Roby Koik Mercanter Agro OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20. mai 2019. a otsuse nr 1329.1/19/1417 ja 12. juuli 2019. a vaideotsuse nr 1329.1/19/1653-1 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi Kaebaja – Mercanter Agro OÜ, esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Eva Rückenberg
Kohtuasi
Menetlusosalised
Kohtuistungi kuupäev Resolutsioon
5. november 2020
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 17. veebruar 2021. a. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui apellant ei taotle asja läbivaatamist kohtuistungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Mercanter Agro OÜ (kaebaja) esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) taotluse nr 41001900267 Eesti maaelu arengukava 2014-2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetmest 4.1 saamiseks summas 43 812,32 eurot.
2.PRIA 20.05.2019. a otsusega nr 13-29.1/19/1417 (punkt 1) jäeti kaebaja taotlus nr 41001900267 rahuldamata, sest kaebaja 2017.–2018. aasta müügitulu on toetuse saamise eesmärgil tekitatud kunstlikult, mitte ei ole saadud ettevõtte tavapärase majandustegevuse raames.
3.Mercanter Agro OÜ esitas PRIA-le vaide 20.05.2019. a otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
4.PRIA jättis vaide 12.07.2019. a vaideotsusega nr 13-29.1/19/1653-1 rahuldamata.
5.Mercanter Agro OÜ esitas 12.08.2019. a Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 20.05.2019. a otsuse nr 13-29.1/19/1417 ja 12.07.2019. a vaideotsuse nr 13-29.1/19/1653-1 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus nr 41001900267 uuesti läbi.
6.Kaebaja esitas 28.07.2020. a kohtumenetluse kiirendamise taotluse, mille Tartu Halduskohus jättis 09.09.2020. a määrusega rahuldamata.
7.Tartu Halduskohtu 06.10.2020. a määrusega otsustati haldusasi läbi vaadata istungimenetluses. Kaebaja nõue
8.Kaebaja on seisukohal, et vastustaja otsus ja vaideotsus on ilma õigusliku aluseta ning põhjendamata. Otsused on rajatud ebaõigetele ja tõendamata eeldustele/kahtlustele ning nende tegemisel ei ole lähtutud õigusnormidest, mis näevad ette toetuse määramise. Vastustaja ebaseadusliku otsuse ja vaideotsuse tõttu on toetus jäänud määramata, mistõttu jääb kaebaja ilma toetuse summast, mida tal oleks olnud õigus saada olukorras, kui vastustaja oleks otsuse ja vaideotsuse tegemisel lähtunud kehtivatest õigusnormidest toetuste määramiseks.
9.Vastustaja kohaldatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 79 lg 4 p 1 saab kohaldada üksnes juhul, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta vähemalt ühele nõudele, mis on esitatud taotlejale, taotlusele või toetatavale tegevusele. Taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et väidetavalt pole tõendatud müügitulu nõude täitmine vastavalt maaeluministri 03.02.2017 määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus“ (määrus nr 14) § 2 lg-le 1. Vastustaja on teinud vastava otsuse põhjusel, et vastustaja ei aktsepteeri ebaõigesti kaebaja poolt esitatud tõendeid müügitulu tõendamiseks. Vastustaja välistab alusetult mistahes võimaluse tehingute tegemiseks seotud poolte vahel. Seda vaatamata asjaolule, et Eesti Vabariigis on lubatud teha tehinguid sularahas, samuti seotud poolte vahel, samuti on lubatud maksekorraldusel märkida selgitusse „ülekanne“. Arusaamatu ja õigusnormidel ei põhine vastustaja nõue esitada müügiarvete tasumist tõendavad dokumendid üksnes digitaalselt kinnitatud pangakonto väljavõttena, milline on panga eraldi tasuline teenus ja tekitab kaebajale täiendavat kulu. Vastustaja ei saa nõuda kaebajalt tasuliste teenuste kasutamist toetuse saamise tõendamiseks. Vastustaja kohtleb taotlejaid ebavõrdselt, sest on ilmne, et kõikidelt taotlejatelt ei küsita samasuguseid dokumente samas vormis. Vastustaja on jätnud põhjendamata, miks ei ole maksekorraldus usaldusväärseks tõendiks makse tegemise kohta. Taotluse menetlemisel esitatud maksekorraldustele vastavad maksed on tehtud, milliseid ülekandeid tõendavad ka lisatud pangakonto väljavõtted. Kaebaja poolt vastustajale esitatud tõendid on asjakohased ning kaebaja majandustulemused (sh müügitulu nõue) vastavad meetme määrusele. Vaidlust ei ole selles, et kui vastustaja aktsepteeriks kaebaja esitatud dokumente, siis oleks 2017– 2018. a müügitulu nõue täidetud ja kaebaja toetuskõlbulik ning otsuse tulemus vastupidine. Vastustaja on ebaõigesti kohaldanud ELÜPS § 79 lg 4 p 1.
10.Vastustaja on rikkunud haldusõiguse aluspõhimõtteid. Otsused on põhjendamata. Rikutud on hea halduse põhimõtet. Kaebajat ei ole ära kuulatud.
11.Vastustaja on nõudnud kaebajalt alusetult põllumajandussaaduste tootmiseks tehtud kulutusi tõendavate dokumentide (ostuarved, nende tasumist tõendavad dokumendid, töö(võtu)lepingud jms) ja ka põhivara nimekirja esitamist, sest määruse nr 14 § 3 ei näe taotlejale ette kohustust selliseid dokumente esitada. Selliseid dokumente ei saa nõuda enne taotluse rahuldamist ja toetuse väljamaksmist ning põhivara soetamist toetuse eest. Seda muuhulgas põhjusel, et toetuse määramisel ei ole tähtsust, kas ettevõttes on näiteks üks traktor või mitu traktorit või hoopis renditakse traktorit.
12.Kaebaja on majandusaasta aruanded äriregistrile õigesti esitanud. Vastupidised väited on aluseta. Määruse nr 14 § 3 lg 4 kohaselt peavad äriühingust taotleja taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad. Puudub nõue, et nad oleksid esitatud tähtaegselt. Kaebajale ei saa ette heita, et majandusaasta aruanded on esitatud vahetult enne toetustaotluse esitamist. 2017. majandusaasta aruandes oli ostjate laekumata arve summas 116 eurot kajastatud õigesti, ning ei olnud vajalik kajastada kogu arve summat 666 eurot, nagu vastustaja otsuses oli ebaõigesti välja toodud. Vastustaja vastuväited
13.Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatavad haldusaktid on õiguspärased. Vastustaja ei ole rikkunud haldusakti põhjendamiskohustust. Vastustaja on otsuses kirjeldanud tuvastatud asjaolusid ja seisukohti ning toonud nende põhjendused. Otsuses on otseselt ja üheselt selgelt märgitud, millistel asjaoludel ja alustel toetustaotlus rahuldamata jääb. Vaideotsusega on vastustaja lahendanud taotleja vaide ehk võtnud seisukoha vaides esitatud seisukohtadele ja põhjendustele.
14.Vastustaja ei ole rikkunud hea halduse põhimõtet, kuivõrd on välja selgitanud kõik olulise tähtsusega asjaolud, mis on üheselt viinud vaidlustatavas otsuses viidatud sisulise otsustuseni. Vaidlustatavas otsuses on märgitud, et PRIA on taotlejalt küsinud põllumajandussaaduste tootmiseks tehtud kulutusi tõendavaid dokumente, kuna müügitulu saamine tootmisest eeldab ka selle tootmise eesmärgil tehtud kulutusi, ning põhivara nimekirja, mis on üheks vahendiks saada ülevaadet ettevõtte tootmisressurssidest. Taotleja aga PRIA-le nõutavaid dokumente ei esitanud. Samuti ei esitatud PRIA-le müügiarvete tasumist tõendavaid dokumente küsitud kujul, st digitaalselt kinnitatud pangakonto väljavõtetena. Seejuures PRIA selgitas, et skaneeritud maksekorraldusi ei saa pidada usaldusväärseteks tõenditeks.
15.Asjaolusid, et PRIA küsis kaebajalt vajaminevaid dokumente toetuskõlbulikkuse kriteeriumide (müügitulu nõude) täitmise väljaselgitamiseks, ja kaebaja vastuseid nendele (mh leides, et ta ei esita nõutud dokumente PRIA-le või et taotleb vastamise tähtaja pikendamist), saab otseselt kontrollida PRIA poolt tehtud järelepärimistest ning kaebaja vastustest neile. PRIA 26.03.2019. a teavituses oli kaebajale üheselt selgitatud, et ELÜPS § 76 lg 4 kohaselt kontrollib PRIA taotluse, taotleja ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, ning et ELÜPS § 76 lg 5 kohaselt kontrollitakse taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning kohapealse kontrolli käigus. Selgitati, et kui tekib vajadus andmeid täpsustada või veenduda PRIA-le esitatud andmete usaldusväärsuses, on PRIA-l õigus küsida muid toetustaotluse menetlemiseks vajalikke dokumente (sh müügitulu tõendavaid dokumente). Samuti oli märgitud, et PRIA juhib kaebaja
tähelepanu HMS § 38 lg-le 3, mille kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid – selle kohustuse täitmata jätmisel võib haldusorgan soodustava haldusakti andmisel jätta taotluse läbi vaatamata.
16.Samuti oli PRIA 09.04.2019. a vastuskirjas Mercanter Agro OÜ 29.03.2019. a kirjale märgitud, et vastavalt määruse nr 14 § 2 lg-le 1 on üheks toetustaotluse nõuetele vastavuse kriteeriumiks taotleja kahe eelmise majandusaasta müügitulu vastavus määruse nr 14 § 2 lg-le 1. Taotluses esitatud müügitulu andmete sisu ning usaldusväärsuse tuvastamiseks on PRIA palunud Mercanter Agro OÜ-lt eelnimetatud dokumente. ELÜPS § 79 lg-st 1 tuleneb, et PRIA peab veenduma taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse vastavuses toetuse saamiseks esitatud nõuetele enne toetustaotluse rahuldamise otsuse tegemist. Alles 25.04.2019. a vastuskirjas esitas kaebaja skaneeritud kujul müügiarved ning maksekorraldused ja kassa sissetuleku orderid ning teatas üksnes, et varem ei olnud võimalik aastaaruannet esitada.
17.Eelnevad asjaolud on selgesti ära toodud ka vaidlustatavas otsuses. Otsuses on ka märgitud, et taotluses esitatud müügitulu õigsuse tuvastamiseks on PRIA korduvalt palunud kaebajalt dokumente, mis tõendaks ettevõtte majandustulemuste vastavust meetme määrusele. Otsuses selgitati veelkord, et taotlejal oli kohustus esitada kontrollimiseks vajalikud dokumendid PRIAle (ELÜPS § 76 lg 3 p 1 ja 5) ja et taotleja ei täitnud (kuni otsuse tegemise ajaks) ise oma tõendamiskohustust, kuna ka 25.04.2019. a vastusega esitati küsitud dokumendid vaid osaliselt. PRIA leidis seega õigustatult, et esitatud müügiarvetes ning muudes andmestikes sisalduvate vastuolude tõttu ei ole esitatud dokumendid usaldusväärsed ja kaebaja 2017.–2018. aasta müügitulu (nõude täitmine) ei ole seega tõendatud.
18.Vastustaja on otsuses toodud asjaoludele tuginedes järeldanud, et kõiki asjaolusid kogumis hinnates on PRIA seisukohal, et 2017.–2018. aasta müügitulu nõue on jäänud kaebajal tegelikkuses täitmata ning et taotleja on müügitulu nõude täitmise toetuse saamise eesmärgil vaid kunstlikult tekitanud ja mitte ettevõtte tavapärase majandustegevuse raames saanud. Seejuures on PRIA viidanud alustele, mille tõttu toetustaotlust ei rahuldatud.
19.Vastustaja ei ole jätnud kaebajat ära kuulamata HMS § 40 mõttes. Kaebajale anti õigus olla ära kuulatud, kui talle edastati 18.04.2019. a vastus taotlusele ning teavitus kavandatavast otsusest ning anti tähtaeg seisukohtade esitamiseks kuni 26.04.2019. a. Kuni selle ajani sai kaebaja esitada seisukohti ning tõendeid/dokumente, mida kaebaja osaliselt ka tegi. Selleks ajaks pidi olema kaebajale üheselt selge, et PRIA ootab temalt õigustatult müügitulu nõude täitmise kontrollimiseks konkreetseid andmeid ja dokumente, et kaebajal on vastav tõendamiskohustus senini täitmata ning et nõutavate andmete esitamata jätmisel jäetakse taotlus rahuldamata. Kaebaja sai seejärel anda oma seisukoha ja edastada vajadusel andmeid, mida ta ka osaliselt tegi 25.04.2019. a. Seetõttu on põhjendamatu kaebuses toodud seisukoht, et on rikutud kaebaja õigust olla ära kuulatud.
20.Vaidlustatavas otsuses on märgitud, et kuna kaebaja toetustaotlus jäetakse juba haldusaktis märgitud kindlal põhjusel (ei ole tõendantavat müügitulu nõude täitmine, mistõttu taotleja ei vasta tegelikkuses toetuse saamise tingimistele) rahuldamata ja et kuna selle näol on tegemist täieliku mitterahuldamise aluseks oleva asjaoluga, siis ei pea PRIA vajalikuks otsuses sisuliselt käsitleda muid asjaolusid (teisi puudusi seoses toetusetaotlusega). PRIA leiab, et teiste võimalike rikkumiste või nõuetele mittevastamiste mittekäsitlemisega ei ole taotleja õigusi rikutud. Haldusakti tulem oleks igal juhul sama – toetustaotlus jäetakse rahuldamata.
21.Vastustaja 04.09.2020. a täiendava vastuse kohaselt ei muuda kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud tõendid vastustaja seisukohta.
Kohtu seisukoht
22.Vaidlust lahendades lähtub halduskohus Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse alaliigi „Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” eesmärgist, milleks on kohtu arusaamisel parandada põllumajandusettevõtja tulemuslikkust andes ettevõtjale investeeringutoetust.
23.Kaebaja toetusavaldusega (tl 26–46) on tõendatud, et kaebaja esitas toetuse saamiseks andmed 2017-2018 majandusaasta põllumajanduslike tegevuste, müügitulu ja toetuse abil planeeritud söödatootmise parendamise tegevuste (niiduki, vaaluti, kaaruti jne soetamine) kohta. Kusjuures kaebaja deklareeris taotluses, et ettevõtte majandustegevuseks on sööda tootmine ja lihaveiste kasvatus, sööda müük, kuivheina ja silo valmistamine nii omatarbeks kui müügiks. Toetuse abil kohustus kaebaja tõstma majandustulemusi ja parandama toodetava sööda kvaliteeti ja kogust tegutsedes põllumajandusharus-rohusööjad kariloomad. Seega on tõendatud, et kaebaja taotles 2017-2018. majandusaasta tulemustele tuginedes PRIA-lt toetust põllumajandusliku sööda tootjana parandamaks toodetava sööda kvaliteeti ja kogust.
24.Vaidlustatud otsusega (tl 6p–10) on tõendatud, et PRIA jättis kaebaja taotluse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 ühise põllumajanduspoliitika kohase maaelu arengu toetuse meetmest 4.1 saamiseks rahuldamata. Otsuse kohaselt pidas PRIA kaebaja esitatud tõendite alusel võimalikuks põhikaalutlusena asuda seisukohale, et kaebaja 2017.–2018. aasta müügitulu on toetuse saamise eesmärgil tekitatud kunstlikult, mitte ei ole saadud ettevõtte tavapärase majandustegevuse raames. Otsust tehes on PRIA tuginenud peamiselt kaebaja esitatud tõenditele ja äriregistri avalikele andmetele.
25.Halduskohus, hinnates asjas kogutud tõendeid vastastikuses seoses ja kogumis, on seisukohal, et kaebuses esitatud kaebaja seisukohad ei anna alust vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks kaebaja taotlust nr 41001900267 uuesti läbi vaatama.
26.Halduskohtu põhikaalutluseks kaebuse rahuldamata jätmisel on asjaolu, et kaebaja ei ole tõendanud, ega eluliselt usutavalt selgitanud, miks tema poolt PRIA-le haldusmenetluses esitatud tõendid ei tõenda taotluse kohast müügitulu omatoodetud põllumajanduslike toodete müügist. Kohtu arusaamisel põhjendas kaebaja taotluses investeeringu tegemise vajadust sooviga toetuse abil tõhustada ja parandada enda kui põllumajandusettevõtja tulemuslikkust just toetuses nimetatud valdkonnas (söödatootmine). Kaebaja poolt PRIA-le haldusmenetluses esitatud tõendid silo ja kuivheina ostmise (tl 61–65, 68– 69, 76) tõendavad toetustaotluses omatoodanguna toetustaotluses deklareeritud põllumajandustoodete sisse ostmist nende ise tootmise asemel, kusjuures kohtu hinnangul ei ole kaebaja ka kohtumenetluses eluliselt usutavalt suutnud selgitada erinevust toetustaotluses ja PRIAle esitatud tõendites. Eelpool viitamata kaebaja poolt vastustajale esitatud tõendite (pangakonto väljavõtted ja kassa sissetuleku orderid) alusel ei ole ilma täiendavate tõenditeta võimalik tuvastada, kas tegemist on üldse kaebaja enda põllumajandusliku tegevuse (omatoodangu) kohta esitatud tõenditega. Seda ei ole võimalik teha ka kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud kaebaja seadusliku esindaja allkirjastatud samade tõendite (tl 94-115) alusel.
27.Halduskohus selgitab vastuseks kaebusele, et haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise aja seisuga ja kohustamiskaebuse asjaolud teeb kohus kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Halduskohus andis kaebajale kohtumenetluses võimaluse kaebuse põhistamiseks täiendavate tõendite esitamiseks. Halduskohus on seisukohal, et haldus- ja halduskohtumenetluses kogutud tõendikogum ei anna alust vastustajast erinevale seisukohale asumiseks (HKMS § 165 lg 2). Tõendikogum tõendab vaidlustatud otsuse õiguspärasust selle andmise ajal.
28.HMS § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Kirjalik haldusakt peab olema kirjalikult põhjendatud (HMS § 56 lg 1 ls 1). Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2).
29.Halduskohus jagab vastustaja poolt vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses väljendatud arusaama, et kaebaja toetustaotluse ja haldusmenetluses vastustajale esitatud teatud dokumentide vormiline vastavus meetme määruses sätestatud nõuetele ei välista vastustaja järeldust, et kaebaja on täitnud tingimused kunstlikult. Tingimuste kunstlik täitmine tähendabki olukorda, kus vormiliselt on toetuse saamise tingimused täidetud, kuid see on saavutatud lubamatul viisil või on tegelikkuses tingimused siiski täitmata. Seetõttu ei jaga halduskohus kaebuse seisukohta, et tõendikogumi alusel oli võimalik teha vastupidine, s.o taotlust rahuldav otsustus.
30.Vaidlustatud otsuses on vastustaja kaebaja taotlust rahuldamata jättes tuginenud määruse nr 14 § 2 lg-le 1, mille kohaselt võib toetust taotleda ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 euro ja moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust. Taotluse kohaselt tootis kaebaja loomasööta ja sai selle müügist tulu.
31.Analüüsides vaidlustatud otsuse õiguspärasust on halduskohus poolte poolt esitatud tõendite alusel seisukohal, et vaatamata asjaolule, et vastustaja on õiguspäraselt toimetatud haldusmenetluses kohustanud kaebajat esitama taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta müügitulu tõendavad tõendid, mida halduskohus käsitleb sisuliselt raamatupidamise algdokumentidena (raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1), siis kaebaja on jätnud vastustaja õiguspärase nõude täitmata. Kohtule esitatud tõendid tõendavad, et selle asemel, et esitada toetustaotluse rahuldamise vältimatu eelduse realiseerumiseks vajalikud tõendid, esitas kaebaja taotluse tõendite esitamise tähtaja pikendamiseks kuni toetuse saajate nimekirja kinnitamiseni.
32.Halduskohus on seisukohal, et kaebajal puudus kehtivast õigusest tulenevalt alus taoliselt formuleeritud tähtajani dokumentide esitamise tähtaja pikendamise taotlemiseks, sest isiku taotluse alusel menetletavas haldusmenetluses on võimatu sellesisulise taotluse rahuldamine. Teisisõnu, taotluse taolisel kujul rahuldamine vastustaja poolt tähendanuks automaatselt seda, et kaebaja on minetanud õiguse tema poolt PRIA-lt taotletud toetusele. Neil asjaoludel loeb halduskohus vastustaja poolt kaebaja taotluse tähtaja osaliselt pikendamiseks õiguspäraseks.
Ühestki õigusaktist ei tulene kaebajale õigust tõendite esitamiseks toetuse saajate nimekirja kinnitamise järgselt. Isegi siis, kui selle taotlus eesmärgiks oli kontrollida võrdset kohtlemist teiste taotlejatega.
33.Halduskohus on seisukohal, et selles faktilises olukorras polnud kaebaja õigustatud ka uue samasisulise taotluse esitamiseks. Kohus märgib vahemärkusena vastuseks pooltele, et PRIA oli selles olukorras õigustatud kaebaja taotluse üldse tähelepanuta või läbi vaatamata jätmiseks koos sellest tulenevate õiguslike järelmitega kaebaja toetustaotluse edukusele.
34.Neil asjaoludel on halduskohus seisukohal, et ka vastustaja järgmine menetlustoiming, milleks oli kaebaja teavitamine kavandatavast toetustaotluse rahuldamata jätmises otsusest, ei riku kaebaja õigusi, sest vastustaja on kohtu hinnangul õiguspäraselt tuvastanud vastuolud kaebaja esitatud tõendites omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu kohta võrreldes toetustaotluses kirjeldatuga.
35.Halduskohus on vaidlustatud otsuses analüüsitud tõendeid hinnates seisukohal, et PRIA on arusaadavalt ja selgelt määratlenud objektiivsete asjaolude kogumi, milles seisneb kaebaja esitatud tõenditega tõendatu vastuolu kaebaja poolt toetustaotluses esitatud lähteandmetega. Kohus on seisukohal, et tõendid ei anna alust asuda PRIA-st erinevale seisukohale kaebaja tegevuse subjektiivse aspekti hindamisel. Kohus on seisukohal, et vastustaja tuvastatud faktilised asjaolud vastavad PRIA kohaldatud õiguslikule alusele. Olukorras, kus kaebajal lasus kehtiva õiguse kohaselt kohustus esitada tõendid toetustaotluse esitamisele vahetult eelnenud kahe majandusaasta kohta, siis on loogiline, et kaebajal oli toetustaotlust esitades teada need faktilised asjaolud, mis ta esitas PRIA-le toetustaotluses ning see, et kaebaja on suuteline haldusmenetluses toetustaotluses toodud faktilised asjaolud ka asjakohaste tõenditega tõendama.
36.Halduskohus on seisukohal, et kaebuses toodud väited ei anna alust PRIA-st erinevate järelduste tegemiseks. Selles kontekstis ei ole vähetähtis ka PRIA kõrvalkaalutlus, mille kohaselt ei ole kaebaja vastavalt kehtivale korrale teavitanud Veterinaar- ja Toiduametit ja kaebajal puudub söödakäitlejate registri kohane tegevusluba, sest PRIA kontrollitud andmetel ei ole kaebaja vastavat majandustegevusteadet üldse esitanudki. Nagu eelpool korduvalt osundatud deklareeris kaebaja ennast toetustaotluses aga sööda tootjana, kes soovib toetuse abil toodetava sööda kvaliteeti parandada (tl 26p). Seega ei ole korrakohaselt tõendatud toetustaotluses deklareeritu, et kaebaja on käsitletav söödatootjana, kes tegutseb põllumajandusharus-rohusööjad kariloomad, kasutades põllumajandusvaldkonna termineid.
37.Halduskohus märgib neil asjaoludel vastuseks kaebusele, et kohtule ei ole äratuntav vastustaja poolt haldusõiguse aluspõhimõtete rikkumine, mis kaebaja arvates on tõendamist leidnud. Vaidlustatud otsus on kohtu hinnangul põhjendatud nii faktiliste kui õiguslike asjaoludega ja vastustaja kaalutlused on kohtu jaoks kontrollitavad. Vaidlustatud otsuse ja vastustaja poolt üksikute menetlustoimingute tõendamiseks esitatud tõendite alusel ei saa kohtu hinnangul vastustajale teha õiguslikku etteheidet hea halduse põhimõtte eiramises. Vastupidi, kohtu hinnangul, kaebaja esitades korduvalt vastustajale asjakohatuid taotlusi, võttis ise riski, et toetustaotlus jäetakse rahuldamata tõendite tähtaegselt esitamata jätmise tõttu. Nagu eelnevalt selgitatud, on vastustaja kohtu hinnangul lahendanud korduvalt samasisulisi taotlusi, milleks tal hea halduse põhimõttest lähtudes kohustust ei olnud.
Kaebaja on kohtu hinnangul korrakohaselt ära kuulatud. Kohtule ei ole äratuntav, millises vormis oleks kaebaja täiendav ärakuulamine saanud mõjutada asjas tehtava otsuse ja vaideotsuse sisu, s.o viia toetustaotluse rahuldamisele. PRIA on kaebajale haldusmenetluses piisavalt selgitanud tõendamiskoormusega seonduvat. Kohus on oma arusaamisel sama teinud kohtumenetluses. Vaatamata sellele on kaebaja ka kohtumenetluses piirdunud samade tõendite esitamisega, mis ta esitas PRIA-le haldusmenetluses. Asjaolu, et kaebaja esindaja on tõendid varustanud allkirjaga, ei muuda kohtu hinnangut tõendite tõendamisväärtusele.
38.Seoses vastustajal lasuva tõendamiskoormusega osundab halduskohus vastuseks kaebusele, et HKMS § 59 lg 1 esimese lause järgi peab vastustaja olema valmis tõendama vaidlustatud haldusaktis väidetud faktilisi asjaolusid. Kohus jääb eelpool toodud asjaoludel seisukoha juurde, et vastustaja on temal lasuva tõendamiskoormuse täitnud. Määruse (EL) nr 1306/2013 artikkel 60, mille järgi ei anta põllumajandusalaste sektoripõhiste õigusaktidega ettenähtud eeliseid füüsilistele ega juriidilistele isikutele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad tekitasid selliste eeliste saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, vastupidiselt kõnealuste õigusaktide eesmärkidele, väljendab üldist õiguste kuritarvitamise keeldu, mis on nii EL ühtse põllumajanduspoliitika kui ka üldse EL õiguse üldpõhimõte. Kuritarvituse kindlakstegemisel tuleb hinnata isiku tegevuse objektiivset ja subjektiivset külge. Esmalt tuleb tuvastada objektiivsete asjaolude kogum, millest tuleneb, et vaatamata ühenduse õigusnormides ette nähtud tingimuste formaalsele täitmisele, ei ole õigusnormides taotletud eesmärki saavutatud. Teiseks tuleb kindlaks teha tegevuse subjektiivne aspekt, st tahe saada ühenduse õigusnormidest tulenev eelis, luues kunstlikult selle saavutamiseks vajalikud tingimused (vt RKHK otsused asjades nr 3-3-1-38-07 ja nr 3-16-567 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika). Halduskohus on seisukohal, et vastustaja otsus vastab viidatud kohtupraktikale.
39.Halduskohus nõustub vastustaja poolt kohtumenetluses täiendavalt selgitatuga, et kaebaja pidi esitama tõendid põhivara nimekirja või selle puudumise põhjendamiseks. Kohus ei saa hälbida MAK-i ja määruse nr 14 eesmärgist, mille kohaselt toetatakse meetme raames põllumajandustootjaid, kelle müügitulust suurem osa tuleb omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügist. Määruse nr 14 kohaselt on seega rõhuasetus põllumajandustoodete ise tootmisel, nii nagu selles on toetustaotlust koostades kohtu hinnangul aru saanud ka kaebaja, kuna ta on taotlust põhistanud kooskõlas meetme eesmärgiga. Kuna kaebaja tõendid tõendavad pigem toodete teiselt ettevõttelt (ettevõtjatelt) teenusena sisse ostmist jmt, siis on vastustaja kooskõlaliselt asjakohase kohtupraktikaga (vrdl RKHKo 3-3-1-9608, Tartu RngKo 3-16-1261) osundanud, et müügitulu tekkimine määruse nr 14 mõttes eeldab kulutuste tegemist sisendile (nt põllumajandusmasinad, tööjõud), mida kaebaja tõendanud ei ole. Määruse nr 14 § 2 lg 1 kohaselt võis toetust taotleda ja saada ettevõtja, kes on tootnud põllumajanduslikke tooteid. Taotleja ülesandeks oli PRIA-le tõendada, et tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 14 000 euro ja moodustas mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust. Toetustaotluse kohaselt tootis kaebaja loomasööta ja sai selle müügist tulu. Kaebaja poolt PRIAle vaidlustatud otsuse andmise haldusmenetluses esitatud tõendid ei tõenda kohtu hinnangul kaebaja poolt põllumajanduslike toodete tootmist ega põllumajanduslike toodete müügist saadud müügitulu määruses nr 14 sätestatud ajavahemikul ja summas ning protsendis kogu müügitulust.
40.Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata.
Vaideotsus ei riku kaebaja õigusi sõltumatult vaidlustatud otsusest, mistõttu puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. Seoses tühistamiskaebuse rahuldamata jätmisega puudub alus ka kohustamiskaebuse rahuldamiseks.
41.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole korrakohaselt esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust, seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.