lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-20-2541/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.01.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-20-2541/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.01.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1267
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 2 lg 3Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 120 lg 1Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 43 lg 2Korduv kaebusHKMS § 68 lg 4Menetlustoimingu tegemise aegRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus Sirje Kaljumäe

Kohtuasja number

3-20-2541

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2021, Tartu

Kohtuasi

Xi kaebus Tartu Vangla peale seoses helistamispiirangutega

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja selgitused Kaebuse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1.Tartu Vanglas kinni peetav X esitas 17. detsembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille oli pealkirjastanud „Mittevaraline kahju nõue“. Kaebuses väljendas X rahulolematust selle üle, et ta ei saa Tartu Vanglas igapäevaselt rääkida telefoni teel oma tütrega. Kaebaja väidab, et ta on palunud iga päev helistamise võimalust 5 minutit, kuid seda ei anta. Samuti viitab kaebaja sellele, et teises sektoris saavad kinnipeetavad helistada iga päev 15 minutit. Kaebaja leiab, et tema inimväärikust on helistamise mittevõimaldamisega alandatud. Ta nõuab selle eest mittevaralise kahju hüvitist 300 eurot. Kaebuse juurde oli kaebaja lisanud muu hulgas Tartu Vangla 11. detsembri 2020. a vaideotsuse nr 1-11/617-2, millega Tartu Vangla lahendas tema vaiet, millega ta vaidlustas Tartu Vangla tegevust, kuna tal ei võimaldata piisavalt helistada. Kaebaja on kaebusele lisanud ka Tartu Vangla 7. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/148 „Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, osakondade lukustamine ja päevakavajärgsete tegevuste peatamine ja kokkusaamiste korralduse peatamine“.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Vangla teatas 22. detsembril 2020 vastuseks 18. detsembri 2020. a kohtunõudele, et kinnipeetav X ei ole esitanud vanglale kahjunõuet seoses helistamise võimaldamisega. Ainus kahjunõue, mille ta on 2020. aastal esitanud, on märtsikuust ning see puudutab elukambri valgustust.

3-20-2541

Tartu Vangla selgitas vastuses ka, et Tartu Vangla direktori 10. novembri 2020. a käskkirja nr 1-1/139 p 1.1 kohaselt suleti kõik kinnise vangla eluosakonnad ja p. 1.5 nägi ette, et helistamisi võimaldatakse taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele.

3.Tartu Halduskohus jättis kaebuse 22. detsembri 2020. a määrusega käiguta ja andis kaebajale tähtaja (10 päeva kohtumääruse kättesaamisest) kaebuse nõude täpsustamiseks, selgitades kaebajale järgmist.
3.1.Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse, milles on sõnaselgelt märkinud, et soovib mittevaralise kahju hüvitamist 300 euro ulatuses. Samuti väljendab kaebaja menetlusabi taotluses (tl 3) tahet esitada 300 euro ulatuses kahju hüvitamise nõue.
3.2.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kui seadus on vaidluse lahendamiseks ette näinud kohustusliku kohtueelse menetluse, võib kaebuse kohtule esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1). HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
3.3.Tuginedes vastustaja esitatud teabele, et kaebaja ei ole helistamispiirangutega seonduvalt vanglale kahju hüvitamise nõuet esitanud, ei oleks kaebaja kahju hüvitamise nõue lubatav ning kohus peaks selle kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tagastama HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
3.4.Samas ilmneb kaebusele lisatud vaideotsusest ja Tartu Vangla esitatud kaebaja 15. novembril 2020 allkirjastatud vaidest, et kaebaja on vaidlustanud vaidemenetluses Tartu Vangla 10. novembri 2020. a käskkirja nr 1-1/139 punkti 1.5 ning tema vaie hõlmas helistamise piiramist. Helistamise korraldust Covid-19 haigust põhjustava viiruse levikut tõkestavate abinõude raames reguleerib ka kaebusele lisatud Tartu Vangla 7. detsembri 2020. a käskkirja nr 1-1/148 p 1.5. Nimetatud dokumentidest ilmneb, et kaebajal oleks läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus Tartu Vangla 10. novembri 2020. a käskkirja nr 1-1/139 punkti 1.5 vaidlustamiseks.
4.Kaebajal tuli täpsustada kohtu antud tähtajal oma kaebuse nõuet, st kas kaebaja soovib 1) esitada kahju hüvitamise nõude, nagu ta on enda kaebuses ja menetlusabi taotluses sõnaselgelt väljendanud, või 2) vaidlustada tühistamisnõudega Tartu Vangla 10. novembri 2020. a käskkirja nr 1-1/139 punktis 1.5 sisalduvat helistamise korraldust.

KOHTU PÕHJENDUSED

5.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Sama paragrahvi lg 3 sätestab, et kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks.

2(4)

3-20-2541

6.Kohus selgitas kaebajale käiguta jätmise määruses, et esitatud kohtunõude esitamiseks ei ole kaebajal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Samas järeldas kohus esitatud dokumentidest, et kaebaja eesmärgiks võib olla vaidlustada tühistamisnõudega Tartu Vangla
10.novembri 2020. a käskkirja nr 1-1/139 punkti 1.5. Seetõttu andis kohus kaebajale tähtaja kaebuse puuduse kõrvaldamiseks, so oma nõude täpsustamiseks.
7.HKMS § 68 lg 4 kohaselt loetakse vanglas viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Kaebaja ei ole kohtu määratud tähtajal ega ka käesoleva määruse tegemise ajaks kohtule vastanud. Kohtule tagastatud väljastusteate kättesaamiskinnituselt (tl 17) ei selgu, mis kuupäeval kaebaja täpselt sai 22. detsembri 2020. a kohtumääruse kätte. Seetõttu lähtub kohus kuupäevast, mil kättesaamiskinnitus saabus tagasi Tartu Halduskohtusse, so 28. detsember 2020. Seega on tegemist isegi kaebajaga jaoks soodsama tähtaja arvutamise olukorraga ning kaebajal tuli vastus kohtumäärusele täita hiljemalt 7. jaanuaril 2021. Hiljemalt sel kuupäeval tulnuks kaebajal avaldus vanglale üle anda ning vanglal tuleb avaldus kohtule viivitamata üle anda (HKMS § 68 lg 4 ls 2).
8.HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 2 lg-st 5 tulenevalt tagab halduskohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (HKMS § 2 lg 3). Kohus ei saa asuda kaebaja asemel kaebust sisustama. Seega ei saa kohus lahendada kaebust, mille puhul kaebaja ei täpsusta oma nõuet ja kohtusse pöördumise eesmärki.
9.Kaebuse kõrvaldamata puudus takistab praegusel juhul kohtu hinnangul asja menetlemist. Seega tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada. Kohus on 22. detsembri 2020. a määruses kaebajat sellise tagajärje eest ka hoiatanud.
10.HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus sisuliselt läbi vaadata kaebaja menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.
12.Kaebaja on taotlenud ka talle riigi õigusabi osutamist. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi, ning RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Kohus leiab, et kaebaja senine käitumine (mitmed kaebused halduskohtusse) näitab, et ta on halduskohtumenetluses ise võimeline oma õigusi kaitsma, st esitama oma seisukohti ja asjakohaseid taotlusi. Halduskohtumenetlusele omase uurimis- ja selgitamiskohutuse tõttu abistab kohus ka õigusteadmisteta isikut, et kohtule ei jääks esitamata õiguste kaitseks vajalikud avaldused ja dokumendid. 3(4)

3-20-2541

Lisaks, arvestades seda, et kohus tagastab kaebuse, on asjaoludest tulenevalt kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas kohtumenetluses (sh käesolevat määrust määruskaebusega vaidlustades) ka ilmselt vähene. Nimelt on kohus kindlaks teinud, et hüvitamiskaebuse, mis näib olevat kaebaja kohtusse pöördumise eesmärk, esitamine ei ole lubatav kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Võimaliku tühistamisnõude osas on kaebaja aga jätnud kohtule tähtaegselt nõude täpsustamiseks vastamata. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 ja p 5 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium