Heino Mertsini esialgse õiguskaitse taotlus seoses Tartu Vanglas COVID-19 viirushaiguse leviku tõkestamiseks kohaldatud piirangutega
RESOLUTSIOON
1.Vabastada Heino Mertsin esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest.
2.Jätta Heino Mertsini esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla direktor otsustas 10. novembri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/139:
1.piirata kinnipeetava vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt: lukustada kõik Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); lõpetada kinnipeetavate saatmised, sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole vangla igapäevaseks toimimiseks hädavajalikud või tervishoiuteenuse osutamiseks (p 1.2); peatada Tartu Vangla direktori
11.veebruari 2013. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorraga“ (vangla kodukord) kinnitatud päevakavade järgsed tegevused (p 1.3); peatada kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali ja spordiväljakute ning osakonnasiseste trenažööride kasutamine, kuna sinna saatmisel pole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht (p 1.4); helistamine võimaldatakse taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele (p 1.5);
2.punktides 1.1-1.5 sätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 7. novembrist 2020;
3.jätkata Tartu Vangla direktori 27. augusti 2020. a käskkirja nr 1-1/105 p-s 1.2 sätestatud meetme kohaldamist (pikaajaliste kokkusaamiste piirang);
4.jätkata Tartu Vangla direktori 27. oktoobri 2020. a käskkirja nr 1-1/132 p-s 1.1 sätestatud meetme kohaldamist, võimaldades ühe lühiajalise kokkusaamise kuus, v.a vangistusseaduse (VangS) § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega;
3-20-2631
5.Tartu Vangla direktori 27. augusti 2020. a käskkirja nr 1-1/105 p 1.3 meetme rakendamine lõpetada;
6.käskkirja kehtivuse ajal on lubatud kauplusest osta mõistlikus koguses neid kaupu, mis on kiiresti riknevad ja mille säilivusaeg- ja tingimused eeldavad külmkapis hoiustamist;
7.käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt;
8.käskkiri kehtib kuni vajaduse ära langemiseni ning vangla hindab kehtestatud abinõude jätkuva kohaldamise vajadust vähemalt korra kuus.
2.Tartu Vangla direktor otsustas 7. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/148:
1.jätkata direktori 10. novembri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/139 kehtestatud vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirangute kohaldamist järgmiselt: lukustada kõik Tartu Vangla kinnise vangla eluosakonnad (p 1.1); lõpetada kinnipeetavate saatmised, sh osakonnasisesed saatmised, mis ei ole vangla igapäevaseks toimimiseks hädavajalikud või tervishoiuteenuse osutamiseks, v.a saatmised taasühiskonnastavatesse tegevustesse kinnipeetavatele, kes ei viibi isolatsiooni või kaitsevisolatsiooni osakonnas (p 1.2); peatada vangla kodukorraga kinnitatud päevakavade järgsed tegevused (p 1.3); peatada kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali ja spordiväljakute ning osakonnasiseste trenažööride kasutamine, kuna sinna saatmisel pole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine ega välistatud võimalik nakkusoht (p 1.4); helistamine võimaldatakse taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele (p 1.5);
2.jätkata Tartu Vangla direktori 27. augusti 2020. a käskkirja nr 1-1/105 p-s 1.2 sätestatud meetme kohaldamist (pikaajaliste kokkusaamiste piirang);
3.jätkata Tartu Vangla direktori 27. oktoobri 2020. a käskkirja nr 1-1/132 p-s 1.1 sätestatud meetme kohaldamist, võimaldades ühe lühiajalise kokkusaamise kuus, v.a VangS § 26 lg-s 1 sätestatud isikutega;
4.väljaspool elukambrit liikumisel on kinnipeetav kohustatud kandma vangla poolt väljastatud kaitsemaski ning kaitsemaski kandmisest keeldumisel saatmist ei toimu, v.a juhul, kui kinnipeetava elu või tervis on ohus;
5.kauplusest on lubatud osta mõistlikus koguses neid kaupu, mis on kiiresti riknevad ja mille säilivusaeg- ja tingimused eeldavad külmkapis hoiustamist;
6.käskkirja kehtivuse ajal jätta kambrite raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks ööpäevaringselt.
3.Tartu Vangla direktor otsustas 29. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/154 mitte saata jalutuskäigule ja jätta ära nende vangide jalutuskäigud nende eneseisolatsiooni ajaks, kelle COVID-19 haigust põhjustava viiruse test on olnud positiivne ning COVID-19 haigust põhjustava viiruse osas positiivse testitulemuse andnud isikuga lähikontaktsed. Eelsätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 21. detsembrist 2020.
4.Tartu Vangla direktor otsustas 31. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 1-1/158 mitte saata jalutuskäigule ja jätta ära nende vangide jalutuskäigud, kes olid paigutatud 21. detsembri 2020. a seisuga süüdimõistetute eluhoone osakondadesse S1-S8 ja kelle suhtes vangla ei rakendanud eneseisolatsiooni kuni lõppeb nendes eluosakondades viibivate eneseisolatsiooni määratud vangide eneseisolatsioon. Eelsätestatut kohaldatakse tagasiulatuvalt alates
21.detsembrist 2020.
5.Heino Mertsin (taotleja) esitas Tartu Halduskohtule 27. detsembril 2020 esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla kohustamiseks võimaldada tal pesta ühe korra seitsme päeva jooksul
3-20-2631 ning helistada kui mitte igapäevaselt, siis vähemalt viis korda nädalas. Taotleja põhjendab, et vanglas on alates 14. detsembrist 2020 COVID-19 haiguse tõttu lõpetatud täielikult jalutuskäigud ning pesta lubatakse üks kord nädalas ja helistada kaks korda nädalas. Õige oleks, et pesta võimaldatakse ühe korra seitsme päeva vältel, aga taotlejal võimaldati pesta
7.detsembril ning järgmine kord 16. detsembril 2020. Kuni 14. detsembrini 2020 võimaldati helistada igapäevaselt. Telefon antakse kinnipeetavale kambrisse ning ei tohiks olla COVID-19 haiguse leviku põhjustaja. Vangla on kõnede vähendamisega alahinnanud helistamise olulisust. Samuti ei ole vangla hinnanud vabaduses viibivate lähedaste õigustatud huvi taotlejaga suhelda. Taotlejal on hirm, et tema positiivsed suhted lapse ja elukaaslasega katkevad. Kirjad liiguvad aeglaselt ning lühiajaline kokkusaamine on lubatud kord kuus. Jalutuskäikude katkestamise olulisus on helistamise ja pesemise piiramisest palju väiksem. Taotluses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
6.Tartu Vangla esitas kohtule 31. detsembril 2020 ja 5. jaanuaril 2021 vastused kohtunõuetele, milles teavitab, et taotleja esitas vanglale 4. jaanuaril 2021 vaide seoses alates
14.detsembrist 2020 kohaldatud piirangutega. Ühtlasi esitas vangla kohtule esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid ning väljavõtted ja selgitused taotleja rahaliste vahendite liikumise kohta. Vangla selgitab, et esimeses üksuses, kus taotleja viibib, võeti ajavahemikul 23. detsember 2020 kuni 1. jaanuar 2021 kasutusse täiendavad meetmed vähendamaks võimalikku koroonaviiruse levikut. Kinnipeetavatele võimaldati pesemine üks kord nädalas ja helistamine kaks korda nädalas. Taotleja käis pesemas 7. detsembril,
16.detsembril ja 25. detsembril 2020 ning 1. jaanuaril 2021. 14. detsembril 2020 toimus veekatkestus terves S-majas, mistõttu puudus kinnipeetavatel pesemise võimalus.
22.detsembril 2020 diagnoositi COVID-19 veel ühel vanglas töötaval ametnikul, mistõttu toimus ajavahemikul 21. detsember kuni 23. detsember 2020 massiline lähikontaktsete kaardistamine ning eelnimetatud perioodil ei võimaldatud kinnipeetavatele pesemist. Kambrisse, kus taotleja paikneb, on paigaldatud kraanikauss sooja veega, millega on tagatud elementaarne hügieeni eest hoolitsemine.
KOHTU SEISUKOHT
7.Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Taotleja on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse. Taotleja vanglasisese vabakasutuskonto väljavõttest ajavahemiku 27. august kuni 26. detsember 2020 kohta nähtub, et taotlejal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1, Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Arvestades ka menetlusökonoomiat, vabastab kohus taotleja HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
8.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 249 lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
9.Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vanglas helistamisele ja pesemisele seatud piirangute leevendamist, kuivõrd leiab, et talle võimaldatakse eelkirjeldatud tegevusi
3-20-2631 ebapiisavalt. Kohus rõhutab, et kuna taotleja ei nõua esialgse õiguskaitse kohaldamist seoses jalutamisele kehtestatud piirangutega, siis ei analüüsi kohus selles osas esialgse õiguskaitse rakendamise põhjendatust. Kohus ei tohi väljuda esialgse õiguskaitse taotluse piiridest ning käsitleb üksnes esialgse õiguskaitse taotluses esitatud taotlusi ja seisukohti.
10.Kohus ei välista vangla haldusaktidele ja selgitusele ning taotleja esialgse õiguskaitse taotlusele tuginedes taotleja esialgse õiguskaitse vajadust. Kuigi vangla 5. jaanuari 2021. a selgituste kohaselt võeti üksuses, kus taotleja viibib, täiendavad piiravad meetmed kasutusse ajavahemikul 23. detsember 2020 kuni 1. jaanuar 2021, mis on praeguseks hetkeks möödunud, peab kohus haldusasja materjalidele tuginedes usutavaks, et taotleja kirjeldatud piiranguid seoses helistamise ja pesemisega rakendatakse vähemalt osaliselt jätkuvalt või et lähiajal võib uuesti ilmneda vajadus piiravate meetmete kohaldamiseks.
11.Ka ebamõistlike piirangute talumist on peetud asjaoluks, mis toob kaasa vajaduse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-12-2224, p 7). Samas ei õigusta igasugune riive, mis annab aluse haldusorganile vaide või halduskohtule kaebuse esitamiseks, esialgse õiguskaitse kohaldamist avalikku huvi või kolmandate isikute õigusi kahjustaval viisil (Riigikohtu halduskolleegiumi 16. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-87-16, p 14). Kuigi taotleja kirjeldatud piirangud helistamisele ja pesemisele on iseloomult sellised, mida ei ole võimalik pärast asja sisulist lahendamist täies ulatuses heastada, ei ole tegemist ebamõistlike või niivõrd intensiivsete piirangutega, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Samuti ei saa põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes eduväljavaadete pinnalt. Esialgse õiguskaitse rakendamine tähendaks osaliselt ka põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse menetluses vältima (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19).
12.Taotleja leiab, et vangla ei taga talle piisavaid pesemisvõimalusi. Vangla kinnitusel käis taotleja end pesemas 7. detsembril, 16. detsembril ja 25. detsembril 2020 ning 1. jaanuaril 2021. Seega on pesemiskordade vahele jäänud maksimaalselt üheksa päeva. Kuigi pesemisvõimaluste vähenemine võrreldes tavapärasega võib taotlejale põhjustada ebamugavusi, ei ole tegemist taotleja õiguste sedavõrd intensiivse riivega, et see õigustaks esialgse õiguskaitse korras kohtulikku sekkumist. Taotlejale on endiselt tagatud võimalused isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks ning teatud ulatuses on taotlejal seda võimalik teha ka oma kambris, kuivõrd vangla kinnitusel on taotleja kambris kraanikauss sooja veega.
13.Taotleja hinnangul on helistamisele rakendatud piirangud ebamõistlikud, arvestades, et varasemalt sai ta helistada igapäevaselt, kuid nüüd üksnes kaks korda nädalas ning et kirjad liiguvad aeglaselt ja lühiajaline kokkusaamine on lubatud ainult kord kuus. Kohus nendib, et helistamisele seatud piirangud võivad taotlejale põhjustada ebameeldivusi, kuid ka eeltoodud osas ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Vangla esitatud tõenditest nähtuvalt on vangla võimaldanud taotlejal oma lähedastele helistada õigusaktides ette nähtud minimaalsest ulatusest rohkem. Taotleja on saanud helistada isegi rohkem kui kaks korda nädalas. Taotleja kasutas vangla esitatud telefonikõnede väljavõtte kohaselt helistamisvõimalust ajavahemikul 14. detsember kuni 20. detsember 2020 iga päev, seejärel 22. detsembril 2020, 24. detsembril 2020,
26.detsembril 2020 ja 29. detsembril 2020 ning ajavahemikul 2. jaanuar kuni 4. jaanuar 2021 iga päev. Asjaolu, et taotleja ei saa oma lähedastele helistada enda eelistatud aegadel ja ulatuses, ei ole nii intensiivne piirang, et esialgse õiguskaitse korras tuleks helistamise osas
3-20-2631 ümberkorraldusi teha. Kõiki suhtlusvahendeid, s.t nii helistamist, kirjavahetust kui ka lühiajalisi kokkusaamisi koos kasutades on taotlejal võimalik sotsiaalsete sidemete katkemist oma lähedastega vältida.
14.Arvestades olukorda Eesti Vabariigis ja COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse laialdast levikut ning selle ohtlikkust on vanglas täiendavate piirangute kehtestamine õigustatud eesmärgiga minimeerida inim- ja pindkontakte, mille kaudu viirus võib levida. Käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on haigestumisnäitaja 100 000 elaniku kohta Eesti Vabariigis 553,28. Tartu maakonnas, kus asub ka Tartu Vangla, oli 5. jaanuari 2021. a seisuga näitaja 260,3 (arvutivõrgus kättesaadav: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonakaart). 2020. a sügisel saabunud koroonaviiruse nn teine laine on esimesest laiaulatuslikum ning nakatumismäär on riigis jätkuvalt kõrge. Samuti on COVID-19 haigus diagnoositud 2020. a detsembris Tartu Vanglas töötavatel ametnikel ja kinnipeetavatel, kes olid kokkupuutes ka teiste vangla teenistujate ja kinnipeetavatega (Tartu Vangla direktori 29. detsembri 2020. a käskkiri nr 1-1/154 ja 31. detsembri 2020. a käskkiri nr 1-1/158). Eeltoodust tulenevalt ei saa nakatumisvõimaluste minimeerimise olulisust Tartu Vanglas alahinnata.
15.Kohtu hinnangul oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine olulisel määral vastuolus avaliku huvi ja puudutud isikute õigustega. Vanglateenistus peab võtma kasutusele võimalikult tõhusad meetmed, mis aitavad kaitsta vanglas viibivate isikute tervist ja elu. Seetõttu on vajalik igasuguste pind- ja inimkontaktide proportsionaalne vähendamine. Esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud tegevused ning ümberkorraldused suurendaksid oluliselt eelnimetatud kontakte. Igal üksikul kinnipeetaval on õigustatud ootus, et tema elu ja tervis on parimal moel kaitstud ning igal vanglateenistujal huvi töötada maksimaalselt ohututes tingimustes. Vanglateenistujate haigestumise korral satuks aga ohtu vangistuse nõuetekohane täideviimine ning kinnipeetavate õiguste ja vangla julgeoleku tagamine. Kriitiliste haigusjuhtumite arv osutab ohtu tervele tervishoiusüsteemile. Taotleja kirjeldatud mõningased ebamugavused ei õigusta teiste vanglas viibivate isikute ja avaliku huvi ohtu seadmist. Inimeste vahelisi kontakte on olulisel määral erinevate piirangutega minimeeritud ka väljaspool vanglat. Esialgse õiguskaitse taotluses märgitud piirangute rakendamise senist kestust ei ole samuti alust pidada ebaproportsionaalseks. Väheoluline ei ole ka asjaolu, et vangla on kehtestanud kinnipeetavate võimalike ebamugavuste kompenseerimiseks leevendusmeetmeid. Kambrites on jäetud ööpäevaringselt raadio, elekter ja kaabeltelevisioon sisselülitatuks. Seega ei ole taotleja õigused käesoleval ajahetkel sedavõrd riivatud, et oleks põhjendatud piirangute leevendamine esialgse õiguskaitse korras.
16.Arvestades eelnevat jätab kohus Heino Mertsini esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.