Sotsiaalõigus › Muu sotsiaalõigus

3-20-912

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas 07.02.2020 Eesti Töötukassale (töötukassa) töövõime hindamise taotluse.

Töötukassa jättis 21.04.2020 vaideotsusega nr 804 vaide rahuldamata.

Kuigi taotleja hinnang oma tegutsemisvõimele on väga oluline, peavad inimese ütlusi kinnitama ka TIS terviseandmed. Inimese tegutsemisvõimet hinnatakse alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud vastavalt arsti poolt ettekirjutatule. Vaide esitajal tuvastati valdkondade võtmetegevuste piirangud järgmiselt: 1) liikumise valdkonna võtmetegevused: liikumine eri tasapindadel – arvväärtusega 1, ohutu ringiliikumine – arvväärtusega 0, seismine ja istumine – arvväärtusega 0, liikumisega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0; 2) käelise tegevuse valdkonna võtmetegevused: käte sirutamine – arvväärtusega 2; asjade ülestõstmine ja liigutamine – arvväärtusega 0; käteosavus – arvväärtusega 0; käelise tegevusega seotud muud probleemid – arvväärtusega 0; 3) teiste valdkondade võtmetegevustes piiranguid ei tuvastatud.

2(10)

3-20-912 Tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 6 lg 6 kohaselt summeeritakse töövõime ulatuse tuvastamiseks võtmetegevuste arvväärtused, v.a arvväärtused 0 ja 1. Määruse § 8 lg 5 kohaselt hindab eksperdiarvamuse andja isiku töövõimeliseks, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem. Eksperdiarvamuse koostanud TTO ekspertarst analüüsis veel kord visiidil tuvastatud andmeid ja TIS terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid, ja jäi esialgse seisukoha juurde. Ka Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Siiri Oro analüüsis vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, visiidil tuvastatut, TIS terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale ning faktilistele asjaoludele ja eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta. Tasakaaluhäireid ei ole kirjeldatud sellisel määral, mis segaksid igapäevategevusi. Diagnoositud on vererõhuhaigust, vererõhu kõikumistel võib esineda mõnikord tasakaaluhäireid. Valu liikumisel ei ole igapäevane, valu korral aitavad valuvaigistid. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Tööprotsessi käigus peaks olema võimalus kehaasendite vahetamiseks ja lõdvestamisharjutuste tegemiseks. Samuti ei sobi töö sundasendis. Vaide esitaja töövõimet toetab taastusravi, liikumisravi alustamine ja füsioteraapia, samuti valuravi ja kaasuvate haiguste ravi.

3(10)

3-20-912 Kohtuasja raames on kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud üle vaadanud teine töötukassa töövõime hindamise ekspertarst Lembi Aug ning koostanud 19.06.2020 oma seisukoha, milles nõustus teiste ekspertarstidega. Retseptikeskuse andmetel on osa vererõhuravimeid annulleeritud retseptide aegumise tõttu, seega ei ole kaebaja neid välja ostnud ega tarvitanud. Valu liikumisel erinevates liigestes ja seljapiirkonnas ei ole igapäevane, valu korral aitavad valuvaigistid. Valu jalga kiirgumist terviseandmed ei kajasta. Ortopeed Ly Aigro on 09.01.2018 objektiivselt kaebajat uurinud, leidu polnud. Valuravi on tagasihoidlik ja seni piirdunud käsimüügiravimitega, mille tarvitamine ei ole kontrollitav. Kuigi enesehinnangu alusel esinevad kaebajal öösel jalgades krambid, ei ole kaebaja selle tõttu viimase viie aasta jooksul arsti poole pöördunud. TIS andmetele tuginedes ei ole seega tegemist püsiva probleemiga, mis põhjustaks piiranguid liikumise valdkonnas ja avaldaks mõju töövõime ulatusele. Visiidipõhisel hindamisel tuvastati kaebajal kaela liikuvuse piiratus vasakule valu tõttu, kuid üldine liikumisvõimekus on hea. Pearinglust vähendavad ravimid on viimati välja kirjutatud 06.12.2019, kuid neid pole kaebaja välja ostnud. Kaebajal hinnati käelise tegevuse valdkonna võtmetegevus „2.3. Käteosavus“ ja „2.4. Käelise tegevusega seotud muud probleemid“ kumbki arvväärtusega 0 (piirangut ei tuvastatud). 2019. aasta oktoobris on kaebaja ühekordselt kaevanud hommikust tuimust sõrmedes, kangust labakätes. Käelise peenmotoorika osas piiranguid visiidi raames objektiivselt kirjeldatud ei ole. Visiidil kaebaja randme piirakonnas valusid ei kaeba. Käte suremine öösiti ei leia TIS andmetel kinnitust, sest on enesehinnanguline väide, mida pole objektiivselt uuritud. Terviseandmetes ei ole otsust, et kaebaja ei tohi tõsta üle 5 kg. Visiidipõhisel hindamisel käelises tegevuses otseseid piiranguid ei leitud, õla- ja küünarliigestest liikuvus on hea. Esineb liikuvusulatuse piiratus kaelas, lihaspinged, mis mõõdukalt piiravad käte sirutamist. Õla- ja küünarliigeste liikuvus on hea. Kaebaja väitel on tal diagnoositud karpaaltunneli sündroom ning mediaalne epikondüliit. TIS andmetel ei ole kaebajal karpaaltunneli sündroomi (randmekanalis närvi pitsumist) diagnoositud. Parema käe randmepiirkonna valu tõttu käis kaebaja 2017. aasta jaanuaris reumatoloogi vastuvõtul, kus diagnoositi kõõlustupepõletik ja määrati magnetravi ning väliselt põletikuvastane kreem. Vasaku küünarliigese mediaalne epikondüliit diagnoositi 11.01.2019 perearsti vastuvõtul. Epikondüliidi puhul on tegemist ülekoormusest tingitud seisundiga, mis enamikul juhtudel taandub iseenesest. Raviga saab paranemisprotsessi kiirendada. Tegemist on ajutise liigese liikumispiiranguga. Kaebaja kirjeldatud piirangud suhtlemise (nägemine, kuulmine ja kõnelemine) valdkonnas ei mõjuta töövõimet. Logopeedi poole pöördumiste kohta andmed puuduvad. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Söömise ja joomisega igapäevaselt piiranguid ei esine. Visiidipõhisel hindamisel kaebaja ärevushoogusid ei kaevanud, terviseandmete alusel ärevushäiret diagnoositud pole. Võrreldes 2018. aastaga on kaebaja liikuvus paranenud. 2019. aastal on kaebaja käinud individuaalsel füsioteraapiaseansil. Meditsiinilised teadmised ja ravivõimalused on ajas pidevalt täienevad ning seetõttu ei saa kaebaja terviseseisundi muutusi ja funktsionaalset võimekust pikaajaliselt ette prognoosida. Puude raskusastet tuvastab SKA puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide alusel. Töövõimet hindab Töötukassa TVTS ja selle alusel kehtestatud määruse alusel. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA tuvastatud puude raskusastet.

4(10)

3-20-912

3-20-912 paranev, soovitatud on vajadusel kasutada kaelatuge lihaspingete alandamiseks ning jätkata lihaste tugevdamisega ja seljakirurgi konsultatsiooni. Vastustaja on kaebaja töövõime hindamisel tuvastanud, et kaebaja terviseseisundist lähtuvalt on kaebajal piiratud raskete esemete tõstmine ja kandmine. Samas on TTO ekspertarst ning töötukassa ekspertarst mõlemad selgitanud, et taastusraviga saab käelise tegevuse valdkonnas paranemisprotsessi kiirendada. Suhtlemise ja teadvusel püsimise valdkonnas on TTO ekspertarst märkinud, et kaebaja kirjeldatud piirangud ei mõjuta töövõimet. Ekspertarsti hinnangul on kaebaja kõne kohati kogelev, eriti kui on pingeline keskkond, esineb ärevust. Soovitatav ei ole töötamine tingimustes, kus on vaja kestev rääkimine, kuid piirang ei mõjuta üldist töövõimet. Ekspertarstid on selgitanud, miks kaebajal piiranguid suhtlemise valdkonnas ei esine. Kaebaja ei ole viidanud TIS andmetele või muudele tõenditele, mis kinnitaksid taotluses märgitud suhtlemise valdkonnas piirangute esinemist. Vaideotsuses leiti õigesti, et piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS andmetel kinnitust. Kuna ekspertarvamuse andja hindab isiku töövõimeliseks juhul, kui võtmetegevuste raskusastmete arvväärtuste summa on kolm või väiksem, siis hindas TTO ekspertarst kaebaja töövõimeliseks (määrus nr 39 § 8 lg 5). Vastustaja selgitusel ei saa isiku terviseseisundit pikaajaliselt prognoosida, sest meditsiinilised teadmised ja ravivõimalused täienevad. 2018. aastal anti kaebaja kohta dokumendipõhine hinnang ja kaebaja käis seejärel füsioteraapias. 2020. aastal hinnati kaebajat visiidil. Töövõime hindamist reguleerib TVTS ja selle alusel kehtestatud määrus. Töövõime hindamisel ei võeta aluseks SKA poolt tuvastatud puude raskusastet ega SKA poolt varem tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ja püsiva töövõimetuse kestust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-20-912 Terviseandmete ja töövõime hindamise ekspertiisi raames teostatud visiidi käigus on tuvastatud apellandil lapseeast alates esinevad lülisamba struktuursed muutused, eelkõige lülisamba rinnaosas (vildakselgsus ehk skolioos ja ülemäärane kumerselgsus ehk küfoos), mis olulisel määral liikumispiiranguid ei põhjusta. Kuna lülisamba kõverdumisega kaasneb seljalihaste asümmeetria ja ebaühtlane toonus, on enesetunnet võimalik parandada lihaspingete alandamisele ja lihaste tugevdamisele suunatud taastusraviga. Üheks võimaluseks on ka korrigeeriva ortoosi (korsettravi) rakendamine, kuid apellant ei ole seda vajanud. Viimase viie aasta jooksul ei ole ortoose välja kirjutatud. Visiidipõhisel hindamisel apellant kaelatuge ei kasutanud. 23.01.2018 on teostatud MRT kaelapiirkonnast, kus närvijuurte kompressiooni ja seljaaju lesiooni ei ilmestu, seega on valusündroom tingitud lihaskorseti ebaühtlasest toonusest ning leevendub eelkõige regulaarse võimlemisega. Valuravi on seni olnud tagasihoidlik ja toimunud valdavalt käsimüügiravimite abil. Õlaliigese probleemid esinesid akuutse ajutise probleemina 2018. aastal; 23.01.2018 ultraheliuuringul probleeme ei ilmnenud ja 27.02.2020 toimunud visiidil oli õlaliigesest liikuvus hea. Lülisamba muutuseid on digiloos esmaselt kirjeldatud 2018. a röntgenoloogilisel uuringul. Samas visiidipõhisel hindamisel olulisi liikumispiiranguid ei tuvastatud. 27.02.2020 toimunud visiidil kõndimine oli korras, tasakaal ja jalgade jõud hea, abivahendeid apellant ei kasutanud, ette painutamisel visualiseerus parem roideküür, kuid valu ettepainutamisel ei olnud. 10.03.2020 teostatud röntgenogrammidel rinnalülidest on rinnaküfoos süvenenud, skolioos paremale umbes 36 kraadi. Skolioosi esinemist ja raskusastet hinnatakse Cobbi skaala alusel ning sellest sõltub ravitaktika. Kui kõverdumine külgsuunas on 30–40 kraadi (apellandi uuringul umbes 36 kraadi), soovitatakse vajadusel lisaks igapäevastele lihasskeletti tugevdavatele harjutustele ka ortoosi (korseti) kandmist, kuid terviseandmetes ei leidu teavet, et apellandile oleks ortoos määratud. Operatiivset ravi kaalutakse juhtudel, kui konservatiivne ravi ei anna tulemust ning skolioos on üle 40 kraadi või progresseerub kiiresti või korsett pole aidanud. Tegutsemisvõimet hinnatakse koos adekvaatse raviga. Kui ravivajadus on vähene ja kõiki võimalusi pole kasutatud, ei saa piirang olla raske. Lülisamba struktuursed muutused on püsivad, kuid taastusravi ja lihaskorseti tugevdamisega on võimalik subjektiivset enesetunnet ja funktsionaalset võimekust parandada ning skolioosi edasist progressiooni pidurdada. Listeesi (lülide libisemist) apellandil ei esine, seda kinnitab MRT-uuring. Spondüloosi (lülisamba jäikust) apellandi puhul välistada ei saa. Liikumise valdkonnas on seda hinnatud. Käelise tegevuse valdkonnas hinnati apellandi tegutsemispiirang mõõdukaks. TIS andmetel ei ole apellandil karpaaltunneli sündroomi (randmekanalis närvi pitsumist) diagnoositud. Parema käe randmepiirkonna valu tõttu käis apellant 2017. a jaanuaris reumatoloogi vastuvõtul, kus diagnoositi kõõlustupepõletik ja määrati magnetravi ning põletikuvastane kreem. Vasaku küünarliigese mediaalne epikondüliit diagnoositi 11.01.2019, kuid see on ajutine liigese liikumispiirang, mis püsivalt töövõime ulatust ei mõjuta. Püsivaid tasakaaluhäireid ei ole TIS andmete alusel apellandil kirjeldatud sellisel määral, mis segaksid igapäevategevusi. Apellant kasutab vererõhuravimeid ebaregulaarselt, mistõttu on vererõhk kõikuv. Retseptikeskuse andmetel on osa vererõhuravimeid annulleeritud retseptide aegumise tõttu. Määratud ravist kõrvalekaldumisest tingitud kaebused ei ole püsivad ning ei mõjuta töövõimet. Puude raskusastet tuvastab SKA PISTS ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide alusel. Töövõimet hindab töötukassa TVTS ja selle alusel kehtestatud määruse alusel. Töövõime

7(10)

3-20-912 hindamisel ei võeta aluseks SKA tuvastatud puude raskusastet ega SKA poolt varem tuvastatud püsivat töövõimetust (protsendid) ja püsiva töövõimetuse kestust. Apellant ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaks aluse kahelda ekspertarstide erialateadmistel põhinevas hinnangus. Kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS terviseandmed, vaide ja TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Praegusel juhul vaatas vaidemenetluses ja ka halduskohtumenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-20-912 olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust? Kas suudate kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada jne?“).

3-20-912 seisukohta ei mõjuta ka asjaolu, et kaebaja terviseseisund ei ole TIS andmetele tuginedes ja diagnoositud haiguste, eelkõige skolioosi tagajärjel paranenud, vaid pigem halveneb. Töötukassa hindas kaebaja töövõimet muutunud õigusnormide alusel, mis seavad töövõime hindamisele erinevad kriteeriumid võrreldes 19.02.2015 otsuse tegemise ajal kehtinud kriteeriumidega. TVTS jõustus 01.07.2016. Töötukassa 15.02.2018 otsus nr TVT/18/00920 tehti tõepoolest ajal, kui TVTS kehtis töövõime hindamist puudutavas osas ligilähedaselt samas redaktsioonis (01.03.2020 jõustusid määruse nr 39 muudatused), kuid oli ettenähtav, et töövõime uuel hindamisel võib kaebaja töövõimele antud hinnang muutuda. Menetlus viidi läbi põhjalikult ja hilisemaid TIS andmeid arvestades.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.