Artemi Kurvitsa kaebus Viru Vangla 27.06.2019. a käskkirja nr 6-3/410-1 ja 31.07.2019. a vaideotsuse nr 6-12/224-2 tühistamiseks, Viru Vangla kohustamiseks tagastama kaebajalt ära võetud sõrmikud ning kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – Artemi Kurvits Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja nr 3-19-1680 materjalide juurde Viru Vangla poolt 22.01.2021 kohtule esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõte perioodi veebruar kuni juuni 2020 kohta, kaebaja 27.07.2020. a kahjunõue vanglale (reg 29.07.2020 nr 6-16/129-1), kaebaja 20.10.2020. a kahjunõue vanglale (reg 21.10.2020 nr 6-16/165-1) ja Viru Vangla 22.12.2020. a otsus nr 6-16/165-2.
2.Tagastada Viru Vanglale 15.12.2020 kohtule korduvalt esitatud Viru Vangla vanemvalvuri 30.05.2019. a ettekanne nr 6-20/2601-1, 30.05.2019. a akt eseme leidmise/äravõtmise kohta ja Viru Vangla 27.06.2019. a käskkiri nr 6-3/410-1 ning 22.01.2021 kohtule korduvalt esitatud Viru Vangla 13.10.2020. a otsus nr 6-16/129-2, kaebaja 18.05.2020. a kahjunõue (reg 18.05.2020 nr 6-16/83-1), Viru Vangla 19.02.2020. a käskkiri nr 6-3/152-1 ja Viru Vangla 02.03.2020. a käskkiri nr 6-3/199-1. Samuti tagastada Viru Vanglale 15.12.2020 kohtule esitatud kaebaja 20.10.2020. a kahjunõue (reg 21.10.2020 nr 6-16/164-1) ning Viru Vangla 09.12.2020. a otsus nr 6-16/164-2.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus Viru Vanglalt järgmiste tõendite väljanõudmiseks: 29.10.2018. a ja 27.11.2018. a dokumendid nr 6-10/42327-1 ja nr 6-10/42327-2, kriminaalasja nr 20922700050 materjalid ning valvekaamera 11.06.2020. a videosalvestus.
4.Jätta Artemi Kurvitsa kaebus läbi vaatamata osas, milles kaebaja palub -
kohustada Viru Vanglat tagastama kaebajale temalt 30.05.2019 ära võetud kindad ning
-
hüvitada kaebajale talle vangla omavoliga põhjustatud kahju, sh temalt 30.05.2019 kinnaste äravõtmisega ning Viru Vangla 19.02.2020. a käskkirjaga nr 6-3/152-1 ja 02.03.2020. a käskkirjaga nr 6-3/199-1 tema distsiplinaarkorras karistamisega tekitatud kahju.
kohustada Viru Vanglat mitte eksproprieerima kaebaja isiklikke asju ning suhtuma seadusesse täieliku kuuletumisega ja mitte moonutama inimlikke ja õiguspõhimõtteid;
-
hüvitada kaebajale kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-18-12313 tekitatud kahju;
-
hüvitada kaebajale tema 2013. aastal töölt vabastamisega, 2018. aastal karkude äravõtmisega ja temalt 08.10.2020 isiklike asjade äravõtmisega tekitatud kahju;
-
hüvitada kaebajale 09.06.2016. a ja 11.06.2020. a sündmustega seonduvalt tekkinud kahju;
-
hüvitada kaebajale süüteomenetlustes tekitatud kahju.
7.Jätta kaebaja menetluskulud (riigilõiv, mille tasumisest ta on menetlusabi korras vabastatud) riigi kanda ning vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.02.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida. Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
1.Viru Vanglas kinnipeetava isiku Artemi Kurvitsa kambris toimus 30.05.2019 läbiotsimine, mille käigus võeti kambrist ära veega täidetud isevalmistatud treeningvahend, mis koosnes veega täidetud kilekottidest ning lõhutud sooja pesu pükstest ja särgist.
2.Viru Vangla inspektor-kontaktisik karistas 27.06.2019. a käskkirjaga nr 6-3/410-1 (tl 7– 8) A. Kurvitsat 30.05.2019. a juhtumiga seonduvalt Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.4 (kinnipeetavale on keelatud isevalmistatud esemed) ja 8.3.1.5 (ajavahemikul 2. aprillist
30.septembrini on kinnipeetavale keelatud kindad) süülise rikkumise eest noomitustega (ehk kummagi rikkumise eest noomitusega). Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Viru Vangla kodukorra p 7.1.4 kohaselt on kinnipeetavaile keelatud isevalmistatud esemed, sh isevalmistatud treeningvahend. Kodukorra p-st 8.3.1.5 tulenevalt on 30. mail kinnipeetavaile keelatud ka kindad. Ettekande kohaselt leiti A. Kurvitsa valdusest isevalmistatud treeningvahend ning kindad. A. Kurvits ei eita seda ning tunnistab kirjalikus selgituses leitud esemed enda omaks. Muu hulgas kirjeldab ta, kuidas ta treeningvahendi omandas. Menetlejal pole alust kahelda ei ettekande ega ka A. Kurvitsa kirjaliku selgituse sisus. Eelnevale tuginedes
3-19-1680 on A. Kurvitsa süü isevalmistatud eseme valdamises ja kinnaste valdamises ajavahemikul, mil see on keelatud, tõendatud. A. Kurvitsa väited, mille kohaselt on distsiplinaarmenetlus läbi viidud lähtuvalt isiklikust vaenust, on tühipaljad. Seda, et distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks oli piisav alus, näitab asjaolu, et muu hulgas A. Kurvitsa enda ütlustega on tõendatud tema süü kahe keelatud eseme valdamises. Distsiplinaarkaristuse valikul tuleb kergendava asjaoluna arvesse võtta, et A. Kurvits tunnistas oma teod ausalt üles ega üritanud väita, nagu ta poleks süüdi. Seega on noomituse näol tegemist piisava karistusega.
3.A. Kurvits esitas 02.07.2019 Viru Vangla 27.06.2019. a käskkirja nr 6-3/410-1 peale vaide nr 6-12/224-1, milles palus käskkirja tühistada ja asi tema osavõtul uuesti läbi vaadata. Vaide kohaselt kasutas inspektor-kontaktisik vaide esitaja suhtes omavoli, võttes temalt ära tema isiklikud asjad.
4.Viru Vangla jättis 31.07.2019. a vaideotsusega nr 6-12/224-2 (tl 10–10 pöördel) A. Kurvitsa 02.07.2019 vaide täies ulatuses rahuldamata. Vaideotsuse kohaselt ei ole A. Kurvitsalt esemeid ära võetud omavoliliselt ega ebaseaduslikult, kuna Viru Vangla kodukorrast tulenevalt olid need esemed talle keelatud. Seda, et esemed olid talle lubatud, ei ole A. Kurvits vaides väitnud. Samuti on A. Kurvits distsiplinaarmenetluse käigus tunnistanud esemete talle kuulumist. Väiteid distsiplinaarmenetluse käskkirja võltsitusest või inspektorkontaktisiku valetamisest ei ole vaide esitaja mingil moel põhistanud. Puudub igasugune alus kahelda käskkirja koostanud ametniku usaldusväärsuses ning käskkirja õiguspärasuses.
5.A. Kurvits esitas 29.08.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et temalt võeti 30.05.2019 ära tema isiklikud musta värvi sõrmikud, mis olid tema vangla asjade nimekirjas. Kaebaja esitas vaide, kuid vangla diskrimineeris 31.07.2019. a vastusega nr 6-12/224-2 kaebajat ning tunnistas sõrmikute äravõtmise seaduslikuks. Sellega tõendas vangla järjekordselt omavoli, jõudu ja vabadust. Kaebaja soovib esitada menetluses faktid ja tõendid selle kohta, et vangla allutab kaebajat kuue aasta jooksul diskrimineerimisele ja ignoreerib põhiseadust ja Euroopa õigusakte.
6.Kohus jättis 10.03.2020. a määrusega kaebuse käiguta ning palus kaebajal täpsustada kohtule esitatavaid nõudeid. Muu hulgas märkis kohus selles määruses, et kui kaebaja soovib esitada kohtule mõne HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõude seoses tema kaebuses esitatud väitega, et vangla on teda kuue aasta jooksul diskrimineerinud ning ignoreerinud põhiseadust ja Euroopa õigusakte, tuleb tal sellest kohtule teatada.
7.Kaebaja esitas 19.03.2020 kohtule kaebuse täienduse, milles palus tühistada Viru Vangla käskkirja nr 6-3/410-1 ja talle tehtud noomituse (käskkirja ja Viru Vangla 31.07.2019. a otsuse nr 6-12/224-2 õigusvastasuse alusel) ning kohustada Viru Vanglat tagastama talle temalt ära võetud sõrmikud. Kaebaja sõnul jätab ta mittevaralise kahju hüvitamise kohtu otsustada. Kaebaja märkis kaebuse täienduses, et esitas Viru Vangla omavoli peale vaide ja avaldused, nõudes sisuliselt vanglalt tagastada ka talle tema isiklikud sõrmikud põhjusel, et need võeti temalt ära ebaseaduslikult. Käskkirja tühistamisele järgneb faktiliselt talle sõrmikute tagastamine. Viru Vangla kasutab kaebaja suhtes omavoli, sealhulgas toimuvad perioodilised peksmised, süstemaatilised provokatsioonid ning moraalne mõnitamine. Seda tõendavad faktiliselt Viru Vangla 19.02.2020. a käskkiri nr 6-3/1521 ja 02.03.2020. a käskkiri nr 6-3/1991.
8.Kohus võttis 22.04.2020. a määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada Viru Vangla 27.06.2019. a käskkiri nr 6-3/410-1 ja 31.07.2019. a vaideotsus nr 6-12/224-2 ning kohustada vanglat tagastama kaebajale temalt ära võetud sõrmikud. Kohus märkis samas määruses, et tõlgendab kaebust selliselt, et kaebaja ei ole soovinud esitada kahju hüvitamise nõuet. Kohus selgitas, et kui kaebaja selle käsitusega ei nõustu, tuleb tal sellest kohut viivitamata teavitada.
9.Kaebaja esitas 27.04.2020 kohtule kaebuse täienduse, milles märkis, et on alates 2016. aastast esitanud Viru Vanglale igal aastal avaldusi, millesse vangla suhtub hoolimatusega ning piirdub formaalsete vastustega. Kaebaja on nendes avaldustes osutanud vangla poolt
3-19-1680 põhiseaduse ja Euroopa õigusaktide mittejärgimisele. Vangla allutab alates 2013. aastast kaebajat omavolile. Kaebaja suhtes kohaldati distsiplinaar- ja halduskaristusi, mis on fabritseeritud ning tuginevad valele, sealhulgas on kaebajat provotseeritud. Samuti peksti kaebajat korduvalt. Krooniliste haiguste tõttu kogeb kaebaja kroonilisi valusid, kuid vangla ei soovi kaebajat ravida ning takistab seda. Kaebaja palub kohtul nõuda Viru Vanglalt välja kompensatsioon talle tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest vastavalt kohtu õiglasele otsustusele.
10.Viru Vangla palus kaebusele 08.06.2020 esitatud vastuses jätta kaebus tühistamisnõuet puudutavas osas rahuldamata ning kohustamisnõuet puudutavas osas läbi vaatamata. Vastuse põhjendused on järgmised. 1) Kaebajale on Viru Vangla 27.06.2019. a käskkirjaga nr 6-3/410-1 määratud distsiplinaarkaristus õiguspäraselt. Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastavalt kehtivale õiguslikule regulatsioonile, kaalutud on kõiki menetluse seisukohalt olulisi aspekte, haldusakt vastab vorminõuetele ning karistamise otsus on rikkumisega proportsionaalne. Vastustaja jääb distsiplinaar- ja vaidemenetluses väljendatud seisukohtade juurde, paludes kohtul vastavalt HKMS § 165 lg-le 2 vangla põhjendusi järgida. 2) Kaebaja taotlus sõrmikute tagastamiseks ei ole lubatav, kuna kaebaja ei ole kohustamisnõudes läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sõrmikute tagastamise nõue ei ole n-ö orgaaniliselt seotud distsiplinaarmenetlusega ning ka vaides ei ole nende tagastamise nõuet käsitletud. Lisaks ei ole Viru Vangla kodukorra punkti 8.3.1.5 järgi 1. aprillist kuni
1.oktoobrini isiklikud kindad kambris lubatud, spordikindad ei ole lubatud üleüldse. Nagu nähtub 30.05.2019. a esemete leidmise ja äravõtmise akti punktist 2, olid mustad sõrmikud täiendatud külge õmmeldud nahatükkidega. Seega võib arvata, et mustad sõrmikud olidki kaebajal mõeldud n-ö spordikinnasteks.
11.Kohus andis 09.11.2020. a määrusega kaebajale tähtaja kohtu palutud täiendavate selgituste esitamiseks.
12.Kaebaja selgitas 12.11.2020 kohtule esitatud avalduses täiendavalt järgmist. Kaebaja soovib Viru Vangla 27.06.2019. a käskkirja nr 6-3/410-1 tühistamist nii talle sõrmkinnaste kui ka isevalmistatud treeningvahendi omamise eest noomituse määramise osas. Kaebajalt ära võetud sõrmikud on tema omand ning olid tal ametlikult. Seda tõendab nimekiri kaebaja isiklikest asjadest, mida ta tohib enda juures kambris hoida. Need saabusid Viru Vanglasse 23.05.2011 koos kaebajaga Venemaalt ning need jäeti koos muude asjadega kaebaja kätte, mitte ei paigutatud lattu. Kuna sõrmikud ei ole keelatud, oli nende äravõtmine järelikult ebaseaduslik ja vastuolus põhiseaduse §-ga 32. Kaebaja ei eita, et ta täitis tema juures olnud isikliku kilekoti veega ja kasutas seda isiklikel eesmärkidel, asetamata ohtu ei valvureid ega ennast. Tegemist ei olnud isevalmistatud esemega. Kaebaja lihtsalt kallas harjutuste tegemise eesmärgil vee kotti ning treenis sellega käsi ja õlgu. Kaebaja ei saa füüsiliselt kasutada kangi ja rööbaspuid, mis on sektsiooni paigaldatud, kuna ta on tema suhtes toime pandud peksmiste järel praktiliselt invaliidi seisundis. Ilma karkude abita, mis on talle arsti poolt määratud, on tal seljaja puusaliigesevalude tõttu äärmiselt raske liikuda. Vangla ei võimalda talle ka ravi. Kilekott on kaebajale lubatud ning ta kasutaski seda vastavalt kodukorra punktile 7.1.39 isiklikeks vajadusteks, kuna vangla ei taha anda võimalust spordiga tegelemiseks. Kaebaja viitab tema 18.05.2020. a avaldusele Viru Vanglale koos kahju hüvitamise taotlusega talle põhjustatud füüsilise ja psühholoogilise kahju eest, tema 30.03.2020. a avaldusele nr 6-16/45-1 ning Viru Vangla 13.10.2020. a otsusele nr 6-16/129-2 tema kahjunõude rahuldamata jätmise ja osalise tagastamise kohta. Viru Vangla rakendab omavoli ja suunab põhiseaduslike õigusaktide õõnestamisele, aga samuti rahvusvaheliste Euroopa õigusaktide õõnestamisele. Oma meelevaldsusega Viru Vangla ametnikud hävitavad inimese õiguste ja vabaduste väärtuste põhimõtet.
3-19-1680 Kaebaja palub kohustada Viru Vanglat suhtuma seadusesse täieliku kuuletumisega ja mitte moonutama inimlikke ja õiguspõhimõtteid.
13.Kohus luges 24.11.2020. a määrusega, et kaebus on menetlusse võetud nõuetes Viru Vangla 27.06.2019. a käskkirja nr 6 3/410 1 ja 31.07.2019. a vaideotsuse nr 6-12/224-2 tühistamiseks, Viru Vangla kohustamiseks tagastama kaebajalt ära võetud sõrmikud ning Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel (resolutsiooni p 1). Sama määrusega andis kohus vastustajale tähtaja kaebusele kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas täiendava vastuse esitamiseks ning määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
14.Kaebaja esitas 26.11.2020 kohtule täiendava avalduse, milles märgib, et vangla ei ole kuni avalduse esitamise ajani tema 18.05.2020. a avaldusele vastanud. Selle asemel on vangla ametnikud hakanud talle oma meelevaldsust demonstreerima. Kaebajalt võetakse perioodiliselt ebaseaduslikult ära tema isiklikke asju. Viimasel korral juhtus see 08.10.2020. Seoses sellega esitas kaebaja 20.10.2020 Viru Vangla direktorile avalduse, nõudes asjade tagastamist ja kahju hüvitamist. Lisaks diskrimineerimisele ja repressioonidele, vangla ka provotseerib kaebajat ning rakendab tema suhtes prokuratuuri kaasabil omavoli (näiteks asjas nr 1-19-2550). Vangla omavoli näitlikustab ka kohtuasi nr 2-18-12313. Kaebaja suhtes pandi 11.06.2020 toime järjekordne kallaletung, mille eesmärk oli kaebajat provotseerida ning mulle tulemusel algatati kaebaja suhtes kriminaalasi, mis hiljem lõpetati (nr 20922700050). Kõik kaebaja vastu suunatud ebaseaduslikud tegevused tulenevalt sellest, et ta palus lihtsalt endale võimaldada tööd õiglaste töötingimustega ehk 8-tunnise tööpäevaga. Praegu vangla sunnib kaebajat koristamistööle, mida kaebaja saab teha kolm või neli tundi kuus. Kaebaja palub kohtul vanglalt välja nõuda tema 20.10.2020. a avaldus, lõpetatud kriminaalasja nr 20922700050 materjalid ning 11.06.2020. a valvekaamerate videosalvestus. Viimane tõendab kuriteo varjamist Viru Vangla ja Jõhvi linna prokuratuuri poolt.
15.Kaebaja esitas 02.12.2020 kohtule täiendava avalduse, milles selgitab, et vangla omavoli algas alates 2012. aastast. Ta vallandati 2013. aastal freespingitöölise kohalt, misjärel pöördus ta kohtusse (haldusasi nr 3-13-1954). Kaebajat peksti kinnipeetavate kaasabil 09.06.2016 ning perioodiliselt alates sellest ajast. Kaebaja pöördus 26.06.2016 koos lisadokumentidega Riigiprokuratuuri (s.o 10.06.2016. a dokument nr. 6-16/77-1, 10.06.2016. a käskkiri nr 6-4/422; 13.06.2016. a avaldus nr 6-10/17526-1, 22.06.2016. a dokument nr 6-10/17526-2), kust suunati tema avaldus edasi Jõhvi prokuratuuri. Jõhvi prokuratuur lõpetas kriminaalasjad, mis olid vangla poolt kaebaja vastu valesüüdistuste pinnalt algatatud. Faktiliselt tõendab vangla omavoli kohtuasi nr 1-19-2550, milles ringkonnakohus kaebaja õigeks mõistis. Viru Vangla allutas kaebajat 11.06.2020 jälle peksmisele ning algatas 12.06.2020 tema suhtes kriminaalasja nr 20922700049. Kui kohus nõuab vanglalt välja 29.10.2018. a ja 27.11.2018. a dokumendid nr 6-10/42327-1,2, siis näeb, kuidas sinise hoone ülemus võttis käskkirjaga kaebajalt ära kargud, mille abil ta trauma tõttu liigub. Kui kohus uurib materjale, mille registreerimisnumbrid kaebaja oma avalduses välja tõi, saab kohtule arusaadavaks Viru Vangla, täpsemalt ühe ametniku süstematiseeritud omavoli. Kaebaja saatis 18.11.2020 Justiitsministeeriumile avalduse (reg nr-ga 11-7/6937-1), milles kaebaja palus lõpetada tema suhtes toimuva omavoli. Justiitsministeerium keeldus 27.11.2020. a vastusega nr 11-7/6937-2 kaebajale vastamast, sest avaldus oli koostatud vene keeles. Seega ei varja Justiitsministeerium oma diskrimineerimist. Kaebaja edastas Justiitsministeeriumile esitatud avalduse ja sellele saadud vastuse kohtule. Kaebaja palub kohustada Viru vanglat esitama kohtule tema poolt 27.07.2020 vangla direktori nimele esitatud avalduse.
16.Viru Vangla selgitas 15.12.2020. a vastuses kohtunõudele, et vanglateenistus väljastab kinnipeetavale töökindad töö tegemise ajaks olenemata aastaajast. Kaebaja töötas
3-19-1680 jalutusbokside koristajana kuni 08.05.2019 ning töökindad võeti temalt ära 30.05.2019, kuna ta ei olnud sel ajal enam jalutusbokside koristamisega hõivatud. Kinnipeetavale väljastatakse vastaval perioodil isiklikud kindad taotluse alusel laost. Vastava perioodi möödumisel paigutab kinnipeetav enda isiklikud kindad lattu tagasi taotluse alusel. Kuna kinnipeetavatele väljastatakse kindaid erandkorras vaid ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 1. aprillini, ei olnud kaebajal õigust omada isiklikke kindaid kambris 30.05.2019. Kaebaja isiklikud kindad võeti ära ning teda karistati selle alusel distsiplinaarkorras, töökinnaste eest kinnipeetavale distsiplinaarkaristust ei määratud.
17.Viru Vangla ei vaielnud 15.12.2020. a seisukohas kaebaja kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisele vastu, kuid palus jätta selle rahuldamata. Kohtule esitatud kahju hüvitamise nõude kirjeldus on sama umbmäärane nagu vanglale esitatud kahjunõude kirjeldus. Vangla vaidleb jätkuvalt kaebaja etteheidetele vastu ning vanglale ei ole teada, et esitatud väited peaksid vastama tõele. Vangla jääb kahjunõude otsuses märgitu juurde ning palub kohtul neid põhjendusi järgida. Vangla õigusvastane tegevus riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 tähenduses puudub. Kaebuses kirjeldatud (või vähemalt sarnase) tervishoiuteenuse osutamise osas toimub menetlus maakohtus.
KOHTU SEISUKOHT
18.Esmalt selgitab kohus menetluses olevaid nõudeid (I) ning kontrollib selles osas kaebuse läbi vaatamata jätmise aluste esinemist (II). Seejärel võtab kohus seisukoha kaebuse muutmise taotluste osas (III) ning lahendab kaebuse menetlusse jäänud osas sisuliselt (IV). I
19.Kaebaja tahe on menetluse algusest alates olnud selge osas, milles ta soovib Viru Vangla 27.06.2019. a käskkirja nr 6-3/410-1 ja 31.07.2019. a vaideotsuse nr 6-12/224-2 tühistamist. Samuti on kaebaja selgelt väljendanud enda soovi, et talle tagastataks temalt 30.05.2019 ära võetud sõrmkindad. Kaebaja tahe on jäänud aga kohtule ebaselgeks kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas.Kohus selgitas kaebuse käiguta jätmise kohta tehtud 10.03.2020. a määruse punktis 9 kaebajale, et vaidluse eseme määravad halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus ehk asjaolud, millele kaebaja tugineb (HKMS § 41 lgd 1 ja 2). Sama määruse punktis 12 märkis kohus, et kui kaebaja soovib esitada kohtule mõne HKMS § 37 lg-s 2 sätestatud nõude seoses tema kaebuses esitatud väitega, et vangla on teda kuue aasta jooksul diskrimineerinud ning ignoreerinud põhiseadust ja Euroopa õigusakte (ning kaebaja esitab sellekohased faktid ja tõendid kohtumenetluses tema osavõtul), tuleb kaebajal sellest kohtule teatada. Muu hulgas rõhutas kohus, et nõude ja selle aluse puudumine kaebuses on kaebuse menetlemist takistav puudus. HKMS § 41 lg 2 kohaselt on kaebuse aluseks põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse.
21.Kaebuse käiguta jätmise määrusele esitatud 19.03.2020. a vastuses (tl 16–18 pöördel, tõlge tl 21–21 pöördel) märkis kaebaja, et Viru Vangla kasutab tema suhtes omavoli, sealhulgas toimuvad perioodilised peksmised, süstemaatilised provokatsioonid ning moraalne mõnitamine. Kaebaja sõnul tõendavad seda faktiliselt Viru Vangla 19.02.2020. a käskkiri nr 6-3/152-1 ja 02.03.2020. a käskkiri nr 6-3/199-1. Kaebaja väited, mis puudutavad kahju hüvitamist, on laialivalguvad ning segased. Siiski võib sellest avaldusest lugeda välja kaebaja soovi jätta hüvitise talle tekkinud mittevaralise kahju eest kohtu otsustada.Kohus palus 26.03.2020. a kohtunõudes Viru Vanglal teatada, kas kaebaja on esitanud kaebuses kirjeldatud asjaoludel vanglale mittevaralise kahju hüvitamise taotluse. Vangla edastas vastuseks kohtunõudele erinevad kaebaja kahju hüvitamise taotluste kohta tehtud otsused (tl 26–44). Kohtu hinnangul ei olnud ühtegi neist võimalik otseselt seostada käesoleva vaidlusega. Kohus selgitas 22.04.2020. a määruses, et ei pea kaebaja väidete üldisest iseloomust tulenevalt võimalikuks kontrollida kahju hüvitamise nõudes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Samas määruses tõlgendas kohus kaebust selliselt, et kaebaja ei ole soovinud esitada kahju hüvitamise nõuet, ning märkis, et kui kaebaja kohtu selle käsitusega ei nõustu, tuleb tal sellest
3-19-1680 kohut viivitamata teavitada.Pärast halduskohtu 22.04.2020. a määruse kättesaamist märkis kaebaja oma 27.04.2020. a avalduses (tl 58–58 pöördel; tõlge tl 61), et tema sooviks oli esitada kohtule ka varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Samas avalduses viitas kaebaja tema korduvatele peksmistele, tema suhtes alusetult distsiplinaarkaristuste kohaldamisele ning tema provotseerimisele. Samuti viitas ta sellele, et vangla eksproprieerib tema isiklikke asju, sh võttis ära tema isiklikud musta värvi sõrmkindad.Kohus selgitas 09.11.2020. a määruse punktis 11 kaebajale kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumisel kehtivat korda ning andis talle tähtaja 15 päeva alates määruse kättesaamisest selle teatamiseks, millal esitas ta samasisulise kahjunõude vanglale ning millal tegi vangla selle taotluse kohta lahendi. Sama tähtaja jooksul tuli kaebajal kohtule täpsustada, milline konkreetne kahju ja milliste konkreetsete vangla toimingutega on talle tekitatud, ning märkida varalise kahju puhul selle ulatus (määruse punkt 12). Muu hulgas selgitas kohus, et RVastS § 9 lg 1 järgi võib isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise ning au ja hea nime teotamise korral.Kaebaja palus oma 12.11.2020. a avalduses nõuda Viru Vanglalt välja tema 30.03.2020. a ja 18.05.2020. a kahjunõuded vanglale ning Viru Vangla 13.10.2020. a otsuse nr 6-16/129-2 tema kahjunõude rahuldamata jätmise ja osalise tagastamise kohta. Kaebaja viitas selles avalduses, et vangla rakendab tema suhtes omavoli ega järgi seaduseid, kuid ei täpsustanud ühtegi konkreetset vangla toimingut, millega talle kahju tekitati. Samuti ei märkinud kaebaja talle tekkinud varalise kahju ulatust.Kohus tegi asjas 24.11.2020 määruse, mille resolutsiooni p-ga 1 luges, et kaebus on menetlusse võetud muu hulgas kahju hüvitamise nõudes. Kuigi kohus ei täpsustanud selles määruses, millises konkreetses aluses kahjunõue menetlusse võeti, tuleb lugeda kahju hüvitamise nõue selle määrusega menetlusse võetuks neid asjaolusid puudutavas osas, mida oli kaebaja selle määruse tegemise ajani kohtule kirjeldanud.II
27.Kohus kontrollib järgnevalt HKMS § 122 lg 2 p 2 alusel, kas kaebus on menetlusse võetud õigesti. Juhul, kui selgub, et asjas esinevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud, tuleb kohtul jätta kaebus vastavas osas HKMS § 151 lg 1 punkti 1 alusel läbi vaatamata.
28.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kõrvaldanud talle 09.11.2020. a määrusega antud tähtaja jooksul kahju hüvitamise kaebuse menetlemist takistavaid puudusi. Esiteks ei ole kaebaja täpsustanud kohtule piisava selgusega seda, milline konkreetne kahju ja milliste konkreetsete vangla toimingutega on talle tekitatud. Kaebaja on toonud oma avaldustes küll näiteid tema hinnangul vangla poolt tema suhtes teostatavast omavolist, kuid ei ole selgelt väljendanud, millise konkreetse toiminguga on talle mõni konkreetne RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud kahju tekitatud. Samuti ei ole kaebaja märkinud seda, millise konkreetse toiminguga ja millises ulatuses on talle tekkinud väidetav varaline kahju. Nendest asjaoludest tulenevalt esineb kohtu hinnangul asjas HKMS § 151 lg 1 p-s 1 ja § 121 lg 1 p-s 2 sätestatud alus kaebuse kahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata jätmiseks. Nimetatud sätete kohaselt tuleb kohtul jätta kaebus läbi vaatamata, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kaebuse läbi vaatamata jätmist ei takista kohtu hinnangul antud juhul see, et kohus on võtnud asjaolude täpsemalt kontrollimiseks kaebuse kahju hüvitamise nõudes menetlusse.
29.Isegi, kui asuda seisukohale, et kaebaja avaldusi talle mittevaralise kahju hüvitamiseks on võimalik tõlgendada (ning järeldada kaebaja väidetest, et tema hinnangul seisneb talle tekkinud kahju väärikuse alandamises ja tervise kahjustamises), tuleks kahju hüvitamise nõue jätta läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel.
30.HKMS § 47 lg 1 kohaselt on kaebus halduskohtule lubatav üksnes siis, kui kaebaja on läbinud nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse
(VangS) § 1 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla
3-19-1680 on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Riigikohtu halduskolleegium on rõhutanud, et kohus saab kinnipeetava esitatud kahju hüvitamise nõuet menetleda vaid ulatuses, milles kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega tuleb halduskohtul kontrollida vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse ning kohtule esitatud kahjunõude vastavust (vt Riigikohtu 11.11.2008. a määrus nr 3-3-1-68-08, p 9; 17.06.2010. a otsus nr 3-3-1-41-10, p 12).
31.Nagu kohus eespool selgitas, määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus ehk põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse. RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohtul on võimalik kontrollida üksnes sellises kahjunõudes kohustusliku kohtueelse menetlust läbimist, mille alus, sealhulgas kahju tekitanud õigusvastane tegevus, on piisavalt selgelt ja konkreetselt väljendatud. Üksnes üldsõnalised väited, et vangla allutab kaebajat diskrimineerimisele, ignoreerib põhiseadust ja Euroopa õigusakte, laseb perioodiliselt toimuda kaebaja peksmistel, provotseerib teda süstemaatiliselt ja mõnitab moraalselt, ei ole kahjunõude sisuliselt lahendamiseks piisavad.
32.Kaebaja poolt kuni 24.11.2020 kohtule esitatud avaldustest on võimalik välja lugeda järgmised konkreetsed vangla toimingud, millega võib olla kaebaja hinnangul tekitatud talle kahju: 1) kaebajalt 30.05.2019 tema isiklike sõrmkinnaste äravõtmine ning 2) kaebaja distsiplinaarkorras karistamine Viru Vangla 19.02.2020. a käskkirjaga nr 6-3/152-1 ja 02.03.2020. a käskkirjaga nr 6-3/199-1 (vt kaebaja 19.03.2020. a avaldus; tl 16–18 pöördel, tõlge tl 21–21 pöördel). Kaebaja 12.11.2020. a avaldust (tl 80–84 pöördel, tõlge tl 88–88 pöördel) võib mõista selliselt, et ta on soovinud täpsustada kahjunõude alust vastavalt Tartu Halduskohtu 09.11.2020. a määruse punktile 12 selle avalduse punktis 2. Selles punktis ei ole kaebaja aga viidanud ühelegi konkreetsele toimingule, millega on talle kahju tekitatud, vaid selgitab üldsõnaliselt vanglas aset leidvat omavoli ja seaduste eiramist.
33.Kaebaja on vastanud kohtu nõudmisele osutada kahju hüvitamise nõudes läbitud kohustuslikule kohtueelsele menetlusele oma 12.11.2020. a avalduses. Kohus mõistab selles avalduses toodut selliselt, et kaebaja on tema hinnangul läbinud kahju hüvitamise nõudes kohustusliku kohtueelse menetluse haldusmenetlusega, mis lõppes Viru Vangla 13.10.2020. a otsusega nr 6-16/129-2 (tl 127–128). Samuti viitab kaebaja tema 18.05.2020. a kahjunõudele (tl 129–130 pöördel), millele vangla ei ole vastanud.
34.Viru Vangla on 13.10.2020. a otsusega nr 6-16/129-2 vastanud kaebaja 30.03.2020. a kahjunõudele (tl 120–120 pöördel, tõlge tl 131), mida kaebaja on puuduste kõrvaldamise korras täiendanud 08.07.2020 (tõlge tl 132 pöördel), ning kaebaja 29.07.2020. a kahjunõudele (tl 154– 155). Nimetatud kahjunõuetest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud nendes vanglalt kahju hüvitamist, mis on talle tekitatud temalt 30.05.2019 sõrmkinnaste äravõtmisega või tema karistamisega Viru Vangla käskkirjadega nr 6-3/152-1 ja nr 6-3/199-1. Selliste konkreetsete juhtumitega tekitatud kahju hüvitamise taotlemist ei nähtu ka kaebaja 18.05.2020. a kahjunõudest. Kõigis viimati nimetatud avaldustes väidab kaebaja üldsõnaliselt, et vangla on talle aastate jooksul tekitanud stressi ja hirmu ning teda on ametnike poolt kiusatud, piinatud ja regulaarselt kehaliselt väärkoheldud. Pelgalt nende üldiste väidete pinnalt ei saa lugeda kaebuses esitatud konkreetsetes asjaoludes VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks.
35.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel osaliselt läbi vaatamata ka kaebajalt ära võetud sõrmkinnaste tagastamiseks kohustamise nõudes, sest kaebaja ei ole ka selles nõudes läbinud kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust.
36.VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et
3-19-1680 kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 sätestab, et isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Vaie haldusaktile või toimingule tuleb esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). Seega tulnuks kaebajal esitada vaie temalt ära võetud esemete tagasi saamiseks 30 päeva jooksul 30.05.2019 toimingu sooritamisest ning taotleda selles temalt äravõetud esemete tagastamist (HMS § 72 lg 1 p 3).
37.Kohus palus 10.03.2020. a määruses kaebajal kohtule teatada, kas ja millal on ta taotlenud vanglalt temalt ära võetud sõrmikute tagastamist ning mida on vangla sellisele taotlusele vastanud. Kohus ei nõustu kaebaja 19.03.2020. a avalduses märgituga, et tema hinnangul taotles ta nende tagastamist käskkirjale esitatud vaides. Vaides sisaldub küll viide sellele, et esemed on võetud kaebajalt ära omavoliliselt. Kohtule arusaadavalt on kaebaja aga sidunud selle viite otseselt käskkirjaga, mitte temalt esemete äravõtmise toiminguga või sooviga nende esemete tagastamiseks. Seega nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja ei ole esitanud vanglale vaiet temalt 30.05.2019 ära võetud kinnaste tagastamiseks, mistõttu ei ole kaebaja läbinud selles nõudes VangS § 11 lg-s 5 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
38.Eeltoodust tulenevalt jääb kaebus eespool kirjeldatud kahju hüvitamise nõudes ning kaebajale sõrmkinnaste tagastamiseks esitatud kohustamise nõudes HKMS § 151 lg 1 p 1 ning § 121 lg 1 p-de 2 ja 4 alusel läbi vaatamata. III
39.Kaebaja on palunud kohtule 12.11.2020 esitatud avalduses (tl 80–84 pöördel; tõlge tl 88– 89) kohustada Viru Vanglat mitte eksproprieerima tema isiklikke asju ning suhtuma seadusesse täieliku kuuletumisega ja mitte moonutama inimlikke ja õiguspõhimõtteid. Kaebaja ei olnud neid nõudeid enne kaebuse menetlusse võtmist (kohtu 22.04.2020. a määrusega) kohtule esitanud. Seetõttu tuleb neid taotlusi käsitada kaebuse muutmise taotlustena ehk kaebuse täiendamisena täiendavate kohustamise nõuetega ning kohtul tuleb need taotlused lahendada (HKMS § 162 lg 1).
40.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav.
41.Kohus leiab, et kaebuse täiendamisest nende nõuetega tuleb keelduda, kuna kaebajal puudub sedavõrd abstraktsete nõuete esitamiseks ilmselgelt kaebeõigus ning esineks HKMS § 121 lg 2 p-s 1 sätestatud alus nende nõuete tagastamiseks. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks. Kohtulik kontroll on üldjuhul järelkontroll ning selle üle, kas vangla on konkreetsel juhtumil rikkunud seaduses sätestatud nõudeid või käitunud muul juhul õigusvastaselt, võtab kohus seisukoha konkreetse juhtumiga seonduva kaebuse sisulisel lahendamisel.
42.Kohtu hinnangul on kaebaja soovinud kaebust muuta ka kohtule esitatud 26.11.2020. a ja 02.12.2020. a avaldustes. Neid avaldusi on võimalik mõista selliselt, et kaebaja on soovinud nendes täiendada kahju hüvitamise nõude alust. Kaebaja 26.11.2020. a ja 02.12.2020. a avaldustest võib lugeda välja järgnevad avaliku võimu tegevused, millega kaebajale on tema hinnangul kahju tekitatud: 1) tema isiklike asjade äravõtmine 08.10.2020; 2) vangla ja prokuratuuri valelik tegevus kriminaalasjas nr 1-19-2550; 3) vangla poolt alusetult kriminaalasjade nr 20922700049 ja nr 20922700050 alustamine; 4) kohtu tegevus kaebaja süüdistamisel tsiviilasjas nr 2-18-12313; 5) kaebaja peksmine 11.06.2020; 6) kaebaja töölt
3-19-1680 vallandamine 2013. aastal valesüüdistuste ja võltsitud dokumentide põhjal; 7) kaebaja peksmine 09.06.2016 ning 8) sinise hoone ülemuse poolt kaebajalt 2018. aastal karkude äravõtmine.
43.Ka eeltoodud osas ei ole kaebuse muutmine HKMS § 49 lg 1 kohaselt lubatav. Kohtu hinnangul saab pidada kaebuse peamiseks (ja ka algseks) eesmärgiks seda, et kaebaja vabaneks 27.06.2019. a käskkirjaga talle määratud distsiplinaarkaristustest. Selle eesmärgi saavutamiseks ei ole otstarbekas täiendada kaebust erinevate kahju hüvitamise alustega, iseäranis täiendada Viru Vangla vastu esitatud kaebust kohtu poolt tsiviilasjas nr 2-18-12313 tekitatud kahju hüvitamisega nõudega (RVastS § 15 lg 1). Kohus saab hinnata seda, kas vangla on käitunud kaebajale 27.06.2019. a käskkirjaga distsiplinaarkaristuste määramisel õiguspäraselt või õigusvastaselt käesolevas asjas esitatud tühistamisnõude sisulisel läbivaatamisel. Kui kaebaja soovib talle mõne konkreetse vangla tegevusega põhjustatud kahju hüvitamist, saab ta esitada esmalt vanglale vastava selge taotluse ning kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise järel kahju hüvitamise nõude kohtule. Kohus ei tohi nõustuda hilisemate kaebuse nõuete täpsustuste ja muudatustega mõjuva põhjuseta (vt Riigikohtu 24.11.2015. a määrus nr 3-3-1-64-15, p 24).
44.Lisaks ei oleks kaebaja osutatud kahju hüvitamise nõude alustel kaebuse esitamine HKMS kohaselt lubatav. Kohus võtab käesoleva asja juurde vangla poolt 22.01.2021 kohtule esitatud täiendavad dokumendid osas, mis on kaebuse muutmise lubatavuse hindamiseks vajalikud (vt käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 1). Küll aga peab kohus põhjendatuks tagastada vanglale HKMS § 62 lg 2 alusel samal kuupäeval kohtule esitatud kaebaja 20.10.2020. a kahjunõude, mis on registreeritud 21.10.2020 nr-ga 6-16/164-1 ning Viru Vangla 09.12.2020. a otsuse nr 6-16/164-2, sest need ei ole seotud käesolevas asjas toimuva vaidlusega. HKMS § 62 lg 2 alusel ning kohtutoimiku ülekoormamise vältimiseks tuleb Viru Vanglale tagastada ka dokumendid, mis on kohtule esitatud korduvalt (sealhulgas kohtu poolt ekslikult vanglalt korduvalt välja nõutud Viru Vangla 19.02.2020. a käskkiri nr 6-3/152-1 ja Viru Vangla 02.03.2020. a käskkiri nr 6-3/199-1).
44.1.Kaebaja töölt vallandamisega 2013. aastal ja kaebaja väidetava peksmisega 09.06.2016 tekitatud kahju osas ei saaks lugeda läbituks VangS § 11 lg-s 8 ette nähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb esitada taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates. Kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (sealhulgas ei esita kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.2014. a määrus nr 3-3-1-78-13, p-d 18–19; 27.04.2016. a määrus nr 3-3-1-68-15, p 10). Praegusel juhul on vangla 13.10.2020. a otsusega nr 6-16/129-2 tagastanud kaebaja kahju hüvitamise taotluse seoses tema töölt vallandamisega ja 09.06.2016. a juhtumiga. Taotledes nende sündmustega seonduvalt kahju hüvitamist oma 08.07.2020. a avalduses (tõlge tl 132 pöördel), on kaebaja ilmselgelt ületanud RVastS § 17 lg-s 3 ette nähtud tähtaega. Seega on vangla kahjunõude selles osas õigesti tagastanud ning kaebaja ei ole käitunud kohustuslikus kohtueelses menetluses nõuetekohaselt, mistõttu ei oleks kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel lubatav.
44.2.Kohustuslikku kohtueelset menetlust ei saaks lugeda kohtu hinnangul läbituks ka seoses asjaoludega, et kaebajalt võeti 2018. aastal ära kargud. Seoses karkude äravõtmisega ei ole kaebaja viidanud vangla poolt kohustuslikus kohtueelses menetluses tehtud lahendile ning kaebaja poolt nimetatud kahjunõuetest ja vangla otsustest ei nähtu sellise kahjunõude aluse osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kuna kaebuse täiendamine selle kahjunõude alusega ei ole seetõttu HKMS § 49 lg 1 kohaselt lubatav, ei pea kohus vajalikuks nõuda vanglalt välja täiendavaid tõendeid, s.o Viru Vangla 29.10.2018. a ja 27.11.2018. a dokumente nr 6-10/42327-1 ja nr 6-10/42327-2. HKMS § 62 lg 2 sätestab, et kohus võtab vastu ainult
3-19-1680 sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada.
44.3.Kohtule ei ilmne asja materjalidest, et kaebaja oleks esitanud vanglale selgesõnalise kahju hüvitamise taotluse seoses sellega, et talle on vangla poolt tekitatud kahju seoses 11.06.2020 aset leidnud juhtumiga. Kohtule esitatud kaebaja tervisekaardist (tl 159 pöördel) ilmneb tõepoolest, et 11.06.2020 on meditsiinitöötaja poolt fikseeritud marrastus kaebaja vasaku käe kolmanda sõrme nuki piirkonnas (0,3 x 0,3 cm,) ning vana marrastus kaebaja kulmu piirkonnas vasakul pool (2,0 x 0,3 cm). Kaebaja on viidanud tema suhtes aastatel 2016, 2017, 2019 ja 2020 aset leidnud peksmistele oma 29.07.2020. a kahjunõudes vanglale (tl 154–155), kuid ei ole nimetanud konkreetseid kuupäevi ja asjaolusid. Sellest tulenevalt ei ole vangla oma 13.10.2020. a otsuses nr 6-16/129-2 nende asjaoludega seonduvat ka analüüsinud. Seega ei saa ka selles kahju hüvitamise nõude aluses lugeda kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks.
44.4.Kaebaja on oma 26.11.2020. a avalduses (tl 98–101 pöördel, tõlge tl 106–106 pöördel) märkinud, et viimane kord, mil temalt võeti ära tema isiklikud asjad, oli 08.10.2020. Kaebaja sõnul võeti temalt ebaseaduslikult ära käepidemetega valget värvi kilekotid, kus ta hoidis isiklikke juriidilisi menetlusdokumente ja tellitud ajalehti, musta värvi nahast poolsaapad (või botased), kristliku õigeusu palvehelmed ning kaks ikooni. Kaebaja viitas, et on esitanud vastava kahju hüvitamise taotluse vanglale 20.10.2020. Vangla poolt kohtule edastatud kaebaja 20.10.2020. a kahjunõudest (reg nr 6-16/165-1, tl 151–151 pöördel) nähtub, et kaebaja on selles taotlenud talle tekitatud hingelise kahju hüvitamist ennekõike seoses sellega, et korrapidaja pigistas läbiotsimise käigus tema intiimpiirkonda, pärast läbiotsimist valitses kambris segadus ning telefoninumbritega kaardi äravõtmisega rikuti kaebaja suhteid tema tuttavatega. Kaebaja taotleb selles avalduses küll tema isiklike asjade tagastamist, kuid avaldusest ei nähtu, et kaebaja oleks taotlenud kahju hüvitamist pelgalt seoses sellega, et tema kambrist võeti ära tema 26.11.2020 kohtule esitatud avalduses nimetatud esemed. Kaebaja ei väida käesolevas asjas läbiotsimise sobimatul viisil läbiviimist, segaduse tekitamist kambris ega ka tuttavatega suhete rikkumist. Seetõttu ei oleks kaebus selle kahjunõude aluse osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel lubatav.
44.5.Kaebaja on esitanud 26.11.2020. a avalduses väited, mille kohaselt on vangla ja prokuratuur veennud kriminaalasjas nr 1-19-2550 kohut oma valedega. Samuti viitab kaebaja sellele, et vangla on alusetult alustanud tema suhtes kriminaalasjad nr 20922700049 ja nr 20922700050 (viimane on lõpetatud). Kohtu hinnangul võib eeltoodust aru saada, et kaebaja soovib politsei ja prokuratuuri poolt kriminaalasja kohtueelses menetluses tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamist. Menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse esitamise kord on reguleeritud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (SKHS). Kriminaalasja kohtueelses menetluses prokuratuuri ja uurimisasutuse poolt tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb taotlus esitada prokuratuurile (SKHS § 14 lõige 2). Riigikohtu erikogu hinnangul viitab SKHS §-s 4 sätestatu, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda SKHS-s kehtestatud menetluskorrast (vt Riigikohtu erikogu 25.01.2019. a määrus nr 3-18-1652, p 9). Seega ei oleks sellise sisuga hüvitamiskaebuse lahendamine halduskohtu pädevuses ning esineks HKMS § 121 lg 1 p-s 1 sätestatud alus kahju hüvitamise nõude selles osas tagastamiseks. Kuna kohus ei luba kaebust selle kahju hüvitamise nõude alusega täiendada, jäävad HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata kaebaja taotlused Viru Vanglalt kriminaalasja nr 20922700050 materjalide ja 11.06.2020. a valvekaamera videosalvestuse väljanõudmiseks. IV
45.Kaebus on lubatav ja vastab piisaval määral menetlusseadustikus ette nähtud nõuetele osas, milles kaebaja palub tühistada Viru Vangla 27.06.2019. a käskkirja nr 6-3/410-1 ja 31.07.2019. a vaideotsuse nr 6-12/224-2. Viru Vangla 27.06.2019. a käskkirjaga nr 6-3/410-1
3-19-1680 (tl 7–8) karistati kaebajat noomitustega Viru Vangla kodukorra p-de 7.1.4 ja 8.3.1.5 rikkumise eest.
46.VangS § 63 lg 1 kohaselt võib kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada järgmisi distsiplinaarkaristusi: noomitus; isikliku raadio, televiisori või muu vajaliku elektriseadme kasutamise keelamine kuni 45 päevaks; ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.
47.Kaebajale on ette heidetud Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.4 rikkumist seoses sellega, et ta valdas 30.05.2019 isevalmistatud treeningvahendit, mis koosnes kilekottidest, veest ja lõhutud riideesemetest. See asjaolu nähtub nii 30.05.2019. a aktist eseme leidmise/äravõtmise kohta (tl 67 pöördel) ja 30.05.2019. a ettekandest nr 6-20/2601-1 vangla direktorile (66 pöördel) kui ka 21.06.2019. a teatisest kaebaja suhtes distsiplinaarmenetluse alustamise kohta (tl 68 pöördel) ja 26.06.2019. a distsiplinaarmenetluse protokollist nr 7-1/24989-1 (tl 65– 65 pöördel). Kaebaja on esitanud juhtumi kohta oma selgitused 21.06.2019 (tl 68, tõlge tl 92) ja 26.06.2019 (tl 69–69 pöördel, tõlge tl 92), märkides, et omatehtud sangpommi jättis talle teine kinnipeetav, kes vabanes. Samuti selgitas kaebaja, et ta kasutas kilekotti veega ortopeedilistel eesmärkidel.
48.Kinnipeetavale vanglas keelatud asjad on sätestatud VangS §-s 15. Vastavalt VangS § 15 lg-le 2 on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis: 1) ohustavad inimese julgeolekut; 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks; 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda; 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega; 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad VangS § 31 lg 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba. VangS § 15 lg 3 alusel on kehtestatud justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 641, milles on loetletud kinnipeetavale vanglas keelatud esemed ja ained. Vastavalt VangS § 15 lg-le 4 võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Viru Vangla on kehtestanud VangS § 15 lg 4 alusel täiendava nimekirja Viru Vanglas keelatud asjadest kodukorra p-s 7.1. Viru Vangla kodukorra p-s 7.1.4 sätestatu kohaselt keelatakse VSkE §-s 641 nimetatud esemete kõrval kinnipeetavatele VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad isevalmistatud esemed.
49.Kohtupraktikas on tunnustatud vangla olulist hindamisruumi esemete lubatavuse ning neist lähtuva ohu määratlemisel. Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel peab olema vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel ning pädevus julgeoleku eesmärgil keelatud esemete avastamiseks ja äravõtmiseks (vt Riigikohtu 25.10.2012. a otsus nr 3-3-1-28-12, p 14 ning seal viidatud lahendid).
50.Vaidlustatud käskkirjast ilmneb, et vangla peab kaebaja karistamiseks piisavaks seda, et tegemist on isevalmistatud esemega ning kaebaja on tunnistanud eseme talle kuuluvaks. Kohus nõustub vanglaga, et vett täis kilekottidest ja lõhutud riideesemetest kokku pandud treeningvahend on isevalmistatud ese vangla kodukorra punkti 7.1.4 tähenduses. Kuigi kaebaja viitab kodukorra punktile 7.1.39, millest tulenevalt on kinnipeetavatele lubatud viis kilekotti isiklikuks tarbeks, ei vaidle kaebaja vastu sellele, et ta oli kilekottidest ja muudest esemetest (s.o riietest) valmistanud eraldiseisva eseme. Samuti ei vaidle kaebaja vastu sellele, et see ese oli tema valduses.
51.Kuigi vaidlustatud käskkirjas puuduvad põhjendused selle kohta, millistel konkreetsetel põhjustel peab vangla kõnealust isevalmistatud treeningvahendit VangS § 15 lg-s 2 sätestatud tunnustele vastavaks, ei anna see asjaolu alust haldusakti osaliselt tühistamiseks. Isevalmistatud esemete keelustamise põhjused on ära toodud Viru Vangla kodukorra seletuskirjas. Selle kohaselt võivad kodukorra punktiga 7.1.4 keelatud isevalmistatud esemed olla vangla julgeolekule ohuks erinevatel põhjustel. Ühe peamise näitena on seletuskirjas toodud see, et
3-19-1680 esemeid valmistades võib peita neisse keelatud esemeid ja aineid, mida ei saa ilma eset lõhkumata avastada. Sellist ohtu ei saa kohtu hinnangul välistada ka käepärastest vahenditest valmistatud treeningvahendi puhul. Seega, kuigi vangla ei ole vaidlustatud käskkirjas selgitanud kõnealusest isevalmistatud treeningvahendist tulenevat ohtu, ei oleks vastavate põhjenduste esitamine saanud kohtu hinnangul tuua kaasa teistsuguse lõpplahendini jõudmist
(HMS § 58).
52.Vaidlustatud käskkirjaga on kaebajat noomitusega karistatud ka Viru Vangla kodukorra punkti 8.3.1.5 rikkumise eest. Viru Vangla kodukorra p 8.3 reguleerib kinnipeetavatele erandkorras lubatud riietust ning selle alapunkti 8.3.1.5 kohaselt võib kinnipeetav ajavahemikul
1.oktoobrist 1. aprillini, k.a kartserikaristuse kandmise ajal, hoida kambris isiklike riideesemetena 1 paari kindaid (v.a spordikindad).
53.Puudub vaidlus, et kaebaja kambrist leiti 30.05.2019, s.o väljaspool ajavahemikku
1.oktoobrist 1. aprillini, muu hulgas üks paar musta värvi talvekindaid/sõrmikuid (tl 67 pöördel). Esemete äravõtmise aktist nähtub ka see, et tegemist oli modifitseeritud kinnastega, mis antud juhul tähendas seda, et nende külge oli õmmeldud nahatükid.
54.Kohus leiab, et ka 30.05.2019 kambris kinnaste hoidmise osas on kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane. Kaebaja on kohtumenetluses viidanud tema asjade nimekirjale (tl 85–86) ning sellele, et nimekirja kohaselt on kaebajale alates 23.05.2011 kambrisse väljastatud üks paar kindaid. Kaebaja leiab, et need kindad on seega tema isiklikud, erinevalt talle jalutusboksi koristamiseks väljastatud töökinnastest, ning neid ei tohtinud seetõttu temalt ära võtta. Kohus sellega ei nõustu. Kodukorra punktis 8.3.1.5 on ette nähtud ajavahemik, millal on lubatud isiklike kinnaste hoidmine kambris ning sellest tulenevalt ka aeg, millal see lubatud ei ole (ehk 2. aprillist 30. septembrini).
55.Kohtule ei nähtu asja materjalidest ühtegi asjaolu, mis välistaks kaebaja süü kõnealuste kodukorra sätete rikkumisel. Süüd välistav asjaolu ei saa tuleneda kaebaja väidetest, et ta ei saa oma tervisliku seisundi tõttu kasutada treenimiseks sektsiooni paigaldatud kangi ja rööbaspuid. Juhul, kui see väide vastab tõele ning kaebaja tõepoolest vajab tema terviseseisundist tulenevalt treenimiseks teistsuguseid vahendeid kui need, mida on kaebajal võimalik kasutada vangla sektsioonis, on tal vajadusel võimalik pöörduda vastava murega vanglaametnike või meditsiinitöötaja poole. Kodukorra sätete rikkumine sel põhjusel ei ole õigustatud.
56.Kaebaja on enne käskkirja andmist ära kuulatud ning tal on olnud võimalus esitada oma vastuväited vangla väidetele (HMS § 40). Samuti on käskkirjaga kaebajale kõnealuste rikkumiste eest määratud karistused (noomitused) proportsionaalsed ning vastustaja on asjakohaselt võtnud positiivse asjaoluna karistuste määramisel arvesse seda, et kaebaja on tunnistanud nende esemete talle kuulumist.
57.Eeltoodust tulenevalt on Viru Vangla 27.06.2019. a käskkiri nr 6-3/410-1 ja 31.07.2019. a vaideotsus nr 6-12/224-2 õiguspärased ning kaebus nende haldusaktide tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
58.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on olnud vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest (kokku 250 euro ulatuses; HKMS § 104 lg 1 teine lause, riigilõivuseaduse § 60 lg 3), mistõttu jäävad need menetluskulud riigi kanda (HKMS § 118 lg 3). Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
59.Kohus kuulutab haldusasja menetluse HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja tervisekaarti puudutavas osas kinniseks. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.