Xi kaebus Tööinspektsiooni 12.10.2020. a otsuse nr 3-6/3889-13 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks, millega tuvastada tööõnnetus, ning Eesti Haigekassa 13.10.2020. a korralduse nr 1.1-4/3354835 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks, millega määrata ajutine töövõimetustoetus
Menetlusosalised
Kaebaja – X, volitatud esindaja Ülle Koppel Vastustaja – Tööinspektsioon Vastustaja – Eesti Haigekassa
1.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus ennistada tähtaeg kaebuse esitamiseks Tööinspektsiooni 12.10.2020. a otsuse nr 3-6/3889-13 tühistamiseks ja Tööinspektsiooni kohustamiseks.
Resolutsioon
2.Lõpetada haldusasja nr 3-20-2259 menetlus Tööinspektsiooni 12.10.2020. a otsuse nr 3-6/3889-13 tühistamise ja Tööinspektsiooni kohustamise nõuetes.
3.Jätta kaebus Eesti Haigekassa 13.10.2020. a korralduse nr 1.1-4/3354835 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Muud selgitused
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg 3, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte menetlusosaliste esindajatele.
1.Tartu Halduskohtu menetluses on Xi kaebus Tööinspektsiooni 12.10.2020. a otsuse nr 36/3889-13 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks ning Eesti Haigekassa 13.10.2020. a korralduse nr 1.1-4/3354835 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks.
2.Tööinspektsioon esitas 11.01.2021. a vastuse kaebusele, milles muuhulgas leiab, et Xi kaebus on esitatud tähtaega rikkudes.
3.Eesti Haigekassa esitas 12.01.2021. a vastuse kaebusele. Eesti Haigekassa märgib vastuses, et 13.10.2020. a korraldus toimetati kaebajale kätte 19.10.2020, seega on 17.11.2020 esitatud kaebus haigekassa korralduse osas tähtaegne.
4.Xi esindajas esitas 27.01.2021. a avalduse kaebetähtaja ennistamiseks. Kohtu seisukoht
5.Kohus lahendab esmalt (I) kaebaja avalduse kaebetähtaja ennistamiseks, seejärel (II) lõpetab Tööinspektsiooni 12.10.2020. a otsuse nr 3-6/3889-13 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks nõuetes menetluse ja viimaks (III) kaalub, kas menetlust tuleb jätkata Eesti Haigekassa 13.10.2020. a korralduse nr 1.1-4/3354835 tühistamise ja uue otsuse tegemiseks kohustamise nõuete osas. I
6.Kohtu hinnangul on kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel olulised järgmised asjaolud:
6.1.X esitas Tartu Maakohtule 09.11.2020. a hagi, milles taotles: 1) tuvastada, et 03.09.2020. a hagejaga juhtunud õnnetus oli tööõnnetus; 2) kohustada kostjat (hageja tööandjat Turbotrans OÜ) tegema kohtuotsuse alusel kanne Xi töövõimetuslehel ravikindlustushüvitise saamiseks Eesti Haigekassalt; 3) mõista välja kahjuhüvitis 800,82 eurot. Tartu Maakohus registreeris hagiavalduse tsiviilasjana nr 2-20-16421.
6.2.Xi esindaja saatis 12.11.2020. a hagi tööõnnetuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu e-posti aadressile kell 10.20. Kuna 12.11.2020. a digitaalselt allkirjastatud menetlusdokument oli adresseeritud päises Tartu Maakohtule ning hagiavalduses oli esitatud nõuded eraõigusliku juriidilise isiku vastu, siis edastas Tartu Halduskohtu kantselei 12.11.2020. a saabunud dokumendi lahendamiseks Tartu Maakohtule e-posti kaudu kell 10.53 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 68 lg 3 alusel.
6.3.Xi esindaja esitas Tartu Halduskohtule 17.11.2020. a kaebuse, milles taotleb 03.09.2020 toimunud tööõnnetuse tuvastamist ja ravikindlustushüvitise saamist RakS § 54 lg 1 p 6 ja § 56 lg 13 alusel. Kaebaja ei nõustu Tööinspektsiooni 12.10.2020. a otsusega nr 3-6/3889-13 ning nõuab, et tööandja Turbotrans OÜ teeb kohtuotsuse põhjal kande Xi töövõimetuslehel ravikindlustushüvitise saamiseks Eesti Haigekassalt.
7.Kohus võttis 18.11.2020. a määrusega haldusasja materjalide juurde tõendina Tartu Maakohtu 17.11.2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-20-16421 ja Tartu Halduskohtu kantselei 12.11.2020. a kell 10.53 Tartu Maakohtule edastatud e-kirja. Kohus jättis 18.11.2020. a määrusega kaebuse käiguta, kohustades kaebuse esitajat esitama kohtule korrektne volikiri, täpsustama kaebuse nõudeid ja esitama kaebuse terviktekst.
8.Kaebaja esindaja esitas Tartu Halduskohtule 27.11.2020. a taotluse kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebaja täpsustas, et vaidlustab Tööinspektsiooni 12.10.2020. a otsust nr 36/3889-13, taotleb otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Kaebaja taotleb kaebusega tuvastada, et 03.09.2020 Xiga juhtunud õnnetus oli tööõnnetus. Kaebaja taotleb veel Eesti Haigekassa 13.10.2020. a korralduse nr 1.1.-4/3354835 tühistamist ning Eesti Haigekassa kohustamist hüvitama RaKS § 54 lg 1 p 6 ja § 56 lg 13 alusel ajutine töövõimetustoetus tööõnnetuse tagajärjel.
9.Tööinspektsioon (TI) selgitas vastuses kaebusele, et vaidlusaluse otsuse saatis vastustaja kaebaja e-posti aadressile Y 12.10.2020 kell 11.20 ja palus adressaadilt teavitust dokumendi kättesaamise kohta. Samal päeval, s.o 12.10.2020 kell 16.24 helistas kaebaja tööinspektor-uurijale ja avaldas sügavat pahameelt nii tööandja akti osas kui ka TI otsuse osas, millega temaga juhtunud õnnetusjuhtumi uurimine lõpetati. 14.10.2020 teavitas kaebaja TI-d, et sai otsuse nr 3-6/3889-13 kätte 12.10.2020. Kaebaja esitas kaebuse Tartu Halduskohtule 17.11.2020. Seega on kaebus vastustaja arvates esitatud tähtaega rikkudes. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et kaebajal on õigusalaste teadmistega esindaja, seega ei saa olla vabandatav asjaolu, et kaebaja oli oma õiguste realiseerimisel eksimuses. Tähtsust omab ka asjaolu, et vastustaja 12.10.2020 otsuses nr 3-6/388913 on korrektne vaidlustamise viide, mis oluliselt lihtsustas õige kohtualluvuse valikut.
10.Eeltoodust tulenevalt sai vastustaja poolt esitatud tõendite kohaselt kaebaja X vaidlusaluse TI 12.10.2020. a otsuse nr 3-6/3889-13 kätte 12.10.2020 (vastuse lisa 1, tl 64).
11.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. HKMS § 46 lg 2 alusel võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.
12.Kaebaja pidi halduskohtu poole pöörduma seega nii tühistamis- kui kohustamiskaebusega TI 12.10.2020. a otsuse peale hiljemalt 30 päeva möödumisel päevast, kui sai teada vaidlustatud otsusest. See tähendab, et viimane päev kaebuse esitamiseks oli 11.11.2020.
13.Vastavalt HKMS § 67 lg-le 1 hakkab tähtaeg kulgema järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega on kindlaks määratud tähtaja algus. Tähtaeg möödub tähtpäeval kell 24.00, kui seaduses ei ole sätestatud või kohus ei määra teist kellaaega (HKMS § 67 lg 4).
14.Kohus leiab, et kaebus on esitatud halduskohtule hilinemisega. Tartu Halduskohtule laekus kaebaja esindaja koostatud kaebus, mis oli selgelt adresseeritud Tartu Halduskohtule ja millest nähtus tahe vaidlustada TI otsust halduskohtumenetluses, 17.11.2020. Kuigi kaebaja esindaja saatis 12.11.2020 (vt kohtumääruse p 6.2) hagi ka Tartu Halduskohtu menetlusposti aadressile, siis ei olnud selles väljendatud tahet pöörduda kaebusega Tartu Halduskohtu poole avalikõiguslike nõuetega käesoleva kohtuasja vastustajate vastu ning see edastati lahendamiseks Tartu Maakohtule, nagu see oli adresseeritud. Seetõttu leiab kohus, et halduskohtule saabus kaebus TI 12.10.2020. a otsuse peale alles 17.11.2020.
15.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Tähtaja ennistamise avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus (HKMS § 71 lg 3). Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
16.Kaebaja esindaja taotleb kaebetähtaja ennistamist, kuivõrd kaebaja esindaja on tegutsenud sooviga Tööinspektsiooni otsus tähtaegselt vaidlustada ning õige adressaadini – Tartu Halduskohtuni jõudis protressi käigus esialgselt vale päisega dokument protsessivea ja inimliku eksimuse tõttu. Kaebaja esindaja esitas taotluse tööõnnetuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu eposti aadressile 12.11.2020 kell 10.20. Kaebus esitati tähtaegselt 12.11.2020, kuid ekslikult oli kaebuse esitaja poolt esitatud Tartu Halduskohtusse ebaõige dokument, adresseeritud hagiga Tartu Maakohtule. Kaebaja esindaja tegelik tahe oli sattunud eksimusse protsessi käigus, mis oli esitaja
inimlik eksimus. Kaebaja esindaja leiab, et ebaõiglane oleks jätta puudusest tuleneva negatiivse tagajärje, kaebevõimaluse minetamise, kaebaja kanda olukorras, kus saades teada veast protsessis, esitati kaebaja esindaja poolt mõistliku aja jooksul, 17.11.2020 Tartu Halduskohtule kaebus. Mõistlikuks ajaks saaks arvestada viie (5) päeva jooksul parandatud kaebuse esitamist.
17.Kohtu hinnangul ei esine praegusel juhul mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks ning taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jääb rahuldamata. Kohus selgitab, et näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Ennekõike saavad olla kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla nt käsitletav isiku kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ta ei saanud aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt RKHK 21.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.2009 määrus haldusasjas nr 3-3-175-08, p 17). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik (nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.03.2018. a määrus nr 3-17-2015, p 12).
18.Kaebaja esindaja leiab, et esitas kaebuse tähtaegselt 12.11.2020. Kohus on seisukohal, et isegi, kui lugeda kaebus Tartu Halduskohtusse jõudnuks 12.11.2020 (vt kohtumääruse p 6.2.), siis on kaebus esitatud hilinenult. Tulenevalt HKMS § 67 lg-st 3 kohaldatakse halduskohtumenetluses tähtpäeva saabumise kohta tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 136 lõigetes 1-7 ja 9 sätestatut. TsÜS § 136 lg-st 6 tuleneb, et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Seega hakkas TI 12.10.2020. a otsuse peale tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamiseks seaduses ette nähtud tähtaeg kulgema otsusest teadasaamise päevale (12.10.2020) järgnenud kalendripäeval, s.o 13.10.2020, ning lõppes 30-päevase tähtaja viimasel päeval ehk 11.11.2020. Kuna kaebaja esindaja esitas menetlusdokumendi (hagiavalduse) Tartu Halduskohtule 12.11.2020, seejuures ei olnud selge kaebaja tahe halduskohtu pöörduda, siis ei ole ta seaduses ette nähtud tähtaega järginud.
19.Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole ise olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja asjaolud ja otsuse vaidlustamise tähtaeg. Kohtu arvates pidi kaebaja ja eriti kaebaja õigusteadusliku kõrgharidusega esindaja aru saama otsusel märgitud vaidlustamisviitest ning järgima seadusest tulenevat tähtaega. TI otsusel on korrektne vaidlustamisviide ning see ei kohusta esitama kaebust Tallinna Halduskohtule, mistõttu ei ole arusaadav kaebaja 14.10.2020 taotlus TI-le kohtualluvuse muutmiseks (tl 64). HKMS § 40 lg 2 järgi võib kirjaliku kaebuse toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja. Kohus edastab HKMS § 40 lg 2 teise lause kohaselt kaebuse koos lisadega viivitamata kohtule, kellele asi allub. Kohtu hinnangul võib olla kaebaja esindaja eksinud tähtaja arvestamisel, kuid see asjaolu ei kujuta endast antud juhul mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks. Kui tähtaja järgimiseks kohustatud menetlusosaline, iseäranis, kui selleks on õigusalaste teadmistega isik, pole ise olnud tähtaja järgimisel piisavalt hoolas, pole tähtaja ennistamine põhjendatud. Muid võimalikke mõjuvaid põhjuseid ei ole kaebaja esindaja välja toonud, mistõttu ei saa kohus neid ka arvestada ja hinnata ega ise mingit muud põhjust mõjuvaks lugeda.
20.Eeltoodud põhjustel jätab kohus 27.01.2021. a kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. II
21.Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele HKMS § 124 lg 2 kohaselt. Kohus lõpetab menetluse Tööinspektsiooni 12.10.2020. a otsuse nr 3-6/3889-13 tühistamise ja Tööinspektsiooni kohustamise nõuetes osas HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel viitega HKMS § 124 lg-le 2.
22.Kaebuse esitamisel ei ole tasutud riigilõivu, kuna kohus on aktsepteerinud kaebust riigilõivuvabana RLS § 22 lg 2 p 2 kohaselt. Võimalikud menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda HKMS § 108 lg 4 alusel.
23.Menetluse lõpetamise korral ei ole samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud (HKMS § 43 lg 1 p 2). III
24.Kohus on 09.12.2020. a määrusega võtnud menetlusse ka Xi kaebuse Eesti Haigekassa 13.10.2020. a korralduse nr 1.1-4/3354835 tühistamiseks ja uue otsuse tegemiseks kohustamiseks. Kaebaja eesmärk on, et temale määratakse ajutine töövõimetustoetus tööõnnetuse tagajärjel.
25.Kohus leiab, et olukorras, kus TI 12.10.2020. a otsus nr 3-6/3889-13 kehtib, ei ole kaebajal ilmselgelt subjektiivset õigust nõuda töövõimetushüvitise tasumist tööõnnetuse eest (RaKS § 54 lg 1 p 6 ja § 56 lg 13 alusel alates teisest päevast ning 100% keskmisest tasust). Kuivõrd Tööinspektsiooni kehtiva otsuse kohaselt ei olnud tegemist tööõnnetusega, siis puudub Eesti Haigekassal alus kaebajale töövõimetushüvitist tasuda. Sotsiaalministri 19.09.2002. a määrusega nr 109 vastu võetud „Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord“ § 16 lg 5 näeb ette, et kui haigekassale esitatakse tööõnnetuse või kutsehaigestumise põhjusega väljakirjutatud töövõimetusleht, esitab haigekassa Tööinspektsioonile päringu tööõnnetuse või kutsehaigestumise kohta kinnituse saamiseks. Seetõttu ei saavutaks kaebaja oma eesmärki üksnes kaebuse esitamisega Eesti Haigekassa vastu.
26.Kohus leiab, et Xi kaebus Eesti Haigekassa vastu on muutunud haldusasja menetluse osalise lõpetamise tõttu ilmselgelt perspektiivituks. Kohus ei saaks ilmselgelt kaebust Eesti Haigekassa vastu rahuldada, mistõttu puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus jätab Xi kaebuse Eesti Haigekassa vastu läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1 koostoimes § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna ilma Tööinspektsiooni otsuse vaidlustamiseta puudub ilmselgelt kaebajal kaebeõigus nõuda Eesti Haigekassa 13.10.2020. a korralduse nr 1.1-4/3354835 tühistamist ja uue otsuse tegemist.
27.Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (HKMS § 155 lg 5). Kaebuse läbi vaatamata jätmine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse sama nõudega samal alusel vastavalt HKMS § 43 lg-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.