Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. jaanuar 2021, Tallinn
Haldusasja number
3-20-1671
Haldusasi
XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 5. augusti 2020. a välismaalase passi väljaandmise keeldumise otsusele nr 15.3-3.1/1524-3
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2020. a otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – XX Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Mirja Sarap
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12. oktoobri 2020. a otsus haldusasjas nr 3-20-1671 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 1. märtsil 2021 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). Kassatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt (HKMS § 52 lg 1).
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik XX esitas 14.04.2020 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) enda ja oma lapse välismaalase passi taotlused nr 1050997135 ja 1050997210.
2.PPA tegi 05.08.2020 otsuse nr 15.3-3.1/1524-3, millega keeldus XXle ja tema lapsele välismaalase passi väljaandmisest põhjusel, et isik ei esitanud ühtegi dokumenti, et kodakondsusjärgse riigi ametiasutus on andnud nõusoleku talle välismaalase passi väljaandmiseks, samuti ei ole tõendanud, et sellist nõusolekut ei ole võimalik saada.
3.XX esitas 07.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 05.08.2020 otsuse tühistamiseks ja PPA kohustamiseks väljastada kaebajale ja tema lapsele välismaalase pass.
4.PPA esitas 02.10.2020 vastuse, milles oli märgitud: „XX esitas 07.09.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 05.08.2020 otsuse välismaalase passi väljaandmisest keeldumise tühistamiseks. Vastustaja võtab kaebuse õigeks.“
5.Tallinna Halduskohtu 12.10.2020 otsusega rahuldati kaebus ja tühistati PPA 05.08.2020 otsus nr 15.3-3.1/1524-3 ning kohustati vastustajat andma kaebajale ja tema lapsele välismaalase pass (p 1) ning jäeti menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (p 2). Õigeksvõtu sisu on nõustumine kaebuse nõuetega, mistõttu ei hinda kohus poolte sisulisi väiteid ega ka seda, kas kaebuses esitatud kohustamisnõue definitiivse kohustamisotsuse tegemiseks on põhjendatud, vaid rahuldab kaebuse kaebaja esitatud nõuetes. Kaebuse õigeksvõtu eeldused on täidetud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.PPA esitas 29.10.2020 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 12.10.2020 otsus osas, mis puudutab kohustamiskaebuse rahuldamist. PPA palub selles osas teha uus otsus, millega jätta kaebus kohustamisnõuet puudutavas osas rahuldamata. Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebaja kanda. Tegemist on liitkaebusega, kus oli esitatud kaks nõuet – tühistamis- ja kohustamiskaebus. PPA võttis 02.10.2020 avaldusega kaebuse õigeks osaliselt, st üksnes tühistamiskaebuse osas. PPA 02.10.2020 avaldus oli üheselt mõistetav ja vormistatud ainult tühistamiskaebuse kohta. Eeltoodule viitab PPA avalduse esimene lause, mis viitab tühistamiskaebusele. Avalduse teine lause, millega võetakse kaebus õigeks, on suunatud esimesele lausele. Kahtluse või ebaselguse korral oleks halduskohus pidanud veenduma vastustaja tegelikus tahteavalduses. PPA esitas kaebuse õigeksvõtu avalduse eesmärgiga teha uus, põhjalikult motiveeritud otsus. Vastustaja nõustus nii 09.09.2020 halduskohtu määruses viidatud hinnanguga (määruse 2. lk allajoonitud osa) otsuse põhjenduste kohta kui ka kaebajaga osas, mis puudutas otsuse põhjendusi ning leidis, et otsuses ei ole arvestatud kõikide menetluse käigus esitatud dokumentidega. Halduskohtu otsust ei ole võimalik täies ulatuses täita. Selleks, et täita halduskohtu otsust, tuleb PPA-l vaidlustatud otsus tühistada ning teha asjas uus otsus kaebaja kasuks. Samas, uue otsuse põhjendamisel, kus arvesse võetakse kõiki kaebaja poolt menetluses esitatud dokumente, ei pruugi PPA jõuda järeldusele, et välismaalase passi väljastamine on põhjendatud. Halduskohus 2(4)
3-20-1671 ei saa kohustada PPA-d välja andma kaebajale ja tema lapsele välismaalase passe ilma seadusliku aluseta, st ilma õiguspärase haldusaktita.
XX palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.
PPA ei selgitanud, et ta ei ole kohustamisnõudega nõus ja seda õigeks ei võta. Halduskohus selgitas 02.10.2020 määruses nii kaebuse nõudeid kui seda, kuidas ta PPA avaldust mõistis. PPA ei esitanud halduskohtu määratud tähtajaks rohkem avaldusi.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.HKMS § 159 lg 1 sätestab, et kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse. Halduskohtul tuleb kaebuse õigeksvõtu avalduse saamisel veenduda, et vastustaja tahteavalduse sisuks on kaebuse nõudega nõustumine. Lisaks on kohtul kohustus ka sisuliselt veenduda, et vastustaja tegelik tahe on suunatud kaebuse õigeksvõtmisele. Kui kohtul on kahtlus, siis tuleb vastustaja tegelikku tahet täiendavalt selgitada. Teisalt on ka vastustaja kohustatud formuleerima kohtule esitatud tahteavalduse üheselt mõistetavalt, et vältida menetluse lõppemist HKMS § 159 alusel, kui seda tegelikult ei soovita (T. Saar, § 159, lk 550 – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013).
9.Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud halduskohtul tekkima PPA 02.10.2020 avalduse pinnalt kahtlust, et vastustaja soovib kaebust õigeks võtta üksnes tühistamiskaebuse osas. Kuigi avalduses on PPA viidanud tühistamiskaebuse esitamisele, on PPA märkinud, et võtab kaebuse õigeks. PPA ei ole seejuures eristanud tühistamis- ja kohustamisnõudeid ega märkinud, et õigeksvõtt ei laiene ülejäänud kaebuse osale. Avalduse teine lause, millega võetakse kaebus õigeks, ei viita sellele, et see oleks suunatud üksnes tühistamisnõude õigeksvõtule. Kuigi HKMS § 159 ei keela kaebuse õigeksvõtmist üksnes mõne nõude osas (T. Saar, § 159, lk 551 – K. Merusk, I. Pilving. Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2013), pidi PPA-le olema mõistlikult arusaadav, et 02.10.2020 avaldust selliselt sisustades võtab vastustaja kaebuse õigeks nii kohustamis- kui ka tühistamisnõude osas. Vastustajat ei ole põhjust pidada õiguslikult kogenematuks ning HKMS § 2 lg 5 rikkumist ei ole halduskohtule alust ette heita.
10.Halduskohus kohustas 09.09.2020 määrusega vastustajat esitama kaebuse kohta kirjaliku vastuse hiljemalt 09.10.2020. Selleks ajaks ei esitanud PPA ühtegi muud menetlusdokumenti peale viidatud õigeksvõtu. Kohus ei teinud asjas otsust enne nimetatud tähtaja möödumist.
11.Ringkonnakohus ei nõustu PPA-ga, et halduskohtu 12.10.2020 otsust ei ole võimalik täita. Õigeksvõtt tähendab nõustumist kaebuse nõudega ning kaebuse õigeksvõtmise korral peab kohus enne kaebuse rahuldamist üksnes veenduma, et seaduses sätestatud eeldused kaebuse õigeksvõtmiseks ja õigeksvõtu vastuvõtmiseks on täidetud. Vastustaja ei pea õigeksvõttu õiguslikult ega faktiliselt põhjendama. Seega on halduskohus õigesti selgitanud, et õigeksvõtu puhul ei pidanud ta mh hindama, kas esitatud definitiivne kohustamisnõue on põhjendatud. Haldusasja menetluses ei osale kolmandaid isikuid, kelle õigusi saaks kaebuse õigeksvõtmine puudutada.
12.Seega eeldab õigeksvõtt, et vastustaja nõustub sellega, et kaebus õigeks võetud nõuete osas rahuldatakse. Praegusel juhul toob see kaasa selle, et PPA nõustus tühistama 05.08.2020 otsuse nr 15.3-3.1/1524-3 ning väljastama kaebajale ja tema lapsele välismaalase pass ning see pidi 3(4)
3-20-1671 vastustajale olema õigeksvõtu avaldust esitades mõistetav. Materiaalõiguslikku takistust passide väljastamiseks ei esine (vt isikut tõendavate dokumentide seaduse § 27 lg 1; vrdl I. Järvekülg, V. Kõve, § 440, lk 1038 – Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn, 2017). Seejuures ei eelda taotluse rahuldamise korral haldusakti väljastamine selle ulatuslikku põhjendamist (haldusmenetluse seaduse § 56 lg-d 1 ja 3).
13.Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Menetlusosalised ei ole apellatsioonimenetluses väitnud menetluskulude kandmist ega taotlenud nende väljamõistmist teiselt poolelt.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.