1.Rahuldada kaebaja taotlus kaebuse muutmiseks ja lugeda kaebus esitatuks Tartu Vanglalt hüvitise 500 eurot väljamõistmiseks kaebaja kasuks.
2.Tagastada kaebus.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M. N märkis Tartu Vanglale 08.09.2020 esitatud pöördumises (pealkirjastatud vaidena), et ta ei nõustu vangla 02.09.2020. a vastusega nr 2-3/3095-2, sest vanglaametnike tegevus oli 26.07.2020 õigusvastane ja ebainimlik. M. N väitel on kinnipeetavatelt võetud õigus ise otsustada, kas nad soovivad viibida spordisaalis ja/või -väljakul. Vangla on andnud õigusvastaselt otsustusõiguse ametnikele. M. N soovis vastuseid küsimustele, kui mitu ruutmeetrit on spordihoones ja mitu kinnipeetavat viibis 26.07.2020 E4 osakonnas ning et kinnipeetavatele antaks kodukorda sisse kirjutatud õigus ise valida, kas kinnipeetav spordib siseruumides või spordiväljakul. M. N palus tunnistada õigusvastaseks vanglaametniku 26.07.2020. a otsus sundida kinnipeetavad spordisaali ning soovis, et kinnipeetavatele antaks tagasi neile ehitatud jõusaal koos trenažööridega.
2.Tartu Vangla selgitas 25.09.2020. a vastuses nr 2-3/3212-2, et vangla koostas 02.09.2020. a vastuse nr 2-3/3095-2 ega korda antud asjaolusid. Täiendavalt märkis vangla, et vanglateenistuse ametnikul on kaalutlusõigus teha otsus, kus kinnipeetavad spordivad. Vangla selgitas, et jõusaali kasutamine kinnipeetavate poolt lõpetati juba 2005/2006, kuna kinnipeetavad lõhkusid inventari ning seaduses ei ole öeldud, milliseid vahendeid peab vangla kinnipeetavatele sportimiseks tagama. Vangla ei ole kohustatud tagama kinnipeetavatele jõusaali kasutamist. Ka ei ole põhjendatud anda kinnipeetavale õigus valida, kus nad sporti teevad.
3.M. N esitas 04.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada õigusvastasus selles, et 26.07.2020 sunniti ebaseaduslikult E4 osakonna kinnipeetavad ilusa
3-20-1908 ilmaga spordisaali ning kohustada Tartu Vanglat kinnipeetavatele tagastama jõusaal koos inventariga. Kaebuse põhjendused: Vangla vastas 02.09.2020. a vastuses kaebaja 25.08.2020. a kirjas tõstatatud küsimustele osaliselt. Kuna vangla ei tunnistanud 26.07.2020. a tegevuse õigusvastasust, esitas kaebaja 08.09.2020 vaide, mida vangla käsitles märgukirja ja/või selgitustaotlusena. Vangla ei alustanud vaidemenetlust. Vangla jättis 25.09.2020. a vastuses vastamata vaides tõstatatud küsimustele spordihoone suuruse ja kinnipeetavate arvu kohta E4 osakonnas 26.07.2020, milleta ei ole võimalik mõista, millistes ebainimlikes tingimustes kinnipeetavaid „spordipäeva“ raames sunnitakse. Õigusaktidest ei tulene korrapidajate õigust otsustada kinnipeetavate sportimisvõimaluste üle ning põhjendamatult on kinnipeetavalt ära võetud õigus otsustada, kus ta soovib sportida, nagu kodukorra p 18.2.4 ette näeb. Kaebaja väitel soovib ta 26.07.2020. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist preventiivsetel põhjustel, et hoida ära samasugused rikkumised.
4.Tartu Halduskohus tagastas 14.10.2020. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjendused: Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda vanglalt, et kinnipeetavatele tagatakse jõusaali kasutamine ning võimalus ise valida kohta, kus sportida jne. Vangla on kaebajale vastanud ja andnud asjakohased selgitused kaebaja pöördumiste osas. Vangla vastus on vajalikul määral põhistatud. Lisaks ei ole kaebaja kaebuses nimetanud ühtegi põhjust, millest nähtuks, et kaebaja õigusi oleks rikutud „vaidemenetluses vaide esemest sõltumata“. Kaebuse materjalidest nähtub, et vangla käsitles kaebaja vaidena esitatud pöördumisi märgukirjana ning vastas neile, seejuures tähtaegselt. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, millist tema õigust vangla rikkus. Kaebaja märgib üksnes abstraktselt, et ei aktsepteeri vangla vastuseid. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul vangla vastuse sisuga, ei riku kaebaja õigusi. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda temale meelepärase sisuga vastust. Kaebaja õigusi rikuks see, kui vangla oleks jätnud pöördumisele vastamata või ei oleks seda teinud tähtaegselt. Antud juhul ei ole kaebaja sellistele asjaoludele viidanud. Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kaitsta kaebaja õigusi. Vaidlusaluse vastuse tuvastamisnõude menetlemine ei taga, et kaebaja saaks tulevikus enda esitatud pöördumistele temale sobiva sisuga vastus.
5.M. N esitas 25.10.2020 määruskaebuse, milles ta ei nõustu Tartu Halduskohtu 14.10.2020. a määrusega.
6.Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2020 määrusega rahuldati M. N määruskaebus ja tühistati Tartu Halduskohtu 14.10.2020. a määrus ning saadeti asi tagasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.
7.Tartu Halduskohus küsis 4.01.2021 kaebaja seisukohta, kuna seoses kaebaja vanglast vabanemise tõttu on kohustamisnõue muutunud ainetuks ning kas kaebaja soovib üle minna tuvastamisnõudele.
8.Kaebaja teatas 20.01.2021, et ta soovib Tartu Vanglalt 500 euro hüvitamist.
9.Kohus tegi Tartu Vanglale kohtunõude. Vangla vastas nõudele 21.01.2021.
KOHTU PÕHJENDUSED
3-20-1908
10.Kaebaja on 20.01.2021 soovinud üle minna kohustamisnõudelt hüvitamisnõudele. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal. Kaebuse muutmine aktsepteeritakse kohtumäärusega.1 Juhindudes HKMS § 49 lg-st 1, rahuldab kohus 20.01.2021 kaebuse muutmise taotluse ja loeb kaebuse esitatuks Tartu Vanglalt hüvitise 500 eurot väljamõistmiseks kaebaja kasuks (hüvitamiskaebus).
11.Kirjeldatu alusel on kaebaja esitanud hüvitamiskaebuse, viimane on hõlmatud ka tuvastamisnõudega.
12.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. VangS § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
13.Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebaja ei ole hüvitamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4, vangistusseadus § 11 lg 8).
14.Tartu Vangla teatas 21.01.2021 halduskohtule, et kaebaja on esitanud 23.11.2020 Tartu Vanglale taotluse hüvitada temale mittevaraline kahju summas 500 eurot, mis tekitati sellega, et vangla on õigusvastaselt andnud peaspetsialist-korrapidajale õiguse otsustada kinnipeetavate spordisaali või väljaku kasutamise üle; et kinnipeetavatelt on võetud võimalus kasutada jõusaali ja selle inventari ning, et 26.07.2020 sunniti E4 osakonna kinnipeetavaid spordisaali. Riigivastutuse seaduse § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kahjunõue esitati vanglale 23.11.2020, selle lahendamise tähtaeg on 23.01.2021, mis on laupäev ja seega on kahjunõude lahendamise tähtpäev 25.01.2021. Käesolevaks hetkeks ei ole vangla M. N kahjunõuet lahendanud.
15.Kuna kaebaja ei ole kohustuslikku kohtueelset menetlust hüvitamisnõude osas läbinud, on ta kohtu poole pöördunud ennatlikult. Kaebajal on õigus kohtule kaebus ja enda vastuväited vangla tegevuse peale esitada pärast seda, kui vangla on kaebaja taotluse lahendanud. Seepärast tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.