AS Atko Bussiliinid kaebus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 08.08.2019. a toetussumma vähendamise akti ja Narva Linnavalitsuse 04.09.2019. a korraldusega nr 635-k kinnitatud vaideotsuse tühistamiseks ning Narva Linnavalitsuse kohustamiseks tasuma kaebajale 2019. a juulikuu toetussummana täiendavalt 200 eurot
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Atko Bussiliinid, volitatud esindaja Irina Embrich Vastustaja – Narva linn, volitatud esindaja advokaat Andrei Matvejev
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta AS Atko Bussiliinid kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.02.2021 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet ning AS Atko Bussiliinid sõlmisid riigihanke nr 164562 tulemusena 05.10.2015 Narva linna avaliku bussiveo
3-19-1853 teenindamise lepingu nr 179 (ATL). ATL kohaselt korraldab vedaja AS Atko Bussiliinid Narva linna bussiliinivedu ajavahemikul 01.02.2016 kuni 31.01.2022. Seoses Narva Linnavalitsuse struktuuri reorganiseerimisega on ATL-st tulenevad tellija õigused ja kohustused läinud üle Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametile.
2.Narva linnale laekus 26.07.2019 Narva linna elaniku märgukiri (26.07.2019. a e-kiri), milles avaldatakse rahulolematust AS Atko Bussiliinid teenindusega. Kaebuse kohaselt sõitis liini nr 37 teenindav buss 23.07.2019 kell 18.59 Energeetik-2 peatusest peatumata mööda ning sama tegi liini nr 38 teenindav buss 24.07.2019 kell 19.00.
3.Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet palus 29.07.2019. a kirjas nr 1-7/2864 AS-l Atko Bussiliinid põhjendada, miks jätsid bussijuhid linnaelaniku 26.07.2019. a kaebuses märgitud kordadel Energeetik-2 peatuse vahele ja reisijad peale võtmata.
4.AS Atko Bussiliinid esitas oma selgitused Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametile 05.08.2019. a vastuses. Vastuses on märgitud, et 23.07.2019 liini nr 37 teenindanud bussijuhi selgituste kohaselt ei näinud ta kell 18.59 Energeetik-2 peatuses reisijaid ja seepärast ei pidanud vajalikuks peatuda. Bussijuhile on täiendavalt selgitatud peatumise vajalikkusest ning on tehtud hoiatus, et samalaadse rikkumise kordumisel lõpetatakse temaga tööleping. 24.07.2019 liini nr 38 teenindanud bussijuhi selgituste kohaselt peatus ta kell 19.00 Energeetik-2 peatuses liini nr 37 bussi järel, kõik reisijad sisenesid liini nr 37 bussi ja mõlemad bussid jätkasid liikumist.
5.Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet vähendas 08.08.2019. a aktiga (tl 18–18p) ATL punkti 8.8 kohaselt AS-le Atko Bussiliinid makstavat toetussummat kokku 200 euro võrra AS-st Atko Bussiliinid tingitud asjaolude tõttu, s.o 100 eurot iga Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti poolt avastatud puuduse eest. Toetussummat vähendati seoses Narva Linnavalitsusele laekunud Narva linna elaniku 26.07.019. a kaebusega järgmistel põhjendustel. AS Atko Bussiliinid 05.08.2019. a selgituses esile toodud asjaolu ei ole käsitatav vääramatu jõuna ega anna alust pidada rikkumist vabandatavaks. Hankelepingu põhieesmärgiks on tagada busside saabumine peatustesse vastavalt kehtestatud sõiduplaanile. Avalikku ühistransporti peab saama kasutada sõiduplaanis ettenähtud kellaaegadel ja lubamatu on peatuse teenindamata jätmine, kui peatuses ootavad reisijad. Arvestades rikkumise ulatust ja süü suurust on põhjendatud toetuse summa vähendamine maksimummääras. Toetussumma vähendamise akt edastati AS-le Atko Bussiliinid Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 08.08.2019. a kirjaga nr 1-7/2995, mille Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti direktor on allkirjastanud ühes digikonteineris koos 08.08.2019. a aktiga.
6.AS Atko Bussiliinid esitas 13.08.2019 Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametile vaide 08.08.2019. a toetussumma vähendamise aktile. Vaide kohaselt on vaidlustatud aktis kajastatud kahe juhtumi näol tegemist kahetsusväärsete üksikjuhtumitega, mida ei saa kvalifitseerida rikkumistena. Sellistele juhtumitele ei saa koheselt reageerida sanktsioonide ning veelgi rohkem maksimaalses määras leppetrahvi rakendamisega. 23.07.2019 aset leidnud juhtumi puhul nähtub GPS süsteemi väljavõttest, et enne Energeetik-2 peatust buss aeglustas, mistõttu puudub alus mitte usaldada bussijuhi väidet, et ta veendus, et peatuses ei olnud sisenemiseks soovijaid. Samuti ei saa tõlgendada rikkumisena 24.07.2019 aset leidnud juhtumit, mil buss peatus sõidugraafiku kohaselt (õigeaegselt) ettenähtud peatuses, peatuses oli kaks bussi üksteise järel ja kõik reisijad sisenesid liini nr 37 bussi. Kaebuse esitanud isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et väidetavad rikkumised leidsid aset ja tema informatsioon vastab tegelikkusele. Lisaks ei ole leppetrahvi summa määramisel järgitud kaalutlusõiguse teostamisele kehtivaid reegleid. ATL punktist 8.8 tulenevalt on tellijal kaalutlusõigus otsustamaks, kas ja millises ulatuses konkreetse rikkumise eest vedaja toetust vähendada. Tellija pole analüüsinud ega põhjendanud vedaja rikkumise raskust, kohaldades samas leppetrahvi maksimumsummas. Maksimaalses määras leppetrahvi kohaldamine eeldab eriti olulist rikkumist.
3-19-1853
7.Narva Linnavalitsus kinnitas 04.09.2019. a korraldusega nr 635-k vaideotsuse (tl 24– 25p), millega jättis AS Atko Bussiliinid 13.08.2019. a vaide rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on järgmised. Ühistransporditeenuse osutamine on olulise avaliku huviga (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2007. a määruse nr 1370/2007 sissejuhatuse p 1), mis peab olema tagatud kõigile kindlaksmääratud ajal ja kohas. Tähtsust ei oma, kas peatustes olid reisijad või kas reisijad võisid kasutada teist liini. Sõiduplaaniga ette nähtud liinivedu peab olema täidetud sõltumata sellest, kas teine liinivedu toimub paralleelselt või mitte. Tegemist on lepingu rikkumisega, mis ei ole vabandatav (võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 100 ja 103). AS Atko Bussiliinid esitatud GPS andmetest ei tulene, et bussid peatusid peatustes. Sanktsioonide kohaldamise või kohaldamata jätmise õigus ei tulene otseselt seadusest, seega ei ole tegemist kaalutlusõigusega. Isegi kui asuda seisukohale, et sanktsiooni kohaldamise küsimus lahendatakse kaalutlusõiguse alusel, sisaldab vaidlusalune teade kaalutlusõiguse põhjendavat kirjeldust. Aktis on määratud, et sanktsiooni kohaldamine on põhjustatud lepingu rikkumisega ja selle tõttu pidas teate esitanud ametnik vajalikuks kohaldada sanktsiooni. Arvestades rikkumise ulatust ja süü suurust on toetuse summa vähendamine maksimummääras põhjendatud.
8.AS Atko Bussiliinid esitas 03.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 08.08.2019. a toetussumma vähendamise akti ja Narva Linnavalitsuse 04.09.2019. a vaideotsuse tühistamiseks ning Narva Linnavalitsuse kohustamiseks tasuma kaebajale 2019. a juulikuu toetussummana täiendavalt 200 eurot. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 1) Haldusakt on selles esinevate vormipuuduste tõttu formaalselt õigusvastane. Toetussumma vähendamise akti ei saa käsitada iseseisva haldusaktina. Sel puudub akti andnud haldusorgani nimetus, selle on allkirjastanud heakorra spetsialist ning sellest ei tulene, kas heakorra spetsialistil oli allkirjastamiseks õiguslik alus. Sellisel määral vorminõuete rikkumine võis mõjutada otsuse lõpptulemust, kuna pole isegi teada, kelle poolt on toetussumma vähendamise akt tegelikkuses tehtud. 2) Haldusaktis esitatud põhjendused on üldsõnalised. Samuti ei kajastu selles mingeid põhjendusi sanktsiooni kohaldamise otsuse ehk leppetrahvi määramise ja selle suuruse kindlaksmääramise aluseks olevate kaalutluste kohta. Sellega on vastustaja jätnud täitmata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-st 3 tuleneva nõude. Haldusaktis ei ole põhjendatud, milline on kaebaja otsene süü ning miks on leppetrahvi kohaldatud 100% ulatuses ehk maksimaalses võimalikus määras. Olukorras, kus on tegemist üksikjuhtumitega, mida ei saa kvalifitseerida rikkumistena, ei saa ühelgi juhul pidada mõistlikuks ja proportsionaalseks leppetrahvi kohaldamist 100% ulatuses. Isegi kui kõiki asjaolusid kaaludes oleks vastustaja jõudnud järeldusele, et leppetrahvi kohaldamine on proportsionaalne meede (millega kaebaja ei nõustu), saaks juhtumi asjaolusid arvestades pidada proportsionaalseks leppetrahviks kordades väiksemat summat. Kohtupraktikas on sarnaste kaalutlusvigade puhul haldusakt tühistatud (Tartu Ringkonnakohtu 23.02.2016. a otsus nr 3-14-431). 3) Vastustaja ei ole kaalutlusotsuse tegemisel arvestanud kaebaja selgitusi ega analüüsinud, kas juhtumeid saab kvalifitseerida puudustena ATL tähenduses. Kaebaja on vaides selgitanud, miks 24.07.2019. a juhtumit ei saa tõlgendada rikkumisena.
9.Narva linn palus kaebusele esitatud vastuses jätta see järgmistel põhjustel rahuldamata. 1) Haldusakt on formaalselt õiguspärane ning vastab HMS § 55 lg 4 nõuetele. Haldusakti on esmalt allkirjastanud heakorra vanemspetsialist ning seejärel on see allkirjastatud Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti direktori poolt ühes digikonteineris kaaskirjaga. HMS § 5 lg-st 6 ega e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadusest ei tulene nõuet, et digitaalselt allkirjastatud dokument peab olema ühes konteineris. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti direktor on ameti põhimääruse järgi allkirjastamiseks pädev isik. Juhul,
3-19-1853 kui kohus tuvastab, et haldusakt ei ole formaalselt õiguspärane, ei või see asjaolu olla iseseisvalt haldusakti kehtetuks tunnistamise aluseks. 2) Haldusakt on sisuliselt õiguspärane. Vastustaja kaalutlusõigus seisnes antud juhul selle kaalumises, kas määrata ATL-ga ette nähtud sanktsioone või jätta sanktsioonid kohaldamata. Ühistranspordiseaduse § 20 lg 2 p 8 kehtestab, et avaliku teenindamise lepinguga määratakse sanktsioonid lepingu rikkumise puhul. Sanktsioonide kohaldamise või kohaldamata jätmise õigus ei tulene otseselt seadusest, mistõttu ei ole tegemist kaalutlusõigusega HMS § 4 lg 1 tähenduses. Isegi kui asuda seisukohale, et sanktsioonide kohaldamise küsimus lahendatakse kaalutlusõiguse alusel, sisaldab vaidlustatud akt kaalutlusõiguse põhjendavat kirjeldust. Seadus ei kehtesta, millises ulatuses peavad olema kaalutlused esitatud. Aktis on märgitud, et sanktsiooni kohaldamine on põhjustatud lepingu rikkumisega ja selle tõttu pidas teate esitanud ametnik vajalikuks kohaldada sanktsiooni. Sanktsiooni kohaldamisel on märgitud, et trahvi suurus on määratud rikkumise ulatust ja süü suurust arvestades. Aktis on viidatud hankelepingu põhieesmärgile, milleks on tagada busside saabumine peatustesse vastavalt kehtestatud sõiduplaanile. Samuti on märgitud seda, et avalikku ühistransporti peab saama kasutada sõiduplaanis ettenähtud kellaaegadel ning lubamatu on peatuse teenindamata jätmine, kui peatuses ootavad reisijad. Eeltoodut arvestades on haldusakti sõnastus piisav tuvastamaks, et vastustaja peab igasugust sõiduplaani rikkumist lubamatuks. 3) Kuna vedaja poolt kehtestatud sõiduplaani täitmata ja veootsa teostamata jätmine on täiesti lubamatu, oli tegemist olulise rikkumisega, ning toetussumma vähendamine 100% ulatuses on proportsionaalne ja põhjendatud.
10.Halduskohus määras 25.11.2020 asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses ning teavitas pooli asjas lahendi avalikult teatavaks tegemise ajast.
KOHTU SEISUKOHT
11.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel kehtiva ATL (tl 5–16) näol on tegemist halduslepinguga HMS § 95 tähenduses (vt ATL sissejuhatav osa ning sama lepingu kohta esitatud seisukohad Riigikohtu halduskolleegiumi 21.11.2018. a määruses nr 3-17-1329). ATL punkti 2.2 teise lause kohaselt teostab vedaja (kaebaja) avaliku liiniveo korraldamisel sõiduplaanijärgset veoteenust lepingu lisas 6 toodud liinidel ja mahus ning osutab muid veoteenusega kaasnevaid teenuseid. Lepingu täitmiseks kohustub tellija (vastustaja) maksma vedajale toetust sõiduplaanijärgse veoteenuse ja avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate teenuste eest vastava eelarveaasta linnaeelarvest või muudest tuluallikatest selleks sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite arvelt seaduses ja lepingu punktis 3 sätestatud korras (ATL p 2.3). ATL p 3.2 järgi arvatakse tellija poolt lepingu punkti 3.1 kohaselt arvestatud toetusest maha lepingus sätestatud korras vähendatud toetussumma ja viivised.
12.ATL p 8.8 kohaselt on tellijal õigus vähendada vedajale makstavat toetussummat kuni 100 (ükssada) eurot iga tellija poolt avastatud puuduse eest, mis puudutavad sõidukijuhtidele esitatavate nõuete mittetäitmist või muude ATL või ükskõik millistest riigihanke viitenumber 164562 dokumentidest ja/või nende lisadest tulenevate kohustuste mittetäitmist, kui ATL mõnest muust sättest ei tulene konkreetse rikkumise osas teistsugust sanktsiooni. ATL p 8.10 kohaselt vormistab tellija toetussumma vähendamise ühepoolse aktiga ning saadab selle viivitamatult vedajale. Sama punkti teise lause kohaselt makstakse vastava kuu toetussumma väljamakse tegemisel toetust aktis märgitud summa võrra vähem.
13.Kuigi ATL p-s 8.8 sätestatud toetussumma vähendamine kujutab endast leppetrahvi (VÕS § 158), vastab ATL p 8.10 alusel tehtav toetussumma vähendamise otsustus haldusakti tunnustele (HMS § 51 lg 1) (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 19.12.2019. a otsuse nr 3-171329 p-d 13, 17–18). Riigikohus on selgitanud ka seda, et haldusmenetluse ja halduskohtumenetluse eripära ei võimalda lähtuda leppetrahvi nõude esitamisel ja selle õiguspärasuse kontrollimisel VÕS regulatsioonist (vt Riigikohtu sama otsuse p 19).
3-19-1853
14.HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 4 märgitakse kirjalikus haldusaktis selle andnud haldusorgani nimetus, haldusorgani juhi või tema volitatud isiku nimi ja allkiri, haldusakti väljaandmise aeg ning muud õigusaktiga ettenähtud andmed.
15.Haldusasja materjalidest nähtub, et kaebajat on teavitatud tema suhtes toetussumma vähendamise otsuse tegemisest Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 08.08.2019. a kirjaga nr 1-7/2995 (tl 17), millega edastati talle toetussumma vähendamise akt (tl 18– 18 pöördel). Kohtu hinnangul tuleb neid dokumente käsitada ühe tervikliku haldusaktina. Mõlemad dokumendid on allkirjastanud Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti direktor (tl 17 pöördel) ning toetussumma vähendamise akti on enne direktori poolt allkirjastamist allkirjastanud ka Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti heakorra spetsialist (tl 19). Seega on haldusakt allkirjastatud pädevate isikute poolt. Nimetatud dokumentides on märgitud haldusakti andnud haldusorgani nimetus, haldusakti allkirjastanud isikute nimed ning haldusakti väljaandmise aeg. Küll ei ole haldusakt kooskõlas HMS §-ga 57. Vastavalt HMS § 57 lg-le 1 peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 08.08.2019. a toetussumma vähendamise aktis ega 08.08.2019. a kirjas nr 1-7/2995 sellist vaidlustamisviidet ei sisaldu. Vastavalt HMS § 57 lg-le 2 ei mõjuta vaidlustamisviite puudumine haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi. Seega kujutab vaidlustamisviite puudumine endast küll haldusakti vormipuudust, kuid tegemist ei ole asjaoluga, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise.
16.HMS § 56 lg-te 1 ja 2 järgi peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud ning haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3).
17.Kaebaja on õigesti märkinud, et ATL p-de 8.8 ja 8.10 alusel tehtav toetussumma vähendamise otsus on kaalutlusotsus. Seejuures tuleb vastustajal otsustada ATL p 8.8 kohaselt kaalutlusõiguse alusel nii toetussumma vähendamine („tellijal on õigus vähendada“) kui ka selle suurus („kuni 100 (ükssada) eurot“). Arvestades võimude lahususe põhimõtet (põhiseaduse § 4), ei tohi kohus asuda sellises olukorras haldusorgani asemel poolte huve kaaluma, vaid tal tuleb üksnes kontrollida kaalumise õiguspärasust (vt Riigikohtu 19.12.2019. a otsus nr 3-17-1329, p 19). HKMS § 158 lg-s 3 sätestatu kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.
18.Kohus leiab, et vaidlustatud toetussumma vähendamise akt vastab üldjoontes HMS-s haldusaktile kehtestatud materiaalse õiguspärasuse nõuetele. Selles on toodud ära haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning esitatud lühidalt toetussumma vähendamise kaalutlused. Vaideotsuses on vastustaja haldusakti põhjendusi täiendanud ning kohtul puudub alus kahelda, et nendest põhjendusest lähtuti ka haldusakti koostamisel.
19.Vastustaja on 08.08.2019. a toetussumma vähendamise aktis viidanud lisaks ATL p-le 8.8 ATL p-dele 4.1.1, 4.2.6 ja 5.1.1. Vastavalt ATL punktile 4.1.1 tuleb vedajal teostada Narva linna avalikel bussiliinidel sõitjate vedu kooskõlas Eesti Vabariigi õigusaktide ja rahvusvahelise õigusega, hankedokumentides esitatud tingimustega, vedaja poolt esitatud ja tellija poolt edukaks tunnistatud pakkumusega, ATL ning selle lisadega. ATL p-s 4.2.6 sätestatust tulenevalt peab vedaja lepingu täitmisel tagama muu hulgas selle, et sõidukijuhid toimetaksid sõitjad sujuva ja ohutu sõiduga sihtkohta sõiduplaanis ettenähtud ajal ning tagaksid veoteenuse kvaliteedi. ATL p 5.1.1 paikneb vedaja õigusi ja kohustusi käsitlevas
3-19-1853 ATL 5. peatükis ning sätestab, et vedaja on kohustatud korraldama lepingu kehtivuse perioodil sõitjatevedu lepingus sätestatud tingimustel ning sõiduplaanides ettenähtud liinidel ja kellaaegadel. Seega tuleneb viidatud ATL punktidest kaebajale kohustus tagada sõitjatele sõiduplaanis ettenähtud aegadel bussiliini kasutamise võimalus.
20.Praegusel juhul on vastustaja saanud Narva linna elanikult 26.07.2019. a e-kirjaga (tl 55 pöördel, tõlge eesti keelde tl 60) info, et liini nr 37 teenindanud buss sõitis 23.07.2019 kell 18.59 Energeetik-2 peatusest mööda ning liini nr 38 teenindanud buss tegi sama 24.07.2019 (e-kirjas ekslikult märgitud 24.09.2019) kell 19.00. Kohtule esitatud liinide nr 37 ja nr 38 sõiduplaanide (tl 56–57 pöördel) kohaselt pidi liin nr 37 teenindama reisijaid 23.07.2019 (s.o tööpäeval) peatuses „Energeetik-2 suvilad“ kell 18.59 (tl 56) ning liin nr 38 pidi 24.07.2019 (s.o tööpäeval) teenindama reisijaid samas peatuses kell 18.56 (tl 57).
21.Vastustaja on kooskõlas ATL p-ga 6.1.3 palunud 29.07.2019. a kirjas nr 1-7/2864 (tl 55) kaebajalt linnaelanikult saadud info kohta selgitusi. Seega on kaebajal olnud võimalus esitada enne haldusakti tegemist väidetavate rikkumiste kohta vastustajale oma arvamus (HMS § 40).
22.Kaebaja on vastustaja selgitusnõudele vastamisel toonud 05.08.2019. a kirjas (tl 54–54 pöördel) ära bussijuhtide selgitused kõnealuste juhtumite kohta. Bussijuhtide kirjalikud selgitused on esitatud ka kohtule. 23.07.2019 liini nr 37 teenindanud bussijuht on oma 25.07.2019. a selgitustes (tl 43, tõlge eesti keelde tl 44) märkinud, et lähenedes 23.07.2019 peatusele Energeetik-2, võttis ta kiirust maha ja pidurdas. Ta veendus enda sõnul, et bussist väljuvaid reisijaid ei olnud, samuti ei olnud peatuses ühtegi bussi sisenejat, ning jätkas peatumata liinil liikumist. Seda, et bussijuht sel päeval peatuses „Energeetik-2 suvilad“ ei peatunud, kinnitab ka GPS süsteemi väljavõte (tl 41). GPS süsteemi väljavõttest ilmneb, et buss on sel päeval kell 19.01 üksnes aeglustanud kiiruseni 51 km/h ega ole peatunud. 24.07.2019 liini nr 38 teenindanud bussijuht on oma 01.08.2019. a selgitustes aga märkinud (tl 45, tõlge eesti keelde tl 46) järgmist: „Teavitan teid, et 24.07.19 töötasin liinil nr 38. Kell 18:56 sõitsin „Kevad“ aedadest Narva suunas. Lähenedes peatusele Energeetik-2, nägin, et peatuses seisab liini nr 37 buss, millesse reisijad sisenevad. Kui jõudsin peatusesse nägin, et kõik reisijad läksid bussi nr 37. Jäin taga seisma. Samal ajal hakkas buss nr 37 peatusest liikuma. Nägin, et peatuses kedagi ei ole ja aedade poolt kedagi ei tule, peale seda hakkasin sõitma marsruudi nr 37 järel. Loen, et teenindasin seda peatust. Seda, et ma peatuses peatusin, võib kinnitada liini nr 37 juht V.Panov“.
23.Tõele vastab kaebaja väide, et vastustaja ei ole toetussumma vähendamise aktis ega vaideotsuses bussijuhtide selgitusi üksikasjalikult analüüsinud. Samas ei ole kohtul võimalik järeldada, et vastustaja oleks jätnud need selgitused otsuse tegemisel arvestamata. Neid selgitusi käsitlevate täiendavate põhjenduste esitamata jätmine ei saanud antud juhul kohtu hinnangul tuua kaasa teistsugusele lõppjäreldusele jõudmist. Bussijuhtide selgitused ei lükka ümber Narva linnale märgukirja esitanud isiku väidet, et bussid kõnealustel kuupäevadel ja kellaaegadel reisijaid ei teenindanud. Bussijuhtide selgitustest saab järeldada, et nad veendusid enda hinnangul reisijate puudumises peatuses, kuid nende ütlused kinnitavad ka seda, et kummalgi juhul ei võtnud nad peatuses „Energeetik-2 suvilad“ reisijaid peale ning käitusid erinevalt kui tavapäraselt peatuses reisijaid teenindades. Ühel juhul ei peatunud bussijuht peatuses üldse. Kuigi teisel juhul võis buss peatuda, ei käitunud bussijuht ka sel juhul nii, et reisijad oleksid saanud sellesse vabalt siseneda, sest ta jätkas enda sõnul sõitu kohe pärast peatumist ja eesseisva bussi sõitma hakkamist.
24.ATL p 10.1 sätestab järgmist: „Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatud või poole tegevusest olenematud asjaolud (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.“ Kohus
3-19-1853 nõustub vastustajaga, et bussijuhtide selgitustes toodust ei ilmne kõnealustel juhtudel vääramatu jõu esinemist. Kuigi bussijuhtide selgitustest ei tulene, et nad oleksid jätnud reisijad tahtlikult teenindamata, ei väida nad ka, et nad oleksid reisijaid teenindanud või neid oleks selle tegemisel takistanud mõni neist sõltumatu asjaolu. ATL p-st 8.8 ei tulene, et selles sätestatud sanktsiooni saaks tellija kohaldada üksnes vedajal või vedaja ühissõidukijuhil süü olemasolu korral (vrd ATL p 8.7 ja VÕS § 104).
25.Vastustaja on toetussumma vähendamise määra kohaldamisel viidanud asjaolule, et tegemist on olnud hankelepingu põhieesmärgi rikkumisega ning peatuse teenindamata jätmine on lubamatu. Arvestades, et sõiduplaanijärgse veoteenuse korraldamine on hankelepingu ese, ei saa seda kaalutlust pidada asjakohatuks. Samuti ei ole antud juhul kaalutlusreeglitega vastuolus vastustaja seisukoht, et lepingu põhieesmärgi täitmata jätmine ning olulise avaliku huviga teenuse osutamata jätmine õigustab toetussumma vähendamist maksimaalses määras.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isegi kui vastustaja oleks vaidlustatud toetussumma vähendamise aktis analüüsinud üksikasjalikumalt kaebaja selgitusi kõnealuste juhtumite kohta või põhjalikumalt selgitanud toetussumma vähendamise määra, ei oleks see viinud teistsuguse lahendi tegemiseni. Seega ei annaks need haldusakti puudused alust haldusakti tühistamiseks (vt HMS § 58, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1; vt ka nt Riigikohtu 27.06.2019. a otsus nr 3-17-1927, p 23). Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses tõendanud, et tegelikkuses ATL täitmisel puudusi (ATL p-de 4.1.1, 4.2.6, 5.1.1 ja 8.8 tähenduses) 23.07.2020 ja 24.07.2020 aset ei leidnud või need puudused oleksid olnud vabandatavad.
27.Arvestades, et Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 08.08.2019. a toetussumma vähendamise akti tühistamiseks puuduvad alused, on õiguspärane ka Narva Linnavalitsuse 04.09.2019. a korraldusega nr 635-k kinnitatud vaideotsus. Kuigi vaideotsuses on selle andmise alusena ekslikult märgitud HMS § 85 p-d 1 ja 2 (kui tegelikkuses on vaideotsuse tegemisel juhindutud HMS § 85 p-st 4 ehk vaie on jäetud rahuldamata), ei too see rikkumine HMS § 58 ja RVastS § 3 lg 3 p 1 kohaselt kaasa vaideotsuse tühistamist. Samuti on vaide lahendanud pädev haldusorgan, s.o Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti üle teenistuslikku järelevalvet teostanud Narva Linnavalitsus (HMS § 73 lg 1; kuni 14.09.2019 kehtinud Narva Linnavolikogu 17.11.2016. a määruse nr 25 „Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti põhimäärus“ § 4 lg 2).
28.Toetussumma vähendamise akti ja vaideotsuse õiguspärasuse tõttu puudub vastustajal kohustus maksta kaebajale 2019. a juulikuu toetussummana täiendavalt 200 eurot. Seega jääb kaebus eelnevalt esitatud põhjendustel tervikuna rahuldamata.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg-st 1 tulenevalt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuigi vastustaja on kaebusele esitatud vastuses palunud jätta menetluskulud poolte endi kanda, on ta esitanud 30.12.2020. a vastuses kohtunõudele nimekirja enda menetluskuludest (tl 52–52 pöördel). Nimekirja kohaselt on vastustaja kandnud kulusid õigusteenusele 800 euro ulatuses. Samas ei ole vastustaja esitanud kohtule HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul nende kulude kandmise kohustust tõendavaid kuludokumente.
30.HKMS § 109 lg 11 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Kohtul ei ole võimalik üksnes menetluskulude nimekirja alusel veenduda vastustajal kulude kandmise kohustuse olemasolus. Seetõttu ei ole võimalik vastustaja menetluskulusid kaebajalt välja mõista ning vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus märgib täiendavalt, et eeltoodust sõltumata ei oleks kohtu hinnangul kaebajalt vastustaja menetluskulude väljamõistmine õigustatud, kuna vaidluse olemust ja keerukust arvestades ei saa pidada
3-19-1853 haldusorgani abi välise õigusabi järele põhjendatuks (vt ka nt Riigikohtu 12.12.2017. a otsus nr 3-11-1355, p 55 ja 21.02.2017. a otsus nr 3-3-1-26-16, p 50).
31.Eeltoodust tulenevalt jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.