, mis oluliselt piiravad füüsilist tööd. Kahjustuse tagajärjel ei saa kaebaja teha keerukaid töid. Kaebajal diagnoositud tervisekahjustused (lülilibisemine ehk spondüloos ja karpaaltunneli sündroom ning mediaalne epikondüliit; nimme- ja seljavalud, tasakaaluhäired ja skolioos) jäävad igaveseks, mistõttu tema liikumisfunktsioon ega ka töötamise võimalused ei taastu. Sotsiaalkindlustusameti (SKA) Tallinna büroo 02.02.2011 otsusega nr 708579, 05.03.2013 otsusega nr 947026 ning 19.02.2015 otsusega tehti kindlaks, et kaebaja töövõime kaotuse protsent on 40 (põhjuseks üldhaigestumine). Eesti Töötukassa 15.02.2018 otsusega nr TVT/18/00920 on tuvastatud püsiv osaline töövõimetus ning määratud töövõimetoetus. Töötukassa otsuses ega vaideotsuses ei ole põhjendatud, miks kaebajal ei tuvastatud puuet.
6.Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata ja jäi vaidlustatud haldusaktide põhjenduste juurde.

3(10)

3-20-912 Kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud teine töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Lembi Aug ning koostanud 19.06.2020 oma seisukoha, milles nõustus teiste ekspertarstidega. Retseptikeskuse andmetel on osa vererõhuravimeid annulleeritud retseptide aegumise tõttu, seega ei ole kaebaja neid välja ostnud ega tarvitanud. Valu liikumisel erinevates liigestes ja seljapiirkonnas ei ole igapäevane, valu korral aitavad valuvaigistid. Valu jalga kiirgumist terviseandmed ei kajasta. Ortopeed Ly Aigro on 09.01.2018 objektiivselt kaebajat uurinud, leidu polnud. Valuravi on tagasihoidlik ja seni piirdunud käsimüügiravimitega, mille tarvitamine ei ole kontrollitav. Kuigi enesehinnangu alusel esinevad kaebajal öösel jalgades krambid, ei ole kaebaja selle tõttu viimase viie aasta jooksul arsti poole pöördunud. TIS andmetele tuginedes ei ole seega tegemist püsiva probleemiga, mis põhjustaks piiranguid liikumise valdkonnas ja avaldaks mõju töövõime ulatusele. Visiidipõhisel hindamisel tuvastati kaebajal kaela liikuvuse piiratus vasakule valu tõttu, kuid üldine liikumisvõimekus on hea. Pearinglust vähendavad ravimid on viimati välja kirjutatud 06.12.2019, kuid neid pole kaebaja välja ostnud. Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.3. Käteosavus“ ja „2.4. Käelise tegevusega seotud muud probleemid“ kumbki arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). 2019. aasta oktoobris on kaebaja ühekordselt kaevanud hommikust tuimust sõrmedes, kangust labakätes. Käelise peenmotoorika osas piiranguid visiidi raames objektiivselt kirjeldatud ei ole. Visiidil kaebaja randme piirakonnas valusid ei kaeba. Käte suremine öösiti ei leia TIS andmetel kinnitust, sest on enesehinnanguline väide, mida pole objektiivselt uuritud. Terviseandmetes ei ole otsust, et kaebaja ei tohi tõsta üle 5 kg. Visiidipõhisel hindamisel käelises tegevuses otseseid piiranguid ei leitud, õla- ja küünarliigestest liikuvus on hea. Esineb liikuvusulatuse piiratus kaelas, lihaspinged, mis mõõdukalt piiravad käte sirutamist. Õla- ja küünarliigeste liikuvus on hea. Kaebaja väitel on tal diagnoositud karpaaltunneli sündroom ning mediaalne epikondüliit. TIS andmetel ei ole kaebajal karpaaltunneli sündroomi (randmekanalis närvi pitsumist) diagnoositud. Parema käe randmepiirkonna valu tõttu käis kaebaja 2017. aasta jaanuaris reumatoloogi vastuvõtul, kus diagnoositi kõõlustupepõletik ja määrati magnetravi ning väliselt põletikuvastane kreem. Vasaku küünarliigese mediaalne epikondüliit diagnoositi 11.01.2019 perearsti vastuvõtul. Epikondüliidi puhul on tegemist ülekoormusest tingitud seisundiga, mis enamikul juhtudel taandub iseenesest. Raviga saab paranemisprotsessi kiirendada. Tegemist on ajutise liigese liikumispiiranguga. Kaebaja kirjeldatud piirangud suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine) valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Logopeedi poole pöördumiste kohta andmed puuduvad. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Söömise ja joomisega igapäevaselt piiranguid ei esine. Visiidipõhisel hindamisel kaebaja ärevushoogusid ei kaevanud, terviseandmete alusel ärevushäiret diagnoositud pole. Võrreldes 2018. aastaga on kaebaja liikuvus paranenud. 2019. aastal on kaebaja käinud individuaalsel füsioteraapiaseansil. Meditsiinilised teadmised ja ravivõimalused on ajas pidevalt täienevad ning seetõttu ei saa kaebaja terviseseisundi muutusi ja funktsionaalset võimekust pikaajaliselt ette prognoosida. Puude raskusastet tuvastab SKA puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide alusel. Töövõimet hindab Töötukassa TVTS ja selle alusel kehtestatud määruse alusel. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA tuvastatud puude raskusastet.

4(10)

3-20-912

7.Tallinna Halduskohtu 25.09.2020 otsusega jäeti kaebus rahuldamata (p 1) ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 2). Töötukassa 09.03.2020 otsus on põhjendamispuudustega. Ei selgu, kuidas on vastustaja jõudnud järeldusele, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud, kuigi on tuvastatud kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas ja mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas. Tuvastatud on piirangud ka suhtlemise valdkonnas, aga leitud, et see ei mõjuta töövõime ulatust. Need põhjendamispuudused ei tingi kaebuse rahuldamist, sest põhjendamispuudused on kõrvaldatud vaide- ja kohtumenetluses (HMS § 58). Halduskohus oli veendunud, et neist põhjendustest juhinduti 09.03.2020 otsuse tegemisel. Vastavalt määruse nr 39 § 5 lg-le 3 arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega; hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Töövõime hindamise metoodikas on selgitatud, et töövõime hindamise käigus antakse abivahendite vajaduse, töövõime toetamise ja töötingimuste kohta soovitusi, mida teades ja arvestades saab inimest aidata tööelus osalemisel, sh töö leidmisel ja hoidmisel. Halduskohus nõustus vaideotsuses toodud põhjendustega seoses töövõime hindamisega liikumise ja käelise tegevuse valdkonnas ega korranud neid HKMS § 165 lg 2 alusel. Vastustaja on töövõime hindamise menetluses võtnud arvesse asjaolu, et kaebajal on diagnoositud skolioos, samuti on käsitletud kaebaja märgitud nimme- ja seljavalusid, tasakaaluhäireid ning äkilisi pearinglushoogusid. TTO ekspertarsti eksperthinnangus ja töötukassa ekspertarsti seisukohas on mh viidatud ortopeed Ly Aigro 23.01.2018 epikriisile, perearst Andrei Borissovi 14.10.2019 epikriisile ja ortopeed Nadežda Plaunova 09.01.2020 epikriisile. Vastustaja on hinnanud liikumise valdkonna piiranguid koosmõjus võimaliku ravi ja abivahenditega. Kaebaja ei ole väitnud, et vastustaja poolt välja pakutud ravi ei oleks võimalik või abivahendite kasutamine oleks võimatu või leevendust ei pakuks. TIS andmete kohaselt (perearsti 04.02.2019 sissekanne) on kaebaja kasutanud vererõhuravimeid ebaregulaarselt. Lisaks nähtub 07.03.2020 eksperthinnangust, et 27.02.2020 visiidil kaebaja kaelatuge ei kandnud; taastusravi on saanud 12 aastat tagasi, rohkem pole saanud, sest ei ole seda soovinud; ärevushoogusid ei kaevanud; tasakaal on hea. Kaebaja väidab, et tal on diagnoositud karpaaltunneli sündroom ja mediaalne epikondüliit. Seejuures ei ole kaebaja viidanud ühelegi TIS väljavõttele või kandele või mõnele muule tõendile, mis seda väidet kinnitaks. Kohtule esitatud TIS andmetest seda ei nähtu. TIS andmetel käis kaebaja parema käe randmepiirkonna valu tõttu 2017. a jaanuaris reumatoloogi vastuvõtul, kus diagnoositi kõõlusetupepõletik ning määrati magnetravi ja väliselt põletikuvastane kreem Diclac. Vasaku küünarliigese mediaalne epikondüliit diagnoositi 11.01.2019 perearsti vastuvõtul; määrati medikamentoosne ravi, ortoos ja füsioteraapia. TTO ekspertarst on hinnanud käelise tegevuse valdkonna arvväärtusega 2 ning leidnud kokkuvõttes, et kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste muud haigusseisundid ja deformeerivad dorsopaatiad. TTO ekspertarsti hinnangul on piirangu põhjustanud haigus taastusravi alustamisel ja jätkamisel tõenäoliselt 5(10)

3-20-912 paranev, soovitatud on vajadusel kasutada kaelatuge lihaspingete alandamiseks ning jätkata lihaste tugevdamisega ja seljakirurgi konsultatsiooni. Vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel tuvastanud, et kaebaja terviseseisundist lähtuvalt on kaebajal piiratud raskete esemete tõstmine ja kandmine. Samas on TTO ekspertarst ning töötukassa ekspertarst mõlemad selgitanud, et taastusraviga saab käelise tegevuse valdkonnas paranemisprotsessi kiirendada. Suhtlemise ja teadvusel püsimise valdkonnas on TTO ekspertarst märkinud, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei mõjuta töövõimet. Ekspertarsti hinnangul on kaebaja kõne kohati kogelev, eriti kui on pingeline keskkond, esineb ärevust. Soovitatav ei ole töötamine tingimustes, kus on vaja kestev rääkimine, kuid piirang ei mõjuta üldist töövõimet. Ekspertarstid on selgitanud, miks kaebajal piiranguid suhtlemise valdkonnas ei esine. Kaebaja ei ole viidanud TIS andmetele või muudele tõenditele, mis kinnitaksid taotluses märgitud suhtlemise valdkonnas piirangute esinemist. Vaideotsuses leiti õigesti, et piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kuna ekspertarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks juhul, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem, siis hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõimeliseks (määrus nr 39 § 8 lg 5). Vastustaja selgitusel ei saa isiku terviseseisundit pikaajaliselt prognoosida, sest meditsiinilised teadmised ja ravivõimalused täienevad. 2018. aastal anti kaebaja kohta dokumendipõhine hinnang ja kaebaja käis seejärel füsioteraapias. 2020. aastal hinnati kaebajat visiidil. Töövõime hindamist reguleerib TVTS ja selle alusel kehtestatud määrus. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA poolt tuvastatud puude raskusastet ega SKA poolt varem tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ja püsiva töövõimetuse kestust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8.XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse läbivaatamisel tuleb nõuda teise tervishoiuteenuse osutaja või töötukassa arstiõppe läbinud töötaja hinnangut seni kaebuse esitaja suhtes läbiviidud ekspertarvamuse kohta. Kaebaja terviseseisund ei võimalda tal täiskoormusega töötada, terviseseisund on vähemuutuv kestusega 10 aastat, kuna liikumise valdkonna piirangud on tõenäoliselt püsivad. Kaebaja rinnaküfoos on süvenenud, skolioos paremale on umbes 36 kraadi ning kaebaja ei ole võimeline keskmise raskusega pingutuseks, pidevaks täpsust ja keskendumist nõudvaks tegevuseks, ta vajab sagedaid puhkepause ja puhkepäevi. Pikaajaline seismine või kõndimine põhjustab kaebajale vaevusi ning ravimite ärajätmine üheks ööpäevaks võib põhjustada funktsioonihäire süvenemist. Kaebaja puue pärineb lapseeast ja on tekkinud lülisamba niverduse tagajärjel, mistõttu on tal tekkinud püsivad kaelavalud, mis oluliselt piiravad füüsilist tööd. Kaebaja kasutab erinevaid valuvaigisteid. Halduskohus ei ole arvesse võtnud SKA 02.02.2011, 05.03.2013 ega 19.02.2015 otsustes tuvastatud asjaolusid. Vaidlustatud otsusest ei selgu, kuidas jõuti töövõime kindlakstegemiseni. Töötukassa ei põhjendanud, miks kaebajal puuet ei tuvastatud. Sellised selgitused tuleb Riigikohtu praktika kohaselt anda lihtsasti arusaadavalt.
9.Töötukassa palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. 6(10)

3-20-912 Terviseandmete ja töövõime hindamise ekspertiisi raames teostatud visiidi käigus on tuvastatud apellandil lapseeast alates esinevad lülisamba struktuursed muutused, eelkõige lülisamba rinnaosas (vildakselgsus ehk skolioos ja ülemäärane kumerselgsus ehk küfoos), mis olulisel määral liikumispiiranguid ei põhjusta. Kuna lülisamba kõverdumisega kaasneb seljalihaste asümmeetria ja ebaühtlane toonus, on enesetunnet võimalik parandada lihaspingete alandamisele ja lihaste tugevdamisele suunatud taastusraviga. Üheks võimaluseks on ka korrigeeriva ortoosi (korsettravi) rakendamine, kuid apellant ei ole seda vajanud. Viimase viie aasta jooksul ei ole ortoose välja kirjutatud. Visiidipõhisel hindamisel apellant kaelatuge ei kasutanud. 23.01.2018 on teostatud MRT kaelapiirkonnast, kus närvijuurte kompressiooni ja seljaaju lesiooni ei ilmestu, seega on valusündroom tingitud lihaskorseti ebaühtlasest toonusest ning leevendub eelkõige regulaarse võimlemisega. Valuravi on seni olnud tagasihoidlik ja toimunud valdavalt käsimüügiravimite abil. Õlaliigese probleemid esinesid akuutse ajutise probleemina 2018. aastal; 23.01.2018 ultraheliuuringul probleeme ei ilmnenud ja 27.02.2020 toimunud visiidil oli õlaliigesest liikuvus hea. Lülisamba muutuseid on digiloos esmaselt kirjeldatud 2018. a röntgenoloogilisel uuringul. Samas visiidipõhisel hindamisel olulisi liikumispiiranguid ei tuvastatud. 27.02.2020 toimunud visiidil kõndimine oli korras, tasakaal ja jalgade jõud hea, abivahendeid apellant ei kasutanud, ette painutamisel visualiseerus parem roideküür, kuid valu ettepainutamisel ei olnud. 10.03.2020 teostatud röntgenogrammidel rinnalülidest on rinnaküfoos süvenenud, skolioos paremale umbes 36 kraadi. Skolioosi esinemist ja raskusastet hinnatakse Cobbi skaala alusel ning sellest sõltub ravitaktika. Kui kõverdumine külgsuunas on 30–40 kraadi (apellandi uuringul umbes 36 kraadi), soovitatakse vajadusel lisaks igapäevastele lihasskeletti tugevdavatele harjutustele ka ortoosi (korseti) kandmist, kuid terviseandmetes ei leidu teavet, et apellandile oleks ortoos määratud. Operatiivset ravi kaalutakse juhtudel, kui konservatiivne ravi ei anna tulemust ning skolioos on üle 40 kraadi või progresseerub kiiresti või korsett pole aidanud. Tegutsemisvõimet hinnatakse koos adekvaatse raviga. Kui ravivajadus on vähene ja kõiki võimalusi pole kasutatud, ei saa piirang olla raske. Lülisamba struktuursed muutused on püsivad, kuid taastusravi ja lihaskorseti tugevdamisega on võimalik subjektiivset enesetunnet ja funktsionaalset võimekust parandada ning skolioosi edasist progressiooni pidurdada. Listeesi (lülide libisemist) apellandil ei esine, seda kinnitab MRT-uuring. Spondüloosi (lülisamba jäikust) apellandi puhul välistada ei saa. Liikumise valdkonnas on seda hinnatud. Käelise tegevuse valdkonnas hinnati apellandi tegutsemispiirang mõõdukaks. TIS andmetel ei ole apellandil karpaaltunneli sündroomi (randmekanalis närvi pitsumist) diagnoositud. Parema käe randmepiirkonna valu tõttu käis apellant 2017. a jaanuaris reumatoloogi vastuvõtul, kus diagnoositi kõõlustupepõletik ja määrati magnetravi ning põletikuvastane kreem. Vasaku küünarliigese mediaalne epikondüliit diagnoositi 11.01.2019, kuid see on ajutine liigese liikumispiirang, mis püsivalt töövõime ulatust ei mõjuta. Püsivaid tasakaaluhäireid ei ole TIS andmete alusel apellandil kirjeldatud sellisel määral, mis segaksid igapäevategevusi. Apellant kasutab vererõhuravimeid ebaregulaarselt, mistõttu on vererõhk kõikuv. Retseptikeskuse andmetel on osa vererõhuravimeid annulleeritud retseptide aegumise tõttu. Määratud ravist kõrvalekaldumisest tingitud kaebused ei ole püsivad ning ei mõjuta töövõimet. Puude raskusastet tuvastab SKA PISTS ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide alusel. Töövõimet hindab töötukassa TVTS ja selle alusel kehtestatud määruse alusel. Töövõime

7(10)

3-20-912 hindamisel ei võeta aluseks SKA tuvastatud puude raskusastet ega SKA poolt varem tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ja püsiva töövõimetuse kestust. Apellant ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks aluse kahelda ekspertarstide erialateadmistel põhinevas hinnangus. Kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Praegusel juhul vaatas vaidemenetluses ja ka halduskohtumenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10.Määruse nr 39 § 8 lg 1 sätestab, et eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta valdkondade võtmetegevuste kaupa. Võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid hinnatakse vastavustabeli järgi nii, et hinne 0 tähendab, et piirangut ei tuvastatud, 1 – kerge piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 2 – mõõdukas piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 3 – raske piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Ühe võtmetegevuse kokkuvõtlik raskusaste võrdub küsimuste punktiväärtustest suurimaga. Valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik raskusaste võrdub valdkonna võtmetegevustes esinevatele piirangutele antud raskusastmetest suurimaga. Võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks, välja arvatud raskusastmed arvväärtustega 0 ja 1 (määruse § 6). Määruse nr 39 § 8 lg 5 järgi hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem.
11.Halduskohus ja vastustaja selgitasid põhjendatult, et määrus nr 39 ei lähtu üksnes terviseseisundist, vaid ka selle ravivõimalustest. Määruse nr 39 § 5 lg 3 järgi arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piirangutega. Töövõime hindamise metoodika järgi hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Tegutsemisvõimet hinnatakse alati koos abivahendiga, mida inimene oma terviseseisundit arvestades iga päev vajab ja kasutab või mille kasutamine tegutsemisvõimet parandaks. Seega tuleb enne osalise või puuduva töövõime tuvastamist teha kindlaks, et haigusseisundit ei ole võimalik piisavalt kompenseerida nt ravimite, abivahendite või füsioteraapiaga.
12.Määruse nr 39 lisas on liikumise hindamisel peetud oluliseks piiranguid liikumisel eri tasapindadel (Kui pika vahemaa suudate läbida ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või tasakaalukaotuseta? Kas suudate treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid jms) ületada?“), ohutul ringiliikumisel („Kas suudate ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud? Kas suudate liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud?“) ning seismisel ja istumisel („Kas suudate ühel kohal 8(10)

3-20-912 olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust? Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne?“).

13.Määruse nr 39 lisas on käelise tegevuse hindamisel peetud määravaks, kas piirangud seonduvad käe sirutamisega („Kas suudate käsi nii palju tõsta, et näiteks riiulilt mingit eset kätte saada?“), asjade liigutamisega („Kas suudate tõsta ja liigutada 1-liitrist vedelikuga täidetud anumat? Kas suudate raskusteta tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, näiteks patja või tühja pappkasti?“) ning käteosavusega („Kas saate käsi ja sõrmi kasutada?“).
14.TTO ekspertarst hindas kaebaja liikumise valdkonna võtmetegevusi (vt määruse nr 39 § 3 lg 2 p 1) hindega 0, välja arvatud liikumine eri tasapindadel (arvväärtus 1), seega kokku hindega 1 (kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast – määruse nr 39 § 6 lg 3 p 2). Käelise tegevuse valdkonnas (määruse nr 39 § 3 lg 2 p 2) anti hindeks 2 (käte sirutamine 2, muud võtmetegevused 0) ja teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud. TTO ekspertarst tuvastas, et taotlejal on piiratud raskete esemete tõstmine ja kandmine, pikkade vahemaade käimine ja muul viisil liikumine lülisamba struktuurimuutustest põhjustatud seljavalu ja tasakaaluhäirete tõttu.
15.Kaebaja hindas lisaks neile kahele valdkonnale erinevalt ka inimestega suhtlemise valdkonda (suutlikkus ilma raskusteta teiste inimestega kõneledes ja kirjalikult väljendudes suhelda) ja teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonda (söömise ja joomise võtmetegevused, küsimus „Kas suudate mäluda ja neelata vabalt?“).
16.TTO ekspertarst on põhjendanud oma hinnanguid kõigis valdkondades, milles ta andis erineva hinnangu kui kaebaja ise. Ringkonnakohus ei saa asuda ekspertarsti rolli ja piirangute ulatust ise hinnata. Vaidemenetluses on ekspertarst hinnanud kaebaja terviseseisundit uuesti ega asunud teistsugusele seisukohale. TTO ekspertarsti seisukohad on jälgitavad. Vastustaja viitas õigesti TIS-s kajastatud MRT-uuringu tulemustele, mis kinnitab, et listeesi, närvijuurte kompressiooni ja seljaaju lesiooni ei ilmestu. Kaebaja kahtlus, et valu on tekkinud närvipitsituse tagajärjel skolioosist tulenevalt, on eksperditeadmistele tuginevalt ümber lükatud. Lihaste ebaühtlase toonusega kaasnevat valu on võimalik kõrvaldada vastustaja kinnitusel eelkõige regulaarse võimlemisega. Korseti ja kaelatoe kasutamisega ning arsti poolt ette nähtud valuvaigistite tarvitamisega on võimalik kaebajal tööelus osaleda. Kui vererõhuprobleemide (dorsopaatia) vastu on arst näinud ette ravimite tarvitamise ja apellant ei ole neid retsepti alusel välja ostnud, ei ole võimalik veenduda, et viimastel aastatel tekkinud peapööritus ei ole dorsopaatia tagajärg. Kaebaja väide, et ta kasutab pereliikmele määratud samu ravimeid, ei veena ringkonnakohut, et ravimeid tarvitatakse regulaarselt arsti poolt ette kirjutatud viisil, sest eelduslikult ei ole kaebaja pereliikmele määratud ravimite kogus sedavõrd suur, et sellest jätkuks kahele sama haigusega inimesele. Tõendid ei kinnita, et kaebajal varem diagnoositud mediaalne epikondüliit oleks püsiv või ilmnenud vaidlustatud haldusakti andmise eel uuesti. Karpaaltunneli sündroomi diagnoosi TIS andmed ei kajasta. TIS andmed ei kinnita, et kaebaja oleks kõigil arsti vastuvõttudel kurtnud peapööritust, tasakaaluhäireid, seljavalu ja liigesevalu. TIS andmete järgi on need olnud vahelduvad. Ekspertarstide hinnangute põhjal ei saa väita, et valusid ei ole võimalik valuvaigistitega kõrvaldada. Eksperdihinnangutes on kaebaja terviseseisundit visiidil tuvastatu ja TIS andmete alusel piisava põhjalikkusega hinnatud ja selgitatud, miks kaebaja töövõime vähenemist ei tuvastatud. TIS andmed on põhjalikud ja üksikasjalikud ning kaebaja terviseseisundit on täiendavalt hinnatud visiidi käigus. Seega ei ole tegemist ka olukorraga, kus töötukassa oleks otsuse teinud ebapiisavate tõendite põhjal.
17.Kaebajal ei saanud varasematel perioodidel töövõime vähenemise tuvastamisest tekkida õiguspärast ootust, et sama järelduseni jõutakse ka 2020. aastal töövõime hindamisel. Seda 9(10)

3-20-912 seisukohta ei mõjuta ka asjaolu, et kaebaja terviseseisund ei ole TIS andmetele tuginedes ja diagnoositud haiguste, eelkõige skolioosi tagajärjel paranenud, vaid pigem halveneb. Töötukassa hindas kaebaja töövõimet muutunud õigusnormide alusel, mis seavad töövõime hindamisele erinevad kriteeriumid võrreldes 19.02.2015 otsuse tegemise ajal kehtinud kriteeriumidega. TVTS jõustus 01.07.2016. Töötukassa 15.02.2018 otsus nr TVT/18/00920 tehti tõepoolest ajal, kui TVTS kehtis töövõime hindamist puudutavas osas ligilähedaselt samas redaktsioonis (01.03.2020 jõustusid määruse nr 39 muudatused), kuid oli ettenähtav, et töövõime uuel hindamisel võib kaebaja töövõimele antud hinnang muutuda. Menetlus viidi läbi põhjalikult ja hilisemaid TIS andmeid arvestades.

18.Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetlusosalised ei ole menetluskulude kandmist kohtumenetluses väitnud ja neid HKMS § 109 lg 1 alusel teiselt poolelt välja ei mõisteta. Seega jäävad võimalikud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.06.20263-25-4289/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 12.06.20263-26-1355/7Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja